2-22-6527/121 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-22-6527

Tsiviilasi

T.D hagi U.P vastu testamendi tühisuse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

85 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: T.D, isikukood: XXX, elukoht: xxx

Hageja lepinguline esindaja: Olga Väina, e-posti aadress: xxx

Kostja: U.P, isikukood: XXX, registrijärgne elukoht: xxx, e-

posti aadress: xxx

20.11.2024 kohtuistungil, osalesid hageja T.D ja lepinguline

esindaja Olga-Väina Kesler, kostja U.P ja nõustaja V.K, edasi

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta T.D hagi U.P vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud T.D kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

3. Välja mõista T.Dlt riigituludesse 6880 eurot (ekspertiisitasu), mis tuleb tasuda

vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole.

4. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb T.Dl

tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Kanda 06.07.2023 tagatisekontole ettemaksuna tasutud käekirjaekspertiisi kulu 282

eurot riigituludesse.

6. Tühistada otsuse jõustumisel Viru Maakohtu 27.05.2022 määrusega tsiviilasjas 2-22-

6527 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati 11.03.2022 surnud M.B

(isikukood XXX) pärimisasjas notari ametitoimingute tegemine, sh pärimistunnistuse

väljastamine.

7. Tagastada otsuse jõustumisel kohtutoimikus olevad originaal tõendid isikutele, kes

need esitasid.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1. 02.05.2022 hagiavalduses palub hageja tuvastada, et U.P (kostja) ei ole M.B (surnud 11.03.2022,

isikukood: XXX) testamendijärgne pärija ning alternatiivselt tuvastada M.B (surnud 11.03.2022,

isikukood: XXX) koduse testamendi tühisus. T.D (hageja) tädi (ema õde) M.B (pärandaja) suri

11.03.2022 ja hageja esitas 23.03.2022 notar Kristel Jänesele pärimismenetluse algatamiseks

avalduse pärandi vastu võtmiseks. Pärimismenetluse käigus selgus, et pärandaja oli teinud

29.12.2021 koduse testamendi, millega pärandati kinnisasi asukohaga XXX U.Ple (kostjale). Kodune

testament oli allakirjutatud kahe tunnistaja A.K, J.K ja A.Mi juuresolekul. Hagejal tekkis kahtlus, et

29.12.2021 kodune testament võib olla võltsitud, sest testamendis on pärandaja omakäeliselt

kirjutatud nimi ja kuupäev erinev kui seda on pärandaja enne surma tehtud kirjas (so selles sisalduva

käekirjaga). Hageja märkis, et kostja on võltsinud pärandaja allkirja ja testamendi võltsimise näol on

tegemist TsÜS § 94 lg 1 mõistes pettusega, mistõttu nõuab hageja 29.12.2021 testamendi tühistamist

PärS § 88 lg 7 ja TsÜS § 90 lg 1, § 94 lg 1 ja 4 alusel. Pärandaja ei ole testamendi tegemiseks oma

tahet väljendanud, sest pärandaja allkiri võltsiti, seega tulebki tuvastada, et kostja ei ole pärandaja

testamendi järgseks pärijaks ning hagejal on selleks tuvastuslik huvi, kuna hageja on pärandaja

seaduslikuks pärijaks. Juhul kui kohus leiab, et pärandaja allkiri testamendil ei ole võltsitud, siis

esitas hageja alternatiivse testamendi tühisuse tuvastamise nõude. Alates 2020.a tekkisid pärandajal

probleemid tervisega ja tal oli diagnoositud sümptomaatiline epilepsia, kognitiivne distinktsioon,

hüperurikeemia, kõrgvererõhutõbi, müeloproliferatiivne haigus ja I tüübi diabeet ning pärandajal oli

mälukaotusi. Hageja selgitas, et koduse testamendi allkirjastamise päeval käisid pärandaja juures

kolm sõbrannat L.G, T.F ja V.A, kes nägid kohal olles seda, et pärandaja oli koos oma armukese

J.Kga (so testamendis tunnistaja) ja A.Kga (kostja naise poeg) ning kes jõid alkohoolseid jooke.

Nähes sõbrannasid hakati laualt koristama pabereid ja asuti pärandaja sõbrannasid korterist välja

saatma (dtl 3-8).

2. 23.10.2023 vastuses (so pärast käekirjaekspertiisi akti saamist) märkis hageja, et ekspertiisi akti

kohaselt ei ole tõenäoliselt pärandaja (testaator) testamendil kuupäeva omakäeliselt kirjutanud, mis

annab aluse tuvastada pärandaja testamendi tühisuse (PärS § 23 lg 1) (dtl 175).

3. 31.07.2024 seisukohas leidis hageja, et kodune testament ei vasta vorminõuetele ja hageja kahtles

testamendi audentsuses, sest testamendi tekst on trükitud, mis tähendab seda, et keegi on selle

trükkinud, testamendil olevad allkirjad on kirjutatud erinevate pastapliiatsitega. Eelnevast lähtuvalt

tuleb asjas välja selgitada testamendi koostamise ja vormistamise protseduur. Testamendi koostamise

aeg ei vasta selles märgitud kuupäevale, milleks soovis hageja tunnistajate ülekuulamist (saamaks

teada, kes allkirjastas testamendi, testamendi koostamise tegelik aeg ja pärandaja seisund testamendi

koostamisel) (dtl 401).

Kostja vastuväited

4. 01.06.2022 kostja palub jätta T.D hagi koduse testamendi tühiseks tunnistamise nõudes

rahuldamata. Kostja (kes on pärandaja tädipoeg) leidis, et pärandaja otsustas testamendi teha

iseseisvalt, ilma kõrvalise mõjuta ja ta oli vaimselt terve ja otsustusvõimeline. Testament tehti kostja

kasuks seetõttu, et hagejal oli 3 seaduslikku pärijat ja kostja oli see, kes oli pärandajaga pidevalt

kontaktis pärast seda kui septembris 2021 hageja tütar K (elab Tallinnas) kuritarvitas pärandaja

usaldust ja ta võttis pärandaja pangakaardi koos paroolidega enda kätte, misjärel kadus pärandaja

(pärandaja loata) arvelduskontolt 12 000 eurot. Eelnev tuli välja siis, kui pärandaja pöördus Politsei-

ja Piirivalveameti poole ning pärast seda tagastas K pärandajale 10 000 eurot ning 2000 eurot jäigi

tagastamata. K käis tihti pärandaja juures ning nõudis raha, kuid pärandajat ta aidata ei soovinud.

Kodune testament koostati pärandaja enda palvel ja ta kirjutas sellele ise tunnistajate juuresolekul

alla. Tõepoolest, koduse testamendi kuupäeva kirjutas keegi tunnistajatest, kuid seda palus teha

pärandaja, kuna pärandajal käed värisesid ning ta ei saanud peale allkirja midagi kirjutada.

Eeltoodust tulenevalt leidis kostja, et kodune testament ei ole võltsitud ning seda saavad kinnitada ka

tunnistajad. Lisaks eeltoodule märkis kostja, et pärandaja matused korraldas kostja, teised pärijad

kostjat matuse korraldamisega ei aidanud (dtl 55-58).

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

6. Hagis palub hageja tuvastada, et U.P (kostja) ei ole M.B (surnud 11.03.2022, isikukood: XXX;

pärandaja/testaator) testamendijärgne pärija ning alternatiivselt tuvastada M.B (surnud 11.03.2022,

isikukood: XXX) koduse testamendi tühisus.

7. Testament on pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 1 ja 2 kohaselt ühepoolne tehing, millega pärandaja

teeb oma surma puhuks isiklikult pärandi kohta korraldusi. Testament võib olla notariaalne või

kodune (PärS § 20 lg 1) ning kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud

(PärS § 20 lg 3). Testament kui kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 teise lause järgi kehtivaks tahte väljendamisega. Eeltoodust

tulenevalt on pärandaja tahteavalduse kaudu soovitud tagajärje saabumise esmaseks eelduseks

asjaolu, et pärandaja on teinud tahteavalduse pärandi kohta. PärS § 23 sätestab, et testaator võib teha

koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning

milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi

allakirjutamise juures üheaegselt (lg 1). Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud

tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole

nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu (lg 2). Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile

alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator

on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja

otsustusvõimeline (lg 3).

Vaidluse all on M.B (surnud 11.03.2022, isikukood: XXX) poolt 29.12.2021 tunnistajate

juuresolekul allakirjutatud koduse testamendi kehtivus. Koduse testamendi järgi jättis M.B oma vara

U.Ple (ik: XXX) (dtl 10 venekeelne testament ja dtl 26 eestikeelne tõlge testamendist).

Hageja on asjas leidnud, et kostja U.P ei ole M.B pärijaks ja testament on tühine, sest testamendi

tegemisel on rikutud vorminõudeid, testamenti ei ole allkirjastanud testaator, testaatoril puudus

testamendi tegemise ajal testamendi tegemiseks teovõime. Kostja oli seevastu seisukohal, et

testament on kehtiv.

8. Kohus võtab esmalt seisukoha selle kohta, kas testamendil on testaatori allkiri, kas testaatoril

puudus testamendi tegemise ajal testamendi tegemiseks vajalik teo- ja otsusevõime, kas testaator

pidanuks ise kirjutama testamendi tegemise kuupäeva, kas testament on tühine muude vorminõuete

rikkumise tõttu (kas testaator teatas tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi

tegemise juurde; kas tunnistajad veendusid testaatori tahtes ja viimase teovõimes, kas tunnistajate

poolt testamendi allkirjastamise järjekorda on täidetud). Seejärel teeb kohus otsustuse kohtule

esitatud nõude ja hagi tagamise tühistamise kohta ja lõpetuseks määrab kindlaks menetluskulude

jaotuse.

9. Hageja on seisukohal, et M.B nimelt allkirjastatud koduse testamendi on allkirjastanud mõni muu

isik, mitte testaator. Kohus on hageja taotlusel asjas läbi viinud käekirjaekspertiisi. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi kohtueksperdid Maarja Vaikna ja Eve Kristjankroon on 05.10.2023

ekspertiisi aktis nr 23E-DK0047 jõudnud testamendi ja võrdlusmaterjalide hindamisel seisukohale, et

29.12.2021 testamendile on nime M.B (tõenäoliselt; arvamuste skaalal aste +2) ja allkirja andnud

M.B (nime järel allkirja on kirjutanud M.B; arvamuste skaalal aste +1) (dtl 164). 20.11.2024

toimunud kohtuistungil on tunnistajad J.K, A.M ja A.K ühiselt kinnitanud, et vaidlusaluse koduse

testamendi allkirjastas M.B (dtl 451, dtl 453, dtl 454, dtl 455). Kuivõrd 29.12.2021 koduse

testamendi allkirjastas testaator M.B, siis ei ole nimetatud testament PärS § 23 lg-s 1 sätestatult (so

allkirjastamise osas) tühine.

10. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire

tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku

piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest

aru saada või neid juhtida. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire

või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab

tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse

ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul

algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on otsusevõimetu isiku poolt tehtud testament tühine ja

testamendil ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Hageja taotlusel viidi asjas läbi postuumne kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiis, tuvastamaks, kas M.B oli 29.12.2021 suuteline koduse testamendi tegemise ajal

mõistma testamendi tähendust ja saama adekvaatselt aru testamendi tegemisega kaasnevaid

õiguslikke tagajärgesid. 30.06.2024 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 4/3

(dtl 353-377) on eksperdid Tiina Kompus ja Katrin Eino jõudnud seisukohale, et M.Bl ei esinenud

29.12.2021 koduse testamendi tegemise ajal psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Oma

psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolt ei olnud M.Bl takistusi ega piiranguid

ümbrusest, oma seisundist ja käitumise iseloomust, sotsiaalsest tähendusest ning võimalikest

tagajärgedest arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. M.Bl ei olnud ka takistusi

ega piiranguid teadvate valikute tegemiseks lähtuvalt oma huvidest, sh ka testamendi tegemisel (dtl

377).

Testamendi tegemise juures viibinud tunnistaja J.K selgitas kohtuistungil, et M.Bl käed värisesid ja

ta oli uimane (dtl 451). Tunnistaja A.Mi kirjelduse järgi oli M.Bl numbreid raske kirjutada, võib olla

tal vererõhk tõusis. Sellise testamendi tegemine oli M.B vaba tahe. Enne testamendi koostamist igal

korral 2-3 korda kestvusega 30 min umbes, kui tunnistaja külastas M.B, siis istuti ja räägiti elust (dtl

453, dtl 454). A.K hinnangul tundis testaator ennast testamendi allkirjastamisel normaalselt nagu

alati. Testaator oli võimeline testamendi tegemiseks otsust vastu võtma (dtl 456; dtl 457).

Kohus leiab, et eeltoodud tõenditele tuginedes ei ole täidetud testamendi tühisuse teine eeldus, so

M.B teovõimet ei saa lugeda piiratuks 29.12.2021 koduse testamendi tegemise osas. Kuna testaator

oli võimeline testamendi tegemise ajal oma tahet avaldama, neid juhtima ja neist aru saama, siis pole

testament TsÜS § 13 lg 1 järgi tühine. Kohtul ei ole esitatud tõendite pinnalt tekkinud veendumust, et

M.B ei saanud aru, mida testament tähendab ning et tal puudus tahe oma vara kostjale jätta.

11. Hageja leiab, et testament on tühine ka seetõttu, et sellele märgitud kuupäev ei ole kirjutatud

testaatori poolt. 05.10.2023 käekirjaekspertiisiga on tõendamist leidnud, et testamendi kuupäev

29.12.2021 ei ole kirjutatud testaatori poolt (arvamuste skaalal aste -1) (dtl 164). Seda, et testaator ei

kirjutanud testamendile kuupäeva kinnitasid 20.11.2024 toimunud istungil ka tunnistajad J.K ja A.K

(dtl 451 ja dtl 455). J.K teadis, et 29-ndal toimus testamendi allkirjastamine ja see võis olla 2021.

aastal (dtl 450). A.M ja A.K kinnitasid, et testamendi allkirjastamine toimus 29.12.2021 (dtl 452; dtl

455).

PärS § 25 lg 2 näeb kuupäeva ja aasta märkimata jätmise korral ette testamendi tühisuse vaid juhul,

kui täidetud on korraga mõlemad eeldused – koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise

kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik selle tegemise aega tuvastada (vt Riigikohtu

02.12.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-5110, p 22). Praegusel juhul eeltooduga tegemist ei ole

(testamendil on märgitud kuupäev 29.12.2021). Asjaolu, et kuupäeva ei ole testaator 29.12.2021

kodusele testamendile ise kirjutanud, ei tähenda seda, et testament oleks selle vorminõude järgimata

jätmise tõttu tühine. Tunnistajate A.Mi ja A.K ütlustest tulenevalt on tõendatud, et testament

allkirjastati 29.12.2021, mistõttu on hageja väide, et testamendi koostamise aeg ei vasta testamendis

märgitud kuupäevale, ebaõige.

12. PärS § 23 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt

kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise

juures üheaegselt. PärS § 23 lg 2 sätestab, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud

tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole

nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. PärS § 23 lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui

testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad.

On tõendatud, et 29.12.2021 kodusele testamendile on allkirjad andnud 3 teovõimelist tunnistajat

J.K, A.M ja A.K, millega on PärS § 23 lg 1 esimeses lauses sätestatud eeldus täidetud. 20.11.2024

kohtuistungi protokollist nähtuvalt olid eelmärgitud tunnistajad 29.12.2021 testamendi

allakirjutamise päeval üheaegselt M.B juures. Istungil kinnitasid tunnistajad J.K, A.M ja A.K, et

vaidlusaluse koduse testamendi allkirjastas M.B (dtl 451, dtl 453, dtl 454, dtl 455).

Riigikohus on 10.04.2008 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-23-08 märkinud, et tunnistajate teavitamine

on testaatori tahteavaldus. Tahteavalduse võib TsÜS § 68 lg 1 kohaselt teha mis tahes viisil, kui

seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tahteavaldus võib olla ka kaudne. TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne

tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. Seega

peab PärS § 23 lg 2 kohaselt testaator tunnistajaid teavitama küll ise oma tahtest, kuid pärimisseadus

ei välista, et ta ei võiks teha seda ka muul viisil kui suuliselt või kirjalikult, sealhulgas teoga. Kui

testaator ei ütle ega kirjuta tunnistajatele, et nad on kutsutud testamendi allakirjutamise juurde, siis ei

ole see seaduse selline rikkumine, mis tooks igal juhul kaasa tehingu tühisuse (TsÜS § 87). Seega

võib testaator, kelle tervislik seisund takistab või raskendab tal tunnistajaid teavitada suuliselt või

kirjalikult, teha seda ka muul viisil, sh teoga. Riigikohus on 06.10.2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-87-05

märkinud, et PärS § 23 lg 2 oluline eesmärk on see, et testaator teadvustab endale, et ta avaldab oma

viimset tahet. Selle sätte eesmärk on ka teavitada ja hoiatada tunnistajaid, et nad on kutsutud

tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testaator avaldab selles oma viimset tahet. Lisaks

märgib kolleegium, et tunnistajate teavitamise eesmärgiks on see, et tunnistajad saaksid aru, et

testaator kirjutab alla oma testamendile ja et ta on teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistajad peavad

üheaegselt tajuma, millele testaator alla kirjutab. Oluline on see, et tunnistajad teavad kinnitada, et

testaator otsustus- ja teovõimelisena sai aru, et ta kirjutab alla oma testamendile. PärS § 23 lg 2 ei

reguleeri täpselt, kuidas pärandaja peab tunnistajaid teavitama, mistõttu võib testamendi koostaja

teha seda ka siis, kui tunnistajad on tema juurde ilmunud. Tahteavaldus võib olla ka kaudne. Seega

peab PärS § 23 lg 2 kohaselt testaator tunnistajaid teavitama küll ise oma tahtest, kuid pärimisseadus

ei välista, et ta ei võiks teha seda ka muul viisil kui suuliselt või kirjalikult, sealhulgas teoga. Kohus

leiab, et seaduse mõtte kohaselt ei pea testaator ise kutsuma tunnistajaid ja seda võib teha ka kolmas

isik. Oluline on see, et tunnistajad teavad, miks neid kutsuti.

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja J.K kinnitas, et M.B kutsus teda testamenti allkirjastama (dtl

450). A.Mi vastuse kohaselt nägi ta enne allkirjastamist, et tegu oli testamendiga. Testamendi

tegemine oli M.B vaba tahe ja isik võttis vastava otsuse vastu ja allkirjastas testamendi. Testament

loeti läbi ja A.Mil paluti testament allkirjastada ja seda ta ka tegi. Testamendi luges ette O.F ja täitis

testamendi pealmise osa ning tõlkis testamendi (dtl 453; dtl 454). A.K märkis, et kui läks M.Ble

külla 29.12.2021, siis sai teada, et toimub testamendi allkirjastamine, oli kohal ja allkirjastas

testamendi. A.K tutvus kohapeal testamendiga ja igaühel oli see võimalus. M.B tutvus kohapeal

testamendiga (dtl 455, dtl 456).

Kohtu hinnangul tajusid kõik tunnistajad selgelt M.B juuresolekul, et neid kutsuti ka M.B testamenti

allkirjastama ja kohapeal olles loeti testament ette ja M.B avaldas tahet testamendi tegemiseks.

Asjaolu, et koduse testamendi luges ette O.F ja testament on osaliselt trükiteksti vormis koostanud

O.F ei ole aluseks testamendi tühistamiseks, oluline on, et testaator on testamendile allkirja

andmisega avaldanud tahet tehingu tegemisel.

13. PärS § 23 lg-st 3 tuleneb tingimus, et tunnistajate juuresolekul tehtud testamendi allkirjastavad

tunnistajad ajalises järgnevuses: kõigepealt allkirjastab testamendi testaator ja seejärel tunnistajad.

Tunnistajate ütluste järgi ei saa järeldada, et PärS § 23 lg 3 allkirjastamise järjekorda täideti. Samas

ei ole PärS § 23 lg 3 kohase allkirjastamise järjekorra rikkumine kohtu hinnangul selline, mis tooks

praegusel juhul kaasa testamendi tühisuse. Kohus märgib, et eeltoodust tulenevalt on olulisem see, et

tunnistajad viibisid koos M.Bga ühel päeval 29.12.2021 koos ja kõik tunnistajad tajusid ja said aru,

et nad kirjutavad alla M.B kodusele testamendile. Seejuures on 20.11.2024 toimunud kohtuistungil

tunnistajad J.K, A.M ja A.K ühiselt kinnitanud, et vaidlusaluse koduse testamendi allkirjastas M.B

(dtl 451, dtl 453, dtl 454, dtl 455).

14. Kohus on seisukohal, et eluliselt on kostja selgitused usutavad, et M.Bl oli inimlikel kaalutlustel

soov pärandada 29.12.2021 koduse testamendiga oma vara kostjale, so isikule kes temaga suhtles ja

abistas teda toimingute tegemisel. Ka on kostja selgitanud, et M.B matused korraldas kostja. Hageja

ei ole asjas eeltoodule vastuväiteid esitanud ja hageja ei ole ka selgitanud, et M.Bl oleks olnud

teistsugune, kui koduses testamendis toodud, tahe.

15. Hageja poolt väidetule vastusena märgib kohus, et asjas ei esine asjaolusid ega tõendeid, et

kodune testament oleks tehtud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul (TsÜS § 90 lg 1;

TsÜS § 94 lg 1).

16. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et menetluses on tõendamist leidnud, et M.B allkirjastas 29.12.2021

koduse testamendi ja selles sisalduv oli testaatori tahteks ja testamendi tegemisel ei rikutud PärS § 23

vorminõudeid ning M.B oli 29.12.2021 testamendi allkirjastamise ajal teovõimeline.

Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata (so hageja nõuded: tuvastada, et U.P (kostja) ei ole M.B

testamendijärgne pärija ning alternatiivselt tuvastada M.B koduse testamendi tühisus).

17. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt peab kohus lahendama otsuse resolutsiooniga

rakendatud hagi tagamise abinõuga seotud küsimuse. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab

hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Maakohus rahuldas 27.05.2022 määrusega

hageja hagi tagamise taotluse ning hagi tagamise korras peatati 11.03.2022 surnud M.B (isikukood:

XXX) pärimisasjas notari ametitoimingute tegemine, sh pärimistunnistuse väljastamine kuni

käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, siis

on põhjendatud Viru Maakohtu 27.05.2022 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu TsMS

§ 386 lg 4 alusel käesoleva kohtulahendi jõustumisest tühistada.

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis jäävad

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei ole ja kohus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

19. Viru Maakohtu 08.01.2024 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi

postuumse

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisitasu ettemaksu kandmise osas. Viru

Maakohtu 02.07.2024 kohtumääruse alusel on riigieelarvest välja makstud ekspertiisitasu kokku

6880 eurot (3440+3440).

TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt

hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1

sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud

menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või

eraldi määrusega. Sama paragrahvi lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka

menetluskulude väljamõistmise lahendis.

Kohtuekspertiisiseadus (KES) § 38 lg 7 sätestab, et ekspertiisi tegemist ekspertiisiasutuses

rahastatakse riigieelarvest, kui seaduses ei sätestata teisiti. Ekspertiisiasutuses tehtava tasulise

ekspertiisi eest maksab tellija ekspertiisiasutusele tasu vastavalt käesoleva seaduse §-s 38 sätestatule.

Tasulise ekspertiisi hinda võib kokkuleppel tellijaga tõsta sõltuvalt ekspertiisi erilisest keerukusest ja

mahukusest või muul põhjendatud juhul või muul põhjendatud juhul (KES § 39 lg 1).

Hageja on saanud menetlusabi postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi

tasu ettemaksu kandmise osas. Kuna hagi jääb rahuldamata, mõistab kohus hagejalt riigituludesse

välja asja läbivaatamiskulude katteks (ekspertiisitasu) 6880 eurot. Kohus märgib ka, et eelnimetatud

summa tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

29.08.2023 rahuldas kohus hageja taotluse käekirjaekspertiisi läbiviimiseks ja ekspertiisi läbiviimine

tehti ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. 06.07.2023 on hageja eest tasutud kohtu

tagatisekontole käekirjaekspertiisi ettemaks 282 eurot (maksja K.K). Kuna hagi jääb rahuldamata,

tuleb 06.07.2023 tagatisekontole ettemaksuna tasutud käekirjaekspertiisi kulu 282 eurot kanda

riigituludesse.

Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg

1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

20. Otsuse jõustumisel tuleb tagastada kohtutoimikus olevad originaal tõendid isikutele, kes need

esitasid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik