3-25-197/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-197

Haldusasi

OÜ Bettatop kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

kohustamiseks eemaldama ehitisregistrist ebaõiged andmed

RESOLUTSIOON

Tagastada OÜ Bettatop kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. OÜ Bettatop esitas 24.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks

eemaldama ehitisregistrist ebaõiged andmed. Ehitisregistrisse on kantud järgmised ebaõiged

andmed:

-

M-240403K2_äike-Sõjamäe_1a.asice;

-

protokoll_AIA-24-00117.asice;

-

Elektripaigaldise_teostusjoonised.asice.

Tegemist on ehitusdokumentatsiooni tahtliku võltsimisega, et saada hoone kasutusõigus. Kaebajalt

võeti ära seaduslik õigus vormistada tööde kohta dokumendid. Vastavusdeklaratsiooni koostamine

ja selle esitamine kasutusloa saamiseks on elektripaigaldustööde lahutamatu osa. Kaebaja tegi küll

elektripaigaldustööd, kuid töö dokumentatsiooni vormistas Eksofix. Tellija, MagneticMRO keeldus

aga dokumentatsiooni eest konkreetsel juhul angaari elektrisüsteemi eest kaebajale tasumast. Tellija

otsustas paluda dokumentatsiooni täiendamist ettevõttelt Eksofix, mitte kaebajalt. Eksofix märkis

vastavusdeklaratsiooni, et tema tegi neid töid, mida tegelikult tegi kaebaja. Eeltoodu alusel anti luba

angaari käitamiseks ja kasutusluba.

MagneticMRO on oma tegevusega tekitanud kahju kaebajale ning on rikkunud ka EhS § 55 p 10,

esitades kasutusloa taotlemisel valeandmeid. Kohalikul omavalitsusel on kohustus jälgida

ehitisregistrisse kantud andmete õigsust. Kohalikul omavalitsusel ei ole vaja täiendavaid volitusi, et

keelduda ehitusloa väljastamisest ja sellega sundida MagneticMRO-d esitama tegelikkusele

vastavat dokumentatsiooni.

Ehitisregistris tegelikkusele mittevastava teabe sisaldamine rikub kaebaja õigust eeldada, et riiklik

register sisaldab tegelikkusele vastavat teavet. Vastavusdeklaratsiooni koostamise õigus on kaebaja

subjektiivne seaduslik õigus. Kui MagneticMRO oleks käitunud vastavalt seadusele ja palunud

tõelistel ehitajatel dokumente vormistada, siis oleksid ehitisregistris tegelikkusele vastavad

dokumendid.

Kaebaja täiendas kaebust 26.01.2024 seisukohaga (dtl 321), et kuna MagneticMRO palus ilma

igasuguse mõistliku aluseta teha töid Ekspfixil, mida oleks pidanud tegema kaebaja, tekkis

kaebajale dokumenteerimistöödest saamata jäänud tuluna kahju summas 470 eurot. Kaebaja loodab,

1(5)

et kaebuse rahuldamise korral võtab tellija kaebajaga ühendust, et vormistada seadusele vastav

dokumentatsioon.

Kaebaja leiab täiendavalt 28.01.2025 seisukohas (dtl 323), et kohalik omavalitsus on kohustatud

algatama valeandmete esitamise menetluse ja karistama MagnetiсMRO-d. Samuti on kohalikul

omavalitsusel kohustus angaari käitamise õigus keelata.

2. Kohtutoimiku kohaselt on kaebajale vastanud:

-

Kliimaministeerium 04.12.2024 (dtl 9-10), selgitades, et pöördumisest ei selgu, et tegemist oleks

ehitisregistri kasutamist takistava tehnilise tõrkega. Menetluses olevaid dokumente ei saa muuta.

Asjakohasel juhul ja põhjendatud vajaduse korral on kohaliku omavalitsuse menetlejal võimalik

taotlus tagastada taotlejale [vastaja rõhutus – kohtu märkus] täiendamiseks.

-

Kliimaministeerium 19.12.2024 kirjaga nr 20-4/24/27-3 (dtl 13-14), et kaebajal tuleks ebaõigete

andmete korral pöörduda kohaliku omavalitsuse kui andmeandja poole. Põhimääruse § 34 lõike

1 teise lause kohaselt ei ole vastutav töötleja kohustatud kontrollima esitatud andmete sisulist

õigsust.

-

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (dtl 317), et elektripaigaldise ehitaja nõuetekohasuse

deklaratsioon ei kuulu avalike andmete hulka, mistõttu ei saa kaebajale esitada Eksofix OÜ

koostatud dokumenti „Elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon nr. 110424-1“.

-

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.01.2025 (dtl 318), et nad on kaebajale selgitanud, et ametil

puudub pädevus tuvastada võltsinguid ja lahendada eraõiguslikest suhetest tulenevaid vaidluseid.

Amet ei saa oletuslike väidete põhjal muuta registriandmeid või kinnitatud dokumentide sisu.

Amet ei võta kaebaja esitatud taotlust vastu ning kaebajal on võimalik asja lahendamiseks

pöörduda Politsei-ja Piirivalveameti või Harju Maakohtu poole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtusse on isikul õigus pöörduda avalik-õiguslikest suhetest tulenevate subjektiivsete

õiguste kaitseks (HKMS § 4 lg 1 ja § 44 lg 1).

Varasematest kohtuasjadest nr 3-24-2066 ja 3-24-1999, milles kaebajaks oli samuti OÜ Bettatop,

selgub, et kaebusega on seotud Väike-Sõjamäe tn 1 ajutise angaari püstitamine. Kaebaja on seega

MagneticMRO (all)töövõtja. Kuna kaebaja ei ole oma väidete kohaselt muul viisil kinnistu

kasutamisega seotud ega selle omanikuks, ei puuduta kaebaja õiguseid see, kas kinnistu kasutamine

on lubatud. Samuti ei ole kaebajal kaebeõigust selleks, et teist isikut karistataks või talle antud luba

tühistataks, kui karistamine ega tühistamine puuduta kaebaja õiguseid. Halduskohtusse ei ole

lubatav pöörduda ainuüksi teise isiku kahjustamiseks.

4. Kohtuasjas nr 3-24-2066 taotles kaebaja Väike-Sõjamäe tn 1 ajutise angaarile väljastatud

11.07.2024 ehitusloa nr 2412271/04812 tühistamist.

Halduskohus leidis 28.08.2024 määruses, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna ehitusloa alusel

realiseeritav ehitustegevus ei saa ilmselgelt kaebaja avalikke subjektiivseid õiguseid rikkuda.

Pelgalt asjaolu, et ehitusloa dokumentatsioonis on väidetavalt kajastatud tööde teostajana teine

juriidiline isik, ei saa ilmselgelt riivata kaebaja avalikke subjektiivseid õigusi. Seejuures ei ole

ehitisregistri avalikust vaatest nähtavad kaebaja viidatud väidetavalt valeandmeid sisaldavad

dokumendid, mistõttu ei saa ka avalikus registris olevad andmed riivata kuidagi kaebaja

ettevõtlusvabadust. Eeldades kaebaja väidete õigsust, jääb kaebajale jätkuvalt õigus reklaamida oma

teostatud töid, sh vaidlusaluses ehitusloas märgitud angaaris. Vastavushindamise kord kaitseb

avalikke huve, mitte kaebaja subjektiivseid õiguseid.

2(5)

Tallinna Ringkonnakohus nõustus 20.11.2024 määruses samas asjas halduskohtuga. Kaebaja õigusi

või kohustusi ei mõjuta see, kas Magnetic MRO AS-l peaks olema õigus ebaseaduslikku ehitist

tagantjärele seadustada või kas nimetatud äriühingut tuleks ebaseadusliku ehitustegevuse eest

karistada. Väike-Sõjamäe tn 1a kinnistule püstitatud ajutise angaari (EHR kood 121415700)

seadustamisest ei tulene kaebajale mingeid õigusi või kohustusi. Isegi kui ehitusloa taotlusele

lisatud elektripaigaldise auditi protokollis ja elektrotehniliste kontrollmõõtmiste aruandes on

elektripaigaldise ehitajaks märgitud vale isik, kes on alusetult koostanud mh elektripaigaldise

nõuetekohasuse deklaratsiooni, ei nähtu sellest kaebaja õiguste rikkumist väljastatud ehitusloaga.

Kaebaja väidetavad kohustused tööde tellija ees ei sõltu kuidagi vaidlusalusest ehitusloast. Kaebaja

õigustesse ei puutu kuidagi see, et ehituse peatöövõtjaks oli ehitusloa ja kasutusloa taotlustes

märgitud eri isikud.

5. Kohtuasjas taotles kaebaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kohustamist

tegema Eksofix OÜ koostatud deklaratsiooni, mis on AIA Elekter OÜ poolt 15.04.2024 tehtud

auditi nr AIA-24-00117 üheks alusdokumendiks ja kus Eksofix OÜ nimetab ennast

elektripaigaldise ehitajaks, tühistamise ettekirjutuse. Kaebaja hinnangul on tal õigus olla kutsutud

elektripaigaldise tootjaks ja seda õigust on rikutud.

Halduskohus tagastas kaebuse 27.01.2025 määrusega (jõustumata), kus leidis, et TTJA

järelevalvemenetluse esemeks on tagada, et seadmed oleksid igal ajahetkel ohutud, mitte sisuline

kontrollimine, kas reaalselt ehitustöid tegi isik, kes auditis märgitud on. Asjaolu, et elektripaigaldise

auditis märgitud elektripaigaldise ehitaja nimi ei ole kaebaja ärinimi, ei saa rikkuda kaebaja

subjektiivseid avalikke õigusi. Seetõttu ei riku TTJA tegevus Magnetic MRO AS-le 25.03.2024

tehtud ettekirjutuse 19.04.2024 täidetuks lugemisel kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi. Vaidlus

selle üle, kas kaebaja nimetamata jätmine elektripaigaldise ehitajana elektripaigaldise auditis võiks

kuidagi rikkuda kaebaja mainet või milline on kaebaja ja angaari ehitamise tellinud Magnetic MRO

OÜ vaheline garantiikohustus, tuleb lugeda tsiviilõiguslikuks.

6. Tallinna Ringkonnakohus käsitles 20.11.2024 määruses nr 3-24-2066 ka küsimust kaebaja

õiguste rikkumise võimalikkust seoses sellega, et ehitisregister sisaldab valeandmeid Väike-

Sõjamäe tn 1a kinnistule püstitatud ajutise angaari elektripaigaldise ehitaja kohta. Ehitusluba ise ei

sisalda mingeid andmeid elektripaigaldise ehitaja kohta, vaid sellised andmed on praegusel juhul

leitavad ehitusloa taotluse lisadest (AIA Elekter OÜ auditi dokumentidest), mis ei ole vähemasti

ilma ehitisregistrisse sisse logimata kättesaadavad. Kuigi sellisel juhul on kohasem esitada

kohustamisnõue ehitisregistri andmete parandamiseks, ei olnud ringkonnakohtule äratuntav, kuidas

saaksid väidetavad ebaõiged andmed rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, st kahjustada tema

ärialast mainet. Mõistetav oleks ettevõtja soov, et teda ei seostataks ebaseadusliku ehitamisega, sest

see võiks kahjustada tema ärialast mainet. Siinsel juhul ei kajasta ehitisregistri andmed kaebaja

seotust ebaseadusliku ehitustegevusega, mistõttu ei ole tema maine kahjustamine võimalik. Kaebaja

subjektiivsete õiguste rikkumisena ei saa käsitada seda, et kaebaja arvates tuleks teda ehitisregistris

(ehitusloa taotluse lisades) kajastada teatud tööde teostajana, mis võimaldaks tal sellele oma

äritegevuses n-ö referentsina tugineda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb siinkohal arvestada, et

ehitisregistri sedalaadi andmetel ei ole õiguslikku tähendust, mistõttu ei saa need tõendada kaebaja

poolt tööde tegemist. Elektritööde teostamise kogemust vaidlusalusel objektil oleks asjakohane

tõendada eeskätt töövõtulepingu ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Ehitisregistri

väidetavatest valeandmetest ei tulene kaebajale samuti ühtegi tagajärge, mis võiks kahjustada tema

õigusi.

7. Seega on kohtud eelnevalt põhjalikult käsitlenud kaebaja õiguste rikkumist avalik-õiguslikus

suhtes vaidlusaluse ehitusobjektiga seonduvalt ning halduskohus leiab, et need põhjendused on kas

otse või analoogia korras kohaldatavad ka käesolevas asjas.

3(5)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda riikliku järelevalve

menetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet

sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse

algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku

õigusvastane tegevus rikkuda, saab nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse

algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav

õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Sellest tulenevalt on isikul õigus järelevalvemenetluses

tehtud otsuse kohtulikule kontrollile, kui järelevalvemenetluse aluseks olevad õigusnormid

kaitsevad mh kaebaja subjektiivseid õigusi.

Ehitisregistri (EhS 6. ptk, § 58 jj) eesmärk on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate,

ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Ehitisregistri pidamise

ja seal hoitavate andmete eesmärk tuleb sisustada laiemalt EhS enda eesmärgi kaudu tagada ohutus,

ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus (EhS § 1). Seega saaks ehitisregistri

andmete õigsus puudutada ennekõike ehitise omaniku, kasutaja või naabrite õiguseid, kui seal

kajastuvad ebaõiged andmed ehitise enda ja ka selle ohutuse kontrollimise kohta. Ehitisregistri

eesmärgiks ei ole ehitaja ning tema võimalike alltöövõtjate õiguste kaitse ning nende omavaheliste

vaidluste lahendamine. Nagu ka ringkonnakohus 20.11.2024 määruses selgitas, oleks kaebaja

õiguste riive alltöövõtjana võimalik näiteks juhul, kui kaebaja oleks ehitisregistris märgitud selliste

tööde teostajaks, mida ta ei ole tegelikult teinud, ja seda eriti juhul, kui tööd olid tehtud

ebaseaduslikult. Vaidlusaluse olukorraga aga käesoleval juhul tegemist ei ole.

Ehitisregistris õigete andmete olemasolu on küll oluline, aga tegemist on kõigi ühiskonnaliikmete

ühise huvi ehk avaliku huviga, mitte kaebajale kuuluva avalik-õigusliku subjektiivse õigusega, mida

ta saaks kohtulikult kaitsta.

Vastavuskontrolli tegemise õigus ja kohustus saab tuleneda ennekõike kaebaja ja MagneticMRO

(tellija) vahelisest tsiviilõiguslikust lepingust, millest tekkinud vaidluste lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. Ka vastavusdeklaratsiooni nõudmise eesmärgiks on avaliku võimu ja

ehitise omaniku vaatest see, et ehitis on ohutu; mitte aga see, et sinna oleks märgitud õige isik.

Kasutusloa menetluses on võimalik seada ka haldusakti kõrvaltingimusena, et tellitaks pädeva isiku

arvamus ehitise nõuetele vastavuse tuvastamiseks (EhS § 54 lg 3 p 5), sealjuures pädevale isikule

seatud nõuded on sätestatud EhS §-des 23-24. Niisiis on pädeval isikul võimalik kontrollida ka

mõne muu isiku poolt ehitatu nõuetele vastavust. Nagu nähtub kohtuasjast nr 3-24-1999 on TTJA

ka vastavas osas järelevalvemenetluse MagneticMRO suhtes lõpetanud.

Kaebajal ei ole kaebeõigust avalik-õiguslikus suhtes kohtusse pöördumiseks ka eesmärgil, et tellija

(MagneticMRO) jätkaks kaebajaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe täitmist, telliks täiendavaid

teenuseid ja tasuks nende eest. Tegemist on lepingulisest suhtest tulenevate nõuetega, mille

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

8. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus halduskohtusse pöördumiseks ning

kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

9. Kaebuse tagastamise korral selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal

võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3). Halduskohus ja ringkonnakohus on

korduvalt selgitanud, et kaebaja soovitu saab olla tsiviilvaidluse esemeks.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ligikaudu samas küsimuses kahel korral pöördunud

maakohtusse:

-

tsiviilasjas nr 2-24-6959 rahalises nõudes tellija vastu, kus menetlus lõppes hagist loobumisega;

4(5)

-

tsiviilasjas nr 2-24-17013 tellija vastu algse nõudega tuvastada, et tellija lõpetas lepingu

ebaseaduslikult. Kohtumenetluses puudub lõpplahend.

Viimases asjas nr 2-24-17013 selgitas maakohus kaebajale 18.11.2024 käiguta jätmise määruses

muu hulgas ka, et hageja on märkinud, et ta vajab kohtuotsust oma hea nime taastamiseks, ärilise

maine taastamiseks ja alusetute kuulujuttude leviku peatamiseks ning loodab, et otsus aitab

tõestada, et angaari ebaseadusliku ehitamise ja lepingu lõpetamise vahel puudub põhjuslik seos.

Kohus selgitas, et hageja kirjeldatud hagi esitamise eesmärk ei ole käsitletav TsMS § 368 lg 1

mõistes õigusliku huvina ning selline eesmärk on saavutatav eelkõige võlaõigusseaduse (VÕS) §

1043-1055 varalise kahju hüvitamise nõude ja/või kahju tekitava käitumise lõpetamise või sellest

hoidumise nõude esitamisega (p 6). Kohus selgitas samas määruses ka, et kui kohus ei ole

hagiavaldust menetlusse võtnud, saab hageja hagi eset ja hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid

muuta ning täiendada ilma kohtu või kostja nõusolekuta (p 10).

Eeltoodust tulenevalt on kaebajale ka tsiviilkohtu poolt selgitatud enda õiguste kaitse võimalusi

tsiviilkohtumenetluses, sealjuures esitades VÕS §-dele 1043-1055 vastava nõude. Halduskohus

leiab, et ka käesoleva kaebusega soovitavat eesmärki võib olla võimalik saavutada ennekõike

vastava kahju tekitava käitumise lõpetamise või sellest hoidumise nõude ning lepingu täitmisega

seotud nõuete esitamisega maakohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

5(5)