2-24-120221/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-120221

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagiavaldus I. T. vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

595,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS, rk 10069659 asukoht: Sõpruse pst

145, Tallinn, lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: I. T. , ik XXX, elukoht XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt I. T.-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks 24.09.2019 sõlmitud

liitumislepingust nr. xxxx, 03.12.2022 liitumislepingust nr. xxxx, 03.12.2022

osamaksetega vara müügilepingust nr. xxxx ja nutikindlustuse lepingust nr. xxxx

ning perioodil 01.03.2023 – 01.06.2023 esitatud arvetest tulenev tasumata

põhivõlgnevus summas 361,97 eurot, 05.02.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised summas 148,48 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.

3. Välja mõista kostjalt I. T.-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks TsMS § 367 alusel

edaspidine lepingujärgne viivis 0,065% päevas põhinõude (361,97 euro) tasumata

jäägilt alates 06.02.2025 kuni põhinõude 361,97 euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja Elisa Eesti AS sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja I. T. kanda ning välja mõista kostjalt I. T.-lt hageja

Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude katteks 280 eurot.

6. Välja mõista kostjalt I. T.-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks viivis menetluskuludelt

(kokku 280 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. Elisa Eesti AS esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru

Maakohtule 27.09.2024 hagi I. T. vastu võla nõudes ning 04.12.2024 täienduse hagiavaldusele.

2. Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt on kostja I. T. ja Elisa Eesti AS vahel

24.09.2019 sõlmitud Elisa Eesti AS liitumisleping nr. xxxx telefoninumbrile nr

XXX ja 03.12.2022 liitumisleping nr. xxxx telefoninumbrile xxxx. Kostja ostis

03.12.2022 osamaksetega vara müügilepinguga nr. xxxx seadme Nokia T20

10,4 LTE 64GB, mille eest tuli tasuda 36 kuud, 5,806 eurot kuus, kokku 209

eurot. Antud seadmele oli sõlmitud ka nutikindlustuse leping nr. xxxx.

Nimetatud lepingute sõlmimisel on klient kinnitanud, et ta on tutvunud ja

nõustunud Elisa teenuste kasutamise üldtingimustega ja osamaksetega vara

müügitingimustega, Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimustega, Elisa Eesti

interneti kasutamise tingimustega, Elisa Eesti ostan osamaksetega

tingimustega, Elisa Eesti hinnakirjaga, teenuste ja seadmete kasutamise

juhendmaterjalidega ning kohustub neid täitma. Elisa Eesti teenuse

kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Elisa Eesti AS arveldusperioodi

pikkus üks (1) kalendrikuu, mille kohta toimub arve koostamine

arveldusperioodile järgneval päeval. Kostja on jätnud tasumata järgnevad

arved:

Kuupäev

Arve nr.

Teenus

Seadme

maksed

Maksumus

kokku

01.03.2023

2037650846

95,72

0,00

95,72

01.04.2023

2037949139

36,66

0,00

36,66

01.05.2023

2038297856

30,16

0,00

30,16

01.06.2023

2038618340

25,25

174,18

199,43

Kokku

187,79

174,18

361,97

Elisa Eesti teenuste üldtingimuste punkti 7.4.1. kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus lepingud,

sellest klienti teavitades, ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse

eest tasumisega üle 14 päeva. Müügilepingute tingimuste kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus

osamaksetega vara müügilepingud ja sellega seotud leping üles öelda kliendi rikkumise tõttu.

Elisa Eesti ütles lepingud üles 26.05.2023, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui

14 päeva. Müügilepingu kohaselt tuli kostjal tasuda seadmete eest 36 kuud, igakuise vastavalt

osamaksega 5,806 eurot kuus tasumise tähtajaga 02.12.2025. Müügilepingu ülesütlemise hetkeks

oli kostjal tasumata seadme eest 30 osamakset. Kostjal tuleb seadme eest tasuda 174,18 eurot.

Põhivõlgnevus kokku 361,97 eurot.

Elisa Eesti AS on oma sideteenuse lepingutest tulenevad kohustused täitnud: osutanud kostjale

sideteenust ning andnud üle seadme vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kostja on

aga oma tasu maksmise kohustuse jätnud täitmata. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse

täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. Kostja on jätnud

võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt üldtingimuste punktile

6.10. õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,065% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa

täieliku tasumiseni.

Arve nr

Tasumise

tähtaeg

Tasumata

summa

Hilinenud päevi

Kokku

(eurot)

2037650846

18.03.20

95,72

19.03.2023 –27.09.2024, 559 päeva

34,78

2037949139

18.04.2023

36,66

19.04.2023 – 27.09.2024, 528 päeva

12,58

2038297856

18.05.2023

30,16

19.05.2023 – 27.09.2024, 498 päeva

9,76

2038618340

18.06.2023

199,43

19.06.2023 – 27.09.2024, 467 päeva

60,54

Kokku

117,66

Hageja palub kostjalt viivised välja mõista summas 117,66 eurot. Hageja nõuab kostjalt TsMS §

367 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat lepingujärgset viivist 0,065% päevas tasumata

põhinõudelt alates 28.09.2024 kuni põhinõude tasumiseni.

Vastavalt üldtingimuste punktile 5.1.2., mis on lepingute lahutamatu osa, on hagejal õigus nõuda

kliendilt tähtaegselt tasumata arvetest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulutuste

hüvitamist. Meeldetuletustasu (5 eurot) on kehtestatud Elisa Eesti AS hinnakirjaga. Lepingu

kehtivuse ajal on hageja saatnud tasuta meeldetuletuskirja võlgnevuse kohta 19.03.2023. Hageja

on saatnud ühe tasulise meeldetuletuskirja iseteenindusse 27.03.2023 summas 5 eurot (dtl 71).

Antud info/arvete jms edastamise kanaliks on andnud kostja lepingute allkirjastamisel – kostja

soovis kogu info (arved, reklaam, teenuste infe jms) Elisa Eesti AS-ga läbi iseteeninduse

www.elisa.ee.

Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse

ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine

Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses (alustatud 26.06.2023). Inkassomenetluse käigus on

kostjale saadetud meeldetuletuskirju, e-maile, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks

ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete

sõlmimiseks. 04.07.2023 - on kostjale saadetud meeldetuletuskiri 1 maksumusega 15 eurot (dtl

72) Omnivaga kostja lepingute ja rahvastikuregistri järgsele aadressile, 01.08.2023 on kostjale

saadetud meeldetuletuskiri 2 maksumusega 5 eurot (dtl 73) SMS teel numbrile XXX

(rahvastikuregistrijärgne side telefon) ning 10.08.2023 on kostjale saadetud meeldetuletuskiri 3

maksumusega 5 eurot (dtl 74) SMS teel samuti numbrile XXX. Sissenõudmiskulu ei oleks

tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast

temale selleks täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu

suurus mõistlik ja põhjendatud ning hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist summas

30 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 09.01.2025 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 09.01.2025, seega oli

kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 23.01.2025. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale

toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping

või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele

kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Elisa Eesti AS ja kostja vahel

24.09.2019 sõlmitud liitumislepingust nr. xxxx, 03.12.2022 liitumislepingust nr. xxxx, 03.12.2022

osamaksetega vara müügilepingust nr. xxxx ja nutikindlustuse lepingust nr. xxxx ning kostjale

01.03.2023 – 01.06.2023 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega peab

kohus põhjendatuks ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 361,97

eurot

.

8. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis (kehtestatud

üldtingimuste punktis 6.10) 0,065% päevas tasumata arvete maksetähtaegadele järgnevast päevast

kuni hagiavalduse esitamiseni ehk 27.09.2024 kokku summas 117,66 eurot. Kohus on

kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks

sissenõutavaks muutunud viivise tagastamata põhivõlalt 361,97 eurolt kuni otsuse tegemiseni ehk

perioodil 28.09.2024 – 05.02.2025 (k.a) 131 päeva eest, mis on summas 30,82 eurot (vt

www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks

muutunud viivis 05.02.2025 seisuga kokku summas 148,48 eurot (117,66 + 30,82).

10. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 06.02.2025 edasiulatuv viivis määraga 0,065% päevas

põhivõla tasumata jäägilt kuni põhivõla 361,97 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi

edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 213,49 eurot (361,97 – 148,48).

11. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113² lg 1 ja lg 2 p 1 alusel

kokku summas 30 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt, nimelt

üksnes peale lepingu lõppemist 04.07.2023 saadetud meeldetuletuskirja eest summas 15 eurot.

Hagiavalduse kohaselt edastas hageja lepingu kehtivuse ajal 19.03.2023 tasuta meeldetuletuse

ning 27.03.2023 tasulise meeldetuletuse. Hageja viitab lisale 19 (dtl 71), milleks on üksnes

andmeteta meeldetuletuse blankett (mall), kus puudub nii kuupäev, kliendi nimi kui ka

võlgnetavad summad, mistõttu ei saa seda pidada nõuetekohaseks meeldetuletuseks ega seostada

kostjaga. 01.08.2023 kostjale saadetud sõnum ei sisalda ühtegi viidet lepingutele ega võlgnetavale

summale, mistõttu ei saa ka seda lugeda nõuetekohaseks meeldetuletuskirjaks. 10.08.2023

sõnumilt ei nähtu, et see üldse puudutaks Elisa Eesti AS nõuet, samuti puuduvad viited

lepingutele ning käesolevas hagis nõutavatele summadele, mistõttu ei saa ka seda lugeda

meeldetuletuseks hagis nimetatud nõude tasumiseks. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle

ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et kostjale on

saadetud meeldetuletuskirju, e-maile, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja

õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete

sõlmimiseks, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu.

Kohus selgitab hagejale, et VÕS § 113² lõikes 2 viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning

tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab

hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna

tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille

saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi

kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka

võlausaldaja üldkulusid. Lähtudes eeltoodust jääb rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõue

summas 15 eurot.

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

14. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 509,63

eurot.

Kohus

jätab

otsusega

rahuldamata

hageja

nõude

summas

eurot ehk alla 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see

obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus

põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud

riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt

hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 85 eurot (käibemaksuta) ning

viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 1 tunni ulatuses tunnihinnaga 85 eurot

käibemaksuta, mis sisaldab tõendite kogumist, korrastamist ja hagiavalduse koostamist,

ülevaatamist ja kohtule edastamist.

17. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20

eurot (TsMS § 484²).

18. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

19. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks

märgitud 85 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Samuti peab kohus

märgitud ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks ja põhjendatuks.

20. Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 280 eurot (riigilõiv 175 eurot +

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 85 eurot), mis kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

21. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

23. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik