2-24-19609/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

05.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19609

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

R. K. maksejõuetusavaldus

Võlgnik: R. K. (isikukood XXX)

Usaldusisik: Kalev Mägi (e-post XXX)

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja R. K. (isikukood XXX) pankrot 5. veebruaril 2025 kell 13:30.

2. Nimetada R. K. pankrotihalduriks Kalev Mägi.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 26.02.2025 kell 10:00. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4006).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

6. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

7. Algatada R. K. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

11. Määrata usaldusisiku Kalev Mägi tasuks 925,98 eurot (käibemaksuga), mis mõista

välja võlgnikult R. K. usaldusisiku Kalev Mägi kasuks.

12. Hüvitada usaldusisikule Kalev Mägi kindlaksmääratud usaldusisiku tasu 925,98

eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Osaühing

Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid arvelduskontole xxxx.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. R. K. (võlgnik) esitas 30.12.2024 kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist

kirjalikus menetluses.

2. Kohus võttis 14.01.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Kalev

Mägi.

3. Usaldusisik esitas 03.02.2025 kohtule aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjadega,

mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul realiseeritav vara puudub.

Võlgnikule kuulub U OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot, kuid osaühing on asutatud sissemakset

tegemata, omakapital on negatiivne summas 4758 eurot ning osaühingul on maksuvõlg summas

2572,52 eurot, mistõttu ei oma see osalus usaldusisiku hinnangul mingit väärtust. Võlgniku

igakuine sissetulek on töövõimetoetus ja toimetulekutoetus, kokku ligikaudu 455 eurot.

Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgniku arvelduskontode jääk on 13,18 eurot. Teadaolevaid

kohustusi on võlgnikul kokku ligikaudu 28 000 eurot. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse

põhjuseks asjaolu, et võlgnik on võtnud erinevaid laene, mida ei ole suutnud väikeste

sissetulekute tõttu täita. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot,

usaldusisikul puuduvad ka vastuväited kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

6. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

7. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav

vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on ligikaudu 28 000 euro ulatuses (vt ülal, p 3).

8. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik

Kalev Mägi andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab

pankrotihalduriks Kalev Mägi (PankrS § 31 lg 6).

9. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

10. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

11. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

12. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alused,

mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud

FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab

seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

13. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

14. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva

pankrotimenetluse lõppemisel.

15. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS

§ 49 lg 1).

16. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

17. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega

moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

18. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul

on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda

oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg

1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt

(FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

19. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg

3).

20. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille

kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Tööaja arvestusse on märgitud mh ka

kohtuistungil osalemise ajakulu. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole kohus kohtuistungit

korraldanud ega planeeri seda teha, ei ole viidatud ajakulu põhjendatud. Kohus vähendab

seetõttu usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aega poole tunni võrra ja peab põhjendatud

ajakuluks kokku 11,5 tundi. Ülejäänud osas, arvestades sh usaldusisiku ülesannete mahtu ja

keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu

66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb

seega määrata tasuks 759 eurot, koos käibemaksuga 925,98 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause,

PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

21. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu

ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest,

kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

22. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Kuna usaldusisiku

tasutaotlus on kooskõlas viidatud normidega, tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule

kogu taotletud tasu, s.o koos käibemaksuga 925,98 eurot.

23. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid

määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule riigi vahenditest.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

24. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

25. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

26. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Margus

kohtunik