3-25-218/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-218

Haldusasi

X kaebus Tallinna linna tekitatud varalise kahju hüvitamise

nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja X, volitatud esindaja adv Katrin Paulus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus läbivaatamatult.

2. Tagastada määruse jõustumisel kaebajale riigilõiv 475,19 eurot.

3. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja ja Y nimed tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203

lg 1). Sekretäril saata määrus kaebajale (esindaja kaudu).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu 25.04.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-61620 määrati X

eestkostjaks Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu kuni 30.04.2020 (resolutsiooni

p 3). Harju Maakohtu 17.02.2020 kohtumääruse resolutsiooni p-ga 1 pikendati X üle seatud

eestkostet kuni 17.02.2025. Haabersti Linnaosa Valitsus oli X eestkostjaks kuni tema surmani

27.01.2022.

2. Tallinna Halduskohtus registreeriti 27.01.2025 X kaebus järgmistes nõuetes: 1) mõista

Haabersti Linnaosa Valitsuselt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 13 899

eurot; 2) kohustada Haabersti Linnaosa Valitsust tagastama kaebajale 3400 eurot. Kaebuse

kohaselt tekitati kahju kaebajale kui Y pärijale ajal, mil viimase eestkostjaks oli määratud

Haabersti Linnaosa Valitsus. Kaebuses tuuakse välja, et eestkostja oli paljudes olukordades

tegevusetu, eestkostja ei kasutanud Y vara tema huvides ning on eestkostetava arvelt alusetult

rikastunud.

3. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt

3-25-218

vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, s.o eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohtu

pädevus sõltub seega vaidluse esemeks oleva õigussuhte iseloomust (vt Riigikohtu erikogu

23.04.2020 määrus nr 3-19-2347/7, p 16). „Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 3 p-de 1 ja

4 kohaselt loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku võimu kandja rikkus

võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis.“

(Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2021 otsus nr 3-3-1-3-12, p 12). Kui avaliku võimu

kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus

vormis, loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-3-12).

4. Käesoleval juhul taotleb kaebaja vastustajalt kahju hüvitamist, mis on tekitatud väidetavalt

eestkostja ülesannete nõuetekohaselt täitmata jätmisega. Vastavalt PKS § 179 lg 5 lausele 2

vastutab eestkostja oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Seejuures nähtub

asja materjalidest, et Harju Maakohtu 26.04.2016 määrusega nr 2-14-61620 määrati Y

eestkostjaks Tallinna linn läbi Haabersti Linnaosa Valitsuse (vt kaebuse punkt 2). Seega

reguleerivad vastustaja kohustusi ning väidetavaid rikkumisi tsiviilõiguse normid, mitte

avaliku õiguse normid. X esitatud kaebuse puhul ei ole tegemist avalik-õiguslikust suhtest

võrsuva vaidlusega, kuna Tallinna linn tegutses eestkoste teostamisel eraõiguslikus suhtes, s.o

Y seadusliku esindajana perekonnaseaduse §-de 205-207 kohaselt. Vaatamata sellele, et

eeldatava vastustaja näol on tegemist avalik-õigusliku juriidilise isikuga, ei ole käesoleval

juhul tegemist avaliku võimu teostamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud

kahju hüvitamise küsimusega. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased ka kaebaja viited

riigivastutuse seadusele (RVastS), kuivõrd ei reguleeri RVastS õiguste taastamist ega kahju

hüvitamist eraõiguslikus suhtes (§ 1 lg 2). Kõnealuse õigussuhte eraõiguslikuks

kvalifitseerimise poolt räägib ka asjaolu, et avaliku võimu kandja seisund oli käesoleval juhul

suhtes Yga olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles

võivad olla eraisikud (vt ka PKS § 205 lg 3).

5. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus

HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel tagastada läbivaatamatult selle esitajale. Juhindudes HKMS

§ 121 lg-st 3 kohus selgitab, et kaebajal on TsMS § 1 alusel õigus pöörduda hagiga Harju

Maakohtusse.

6. Kaebaja on tasunud käesolevas asjas kaebuselt riigilõivu summas 475,19 eurot. HKMS §

104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse esitajale, välja

arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Käesoleval juhul tagastab kohus

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, seega kuulub riigilõiv 475,19 eurot kaebajale

tagastamisele. Kohus tagastab kaebajale riigilõivu peale käesoleva määruse resolutsiooni

punkti 1 jõustumist.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

8. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja ja Y nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)