1-24-5936/22 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2025, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22

Kriminaalasja number

Kriminaalasi

1-24-5936 (kohtueelses menetluses nr 24284050042)

Alvar Valdre süüdistuses KarS § 4231 järgi, üldmenetluses

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Prokurör

Kätlin Lumi

ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav

Kaitsja

Alvar Valdre (isikukood: 39108142233; elukoht: XXX

; töökoht: XXX; varasem karistatus:

7 kehtivat

kriminaalkaristust, viimati karistatud Tartu Maakohtu

28.09.2023 kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, §

184 lg 1, § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, KarS § 64 lg 1 alusel

liitkaristuseks vangistus 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel

lõplik ärakandmisele kuuluv vangistus 2 aastat 9 kuud 22

päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus täitmisele

pööramata, katseaeg 4 aastat. KarS § 75 lg 2 p 9, § 751 lg 3

alusel allutati isik 8 kuuks elektroonilisele valvele; tõkend:

ei ole kohaldatud)

vandeadvokaat Eve Jundas (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Alvar Valdre KarS § 4231 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud

vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Alvar Valdrele mõistetud karistust

Tartu Maakohtu 28.09.2023 otsusega Alvar Valdrele mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o

2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust võrra ning mõista

Alvar Valdrele liitkaristusena 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Alvar Valdre eelvangistuses viibitud aeg 14.-

15.03.2024, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Alvar

Valdrele 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

Alvar Valdre karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.

Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Alvar Valdrele kohtuotsuse jõustumisel teatise selle

kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2

kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes

sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS § 429.

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel mõista Alvar Valdrelt menetluskuludena riigi kasuks välja sundraha

1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ja riigi õigusabi tasu 1465 (üks tuhat

nelisada kuuskümmend viis) eurot 83 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel

kriminaalmenetluse kulud 2794 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend neli) eurot 83 senti

tasumisele ositi maksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 232,90 eurot

tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata

jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks

menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank),

märkides ära viitenumbri 99925700001466 ning selgituse “Alvar Valdre, otsus nr 1-24-5936,

menetluskulu“.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

Rahuldada vandeadvokaat Eve Jundase kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate

kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

Advokaadibüroo Legalia kasuks 975,51 eurot (s.h käibemaks 175,91 eurot) vandeadvokaat Eve

Jundase poolt Alvar Valdre kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja

jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud

kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse

kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka

elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus

kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 05. veebruar 2025.a.

Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja

põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada

saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Süüdistuse sisu

Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Alvar Valdret selles, et tema, isikuna, kellel puudub vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning olles eelnevalt väärteokorras karistatud 02.08.2023 ja

30.10.2023 PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi poolt LS § 201 lg 1

järgi, juhtis uuesti:

- 24.01.2024 kell 09.55 Viljandi linnas Koidu 5 juures mootorsõidukit BMW 530D

registreerimismärgiga XXX XXX.

- 14.02.2024 kell 11.20 Viljandi linnas Tartu 38 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz GL 320

registreerimismärgiga XXX XXX .

- 14.03.2024 kell 17.20 Viljandi maakonnas Viljandi vallas Paistu-Sultsi tee 1. kilomeetril

mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX

Nimetatud tegevusega rikkus Alvar Valdre kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 94 lg

1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda

ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Seega pani Alvar Valdre toime KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki

süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt.

2. Kohtus uuritud tõendid ja kohtumenetluse poolte seisukohad

2.1. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi isikulisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle

tunnistajad: J.M, M.B, S.Z ja Z.L ning süüdistatav Alvar Vadre.

Kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud kirjalikeks tõenditeks olid:

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 14.03.2024 (tl 37);

- väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasjas nr 2840,24,000119, 19.02.2024 (tl 38);

- väärteoprotokoll 14.02.2024 (tl 39-39p);

- isikusamasuse tuvastamise protokoll 14.02.2024 (tl 40-40p);

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 14.02.2024 (tl 41-41p);

- väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasjas nr 2840,24,000042, 05.02.2024 (tl 42);

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 24.01.2024 (tl 43);

- isikusamasuse tuvastamise protokoll 24.01.2024 (tl 44-44p);

- väljavõte Transpordiameti liiklusregistrist (tl 45);

- otsus väärteoasjas nr 2840,23,000751, 02.08.2023 (tl 46-47);

- otsus väärteoasjas nr 2840,23,001187, 30.10.2023 (tl 48-49);

- isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 50-51);

- karistusregistri teatis ja kohtuotsused varasema kriminaalkaristatuse kohta (tl 52-61, tl 62-124);

- tõend maksustatava tulu ja teatis keskmise päevasissetuleku kohta (tl 115-116);

- taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl 117-119,

tl 121-123) ja riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrused (tl 120, tl 124).

2.2. Poolte seisukohad:

Prokurör asus seisukohale, et Alvar Valdre süü kuriteo toimepanemises on usaldusväärselt

tõendamist leidnud. Antud kriminaalasja puhul ei ole vaidlust kuriteo kvalifikatsiooni ja tõendatuse

üle. Alvar Valdre on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Karistust kergendavaks asjaoluks võib

lugeda puhtsüdamliku kahetsuse. Prokurör leidis, et Alvar Valdrele rahalise karistuse mõistmine ei

ole põhjendatud, kuna karistusregistrist nähtub, et talle väärteomenetluse käigus mõistetud trahvid on

tasumata. Lisaks on Alvar Valdre teo toime pannud katseaja jooksul ning probleeme on olnud

elektroonilise valve tingimuste täitmisega. Prokurör taotles Alvar Valdre süüditunnistamist KarS §

4231 järgi ja karistamist vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 14.03-15.03.2024, s.o 2 päeva ning karistuseks mõista vangistus 7 kuud

28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Alvar Valdrele Tartu Maakohtu

28.09.2023 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 9 kuud 22 päeva ning

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 3 aastat 5 kuud 20 päeva. Samuti taotles

prokurör Alvar Valdrelt välja mõista menetluskuludena riigi õigusabi tasu ning sundraha.

Menetluskulude tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul.

Süüdistatav Alvar Valdre tunnistas end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Süüdistatava

ütlustest nähtuvalt olid tema rikkumised kahel korral seotud sellega, et ta pidi minema

kriminaalhooldaja juurde ja ühel korral toimus rikkumine siis, kui ta koju tuli. Alvar Valdre leiab, et

tema tegudele ei ole vabandust, need on tehtud ja ta peab nende eest vastutama. Ta kahetses

toimepandud tegusid ning taotles rahalise karistuse kohaldamist, kuna see jätab talle võimaluse olla

oma pere kõrval, lõpetada töid ja asju ning sunnib teda rohkem pingutama.

Süüdistatava kaitsja kinnitas, et tal ei ole vastuväiteid Alvar Valdrele esitatud süüdistuse ja kuriteo

kvalifikatsiooni osas, küll aga vaidles kaitsja vastu prokuröri taotlusele kohaldada Alvar Valdre

suhtes vangistust. Kaitsja, viidates asjaolule, et Alvar Valdre kahetseb oma tegusid ja tal on

perekond, taotles Alvar Valdre suhtes KarS § 4231 järgi rahalise karistuse kohaldamist. Kaitsja leidis,

et rahaline karistus on Alvar Valdre ja tema perekonna huvidega rohkem kooskõlas kui vangistus.

3. Kohtu seisukoht süüdistuse osas

3.1. Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma

siseveendumuse kohaselt ning leiab, et Alvar Valdre süü KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavas kuriteos

on tõendamist leidnud kohtuistungil uuritud isikuliste ja kirjalike tõenditega. Oma seisukohta

põhjendab kohus alljärgnevalt.

3.2. KarS § 4231 näeb ette kriminaalvastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise

eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime

pandud süstemaatiliselt. Eelmärgitud süüteokoosseis on spetsiifilise teokirjeldusega ja blanketne

kuriteokoosseis. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või

kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt isik, kellel

puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ei tohi mootorsõidukit

juhtida. KarS § 4231 objektiivse teokoosseisu tuvastamiseks tuleb tõendada süüdistatava poolt

süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki

juhtimisõiguse puudumine ning käitumise süstemaatilisus.

Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-82-15 p-s 8 sedastanud, et KarS § 4231 järgi karistamine eeldab, et

isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod

tuleks üksikult subsumeerida KarS § 4231 (kuritegu) või LS § 201 (väärtegu) alla. Samuti ei ole

süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi

mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv).

3.3. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaoludes, et süüdistataval Alvar Valdrel puudub

vastava kategooria juhtimisõigus, teda on karistatud väärteokorras 02.08.2023 ja 30.10.2023

mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning ta juhtis uuesti

24.01.2024 kell 09.55, 14.02.2024 kell 11.20 ja 14.03.2024 kell 17.20 mootorsõidukit. Eelmärgitut

kinnitavad järgnevad tõendid.

3.4. Alvar Valdret on eelnevalt kahel korral väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest

omamata juhtimisõigust, mida tõendavad toimikus olevate väärteootsused ja karistusregistri väljavõte

(tl 46-49; tl 52-61). PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna 02.08.2023.a. otsus

väärteoasjas nr 2840,23,000751 tõendab, et Alvar Valdre pani 06.07.2023 kell 00.37 väärteona toime

juhtimisõiguseta juhtimise LS § 90 lg 1 p 1 järgi, juhtides Viljandi maakonnas, Viljandi vallas,

Viljandi – Rõngu 11. kilomeetril mootorsõidukit, millega pani toime LS § 201 lg 1 kvalifitseeritava

väärteo – mootorsõiduki juhtimise omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mille

eest karistati rahatrahviga 175 trahviühikut, s.o 700 eurot. PPA Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskonna 30.10.2023.a. otsus väärteoasjas nr 2840,23,001187 tõendab, et Alvar Valdre pani

28.09.2023 kell 13.44 väärteona toime juhtimisõiguseta juhtimise LS § 90 lg 1 p 1 järgi, milline tegu

kvalifitseeritakse LS § 201 lg 1 järgi ning registreerimata/ümberregistreerimata sõiduki juhtimise LS §

77 lg 8 p 1 järgi, milline tegu kvalifitseeritakse LS § 203 järgi, juhtides Viljandi maakonnas, Viljandi

linnas, Tallinna tn 101 juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust ning juhtis mootorsõidukit, mis on ajutiselt registrist kustutatud alates 27.05.2023.

Alvar Valdret karistati LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut s.o 800 eurot ja LS § 203

alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

3.5. Asjaolu, et süüdistatav Alvar Valdre juhtis 24. jaanuaril 2024.a. kell 09.55 mootorsõidukit BMW

530D registreerimismärgiga XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust

on tõendatud nii Alvar Valdre süü omaksvõtuga ja tema poolt kohtuistungil antud ütlustega kui ka

tunnistajana ülekuulatud politseiametniku S.Z ütlustega. Tunnistaja S.Z ütluste kohaselt eelmärgitud

kuupäeval peatati Alvar Valdre juhitud sõiduk Viljandis, Koidu tn 5 juures. Alvar Valdre oli sõidukis

üksinda ja sõidukijuhtimist selgitas ta politseiametnikele sellega, et tal oli aeg kriminaalhooldaja

juurde kokkulepitud. Tunnistaja ütluste kohaselt Alvar Valdrel juhtimisõigus puudus. Alvar Valdre

poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 24.01.2024.a. sõitis ta autoga kriminaalhooldaja juurest

koju, kuid juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud (tl 29p-33p).

Lisaks eeltoodule on tõendavad Alvar Valdre poolt mootorsõiduki BMW 530D registreerimismärgiga

XXX XXX juhtimist 24.01.2024.a. kell 09.55 Viljandi linnas, Koidu tn 5 juures väärteomenetluse

lõpetamise määrus 05.02.2024, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 24.01.2024 ja isikusamasuse

tuvastamise protokoll (tl 42-44p). Transpordiameti liiklusregistri väljavõte tõendab, et Alvar Valdrel

juhtimisõigus puudub.

3.6. Süüdistatava Alvar Valdre poolt mootorsõiduki Mercedes-Benz GL 320 registreerimismärgiga

XXX XXX juhtimine 14.02.2024 kell 11.20 Viljandi linnas Tartu 38 juures on tõendatud Alvar

Valdre süü omaksvõtuga ja tema kohtuistungil antud ütlustega, milles ta selgitas sõidukijuhtimist enda

vajadusega kriminaalhooldaja juurde minna. Ta sõitis sellepärast, et laps oli kodus haige. Üldjuhul

toimetab teda kriminaalhooldaja juurde tema elukaaslane või keegi teine, kellega ta on kokku

leppinud. Alvar Valdre ütlused sõiduki juhtimise osas riimuvad tunnistajana ülekuulatud

politseiametniku M.B ütlustega. Tunnistaja nägi süüdistatava poolt juhitud sõidukit Mercedes-Benz

14.02.2024.a. lõuna paiku sõitmas Viljandi linnas Koidu tänavalt Tartu tänavale, kus pööras järsku

maja number 38 hoovi. Kui politseiametnikud läksid auto juurde, siis Alvar Valdre ei tahtnud oma

isikuandmeid öelda ja väitis algul, et tema oli ainult kaassõitja ja juht on lahkunud. Pärast tunnistas

Alvar Vadre oma süüd ja selgitas, et tema juhtis sõidukit, kuna peab kriminaalhooldaja juures käima ja

tavaliselt toob teda sinna elukaaslane. Kuna nende väike laps oli haigeks jäänud, siis elukaaslane ei

saanud tulla. Tunnistaja ütlustel nähtus andmebaasist, et Alvar Valdre oli eelnevalt juhtimiselt

kõrvaldatud ja talle ei ole mitte kunagi väljastatud B-kategooria juhtimisõigust.

Eelmärgitud asjaolu s.o A. Valdre poolt mootorsõiduki Mercedes-Benz GL 320 registreerimismärgiga

XXX XXX juhtimise kohta 14.02.2024.a. kell 11.20 on tõendatud ka 19.02.2024.a. koostatud

väärteomenetluse lõpetamise määrusega ja 14.02.2024.a. koostatud väärteoprotokolliga ning

isikusamasuse tuvastamise protokolliga.

3.7. Süüdistatava Alvar Valdre poolt mootorsõiduki BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX

juhtimine 14.03.2024 kell 17.20 Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Paistu-Sultsi tee 1. kilomeetril

on tõendatud Alvar Valdre süü omaksvõtuga ja tema poolt kohtuistungil antud ütlustega, milles Alvar

Valdre selgitas sõidukijuhtimist 14.03.2024 sellega, et ta sõitis koos V.Y-ga töölt koju ning A. Valdre

juhtis sõidukit selliselt, et sõitis autoga maanteekraavi. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastusi

kaasreisijana autos viibinud V.Y . Alvar Valdrele oli tol ajal kohaldatud elektrooniline valve ja et

õigeks ajaks koju jõuda, siis otsustas ta ise autoga koju sõita. Alvar Valdre ütlused riimuvad

politseiametniku J.M-i tunnistajana antud ütlustega. Tunnistaja J.M-i ütluste kohaselt 14.03.2024

teostas ta koos patrullpolitseinik J.Aga liiklusjärelevalvet, kui nad Loodi-Helme teel märkasid sõidukit

BMW, millel liiklusregistri andmete kohaselt puudus liikluskindlustus ja sellel sõidukil oli peal

operatiivhuvi. See tähendab, et eelnevalt on antud sõidukiga joobes juhtimisega vahele jäädud.

Politseiametnikud otsustasid sellele sõidukile järele sõita ning tundus, et sõiduk lisas kiirust, kuid ühel

hetkel keeras Paistu-Sultsi teele ja seejärel sõitis kraavi. Sündmuskohal selgus, et sõidukit juhtis Alvar

Valdre, kellel juhtimisõigust ei ole ning indikaatorvahendisse puhumisel selgus, et tal olid

alkoholitarvitamise tunnused - 0,12 mg/l alkoholisisaldus väljahingatavas õhus.

Lisaks eeltoodule on tõendab Alvar Valdre poolt mootorsõiduki BMW 530D registreerimismärgiga

XXX XXX juhtimist 14.03.2024.a. kell 17.20 Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Paistu-Sultsi tee

1. kilomeetril sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis on tehtud samal kuupäeval LS § 91 lg 2 p-de

2 ja 3 alusel. Transpordiameti liiklusregistri väljavõte tõendab, et Alvar Valdrel juhtimisõigus puudub.

3.8. Järgnevalt tuvastab kohus süüdistava teos süstemaatilisuse KarS § 4231 mõttes.

Riigikohtu praktika kohaselt on süstemaatilisus eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 tähenduses

(RKKKo nr 1-20-3067, p 9). KarS § 4231 kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks

on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2015. a

määrus asjas nr 3-1-1-75-15, p 8). Riigikohus on selgitanud sedagi, et KarS §-s 4231 sisalduvale

koosseisu-tunnusele süstemaatilisus laieneb mutatis mutandis kohtupraktikas süstemaatilise varguse

kohta öeldu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-82-15, p 8 ja

viidatud määrus asjas nr 3-1-1-75-15, p 7). See tähendab muu hulgas, et KarS §-s 4231 nimetatud

süstemaatilisuse jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuvastada ka

nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud

sisulise süsteemi (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08,

p 10 ja 20. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-66-13, p 6.1).

Käsilolevas kriminaalasjas on kohus tuvastanud, et süüdistatav Alvar Valdre, olles eelnevalt kahel

korral karistatud LS § 201 lg 1 järgi juhtimisõiguseta juhtimise eest (millised teod toimusid

06.07.2023 ja 28.09.2023), on sellele järgnevalt: 24.01.2024, 14.02.2024, 14.03.2024 toime pannud

veel 3 mootorsõiduki juhtimist juhtimisõiguseta, seega on juhtimisõiguseta juhtimisi ajavahemikus

06.07.2023 kuni 14.03.2024 olnud kokku 5 korda. Sellega on täidetud süstemaatilisuse esmane

eeldus - juhtimisõiguseta juhtimisi peab olema tuvastatud vähemalt kolmel korral.

Teiseks tunnuseks, mida süstemaatilisuse hindamisel tuleb arvestada, on üksiktegusid lahutav

ajavahemik. Alvar Valdre juhtimisõiguseta juhtimiste puhul on esimese kahe teo ajaline vahe üle

kahe kuu ja teise ning kolmanda üksikteo ajaline vahe 4 kuud. Siis kolmanda, neljanda ja viienda

üksikteo puhul on ajaline vahe kuni 1 kuu. Üksiktegusid lahutavate väikeste ajavahemike tõttu on

Alvar Valdre teos süstemaatilisus sedastatav ja need rikkumised moodustavad sisulise süsteemi.

Süstemaatilisus viitab korduvusele või harjumuslikkusele. Kohus märgib, et Alvar Valdre teos on

täheldatav teatav harjumuslikkus, kuna Alvar Valdre on põhjendanud juhtimisõiguseta juhtimist

vajadusega ilmuda õigeaegselt kriminaalhooldaja juurde või täita elektroonilise järelevalve nõuet.

Harjumuslikkusele viitab seegi, et kahel korral s.o 24.01.2024 ja 14.03.2024 on Alvar Valdre

juhtinud sama mootorsõidukit.

Eeltoodud asjaoludest lähtudes tuvastas kohus Alvar Valdre teos süstemaatilisuse KarS § 4231 järgi.

Seega käsitatud asjaolusid ja tõendeid hinnates on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Alvar

Valdre on realiseerinud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse teokoosseisu.

3.9. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 4231 koosseis tahtlust. Hinnates kõnealuse teo

objektiivseid asjaolusid, asub kohus seisukohale, et Alvar Valdre tegutses tahtlikult, KarS § 16 lg 2

mõttes kavatsetult, kuna seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis,

et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Alvar Valdre tegutsedes isikuna, kellel

juhtimisõigus puudus ja keda oli varem korduvalt väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise

eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust, seadis endale eesmärgiks mootorsõiduki juhtimise ja

realiseeris oma eesmärgi. Alvar Valdre ütlustest nähtub, et ta oli eelnevalt teadlik sellest, et

mootorsõidukit juhtima asudes paneb ta toime kuriteo. Kuid see teadmine ei takistanud teda istumast

sõiduki rooli. Seda kinnitavad tema järgnevad ütlused: „Kui ma lähen, siis võib tulla jama, et kas ma

nüüd jään vahele või ma ei jää vahele. Näha oli, et jäin“.

3.10. Kohus ei tuvastanud Alvar Valdre teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

4. Kohtuotsuse põhjendused karistuse osas

4.1. KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib

mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui KarS

eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus

otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

4.2. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üld-

kui ka eripreventiivsed eesmärgid.

Alvar Valdre poolt toime pandud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb

seadus ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Alvar Valdre on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid kriminaalkaristusi on

kokku 7. Viimati karistati Alvar Valdret kriminaalkorras Tartu Maakohtu 28.09.2023.a. otsusega

KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 184 lg 1, § 199 lg 2 p 7, 9 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

liitkaristuseks vangistus 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lõplik ärakandmisele kuuluv vangistus 2 aastat

9 kuud 22 päeva. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata kohaldades

katseaega 4 aastat. KarS § 75 lg 2 p 9, § 751 lg 3 alusel allutati isik 8 kuuks elektroonilisele valvele.

Samuti omab Alvar Valdre 7 kehtivat väärteokaristust, m.h on teda kahel korral s.o 02.08.2023 ja

30.10.2023 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta isiku poolt.

Kohus leiab, et Alvar Valdre süü kuriteo toimepanemisel on vähemalt keskmine ja seda põhjusel, et

hoolimata kahest varasematest väärteokaristusest LS § 201 lg 1 järgi (mootorsõiduki juhtimise eest

juhtimisõiguseta isiku poolt) 06.07.2023 ja 28.10.2023, juhtis ta uuesti kolmel korral s.o 24.01.2024,

14.02.2024 ja 14.03.2024 mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. Sellega pani ta toime

mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Viimasel korral põhjustas

liiklusõnnetuse, mille tõttu Alver Valdre juhitud sõidukis viibinud isik sai tervisekahjustusi. Eeltoodu

tõendab, et Alvar Valdre kuritegelik käitumine kujutab suurt ohtu kaasliiklejatele.

Riigikohtu praktika kohaselt (nr 3-1-1-63-14) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü

suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole

sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri-

ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Kohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamliku kahetsuse (tl

25-26). KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud käsitletavas kuriteos puuduvad.

Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning karistust kergendava asjaolu

olemasolu, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis jääb allapoole sanktsiooni

keskmist määra.

4.3. Riigikohus on otsusest nr 3-1-1-24-07, p 8 selgitanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb

lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes

olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete

käigus end ammendanud – näiteks eelnenud karistused või uus kuritegu pandi toime katseajal, isik on

varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras korras karistatud.

Alvar Valdre ja tema kaitsja on taotlenud Alvar Valdrele rahalise karistuse kohaldamist võttes

arvesse, et rahaline karistus jätab Alvar Valdrele võimaluse olla oma pere kõrval ja lõpetada

planeeritud töid ning hoolitseda lapse eest. Alvar Valdre ja tema xxxxxxxxx Z.L-i tunnistajana antud

ütlustest nähtub, et Alvar Valdre perekonda kuuluvad elukaaslane ja nende ühine laps, lisaks veel

elukaaslase laps. Alvar Valdre lisaks oma tööle XXX , remondib tööaja väliselt elukaaslase

vanaemale kuuluvat maja, kuhu kavatseb A. Valdre perekond 2025.a. kevadel remonditööde

valmimise järel sisse kolida.

Kohus leiab, et põhjendatud on Alvar Valdrele vangistuse kohaldamine. Karistusliigi kohaldamisel

arvestab kohus, et Alvar Valdret on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka

väärteokorras. Tal on seitse kehtivat kriminaalkaristust, millest nähtuvalt on Alvar Valdrele

varasemalt kohaldatud karistuseks üksnes vangistust, kahel korral on vangistus asendatud üldkasuliku

tööga. Hoolimata korduvatest kriminaalkaristustest pani Alvar Valdre toime uue kuriteo, mis on

kvalifitseeritav KarS § 4231 järgi. Vangistuse kohaldamise kasuks räägib ka asjaolu, et Alvar Valdre

pani uue kuriteo toime katseajal. Alvar Valdre on ka eelnevaid kuritegusid toime pannud katseajal,

milline asjaolu nähtub Pärnu Maakohtu 10.03.2016.a. kohtuotsusest nr 1-16-1615 ja Tartu Maakohtu

15.08.2016.a. kohtuotsusest nr 1-16-6057. Kohtu hinnangul väärib tähelepanu seegi, et osa

kohaldatud rahatrahvidest väärteokaristustena on käesoleva ajani tasumata, millest järeldub, et isikul

kas puuduvad rahalised vahendid või puudub motivatsioon kanda karistust, mis seisneb rahalises

sissenõudes süüdlase varale. Näiteks on tasumata väärteokaristustena mõistetud rahatrahvid

21.04.2023 summas 160 eurot, 02.08.2023 summas 700 eurot ja 30.10.2023 summas 800 eurot.

Tõend Alvar Valdre maksustatava tulu kohta tõendab, et isiku deklareeritud tulu 2023.a. aastal oli

467 eurot ning teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta tõendab, et A.

Valdre keskmise päevasissetuleku suurus on 0 eurot. Kokkuvõtvalt annavad eelmärgitud asjaolud

alust kahelda Alvar Valdre motivatsioonis ja võimes kanda rahalist karistust. Seega kohus leiab, et

rahalise karistuse mõistmine Alvar Valdrele ei ole põhjendatud ja teda tuleb antud juhul karistada

vangistusega.

Eeltoodu alusel on põhjendatud Alvar Valdret KarS § 4231 järgi karistada vangistusega 5 kuud. KarS

§ 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 28.09.2023 otsusega Alvar

Valdrele mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 9 kuud 22 päeva vangistust võrra ning

mõista Alvar Valdrele liitkaristusena 3 aastat 2 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvata karistusaja hulka Alvar Valdre eelvangistuses viibitud aeg 14.-15.03.2024, s.o 2 päeva ning

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista talle vangistus 3 aastat 2 kuud 20 päeva. Alvar

Valdre karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.

5. Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Alvar Valdre kaitsja esinemise eest

kriminaalasja kohtueelses menetluses on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi

tasuna 490,32 eurot (s.h käibemaks). Kohtuistungil taotles kaitsja riigi õigusabi tasu summas 975,51

eurot (s.h käibemaks).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kohus

leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on põhjendatud mõista Alvar Valdrelt menetluskuluna

riigi kasuks välja 2794,83 eurot s.h sundraha 1329 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 1465,83

eurot. Menetluskulude suurust arvestades on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud määrata

kriminaalmenetluse kulud 2794,83 eurot tasumisele ositi maksetena ühe aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik