2-24-617/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

05.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-617

Kohtuasi

OÜ Legal Financial Services maksejõuetusavaldus

L.X-i pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.03.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Legal Financial Services määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlausaldaja) OÜ Legal Financial Services

(registrikood

12306017),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kalle Kaspar Sepper

Puudutatud isik (võlgnik) L.X (isikukood XXX)

Usaldusisik O.Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Legal Financial Services määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 14.03.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja

täiendada osaliselt kohtumääruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud OÜ Legal Financial Services

kanda. L.X-il ja usaldusisikul O.Y-l ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-617

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Legal Financial Services (avaldaja, võlausaldaja) esitas 12.01.2024 Harju Maakohtule

maksejõuetusavalduse, milles palus kuulutada välja L.X-i (puudutatud isik, võlgnik) pankroti.

1.1. Maksejõuetusavalduse kohaselt sõlmisid Port One OÜ ja Latharna OÜ (põhivõlgnik)

27.11.2019 käibemaksu tagastamise lepingu nr KM-516, 13.08.2020 kliendilepingu P1-1193,

13.08.2020 IDS kliendilepingu nr IDS-1008, 13.08.2020 LogPay kliendilepingu nr LP-961,

14.08.2020 käibemaksu faktooringu lepingu nr F-339, 02.09.2020 YX kliendilepingu nr YX-

172, 02.10.2020 välisriikidest kütuseaktsiisi tagastamise lepingu nr A-95 ja 28.07.2021 DKV

kliendilepingu nr DKV-282, mille alusel Port One OÜ osutas põhivõlgnikule teenuseid ja

müüs kaupa ning põhivõlgnik kohustus Port One OÜ-le selle eest tasuma. Port One OÜ ja

võlgnik sõlmisid 13.08.2020 käenduslepingu nr K-769 (käendusleping), millega võlgnik

käendas Port One OÜ ja põhivõlgniku vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi

maksimaalselt 45 000 euro ulatuses. Põhivõlgnik on jätnud oma kohustused osaliselt täitmata,

jättes Port One OÜ-le viimase teenuste ja kaupade eest esitatud arved maksetähtaegadega

ajavahemikus 28.03.–01.05.2022 15 465,93 euro ulatuses tasumata. Port One OÜ loovutas

27.05.2022 oma nõuded põhivõlgniku ja käendaja (võlgniku) vastu võlausaldajale.

Võlausaldaja sõlmis 16.06.2022 põhivõlgniku ja võlgnikuga võla ositi tasumise kokkuleppe,

millega viimased võtsid kohustuse tasuda kokku 44 549,61 eurot 17 osamaksega

ajavahemikul 16.06.2022 kuni 15.10.2023.

1.2. Võlausaldaja andis 29.07.2022 pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 kohaselt

põhivõlgnikule ja võlgnikule 10-päevase tähtaja võla tasumiseks ning hoiatas, et nõude

tasumata jätmisel esitab ta avalduse võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. Põhivõlgnik ega

võlgnik ei tasunud võlga. Selliselt on põhistatud võlgniku maksejõuetus PankrS § 10 lg 2 p 1

mõttes. Võlausaldaja ei nõua võlgnikult põhivõlga ületavat viivist, mistõttu on tema nõue

võlgniku vastu maksejõuetusavalduse esitamise seisuga kokku 30 931,86 eurot (põhivõlg 15

465,93 eurot + põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivis 15 465,93 eurot).

1.3. Võlgnikul on makseraskused ja need on püsiva iseloomuga. Võlgnikule kuulub KKK

asuv korteriomand (registriosa nr KKKKKKKK) (korter), kuid võlgniku täitmata kohustused

ületavad eeldatavasti korteri väärtust ja võlgnik on teinud toiminguid selle realiseerimise

raskendamiseks. Korterile on võlgniku isa Y. L.X-i kasuks seatud hüpoteek summaga 100 000

eurot ning korteri igakordne omanik on kohustatud hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks

alluma kohesele sundtäitmisele. Lisaks on korterile seatud Eesti Vabariigi ja Maksu- ja

Tolliameti (MTA) kasuks kohtulik hüpoteek summaga 52 567,90 eurot. Võlgniku suhtes

algatatud täiteasjas on seatud korterile ka käsutamise keelumärge. Võlgnik ei ole oma

kohustusi MTA ees suutnud täita alates 2018 ning 12.01.2024 seisuga on võlg MTA ees 24

075,11 eurot. Võlgnik ei ole suutnud täita võlausaldaja ees oma kohustusi pea kahe aasta

jooksul. Maksehäireregistrist nähtuvalt on võlgnikul väiksemad võlad veel krediidiasutuse ja

satelliitsideteenuse osutaja ees. Võlgnikul ei ole sissetulekut, mille arvel võlga tasuda.

Menetluse edasine käik ja puudutatud isiku seisukoht

2. Maakohus võttis 18.01.2024 määrusega võlausaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse,

nimetas 14.02.2024 määrusega võlgniku usaldusisikuks O.Y (usaldusisik) ja peatas võlgniku

vara suhtes toimuva sundtäitmise.

2-24-617

3. Usaldusisik esitas 06.03.2024 aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga. Selle järgi

on võlgnikul vara 221 096,69 euro ja kohustusi 206 537,89 euro ulatuses, millest

sissenõutavaks muutunud kohustused on 57 165,91 eurot, tingimuslikud nõuded 100 000

eurot ja eluasemelaenu jääk 49 371,98 eurot.

Võlgniku varaks on arvelduskonto jääk 96,69 eurot, korter (hinnanguline väärtus 221 000

eurot), A OÜ osalus (omakapital 31.12.2022 seisuga 38 265 eurot, maksuvõlg 23 764,24

eurot), E OÜ osalus (majandusaasta auranded esitamata, kustutamishoiatus), M OÜ osalus

(majandusaasta aruanded esitamata, maksuvõlg 800,25 eurot) ja I OÜ osalus (majandusaasta

aruanded esitamata). Võlgniku väitel on tema brutotöötasu 2000 eurot (tasutakse sularahas).

Võlgnik ei esitanud usaldusisikule töölepingut ega andmeid töötasu väljamaksmise kohta.

Võlgnik ei ole esitanud 2021. ja 2022. a tuludeklaratsioone. 2020 sai ta tulu kokku 1746,31

eurot.

Võlgniku kohustusteks on võlg MTA ees 25 726,11 eurot, käenduslepingust tulenev võlg

võlausaldaja ees 30 931,86 eurot, võlg Julianus Inkasso OÜ ees 402,06 eurot, teenustasuvõlg

AS SEB Pank ees 105,88 eurot, AS-ga SEB Pank sõlmitud eluasemelaenu lepingu jääk 49

371,98 eurot (lepingu lõpptähtaeg 06.03.2036), millest on sissenõutavaks muutunud 332,46

eurot, ning hüpoteegiga tagatud nõudest tulenev tingimuslik kohustus isa Y. L.X-i ees 100

000 eurot.

Kohustus MTA ees tuleneb MTA 15.06.2018 otsusest, millega kohustati võlgnikku tasuma

solidaarselt A OÜ-ga maksuvõlg 46 897,80 eurot. Nõude tagamiseks on võlgnikule kuuluvale

korteriomandile seatud MTA kasuks kohtulik hüpoteek summaga 52 567,90 eurot. Nõude

sissenõudmiseks on 28.12.2023 alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 025/2023/5421 ning

nõude jääk on 25 726,11 eurot (sh kohtutäituri tasu 1891 eurot). Täitemenetlus on

usaldusisiku taotlusel peatatud.

Eluasemelaenu lepingust tulenevad nõuded on tagatud võlgniku isale kuuluvale kinnistule

seatud hüpoteegiga ning eluasemelaenu makseid tasub võlgniku isa. Võlgniku isa kasuks on

võlgnikule kuuluvale korteriomandile seatud 29.05.2017 hüpoteegi seadmise lepingu alusel

hüpoteek summaga 100 000 eurot, mis tagab võlgniku ja tema isa vahel 10.05.2017 sõlmitud

laenulepingust ja selle kõikidest lisadest tulenevaid nõudeid, sh nendest lisadest tulenevaid

nõudeid, millega võlgniku isa annab võlgnikule täiendavat laenu või pikendab laenu

tagastamise tähtaega. Võlgnik edastas usaldusisikule enda isa kinnituse, mille kohaselt ei ole

võlgniku isal võlgniku vastu nõudeid, mis võiksid tuleneda 10.05.2017 sõlmitud

laenulepingust. Kuivõrd hüpoteegiga on tagatud ka tulevikus tekkivad nõuded, tuleneb

hüpoteegist tingimuslikult 100 000 euro suurune nõue.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara on suures ulatuses

koormatud hüpoteekidega ja sellest ei pruugi jätkuda kõigi võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. Võlgniku võlad kolmandate isikute ees on pikaajalised. Asjaolu, et võlgnikul

on tasumata ka prügiveo-, tele-, spordiklubi- ja tervishoiuteenuste eest, mille tasu nõuab sisse

Julianus Inkasso OÜ, ilmestab makseraskuste pikaajalisust ja ulatust.

4. Võlgnik palus jätta võlausaldaja maksejõuetusavalduse rahuldamata.

Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole tal kohustusi usaldusisiku väidetud ulatuses. Tema

kohustused on kokku 80 811,78 eurot.

2-24-617

MTA nõue ei ole kogu ulatuses sissenõutav. Võlgnik sõlmis MTA-ga võla ositi tasumise

kokkuleppe, mille alusel maksab ta võla katteks 400 eurot kuus. Kokkuleppe saavutamiseks

tasus võlgnik MTA-le 2024 jaanuaris pool kohustusest, ning on kokkulepet edaspidi täitnud.

See näitab tema maksevõimet.

Võlgnikul on eluasemelaenu lepingust tulenev kohustus 49 371,98 eurot. Asjaolu, et

eluasemelaenu makseid tasub võlgniku isa, ei näita, et võlgnik oleks maksejõuetu. On

tavapärane, et pereliikmed toetavad teineteist. Võlgniku isa on kinnitanud, et tal ei ole sellest

tulenevalt võlgniku vastu nõudeid.

Võlgnikul ei ole enda isa ees 100 000-eurost tingimuslikku kohustust. Isa on kinnitanud, et

tema kasuks korterile seatud hüpoteek on tühi, ja ta on andnud nõusoleku selle kustutamiseks.

Võlgnikule kuulub vara kokku ligi 300 000 euro väärtuses. Usaldusisiku hinnang võlgniku

korteri väärtusele on kohane. A OÜ on toimiv osaühing, mille käive 2023 oli 493 000 eurot. A

OÜ-le kuulub viis veokit, millega tehakse rahvusvahelisi kaubavedusid. A OÜ järgib

maksuvõla ajatamise graafikut. Võlgniku osalus A OÜ-s on väärt vähemalt 80 000 eurot.

Võlgnikul on A OÜ-ga tööleping ning A OÜ maksis võlgnikule 2024 veebruaris töötasu 2000

eurot. Võlgnik on esitanud enda 2021. ja 2022. a tuludeklaratsioonid. Kuivõrd võlgniku vara

ületab oluliselt tema kohustusi, ei ole ta maksejõuetu.

Vaidlus võlausaldaja nõude üle tuleb lahendada hagimenetluses. Võlausaldaja on asunud

sama nõuet kohtu kaudu nõudma põhivõlgniku asemel A OÜ-lt ja on taotlenud ka hagi

tagamist. Kohus hagi ei taganud, mis annab alust arvata, et võlausaldaja nõue ei ole

perspektiivikas.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 14.03.2024 määrusega maksejõuetusavalduse rahuldamata ja

menetluskulud võlausaldaja kanda, märkides, et võlgnikul ei ole rahaliselt

kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud. Maakohus määras usaldusisiku tasuks

2000,80 eurot (käibemaksuga) ja maksis selle maakohtu deposiitkontolt usaldusisikule välja.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole võlgniku püsiv maksejõuetus tõendatud ja

isiku pankroti väljakuulutamine ei saa põhineda oletustel, mistõttu tuleb avaldus jätta

rahuldamata.

Usaldusisiku aruande järgi ületab võlgniku varade väärtus, sh juba ainuüksi korteri väärtus

221 000 eurot tema kohustusi, mis võivad usaldusisiku arvates olla kokku 206 537,89 eurot.

Seejuures on valdav osa võlgniku kohustustest kas tingimuslikud (võlgniku isa väidetav nõue

100 000 eurot) või ei ole sissenõutavaks muutunud (eluasemelaenu jääk 49 371,98 eurot).

Võlgniku isa on kinnitanud, et võlgnik on tagastanud laenu 100 000 eurot, ning on andnud

nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks. Võlgniku maksejõuetust ei saa tõendada see, et ta ei tasu

eluasemelaenu makseid isiklikult või et teda on kohustuste täitmisel isa aidanud. Võlgniku isa

on kinnitanud, et võlgnik ei võlgne talle tasutud eluasemelaenu makseid. MTA nõue ei ole

selle ositi tasumise kokkuleppest tulenevalt täies ulatuses sissenõutav. Asjaolu, et võlgnikul

on väiksemad tasumata kohustused prügiveo-, tele-, spordiklubi- ja tervishoiuteenuste eest, ei

anna alust pidada teda maksejõuetuks. Võlgniku puudulikku maksekäitumist ei saa samastada

tema püsiva maksejõuetusega.

2-24-617

Usaldusisik on võlgniku kohustuseks lugenud ka võlausaldaja nõude, kuigi nõude üle on

vaidlus ja võlgniku hinnangul ei ole see sissenõutavaks muutunud. Võlgnik on asjakohaselt

viidanud tsiviilasjale nr 2-22-17214, milles võlausaldaja on palunud väidetava nõude

põhivõlgniku vastu välja mõista A OÜ-lt ja tuvastada selleks ettevõtte ülemineku.

Võlausaldaja nõue võlgniku vastu ei ole võlgniku vastuväiteid arvestades piisavalt selge ning

vajab terviklikku õiguslikku hinnangut, mida ei ole võimalik anda pankrotimenetluses.

Põhjendatud ei ole usaldusisiku hinnang, et A OÜ osaluse väärtus on 0 eurot.

5.2. Avalduse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud PankrS § 150 lg 3 alusel

võlausaldaja kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega maksejõuetusavaldus rahuldada ja jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei viinud maakohus läbi PankrS § 1 lg-s 2 sätestatud

maksevõime testi. Selleks tulnuks välja selgitada kõik võlgniku poolt täitmisele kuuluvad

sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded, teha kindlaks kõik võlgniku kasutatavad

likviidsed vahendid ning arvutada välja, kui suure protsendi saab sissenõutavaks muutunud

nõuetest olemasolevate likviidsete vahenditega täita ja kas võlgnikul on võimalik 20-päevase

perioodi jooksul saada juurde nii palju likviidseid vahendeid, et täita kõik võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõuded. Seejuures piisab võlgniku püsivalt maksejõuetuks

lugemiseks nii sellest, kui võlgniku vara ei kata püsivalt tema kohustusi, kui ka sellest, kui ta

ei suuda püsivalt rahuldada võlausaldajate nõudeid (RKTKo 25.02.2013, 3-2-1-188-12, p 14).

Võlgnikule kuulub korter, kuid tal ei ole mingeid likviidseid vahendeid ega rahavoogu

sissenõutavaks muutunud nõuete täitmiseks. Võlgniku kontodel on kokku 96,69 eurot, millele

ei saa sissenõuet pöörata ja mille arvel ei saa kohustusi täita. Esitatud ja kogutud andmete

põhjal ei oleks võlgnikul olnud võimalik ka 20 päeva jooksul saada juurde nii palju likviidseid

vahendeid, et kõik sissenõutavaks muutunud nõuded täita. Seejuures ei ole MTA nõude

täitmine õnnestunud alates 2018. a-st ning võlausaldaja nõue on sissenõutav juba pea kaks

aastat. Võlgniku makseraskused ei ole ajutised, ta on püsivalt maksejõuetu.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et A OÜ osa väärtus ei ole 0 eurot. Seejuures on

maakohus tuginenud ka ebaõigele asjaolule, et A OÜ maksuvõlg on kehtivalt ajatatud.

Võlausaldaja nõue on selge ja maakohtul ei olnud alust asuda seisukohale, et võlgnik on

sellele põhjendatult vastu vaielnud. Põhivõlgnik ega võlgnik ei ole nõudele kunagi vastu

vaielnud. Nad on võlatunnistusena käsitatava 16.06.2022 võla tasumise kokkuleppega

kohustuse olemasolu tunnistanud, lubanud seda täita ning seda ka osaliselt täitnud.

7. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Võlausaldaja esitas pärast maakohtu määruse tegemist enda nõude rahuldamiseks võlgniku

vastu hagi (tsiviilasi nr 2-24-4946). See koos tsiviilasjas nr 2-22-17214 A OÜ vastu esitatud

hagiga näitab, et võlausaldaja on nõus, et nõude üle on vaidlus, mis tuleb lahendada

hagimenetluses.

Võlausaldaja viide Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12 ei ole asjakohane, sest

see puudutab juriidilisest isikust võlgnikku.

2-24-617

Võlgnik jääb selle juurde, et tal ei ole enda isa ees 100 000 euro suurust kohustust.

8. Usaldusisik toetab määruskaebust, jäädes oma aruande juurde. Võlgnikul ei ole

kohustustest vaba vara. Asjaolu, et võlgniku isa on andnud nõusoleku hüpoteegi

kustutamiseks, ei muuda fakti, et korteriomand on 15.04.2024 seisuga jätkuvalt hüpoteegiga

koormatud. Kuni hüpoteeki ei ole kustutatud, tuleb maksejõuetuse hindamisel arvestada ka

sellega, et võlgniku isa saab enda nõudeid võlgniku vastu korteri arvel maksma panna 100

000 euro ulatuses.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb

muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.

11. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et võlgnik ei

ole PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu ja jättis seega maksejõuetusavalduse

õigesti rahuldamata, kuid maakohus ei ole võlgniku maksejõuetust nõuetekohaselt hinnanud

ega sellest tulenevalt määrust nõuetekohaselt põhjendanud. Samuti on maakohus eksinud

võlausaldaja nõude sissenõutavust ja selgust hinnates. Ringkonnakohus parandab maakohtu

eksimused ja põhjendab määrust järgmiselt.

11.1. Füüsilise isiku suhtes maksejõuetusavalduse esitamise ja läbiviimise sätestab füüsilise

isiku maksejõuetuse seadus (FIMS § 1 lg 1). FIMS § 12 lg 1 teise lause järgi kohaldatakse

võlausaldaja maksejõuetusavaldusele pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta

sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 18 lg 1 esimese lause kohaselt

vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui

seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 järgi pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Füüsilisest

isikust võlgnik on PankrS § 1 lg 2 järgi maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 1 lg-s 2 sisaldub n-ö likviidsus- ehk maksevõimetest. Hindamaks, kas võlgnik on

likviidsustesti alusel maksejõuetu, tuleb esmalt välja selgitada kõik võlgniku maksejõuetuse

hindamise hetkel sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused ja teha kindlaks kõik sel

hetkel võlgniku kasutuses olevad likviidsed vahendid ning seejärel hinnata, millise osa

sissenõutavaks muutunud nõuetest saab võlgnik täita olemasolevate likviidsete vahenditega

ning kas võlgnikul on võimalik lähiajal saada juurde nii palju likviidseid vahendeid, et täita

kõik sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused. Olemasolevate likviidsete vahendite all

tuleb peamiselt arvesse võtta raha – sularaha ja maksekontol, aga ka tähtajalisel hoiusel olevat

raha ning väärtpabereid, mille kohta on olemas kohese tagasiostu kohustus, kuid ka lühikese

aja jooksul realiseeritavat vara (vt ka pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (195 SE) seletuskiri, lk 32–35).

2-24-617

Riigikohtu praktika kohaselt saab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku

maksejõulisuse hindamisel PankrS § 1 lg 2 järgi arvestada eelkõige võlgniku juba

sissenõutavaks muutunud kohustustega. Seejuures ei ole maksevõime hindamisel tähtsusetud

ka võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud

võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu, peab kohus

hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema

kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid

rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu, ning seejärel

tuleb hinnata, kas maksejõuetus on püsiv (vt RKTKm 22.02.2017, 3-2-1-163-16, p 13).

Lisaks märgib kolleegium, et võlgniku suutmatusest täita oma sissenõutavaks muutunud

kohustusi tuleb eristada võlgniku tahtmatust neid täita. Võlgniku tahtmatus täita

sissenõutavaks muutunud kohustusi tähendab, et võlgnikul on küll piisavalt raha nende

täitmiseks või võimalus muuta vara mõistliku aja jooksul rahaks, kuid ta ei soovi seda teha.

Sellises olukorras ei saa pidada võlgnikku maksejõuetuks (PankrS I komm (2024), § 1, 2.2.2).

11.2. Siinsel juhul ei olnud võlgnik kolleegiumi hinnangul maksevõime hindamise ajal

PankrS § 1 lg-s 2 sätestatud likviidsustesti järgi püsivalt maksejõuetu.

11.2.1. Võlgnikul oli maksejõuetuse hindamise aja seisuga sissenõutavaks muutnud täitmata

kohustusi kokku 31 439,80 euro ulatuses (30 931,86 eurot + 402,06 eurot + 105,88 eurot).

Võlgniku üheks sissenõutavaks kohustuseks saab pidada 30 931,86 euro suurust kohustust

võlausaldaja ees ning seda tuleb võlgniku maksevõimet hinnates arvestada, sest võlgnik ei ole

sellele nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Võlausaldaja on maksejõuetusavalduses oma

nõuet piisavalt põhistanud ning lisanud maksejõuetusavaldusele nii enda ja põhivõlgniku

vahel sõlmitud lepingud kui ka võlgnikuga sõlmitud käenduslepingu, samuti põhivõlgnikule

esitatud arved. Hiljem on võlausaldaja esitanud ka põhivõlgniku ja võlgnikuga 16.06.2022

sõlmitud võla tasumise kokkuleppe (dtl 280–281), millega põhivõlgnik ja võlgnik on

kinnitanud, et võlausaldajal on nende vastu kokku 48 850,01 euro suurune nõue, mille aluseks

on mh kõik maksejõuetusavalduses viidatud ja sellele lisatud lepingud ja arved, ning

põhivõlgnik ja võlgnik on võtnud endale kohustuse tasuda nõue ositi viimase

maksetähtpäevaga 15.10.2023. Seega oli võlausaldaja nõue muutunud võlgniku maksevõime

hindamise aja seisuga sissenõutavaks. Sellest, et võlausaldaja esitas tsiviilasjas nr 2-22-17214

põhivõlgniku asemel hagi A OÜ vastu, tuginedes põhivõlgniku ettevõtte üleminekule (dtl

223–239), ning maakohus tühistas selles asjas enda varem tehtud hagi tagamise määruse (dtl

240–242), ei saa järeldada, et võlausaldajal ei ole nõuet põhivõlgniku vastu või et see nõue

oleks perspektiivitu. Kuna võlausaldaja tugineb selles kohtuasjas põhivõlgniku ettevõtte ja

ühes sellega ka kohustuse üleminekule, ning kohus ei ole nõude üle otsustanud, ei saa esitatud

hagiavalduse alusel põhivõlgniku vastu oleva nõude puudumist järeldada. Samuti ei saa seda

järeldada hagi tagamise tühistamisest, sest maakohus tühistas hagi tagamise A OÜ-l piisava

vara olemasolu tõttu. Seega ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et võlausaldajal ei oleks

võlgniku kui käendaja vastu nõuet. Ka sellest, et võlgniku väitel esitas võlausaldaja võlgniku

vastu hagi selle võla väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-24-4946) ning võlgnik esitas omakorda

hagi käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks (dtl 245–247), ei saa järeldada, et võlgnik oleks

võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu vaielnud. See, kui võlausaldaja on esitanud kohtule

hagi võla sissenõudmiseks, ei tähenda seda, et kohus ei saaks seda nõuet pelgalt käimasoleva

kohtuvaidluse tõttu võlgniku maksejõuetust hinnates arvestada. Rohkem, sh sisulisi

vastuväiteid ei ole võlgnik maakohtu menetluses võlausaldaja nõudele esitanud. Seega ei ole

võlgnik võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu vaielnud ning võlausaldaja nõuet tuleb

võlgniku maksejõuetust hinnates arvestada.

2-24-617

Võlgnik ei ole vastu vaielnud sellele, et tal on ka Julinus Inkasso OÜ ees 402,06 euro suurune

ja AS SEB Pank ees 105,88 euro suurune sissenõutavaks muutunud tasumata kohustus.

Maakohus leidis õigesti, et AS-iga SEB Pank sõlmitud eluasemelaenu lepingust tulenevat

laenujääki ei saa pidada sissenõutavaks muutunud kohustuseks. Kuigi usaldusisik tõi aruandes

välja, et võlgniku laenujääk on 46 897,8 eurot, märkis ta ühtlasi, et sissenõutavaks oli sellest

aruande koostamise aja seisuga muutunud 332,46 eurot ning lepingu lõpptähtaeg on

06.03.2036. Seda kinnitab ka AS SEB Pank 24.02.2024 vastus (dtl 177–178). Lisaks on

laenulepingust tulenev kohustus tagatud Y. L.X-ile kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteegiga

(dtl 179–186) ning Y. L.X-i kinnitusest (dtl 310) järeldub, et Y. L.X on teinud seni

eluasemelaenu tagasimakseid. Seega ei ole alust pidada laenulepingust tulenevat laenu tagasi

maksmise kohustust kogu ulatuses sissenõutavaks muutunuks. Seda, et algse aruande

esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud osamakse oleks jäänud tasumata, ei ole

usaldusisik esile toonud. Seda ei nähtu ka usaldusisiku 13.03.2024 esitatud vara- ja

võlanimekirjast (dtl 294–303). Seega ei saa eeltoodu põhjal järeldada, et võlgnikul oli tema

maksevõime hindamise aja seisuga tasumata sissenõutavaks muutunud laenu tagasimakseid.

Võlgniku maksevõime hindamisel ei saa arvestada ka seda, et võlgnikule kuuluvale

korteriomandile on Y. L.X-i kasuks seatud hüpoteek summaga 100 000 eurot (dtl 206–208).

Kuigi Y. L.X kinnitas, et ta on teinud võlgniku asemel laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks tagasimakseid (dtl 310), kinnitas ta ka seda, et võlgnik on laenu tagastanud ning ta

on valmis andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks. Seega ei kavatase Y. L.X esitada

võlgniku (oma poja) vastu nõuet, mistõttu ei tule laenu tagasimaksetest tulenevat võimalikku

võlgniku kohustust Y. L.X-i vastu ning selle tagamiseks võlgniku kinnisasjale seatud

hüpoteeki tema maksevõimet hinnates arvestada.

Ringkonnakohtul ei ole asjas esitatud tõendite alusel põhjust järeldada ka seda, et MTA-l on

võlgniku vastu 25 726,11 euro suurune sissenõutavaks muutunud täitmata nõue, nagu märkis

usaldusisik 13.03.2024 esitatud vara- ja võlanimekirjas. Võlgnik tõendas, et ta on 11.01.2024

allkirjastanud MTA-le võla ositi tasumise kokkuleppe täitemenetluse nr 025/2023/5421

raames, mille kohaselt kohustus võlgnik tasuma kuni 15.01.2025 iga kuu 450 eurot. Seega ei

saa kogu MTA võlga võlgniku maksejõuetuse hindamisel arvestada. Ühtlasi ei ole

ringkonnakohtul alust arvata, et võlgnik oleks jätnud tema maksejõuetuse hindamise aja

seisuga mõne osamakse tasumata.

11.2.2. Võlgnikul ei olnud tema maksevõime hindamise aja seisuga märkimisväärset

likviidset vara, mille arvel ülal nimetatud sissenõutavaks muutunud kohustusi täita. Võlgniku

ainsaks likviidseks varaks oli tema arvelduskontol olev raha 96,69 eurot. Lisaks esitas võlgnik

A OÜ-ga 01.01.2024 sõlmitud ja tema enda poolt A OÜ juhatuse liikmena allkirjastatud

töölepingu lisa (dtl 319), mille järgi töötab võlgnik alates 01.01.2024 A OÜ tegevjuhina

brutotöötasuga 2000 eurot kuus. Samuti esitas võlgnik enda poolt A OÜ juhatuse liikmena

allkirjastatud 09.02.2024 kassa väljamineku orderi talle jaanuari 2024 palga 2005,12 euro

sularahas väljamaksmise kohta (dtl 318). 2020, 2021 ja 2022. aastatel ei ole võlgnik enda

esitatud tuludeklaratsioonide (dtl-d 204, 321–327, 328–334) järgi saanud ühelgi aastal tulu

rohkem kui 1746,31 eurot aastas. Muu likviidse vara olemasolu ei ole võlgnik väitnud ega

tõendanud. Seega ei ole võlgnik tõendanud, et tal on piisavalt likviidset vara ja/või sissetulek,

mille arvel sissenõutavaks muutunud kohustusi täita.

11.2.3. Kuigi võlgnik oli ülaltoodu kohaselt likviidsustesti järgi tema maksevõime hindamise

aja seisuga maksejõuetu, ei saa tema maksejõuetust pidada püsivaks, sest võlgnikule kuulus

2-24-617

muud vara, mille arvel ta saanuks mõistliku aja jooksul sissenõutavaks muutunud kohustused

täita.

Kolleegiumi hinnangul oli võlgnikul mõistliku aja jooksul võimalik täita kõik ülal nimetatud

sissenõutavaks muutunud kohustused talle kuuluva korteriomandi müügist saadava raha arvel.

Vaidlust ei ole selle üle, et võlgnikule kuulub korteriomand väärtusega 221 000 eurot (dtl

294–297). Kuigi võlgnikule kuuluvale korteriomandile on seatud Y. L.X-i kasuks hüpoteek

summaga 100 000 eurot, avaldas Y. L.X, et ta on nõus hüpoteegi kustutama. Lisaks on

korteriomandile seatud MTA kasuks kohtulik hüpoteek summaga 52 567,90 eurot (dtl 8–9),

kuid MTA nõue on vahepeal vähenenud 25 726,11 euroni. Arvestades hüpoteegisummasid,

saaks korteriomandi netoväärtuseks koos hüpoteekidega pidada 68 432,10 eurot (221 000–100

000–52 567,90), kuid võlausaldajate tagatud nõuete tegelikku suurust arvestades oleks

korteriomandi netoväärtus 195 273,89 eurot (221 000–0–25 726,11) (koormatud kinnisasja

väärtuse määramise kohta vt ka RKTKm 09.06.2017, 3-2-1-61-17, p 14.3). Seega on

võlgnikul võimalik talle kuuluv korteriomand võõrandada ning selle müügist saadud raha on

piisav, et tasuda MTA-le kogu kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlg (25 726,11 eurot) kui ka

täita võlgniku ülalnimetatud sissenõutavaks muutunud kohustused (31 439,80 eurot). See, et

korteriomandile on lisaks MTA nõude täitmiseks toimuvas täitemenetluses seatud käsutamise

keelumärge, ei takistaks korteriomandi mõistliku aja jooksul müümise võimalust, sest MTA-l

ei oleks põhjust keelduda keelumärke kustutamiseks nõusoleku andmisest, kui võlgnik täidaks

korteri müügi eest saadava raha arvel kogu ulatuses oma kohustuse.

Kuigi võlgnikule kuulus ka A OÜ, E OÜ, M OÜ ja I OÜ osalus, ei ole neil varadel ja nende

väärtusel eelneva valguses enam tähtsust.

Ülaltoodu kohaselt kuulub võlgnikule vara, mille arvel ta saaks kõik sissenõutavaks

muutunud kohustused mõistliku aja jooksul täita, kuid ta ei ole soovinud seda teha. See aga ei

anna alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks ning kuulutada välja tema pankrotti.

Võlausaldajal on võimalik panna oma nõuded võlgniku vastu maksma juba alustatud

hagimenetluses.

12. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse lõppjäreldustes muutmata.

13. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades seda, et teistel

menetlusosalistel ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt määruskaebemenetluses

menetluskulusid tekkinud, ei ole vaja määrata kindlaks neile hüvitatavate menetluskulude

suurust.

14. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab maksejõuetusavalduse läbivaatamise

kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse, saab FIMS § 18 lg 10 teise lause alusel

esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)