2-24-3233/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-3233

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. veebruar 2025. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

Q Qi hagi W Wi (W) vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise, kahju tekitava tegevuse keelamise ja

kahju hüvitamise nõudes

Hagihind 16 483,90 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

22. oktoober 2024. a

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Q Q (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Vandeadvokaadi abi Aleksander

Muru, Advokaadibüroo LEVIN, e-

post: menetlus@levinlaw.ee

W W (isikukood xxx, elukoht: xxx )

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada W Wi avaldama oma Facebooki konto seinal järgmise sisuga venekeelne

avaldus: „В своём посте от 29.11.2023 я утверждал, что Q Q совершил

преступление, находясь в сговоре с представителями xxx. В своих постах от

28.11.2023, 02.12.2023, 30.12.2023, 02.01.2024, 06.01.2024, 22.01.2024, 30.01.2024,

03.02.2024, 07.02.2024, 16.02.2024 я заявлял, что Q Q употребляет алкоголь во

время и вместо работы. Эти утверждения неверны. Я опровергаю эти

утверждения. Q Q не совершил преступления и не употребляет алкоголь во время

и вместо работы.“

3. Kohustada W Wi avaldama oma Facebooki kontol Facebook Story järgmise sisuga

venekeelne avaldus: „В нескольких своих постах в Facebook Story, в том числе от

21.11.2023, 29.11.2023, 01.12.2023, 17.01.2024, я утверждал, что Q Q употребляет

алкоголь во время и вместо работы. Эти утверждения неверны. Я опровергаю эти

утверждения. Q Q не употребляет алкоголь во время и вместо работы.“

4. Kohustada W Wi avaldama Facebooki grupis „Meie Ida-Virumaa/Наш Ида-

Вирумаа“ järgmise sisuga venekeelne avaldus: „В своих постах от 29.11.2023 и

22.01.2024 я заявлял, что Q Q употребляет алкоголь во время и вместо работы.

Это утверждение неверно. Я опровергаю это утверждение. Q Q не употребляет

алкоголь во время и вместо работы.“

5. Mõista W Wilt Q Qi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel

summas 6 000 (kuus tuhat) eurot ja sellelt arvestatud viivis alates 10.02.2024. a kuni

kohtuotsuse tegemiseni (05.02.2025. a) summas 726 (seitsesada kakskümmend kuus)

eurot 48 senti ja alates 06.02.2025. a protsendina põhinõudest (6 000 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Mõista W Wilt Q Qi kasuks välja 1 819 (üks tuhat kaheksasada üheksateist) eurot 02

senti ja sellelt arvestatud viivis alates hagi esitamisest (26.02.2024. a) kuni kohtuotsuse

tegemiseni (05.02.2025. a) summas 210 (kakssada kümme) eurot 31 senti ja alates

06.02.2025. a protsendina nõudest (1 819,02 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

7. Kohustada W Wi kustutama järgmiste postituste sisu:

a. 28.11.2023. a W Wi Facebooki konto seinal avaldatud postitus osas „Q, хватит жрать

водяу“;

b. 28.11.2023. a W Wi Facebooki konto seinal avaldatud postitus osas „Q, прекращай

пить!“;

c. 29.11.2023. a W Wi Facebooki konto seinal avaldatud postitus osas „Друзья, думайте

сами, что это? Халатность, идиотизм или преступный сговор Qа с руководством

города.“;

d. 29.11.2023. a Facebooki grupis „Meie Ida-Virumaa/Наш Ида-Вирумаа“ avaldatud

postitus osas „Q, прекращай пить!“;

e. 02.12.2023. a W Wi Facebooki konto seinal avaldatud postitus osas „Q бухает, X

наливает, старейшина X решает, вы платите!“;

f. 30.12.2023. a W Wi Facebooki konto seinal avaldatud postitus osas „Q, ты ... рано

бутылку взорвал! Если кто-нибудь в канун Нового года убьётся на этом

участке дороги по твоей вине, я лично скину родственникам пострадавших твои

адрес. Пусть укажут тебе на твоё место.“;

g. 02.01.2024. a W Wi Facebooki konto seinal avaldatud postitus osas, milles see kujutab

pilti „Q xватит жрать водку!“ ja teksti „Q ау ау-у-y, хватит жрать водку!“;

h. 06.01.2024. a W Wi Facebooki konto seinal avaldatud postitus osas „Q xватит жрать

водку!“;

i. 22.01.2024. a W Wi Facebooki konto seinal avaldatud postitus osas „Q, xватит жрать

водку!“;

j. 22.01.2024. a Facebooki grupis „Meie Ida-Virumaa/Наш Ида-Вирумаа“ avaldatud

postitus osas „Q, xватит жрать водку!“;

k. 30.01.2024. a W Wi Facebooki konto seinal avaldatud postitus osas „Q, хватит

бухать водку!“;

l. 03.02.2024. a W Wi Facebooki konto seinal avaldatud postitus osas, milles see kujutab

pildina Q Qit, ning osades „ты пойдешь со мной". Я буду бухать с“ ja „Не хватает на

водку?“;

m. 07.02.2024. a W Wi Facebooki konto seinal avaldatud postitus osas „Q, хватит

бухать водку!“;

n. 16.02.2024. a W Wi Facebooki konto seinal avaldatud postitus osas „Q, хватит

бухать водку!“.

8. Kohustada W Wi edaspidi hoiduma Q Qi kohta selliste seisukohtade esitamisest,

millest saab otseselt või kaudselt järeldada väiteid: „Q Q tarbib töö tegemise asemel ja

ajal alkoholi“, „Q Q on alkohoolik“, „Q Q on idioot“ ja „Q Q on kooskõlastatult xxx

pannud toime kuriteo“.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista W Wilt Q Qi kasuks menetluskulude katteks 5 292 (viis tuhat kakssada

üheksakümmend kaks) eurot 92 senti.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma hagejale viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude kindlaksmääramise

lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGIAVALDUS

1. Q Q (hageja) esitas 26.02.2024. a Viru Maakohtule hagi W Wi (nimetavas W, kostja) vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamise, kahju tekitava tegevuse keelamise ja kahju hüvitamise

nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt 28.11.2023. a avaldas W W (kostja) oma Facebooki kontol

postituse, mis sisaldas venekeelset avaldust: „Q, lõpeta viina joomine, on aeg töötada!“

(28.11.2023. a postitus 1, tõlge hagiavalduse lisas 33). 28.11.2023. a avaldas kostja oma

Facebooki kontol veel ühe postituse, mis sisaldas venekeelset avaldust: „Q, lõpeta joomine!“ (

28.11.2023. a postitus 2, Facebooki keskkonnas genereeritud eestikeelne tõlge on

nähtav lisast enesest). 29.11.2023. a avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis

sisaldas venekeelset avaldust: „Sõbrad, mõelge ise, mis see on? Hooletus, idiootsus või Qi

kuritegelik kokkumäng xxx“ (29.11.2023 postitus 3, Facebooki keskkonnas

genereeritud eestikeelne tõlge on nähtav lisast enesest). 29.11.2023. a avaldas kostja ka

Facebooki grupis „Meie Ida-Virumaa/Наш Ида-Вирумаа“ postituse, mis sisaldas venekeelset

avaldust: „Q, lõpeta joomine!“ (29.11.2023 postitus 4 Meie Ida-Virumaa grupis, Facebooki

keskkonnas genereeritud eestikeelne tõlge on nähtav lisast enesest). 02.12.2023. a avaldas

kostja postituse, mis sisaldas venekeelset avaldust: 02.12.2023 avaldas kostja postituse, mis

sisaldas venekeelset avaldust: „Sel ajal kui Q joob, X kallab, (xxx) vanem X otsustab, teie

maksate!“ (02.12.2023. a postitus 5, tõlge lisas 33). 30.12.2023. a avaldas kostja oma

Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelset avaldust: „Q, Mul on 4x4 uued kummid

+ naastud, Jõhvi-Narva maanteel on must jää. Autod veerevad vastutulevasse liiklusesse,

kiirus 50 km/h. Ja see on kaherealisel maanteel. Ma palun olla teil ettevaatlik! Q, sa ... lasid

pudeli varakult õhku! Kui sinu süül sellel teelõigul uusaastaööl keegi hukkub, saadan

isiklikult hukkunu lähedastele sinu aadressi. Las nad näitavad sulle koha kätte.

Iseenesestmõistetavalt saadan kirja maanteeametisse“ (30.12.2023. a postitus 6, tõlge lisas

33). 02.01.2024. a avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelseid

avaldusi: „Q au au-u-u, lõpeta viina joomine!“; „Q lõpeta viina joomine“ (02.01.2024. a

postitus 7, tõlge lisas 33). 06.01.2024. a avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis

sisaldas venekeelset avaldust: „Q, lõpeta viina joomine!“ (06.01.2024. a postitus 8, tõlge lisas

33). 22.01.2024. a avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelset

avaldust: „Q, lõpeta viina joomine!“ (22.01.2024. a postitus 9, tõlge lisas 33). Selle sama

postituse avaldas kostja ka Facebooki grupis „Meie Ida-

Virumaa/Наш Ида-Вирумаа“ (22.01.2024. a postitus 10 Meie Ida-Virumaa grupis, tõlge lisas

33). 30.01.2024. a avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelset

avaldust: „Q, lõpeta viina joomine!“ (30.01.2024. a postitus 11, Facebooki keskkonnas

genereeritud eestikeelne tõlge on nähtav lisast enesest).

3. 02.02.2024. a saatis Q Q (hageja) kostjale nõudekirja ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, andmete avaldamisest hoidumiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja palus

nõuete täitmist hiljemalt 09.02.2024. a ja märkis, et mistahes nõude tähtpäevaks täitmata

jätmisel pöördub hageja kohtusse. Reaktsioonina hageja nõudekirjale avaldas 03.02.2024. a

kostja oma Facebooki kontol foto hagejast (03.02.2024. a postitus 12, tõlge lisas 33). Foto

juurde olid lisatud järgmised venekeelsed avaldused: „Sa tuled minuga. Ma hakkan jooma ...“

„Sõbrad, te vabandage, tundub, et n&v töötajad on jälle ilma palgata.“ „Sõbrad, mingisugune

J.Q solvus minu peale!“ „Selle asemel, et teha korda Ida-Virumaa linnad, läks ta juristi

juurde!“ „tahab 8000€“ „ei jätku viina jaoks?“ „nii hindab ta oma reputatsiooni“ . Hageja ei

ole kostjale andnud nõusolekut, et kostja võib oma Facebooki kontol avaldada hagejast fotot.

Selguse huvides deklareerib hageja, et ta ei ole nõus ega kiida heaks seda, et kostja kasutab

oma

sotsiaalmeediakontode sisu loomisel kujutisi hagejast. 07.02.2023. a avaldas kostja oma

Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelset avaldust: „Q, lõpeta viina joomine!“

(07.02.2024. a postitus 13, tõlge lisas 33). 16.02.2023. a avaldas kostja oma Facebooki kontol

postituse, mis sisaldas venekeelset avaldust: „Q, lõpeta viina joomine!“ (16.02.2024. a

postitus 14, tõlge lisas 33).

4. Kostja Facebooki kontot jälgib üle 5 000 Facebooki kasutaja. Tema konto on avalik, st

tema konto sisu (sh postitusi) näeb igaüks sõltumata sellest, kas ta on märkinud end kostja

konto jälgijaks või kas ta on lisatud kostja sõbraks. Facebooki grupp „Meie Ida-Virumaa/Наш

Ида-Вирумаа“ on avalik grupp ehk igaüks saab seda gruppi leida ja sellega liituda ning selle

sisu on nähtav igaühele sõltumata sellest, kas ta on grupi liige või mitte.

5. Kostja on avaldanud ka arvukalt Facebook Story postitusi, mis sisaldavad venekeelseid

avaldusi: „Sel ajal kui Q joob, X kallab, (xxx) vanem X otsustab, teie maksate!“ ; „Q, lõpeta

viina joomine!“ ; „Q, rebi ennast pudelist lahti!“ ; „Q au-uu ... Kas oled võimeline ainult viina

jooma?“ ; (Facebook Story postitused, tõlked lisas 33). Facebook Story postitus on selline

fotode, videote and postituste jagamise viis, mille korral on need nähtavad vaid 24 tundi.

Sellest tulenevalt on kostja Facebook Story postituste avaldamise täpset aega keeruline

kindlaks teha, kuid arvestades nende kostja postituste sisu ja mõnedes postitustes kostja enda

lisatud kuupäevi, saab mõistlikult järeldada, et need Facebook Story postitused on tehtud

perioodil 2023. a november – 2024. a jaanuar.

6. Hageja on XXX juhatuse liige. Sellest saab järeldada, et kostja on oma postitustest silmas

pidanud justnimelt hagejat.

7. 02.02.2024. a esitatud nõudekirja koostamiseks kasutas hageja õigusteenust. Nõudekirja

koostamiseks kulus 1 819,02 eurot.

8. Hagejal on kostja vastu viis põhinõuet: 1) nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks; 2)

nõue andmete avaldamise lõpetamiseks; 3) nõue edaspidi ebaõigete andmete avaldamisest

hoidumiseks; 4) nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis tuleneb hageja au ja väärikuse

teotamisest ebakohaste väärtushinnangutega ja 5) nõue kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamiseks.

9. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4. Kostja

rikkus hageja isiklikke õigusi, kui postitas oma sotsiaalmeediakeskkonna Facebook kontole

ülalkirjeldatud avaldusi. Sellega avaldas kostja hageja kohta ebaõigeid andmeid, s.o vääraid

faktiväiteid. Avaldamisena käsitletakse õiguspraktikas andmete kolmandatele isikutele

teatavaks tegemist ja avaldajana on isikut, kes teeb andmed kolmandatele isikutele teatavaks

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 16). Postituste tegemist sotsiaalmeedia keskkonnas saab

kahtlusteta pidada avaldamiseks ning kostjat saab pidada vaatluse all olevate postituste

(avalduste) avaldajaks. Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et

esitatakse

kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta

käivad, ning et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav, s.o kannatanu saab

sellisel juhul nõuda avaldaja kulul niisuguse asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub

(Riigikohtu lahend nr 2-21-5449, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika). Hageja hinnangul on

kostja oma avaldustega esitanud kaudseid asjaolusid, milles saab mõistlikult järeldada

otseseid fakte, mis käivad justnimelt hageja kohta. Mõistlikult järeldub kostja 29.11.2023. a

avaldusest järgnev otsene faktiväide: „Q Q on kooskõlastatult xxx toime pannud kuriteo.“

Seda, et kostja pidas väites silmas just xxx, saab

järeldada muuhulgas sama postituse kontekstist, eelkõige kostja viitest xxx. xxx linnaosa asub

xxx. Mõistlikult järeldub kostja väga arvukatest avaldustest järgnev otsene faktiväide: „Q Q

tarbib töö tegemise ajal ja asemel alkoholi.“ Mõlemad väited vastavad faktiväite tunnustele, st

need on põhimõtteliselt kontrollitavad ja nende tõesus või väärus on kohtumenetluses

tõendatav (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 17). Lisaks on Riigikohus üheselt selgitanud,

et väide, et isik on toime pannud kuriteo, on faktiväide (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-14, p

10). Mõlemad kostja avaldatud faktiväited on väärad ja kuuluvad ümberlükkamisele. Hageja

nõuab, et kostja lükkaks need faktiväited ümber samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus

need avaldati (Riigikohtu lahend nr 2-19-2709, p 15) ehk: 1) avaldaks oma Facebooki kontol

kirjalikult käesoleva hagiavalduse

resolutsiooni punktis 2 toodud teksti, seejuures justnimelt vene keeles, sest ümberlükatavad

avaldused on samuti tehtud vene keeles; 2) avaldaks Facebook Story postitusena hagiavalduse

resolutsiooni punktis 3 toodud teksti, samuti vene keeles; 3) avaldaks Facebooki grupis Meie

Ida-Virumaa/Наш Ида-Вирумаа käesoleva hagiavalduse resolutsiooni punktis 4 toodud

teksti, vene keeles.

10. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043, § 1045

lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1. Nõue eeldab, et kostja on hageja kohta avaldanud

ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid (tegu), mis on hagejale tekitanud

hingelist valu ja kannatusi (tagajärg ehk kahju), teotades hageja au ja head nime

(õigusvastasus) ja kostja oli väidete avaldamisel vähemalt hooletu (süü). Need kõik eeldused

on täidetud. Kostja on hagejale tekitanud kahju nii ebaõigete faktiväidete kui ka ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega. Kostja on hageja kohta esitanud ka väärtushinnanguid, mis

on halvustava tähendusega. Esiteks, oma 29.11.2023. a postituses andis kostja lisaks kuriteo

toimepanemise väitega kaasas käiva hinnanguga hageja kohta hinnangud, et (1) hageja on

oma töös hooletu ja (2) hageja on idioot. Mõlemad on hageja arvates tajutavad halvustavana

ning on tema suunal tehtud täiesti põhjendamatult. Teiseks, oma 30.12.2023. a postituses

andis kostja hageja kohta hinnangu, et kui talvistes ilmastikuoludes teelõigul hukkub inimene,

siis vastutab surma eest Q Q. Hageja arvates on selline hinnang tajutav halvustavalt sarnaselt

hinnanguga, mis käib kaasas väitega, et hageja on toime pannud kuriteo. Nimelt, niisugune

hinnang on tajutav selliselt, et hageja on kurjategija. Hageja käsitlemine kurjategijana on

täiesti alusetu ja seetõttu on kostja vastava väärtushinnang ebakohane. Kolmandaks, oma

arvukates postituses, milles on kostja nõudnud hagejal viina joomise lõpetamist või kus kostja

on nentinud, et hageja joob viina

või kus hageja lasi „pudeli varakult õhku“ on kostja teinud hageja arvates tema kohta

väärtushinnangu, et hageja on alkohoolik. Niisuguse järelduse lubab hageja arvates teha kostja

postituste kontekst. Hageja arusaamist mööda kritiseerib kostja oma postitustes talviste

teehooldustööde kvaliteeti. Arvukate viidetega viinajoomisele püüab kostja postituste

jälgijates luua ettekujutust, et hageja ei suuda teede hooldustöid korraldada justnimelt

seetõttu, et ta tarbib viina. Teisisõnu püüab kostja jätta muljet, nagu hageja tegeleks oma töö

tegemise asemel alkoholi tarbimisega ja selle tõttu jäävad teed kostja arvates piisavalt hästi

hooldamata. Kui alkoholitarbimine segab igapäevatoimetusi, sealhulgas töö tegemist, siis on

see tajutav juba sõltuvusena alkoholi suhtes ehk alkoholismina ja vastavalt käituv inimene on

tajutav alkohoolikuna. Täpselt niisuguse pildi on kostja oma postitustega hagejast maalinud.

Niisugune hinnang hagejast on meie kultuuriruumis kahtlemata halvustava tähendusega.

Sellise hinnangu andmine hageja kohta on põhjendamatu ehk kostja vastavasisulised arvukad

väärtushinnangud on ebakohased. Sega on kostja nii faktiväidetega kui ka

väärtushinnangutega teostanud hageja au ja head nime, mis on VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi

õigusvastane.

11. Tulenevalt VÕS § 127 lg 6, TsMS § 233 lg 1 ning TsMS § 366 taotleb hageja, et kohus

otsustaks väljamõistetava hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt. Kohase hüvitise

suuruse määramisel tuleb hageja arvates asjaoluna, mis annab alust pigem suurema kui

väiksema hüvitise väljamõistmiseks, muuhulgas silmas pidada ebakohaste väärtushinnangute

(ja halvustava sisuga faktiväidete) korduvat avaldamist ja seda, et kostja jätkas oma käitumist

isegi siis, kui hageja oli talle esitanud kohtuvälise nõudekirja. Märkimist ja selget

hukkamõistu väärib hageja hinnangul seegi, missugune oli kostja reaktsioon sellele

nõudekirjale: reaktsioonina pani kostja uuesti toime rikkumise, millest hoidumist hageja

nõudekirjaga palus.

Samuti on kostja tehtud hageja pihta käivad väärtushinnangud oma sisult niivõrd halvustavad,

et õigustavad keskmisest kõrgema hüvitise väljamõistmist. Hüvitise määramisel tuleb

arvestada ka sellega, et hageja ei ole avaliku elu tegelane. Kohtuvälises nõudekirjas pidas

hageja põhjendatuks ja palus kostjalt 8 000 euro suurust hüvitist.

12. VÕS § 113 lg 1 ja 2 juhindudes taotleb hageja, et kohus mõistaks tema kasuks välja ka

mittevaralise kahju hüvitiselt arvestatud viivise TsMS § 367 kirjeldatud viisil, s.o kindla

summana alates 10.02.2024. a (päev, mis järgnes päevale, milliseks palus hageja tasuda

kostjal hüvitise 02.02.2024. a esitatud nõudekirjas) kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi

protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

13. Hageja nõue andmete avaldamise lõpetamiseks jaguneb kaheks: esimene neist puudutab

ebaõigete õigusvastaselt avaldatud andmete avaldamise lõpetamist ehk kustutamist ja teine

puudutab ebaseaduslikult töödeldud isikuandmete (hageja foto ehk kujutise) avaldamise

lõpetamist ehk kustutamist. Nõude õiguslikuks aluseks on hageja hinnangul osas, milles see

puudutab ebaõigete õigusvastaselt avaldatud andmete kustutamist, VÕS § 1045 lg 1 p 4, §

1046 lg 1, § 1047 lg 1 ja § 1055 lg 1. Nõude õiguslikuks aluseks hageja hinnangul osas,

milles see puudutab hageja kujutise kustutamist, VÕS § 1045 lg 1 p 7, GDPR (isikuandmete

kaitse üldmäärus (EL) 2016/679 artikli 17 lg 1 p c) või d) („õigus olla unustatud“) ja VÕS §

1055 lg 1.

14. Nõude edaspidi ebaõigete andmete avaldamisest hoidumiseks õiguslikuks aluseks on VÕS

§ 1055 lg 1. Olukorras, kus kahju tekitamine on juba toimund (esmakordne õigusrikkumine

on toimunud) eeldab nõue, et esineb oht, et rikkumine võib korduda (Riigikohtu lahendid nr

2-22-1081, p 12 ja nr 2-19-10147, p 12). Hageja hinnangul on see eeldus täidetud ehk esineb

oht, et kostja võib rikkumist korrata. VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada sellega, et

juba toimunud (esmakordse) õigusrikkumise korral esineb eelduslikult oht, et selline

rikkumine võib korduda. Hageja hinnangul on ohu uuesti realiseerimise eeldus seda tugevam,

mida enam on kostja varasemalt õigusrikkumisi toime pannud. Lisaks tuleb praegusel juhul

arvestada täiendavalt sellega, et kostja ei lõpetanud õigusrikkumiste toimepanemist isegi

pärast seda, kui hageja saatis kostjale kohtuvälise nõudekirja. See tõik annab enamgi veel

alust eeldada, et kostja jätkab hageja õiguste rikkumist ka tulevikus.

15. VÕS § 127 lg 2 alusel taotleb hageja kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist

summas 1 819,02 eurot, millele lisandub viivis alates hagi esitamisest.

KOSTJA VASTUS

16. Kirjalikus vastuse hagile kostja hagi ei tunnistanud.

17. Kohtule 15.03.2024. a esitatud vastuses kostja leiab, et hagiavalduses nimetatud kostja

avaldused ehk „Q, lõpeta viina joomine, on aeg töötada!“ ; „Q, lõpeta joomine!“ ; „Sõbrad,

mõelge ise, mis see on? Hooletus, idiootsus või Qi kuritegelik kokkumäng linnajuhtimisega.“;

„Q, lõpeta joomine!“ ; „Sel ajal kui Q joob, X kallab, (xxx) vanem X otsustab, teie

maksate!“; „Q au au-u-u, lõpeta viina joomine!“; „Q lõpeta viina joomine“; „Q, rebi ennast

pudelist lahti!“ ; „Q au-uu ... Kas oled võimeline ainult viina jooma?“- ei sisalda faktiväited

millest on võimalik otseselt või kaudselt järeldada, et Q Q tarbib töö tegemise ajal ja asemel

alkoholi ning Q Q on kooskõlastatult xxx toime pannud kuriteo. Faktiväide sisaldab andmeid

mille tõesust või väärust on võimalik kontrollida. Eelpool nimetatud postitused ei sisalda

väiteid, et hageja joob alkoholi.

18. Kostja palub jätta tähelepanuta hageja etteheited kostja poolt avaldatud alljärgnevate

postitustele :

28.11.2023. a avaldatud Facebookis: „Q, lõpeta joomine!“;

29.11.2023. a avaldatud Facebooki grupis „Meie Ida-Virumaa/Наш Ида-Вирумаа“ postituse

„Q, lõpeta joomine!“:

02.12.2023. a kostja postitus, mis sisaldas „Sel ajal kui Q joob, X kallab, (xxx) vanem X

otsustab, teie maksate!“. Eelpool nimetatud postitusest ei saa järeldada, et kostja kutsub

hagejat lõpetama just alkoholi tarbimist, kuna antud postitused ei sisalda sõna „alkohol“ ning

avalduse kontekstist ei ole võimaik järeldada, et antud kostja avaldused sisaldavad väidet, et

hageja tarvitab alkoholi. 28.11.2023. a Facebooki kostja kontol postitus: „Q, lõpeta viina

joomine, on aeg töötada!“. Kostja hinnangul, antud postitus ei sisalda otsest või kaudset

väidet, et hageja 28.11.2023. a on tarvitanud viina. Seega antud kostja üleskutse tõesust või

väärtust ei ole võimalik kontrollida. 29.11.2023. a kostja Facebooki kontol postitus: „Sõbrad,

mõelge ise, mis see on? Hooletus, idiootsus või Qi kuritegelik kokkumäng linnajuhtimisega.“

Antud postitus ei sisalda otsest või kaudset väidet, et hageja on kokkumängus

linnajuhtimisega. See on küsimus kostja sõpradele vastuste erinevatega variantidega.

19. 30.12.2023. a kostja Facebooki kontol postitus, „Q, Mul on 4x4 uued kummid + naastud,

Jõhvi-Narva maanteel on must jää. Autod veerevad vastutulevasse liiklusesse, kiirus 50 km/h.

Ja see on kaherealisel maanteel. Ma palun olla teil ettevaatlik! Q, sa ... lasid pudeli varakult

õhku! Kui sinu süül sellel teelõigul uusaastaööl keegi hukkub, saadan isiklikult hukkunu

lähedastele sinu aadressi. Las nad näitavad sulle koha kätte. Iseenesestmõistetavalt saadan

kirja maanteeametisse.“ Antud postitus ei sisalda väidet, mis annavad alust eeldada, et hageja

tarvitab alkoholi.

20. 02.01.2024. a kostja Facebooki kontol postitus: „Q au au-u-u, lõpeta viina joomine!“; „Q

lõpeta viina joomine“. Antud avaldus ei sisalda väidet, et hageja tarvitab alkoholi.

21. 06.01.2024. a kostja Facebooki kontol postitus: „Q, lõpeta viina joomine!“ Antud avaldus

ei sisalda väidet, et hageja tarvitab alkoholi.

22. 22.01.2024. a kostja Facebooki kontol postitus: „Q, lõpeta viina joomine!“. Antud avaldus

ei sisalda väidet, et hageja tarvitab alkoholi.

23. 30.01.2024. a kostja Facebooki kontol postitus: „Q, lõpeta viina joomine!“. Antud

üleskutse ei sisalda väidet, et hageja tarvitab alkoholi.

24. Kostja postitus „Sel ajal kui Q joob, X kallab, (xxx) vanem X otsustab, teie maksate!“ „Q,

lõpeta viina joomine!“ „Q, rebi ennast pudelist lahti!“ „Q au-uu ... Kas oled võimeline ainult

viina jooma?“. Antud avaldus ei sisalda väidet, et hageja tarvitab alkoholi.

25. Juhul kui kohus leiab, et kostja postitused sisaldavad faktilisi väited ning nendest saab

otseselt või kaudselt järeldada et „Q Q tarbib töö tegemise asemel ja ajal alkoholi“, „Q Q on

alkohoolik“ või „Q Q on idioot“ ja „Q Q on kooskõlastatult xxx pannud toime kuriteo“, siis

kostja peab tõendama, et hageja on isik, kes tarvitab alkoholi, sh töö ajal.

26. Kostja esitas kohtule taotluse biomarkerite CDT ja GGT uuringute teostamiseks, kohusada

Q Qit 3 päeva jooksul alates taotluse rahuldamisest, pöörduda Synlabi poole, tegema oma

verest alkoholi liigtarvitamisele viitavate biomarkerite CDT ja GGT uuringuid ja esitama

kohtule digitaalselt või paberikandjal tõendid uuringute tulemustega. Kostja taotles kuulata

üle tunnistaja Pjotr Fjodorov. Antud tunnistaja ütlustega kostja soovib tõendada, et hageja töö

ajal ja töö asemel tarvitas alkoholi. Tunnistja on hageja äriühingu (XXX) endine töötaja, kes

töötas hageja kõrval 15 aastat.

ASJA EDASINE KÄIK

27. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 24.04.2024. a.

28. Kohus arutas asja kohtuistungil 22.10.2024. a. Kostja loobus taotlusest hageja

biomarkerite CDT ja GGT uuringute teostamiseks. Kohus jättis kostja taotluse tunnistaja

ülekuulamiseks rahuldamata. Hageja loobus omakorda enda taotlusest tunnistaja

ülekuulamiseks. Pooled nõustusid asja edasise lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus

andis pooltele võimaluse kohtukõne kirjalike teeside ja menetluskulude nimekirjade

esitamiseks.

29. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 11.11.2024. a. Kostja menetluskulude

nimekirja ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

30. Asja materjalidest nähtub, et:

* 28.11.2023. a avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelset

avaldust: „Q, lõpeta viina joomine, on aeg töötada!“;

* 28.11.2023. a avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelset

avaldust: „Q, lõpeta joomine!“;

* 29.11.2023. a avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelset

avaldust: „Sõbrad, mõelge ise, mis see on? Hooletus, idiootsus või Qi kuritegelik kokkumäng

linnajuhtimisega“;

* 29.11.2023. a avaldas kostja ka Facebooki grupis „Meie Ida-Virumaa/Наш Ида-Вирумаа“

postituse, mis sisaldas venekeelset avaldust: „Q, lõpeta joomine!“;

* 02.12.2023 avaldas kostja postituse, mis sisaldas venekeelset avaldust: „Sel ajal kui Q joob,

X kallab, (xxx) vanem X otsustab, teie maksate!“;

* 30.12.2023. a avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelset

avaldust: „Q, Mul on 4x4 uued kummid + naastud, Jõhvi-Narva maanteel on must jää. Autod

veerevad vastutulevasse liiklusesse, kiirus 50 km/h. Ja see on kaherealisel maanteel. Ma palun

olla teil ettevaatlik! Q, sa ... lasid pudeli varakult õhku! Kui sinu süül sellel teelõigul

uusaastaööl keegi hukkub, saadan isiklikult hukkunu lähedastele sinu aadressi. Las nad

näitavad sulle koha kätte. Iseenesestmõistetavalt saadan kirja maanteeametisse“ (30.12.2;

* 02.01.2024. a avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelseid

avaldusi: „Q au au-u-u, lõpeta viina joomine!“; „Q lõpeta viina joomine“;

* 06.01.2024. a avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelset

avaldust: „Q, lõpeta viina joomine!“;

* 22.01.2024. a avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelset

avaldust: „Q, lõpeta viina joomine!“;

* Selle sama postituse avaldas kostja ka Facebooki grupis „Meie Ida- Virumaa/Наш Ида-

Наш Ида-Вирумаа“;

* 30.01.2024. a avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelset

avaldust: „Q, lõpeta viina joomine!“;

* 03.02.2024. a avaldas kostja oma Facebooki kontol foto hagejast. Foto juurde olid lisatud

järgmised venekeelsed avaldused: „Sa tuled minuga. Ma hakkan jooma ...“ „Sõbrad, te

vabandage, tundub, et n&v töötajad on jälle ilma palgata.“ „Sõbrad, mingisugune J.Q solvus

minu peale!“ „Selle asemel, et teha korda Ida-Virumaa linnad, läks ta juristi juurde!“ „tahab

8000€“ „ei jätku viina jaoks?“ „nii hindab ta oma reputatsiooni“;

* 07.02.2023. a avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelset

avaldust: „Q, lõpeta viina joomine!“;

* 16.02.2023. a avaldas kostja oma Facebooki kontol postituse, mis sisaldas venekeelset

avaldust: „Q, lõpeta viina joomine!“.

31. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Alljärgnevalt kohus põhjendab

oma seisukohta.

32. Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik

nii väärtushinnangu, mh ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele

mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Antud juhul on tegemist

nii hageja kohta käivate ebaõigete faktiväidete, kui ka ebakohaste väärtushinnangutega.

33. VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel

tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud

eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

34. VÕS § 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku kutsetegevusse sekkumine

isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete

mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud

avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

35. VÕS § 134 sätestab mittevaralise kahju hüvitamise erisused. VÕS § 134 lõike 2 kohaselt

tuleb isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma.

36. VÕS § 1047 nimetatud ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-04 (p 10) kohaselt käsitletakse kohtupraktikas isiku kohta mis

tahes andmeid sisaldavat lauset faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema

tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav.

37. Riigikohus leidis asjas nr 3-2-1-161-05 (p-s 12), et VÕS § 1047 lg 4 (ehk kui tegemist on

faktiväitega) kohaldub ka siis, kui isik jätab mulje teatud faktide esinemisest.

38. Isiku õiguste rikkumine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-14, p 17). Isiku suhtes

võidakse avaldada ebaõigeid andmeid ka sel viisil, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest

tulenevalt saab mõistlikult järeldada, et avaldajale on teada mingeid otseseid fakte, mis isikut

puudutavad. Ka sellisel juhul on kohaldatav VÕS § 1047 lg 4 (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-

145-07, p 13). Kohtupraktikas tuleb üldjuhul käsitleda isiku kohta mistahes avaldatud

andmeid 3 sisaldavat lauset faktiväitena (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-53-07, p 18 ja 3-2-1-

145-07, p 15) ning isiku suhtes mõne asjaolu avaldamist tuleb pidada tema kohta faktiväite

avaldamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 10). Üksnes siis, kui avaldatud väited on

üldised ja vaieldavad, võib tegemist olla väärtushinnanguga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-

07, p 19).

39. Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi, kui postitas oma sotsiaalmeediakeskkonna Facebook

kontole kohtuotsuse punktis 30 kirjeldatud avaldusi. Sellega avaldas kostja hageja kohta

ebaõigeid andmeid, s.o vääraid faktiväiteid. Avaldamisena käsitletakse õiguspraktikas

andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemist ja avaldajana on isikut, kes teeb andmed

kolmandatele isikutele teatavaks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 16). Postituste tegemist

sotsiaalmeedia keskkonnas saab kahtlusteta pidada avaldamiseks ning kostjat saab pidada

vaatluse all olevate postituste (avalduste) avaldajaks. Isikut võidakse üldsuse ees kujutada

ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada

mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad, ning et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud

juhtudel rakendatav, s.o kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul niisuguse asjaolu

ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub (Riigikohtu lahend nr 2-21-5449, p 11 ja selles

viidatud kohtupraktika). Kohus nõustub hagejaga, et kostja on oma avaldustega esitanud

kaudseid asjaolusid, milles saab mõistlikult järeldada otseseid fakte, mis käivad justnimelt

hageja kohta. Mõistlikult järeldub kostja 29.11.2023. a avaldusest järgnev otsene faktiväide:

„Q Q on kooskõlastatult xxx toime pannud kuriteo.“ Mõistlikult järeldub kostja väga

arvukatest avaldustest järgnev otsene faktiväide: „Q Q tarbib töö tegemise ajal ja asemel

alkoholi.“ Mõlemad väited vastavad faktiväite tunnustele, st need on põhimõtteliselt

kontrollitavad ja nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu lahend nr

3-2-1-67-10, p 17). Lisaks on Riigikohus üheselt selgitanud, et väide, et isik on toime pannud

kuriteo, on faktiväide (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-14, p 10). Mõlemad kostja avaldatud

faktiväited on väärad ja kuuluvad ümberlükkamisele. Faktiväited on au teotavad, kui need

võimaldavad isiku väärtustamist negatiivse hinnanguga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p

12). Väide, et hageja on toime pannud kuriteo, võimaldab hageja väärtustamist negatiivse

hinnanguga. Eesti ühiskonnas tajutakse kuriteo toimepanemist teona, mida ei tohi teha ja et

kurjategijad mõistetakse hukka. See tähendabki negatiivset väärtustamist ja seega, kui hageja

kohta väidetakse, et ta on toime pannud kuriteo, siis kaasneb sellega avalikkuse hukkamõist

ehk negatiivne väärtustamine. Õigusriigis kehtib süütuse presumptsioon (Põhiseaduse § 22,

KrMS § 7 lg 1). Sellest tuleneb, et väide, et isik on toime pannud kuriteo, saab tõene olla

üksnes juhul, kui jõustunud on kohtuotsus, mis on isiku vastava kuriteo toimepanemise eest

süüdi mõistnud. Praegusel juhul saab väide, et hageja on toime pannud kuriteo, olla tõene

ainult juhul, kui hageja suhtes on jõustunud kohtuotsus, milles ta on süüdi mõistetud sellise

kuriteo toimepanemises, millisele viitab kostja oma 29.11.2023. a postituses. Niisugust

kohtuotsust jõustunud ei ole. Niisugust kohtuotsust ei ole isegi tehtud. Järelikult on väide, et

hageja on toime pannud kuriteo, väär. Väärate faktiväidete ümberlükkamist võib nõuda

sõltumata sellest, kas väite avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Seega on hageja

nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks põhjendatud.

40. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue eeldab, et kostja on hageja kohta avaldanud

ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid (tegu), mis on hagejale tekitanud

hingelist valu ja kannatusi (tagajärg ehk kahju), teotades hageja au ja head nime

(õigusvastasus) ja kostja oli väidete avaldamisel vähemalt hooletu (süü). Need kõik eeldused

on täidetud. Kostja on hagejale tekitanud kahju nii ebaõigete faktiväidete kui ka ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega. Kostja on hageja kohta esitanud ka väärtushinnanguid, mis

on halvustava tähendusega. 29.11.2023. a postituses andis kostja lisaks kuriteo toimepanemise

väitega kaasas käiva hinnanguga hageja kohta hinnangud, et (1) hageja on oma töös hooletu ja

(2) hageja on idioot. Mõlemad hinnangud on tajutavad halvustavana. 30.12.2023. a postituses

andis kostja hageja kohta hinnangu, et kui talvistes ilmastikuoludes teelõigul hukkub inimene,

siis vastutab surma eest Q Q. Nimelt, niisugune hinnang on tajutav selliselt, et hageja on

kurjategija. Hageja käsitlemine kurjategijana on täiesti alusetu ja seetõttu on kostja vastava

väärtushinnang ebakohane. Oma arvukates postituses, milles on kostja nõudnud hagejal viina

joomise lõpetamist või kus kostja on nentinud, et hageja joob viina või kus hageja lasi „pudeli

varakult õhku“ on kostja teinud hageja kohta väärtushinnangu, et hageja on alkohoolik.

Niisuguse järelduse lubab teha kostja postituste kontekst. Arvukate viidetega viina joomisele

püüab kostja postituste jälgijates luua ettekujutust, et hageja ei suuda teede hooldustöid

korraldada justnimelt seetõttu, et ta tarbib viina ehk kostja püüab jätta muljet, nagu hageja

tegeleks oma töö tegemise asemel alkoholi tarbimisega ja selle tõttu jäävad teed kostja arvates

piisavalt hästi hooldamata. Kui alkoholitarbimine segab igapäevatoimetusi, sealhulgas töö

tegemist, siis on see tajutav juba sõltuvusena alkoholi suhtes ehk alkoholismina ja vastavalt

käituv inimene on tajutav alkohoolikuna. Täpselt niisuguse pildi on kostja oma postitustega

hagejast loonud. Niisugune hinnang hagejast on Eesti kultuuriruumis kahtlemata halvustava

tähendusega. Sellise hinnangu andmine hageja kohta on põhjendamatu ehk kostja

vastavasisulised arvukad väärtushinnangud on ebakohased. Sega on kostja nii faktiväidetega

kui ka väärtushinnangutega teostanud hageja au ja head nime, mis on VÕS § 1045 lg 1 p 4

järgi õigusvastane.

41. Kohus leiab, et avaldatud faktiväidete osas ei esine aluseid, mis lubaks andmete

avaldamist lugeda VÕS § 1047 lg 3 järgi õiguspäraseks. Väärtushinnangute osas ei anna VÕS

§ 1046 lg 1 alust pidada avaldamist õiguspäraseks, sest kohtu hinnangul ei esine niivõrd

kaalukat põhjust, ajendit ega eesmärki, mis õigustaks rikkumist ja kaaluks rikkumise raskuse

üles. Kohtu arvates on rikkumised avaldatud väärtushinnangute sisu ja avaldamise

süstemaatilisust ja arvukust arvestades rasked. Rikkumise raskus tulenevalt hinnangu sisust

seondub eelkõige kostja väidetega, et hageja on toime pannud kuriteo või et hageja on

kurjategija. Süütuse presumptsioon on põhiseadusega tagatud ja õigusriigis üks kesksemaid

õigusi. Rikkumise raskus tulenevalt avaldamise arvukusest seondub kostja väidetega viina

tarvitamise kohta. Kostja on väidet avaldanud enam kui 20 erinevas postituses. VÕS § 1050

lg 1 kohaselt saab asuda seisukohale, et kostja on hagejale kahju tekitamises süüdi, st kehtib

eeldus, et kostja oli vähemalt hooletu. Hageja au ja hea nime teotamise tulemusena on

hagejale tekkinud kahju, mis on oma sisult mittevaraline VÕS § 128 lg 5 ja § 134 lg 2

tähenduses. Viimasena viidatud normist tuleneb eeldus, et isiku au teotamisel tekib isikul

mittevaraline kahju ja kannatanu peab tõendama vastava õigushüve rikkumist, mitte aga

mittevaralise kahju tekkimist.

42. Kohus ei nõustu kostjaga, et viimane ei ole oma postitustes esitanud väiteid, et hageja

tarvitab alkoholi. Igale mõistlikule postituste lugejale on mõistetav, et „viina joomine“

tähendab alkoholi tarbimist.

43. Riigikohus leidis otsuses 3-2-1-83-10, et au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja

vormis levitatav informatsioon, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega

hinnanguid. Faktiväide (kohtupraktikas on faktiga samatähenduslikud "andmed" ja "asjaolu")

ei sisalda hinnanguid, vaid fakte. Kuid faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see

võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga. Kolleegium leidis, et mittevaralise

kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea olema artikli kõik andmed ebaõiged

ning kommentaarid ja seisukohad alusetud, piisab ka ühest õigusvastast väärtushinnangut

võimaldavast ebaõigest faktiväitest, juhul kui selle avaldamist ei saa lugeda VÕS § 1047 lg-s

3 märgitud asjaoludel õiguspäraseks.

44. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille

esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

45. Hageja taotleb, et kohus otsustaks väljamõistetava hüvitise suuruse oma siseveendumuse

kohaselt. Kohase hüvitise suuruse määramisel tuleb hageja arvates asjaoluna, mis annab alust

pigem suurema kui väiksema hüvitise väljamõistmiseks, muuhulgas silmas pidada ebakohaste

väärtushinnangute (ja halvustava sisuga faktiväidete) korduvat avaldamist ja seda, et kostja

jätkas oma käitumist isegi siis, kui hageja oli talle esitanud kohtuvälise nõudekirja. Märkimist

ja selget hukkamõistu väärib hageja hinnangul seegi, missugune oli kostja reaktsioon sellele

nõudekirjale: reaktsioonina pani kostja uuesti toime rikkumise, millest hoidumist hageja

nõudekirjaga palus.

46. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg

6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel

tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel

arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle

astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid,

millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.

47. Kohus mõistab kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise summas 6 000 eurot. Kohus

põhjendab mittevaralise kahju hüvitise suurust. Kostja tehtud hageja kohta käivad

väärtushinnangud oma sisult niivõrd halvustavad, et õigustavad keskmisest kõrgema hüvitise

väljamõistmist. Hüvitise määramisel kohus arvestab sellega, et ebakohasid väärtushinnanguid

ja halvustava sisuga faktiväiteid avaldati süsteemselt ja korduvalt ning kohtuvälise nõudekirja

saamisel pani kostja uuesti toime rikkumised, millest hoidumist hageja nõudekirjaga palus.

48. Kohus rahuldab hageja nõude mittevaralise kahju hüvitiselt viivise väljamõistmiseks

alates 10.02.2024. a kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt TsMS § 367.

49. Hageja ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõue on põhjendatud. Nõue eeldab, et

andmete avaldamine on kestev. Sotsiaalmeediakontol avaldatud andmete avaldamist saab

lugeda kestvaks senikaua, kuni need andmed on või üldisemalt see postitus, milles need

andmed on avaldatud, on kättesaadavad sotsiaalmeediakonto sisu lugejale. Teisisõnu on

hageja kohta käivate ebaõigete ja õigusvastaste andmete, samuti isikuandmete avaldamine

kestev niikaua, kuni kostja postitus on Facebookis olemas, see on leitav ja loetav. Praegu on

kõik need postitused, mille osalist kustutamist (st kustutamist konkreetselt osades, milles need

avaldavad hageja kohta ebaõigeid või ebakohaseid õigusvastaseid andmeid, samuti hageja

kujutist) hageja nõuab, Facebookis avalikult kättesaadavad. Seega on hageja isikuandmete

(kujutise) ja hageja kohta ebaõigete ja ebakohaste õigusvastaste andmete avaldamine kestev.

Kostja on oma 03.02.2024. a postituses kasutanud hageja kujutist ebaseaduslikult. Kujutis

hagejast on hageja isikuandmed GDPR (Isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679) art 4

p 1 mõttes, kostjat saab pidada GDPR art 4 p 7 mõttes isikuandmete vastutavaks töötlejaks,

kostja töötles hageja kujutise avaldamisega hageja isikuandmeid GDPR art 4 p 2 mõttes,

kostja on hageja isikuandmeid töödelnud ilma, et oleks täidetud vähemalt üks GDPR art 6 lg 1

punktides a – f sätestatud tingimustest ehk kostja on töödelnud isikuandmeid ebaseaduslikult

GDPR art 17 lg 1 p d mõttes, hageja on esitanud vastuväite tema isikuandmete töötlemiseks

GDPR art 21 lg 1 mõttes ja hageja kujutise töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid

põhjuseid.

50. Hageja nõue edaspidi ebaõigete andmete avaldamisest hoidumiseks. Kohus rahuldab

nõude. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või või

kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik keda ähvardati, nõuda

kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Olukorras, kus

kahju tekitamine on juba toimund (esmakordne õigusrikkumine on toimunud) eeldab nõue, et

esineb oht, et rikkumine võib korduda (Riigikohtu lahendid nr 2-22-1081, p 12; 2-19-10147,

p 12). Kohtu hinnangul on see eeldus täidetud ehk esineb oht, et kostja võib rikkumist korrata.

Ohu uuesti realiseerimise eeldus on seda tugevam, mida enam on kostja varasemalt

õigusrikkumisi toime pannud. Lisaks tuleb praegusel juhul arvestada täiendavalt sellega, et

kostja ei lõpetanud

õigusrikkumiste toimepanemist isegi pärast seda, kui hageja saatis kostjale kohtuvälise

nõudekirja. See annab enamgi veel alust eeldada, et kostja jätkab hageja õiguste rikkumist ka

tulevikus. Põhjendatud ja piisav on, kui kohus kohustab kostjat hoiduma niisuguste väidete

esitamisest, millest otseselt või kaudselt saab järeldada väiteid selle kohta, et hageja tarbib töö

tegemise asemel ja ajal alkoholi, et hageja on alkohoolik, et hageja on idioot ning et hageja on

xxx kooskõlastatult pannud toime kuriteo.

51. Hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud. Riigikohus on

selgitanud, et kohtueelsed õigusabikulud on hüvitatavad ja vastava nõude maksmapanekuks

peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused (Riigikohtu lahendid nr 3-2-

1-138-10, p 26, nr 2-16-8751, p 28 ja nr 3-2-1-19-13, p-d 11-12). Õigusabikulud on otseseks

varaliseks kahjuks VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Advokaadi kaasamine kohtueelses staadiumis

võib aidata kaasa kokkuleppele, aitab pooltel valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha

kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-10, p 29). Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse

staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju

hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Õigusabi (nõudekirja esitamine), millega seoses on ta

kulusid kandnud, on olnud mõistlik ja vajalik ja seega on vastavad kulud hüvitatavad. Hageja

kohtueelse õigusabi kulud on 1 819,02 eurot. Hageja taotleb, et kohus mõistaks välja viivise

õigusabikulude hüvitiselt TsMS §-s 367 kirjeldatud viisil, s.o kindla summana alates hagi

esitamisest kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

52. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.

53. Hagiavalduse lisad (lisa 1 ja lisa 2) on viiviseraportid.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

54. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse tegemist.

55. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks

lahend tehakse.

56. Kohus rahuldab hagi. Seega kannab menetluskulud kostja.

57. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel makstud riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulud.

58. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud, riigilõiv ja

kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 lg 1 on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud.

59. Hageja taotluse kohaselt osaliselt, summas 3 720,00 eurot (ilma käibemaksuta) on hageja

eest kandnud lepingulise esindaja kulusid kolmas isik, kes on käibemaksukohustuslane.

Summas 486,00 eurot (ilma käibemaksuta) kandis kulusid hageja, kes kinnitab, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ja palub seetõttu selle osa välja mõista koos käibemaksuga.

Hüvitatavaks saab lugeda ka lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud juristi tehtud

toimingute kulu, kui need toimingud on olnud vajalikud ja mõistlikud ning ei ole tekitanud

lisakulusid, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud. Nagu nähtub lisas 1 toodud tabelist,

on jurist XXX toimingute tunnihinnaks 150,00 eurot, mis on madalam advokaadi tunnihinnast

(180,00 eurot). Jurist abistas advokaati tõendite otsimisel, vormistamisel ja tõlkimisel

(tõlkeprogrammi abiga), mida saab pidada vajalikuks ja mõistlikuks toiminguks ja millest

tulenevalt advokaat ise seda tööd ainult üksi täies mahus tegema. Kuna juristi tunnitasu on

madalam, saab sellest järeldada, et juristi osutatud abi on kokkuvõtlikult kulusid vähendanud.

60. Hageja taotleb määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 592,92 eurot koos

käibemaksuga ja 3 720,00 eurot ilma käibemaksuta, s.o. kokku 4 312,92 eurot ning mõista

nimetatud summas menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Märkida menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja

tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

61. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ning on kooskõlas asjas tehtud

menetlustoimingutega.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik