2-25-55/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-55

Tsiviilasi

R.B maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik R.B (ik XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta R.B maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja R.B (isikukood XXX) pankrot kell 14.30 ja algatada R.B kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (OÜ Civilex, Soola 3

51004 Tartu, tel 7407 662; 504 6694, e-post: tiia.kalaus@civilex.ee)

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 26. veebruaril 2025 kell 11.30 J. Liivi 4 Tartu

kohtumaja saalis nr 105.

5. Kohustada R.B osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 05. veebruaril 2026.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud R.B kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD

1. R.B

(avaldaja/võlgnik) esitas 02.01.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse.

Kohus jättis avalduse käiguta ja andis avaldajale uuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Avaldaja

kõrvaldas puudused 24.01.2025.

Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline ning tal on üks ülalpeetava. Avaldaja töötab xxxxxxx-is

müügiesindajana. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1300 eurot, töövõimetoetus 200 eurot ja

peretoetus 80 eurot, kokku 1580 eurot. Igakuised väljaminekud on 1580 eurot: eluasemekulud

keskmiselt 340 eurot, kulutused toidule 250 eurot, kulutused riietele, jalanõudele 100 eurot,

kulutused transpordile 380 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele 100 eurot, kulutused

tervishoiule, hügieenitarvetele 100 eurot, muud igakuised kulud (laenude tagasimaksed) 310

eurot (Swedbak AS-i laenu tagasimakse 340,03 eurot, pangakonto põhipaketi tasu 1,50 eurot,

kindlustus 8,55 eurot ja maksed kohtutäiturile 436,76 eurot). Võlgnikul registervara puudub.

Võlgnikul on avalduse kohaselt nõue R. L. vastu summas 36 862 eurot, kuid kohustusi on

avaldajal 62 337,23 euro ulatuses. Võlgniku suhtes on algatatud kolm täitemenetlus. Võlgnik

taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt tekkisid võlgniku makseraskused sellest, kui R. L. tegi 2023. aastal

avaldajale ettepaneku ehitada aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

paariselamu, mille jaoks asutas avaldaja ettevõtte R.B ja Co OÜ (rk 16809666). Paariselamu oli

tarvis kiiresti valmis ehitada 2024. aasta juuniks. R. L. ettepanekul võttis avaldaja eraisikuna

kiirlaenukontoritest kiirlaene alates 2023. aasta lõpust summas 34 240 eurot. Samuti võttis

avaldaja isikliku käendusega laene ettevõttele R.B ja Co OÜ summas 8732,10 eurot. Bigbank

krediitkaardilt võttis avaldaja 27.11.2023 8000 eurot. Kogusummast on avaldaja teinud

pangaülekandeid R. L. summas 38 838 eurot, millest R. L. on tagasimakseid teinud summas

1976 eurot. Igakuised tagasimaksed olid 800 - 1000 eurot, tagasimaksete tegemine käis üle jõu ja

võlgnik võttis uusi ja refinantseeris endisi laene.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus leiab, et R.B maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FIMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FIMS § 14 lg-s 1

sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (62 337,23 eurot)

ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks.

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise

iseloomuga, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kergekäeline laenude võtmine, so

muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima

krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13

kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes

on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS §

15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha

tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb

võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalusi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab R.B-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172,

381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus,

võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib

jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on

seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku

usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel,

eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui

pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

05.02.2026.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

kohtunik