Legislator Case Law & Legislation
3-24-2472/7 AI generated

3-24-2472/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-2472/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 7. märtsil 2025 (halduskohtu- seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

Legislator headnote

AI generated

3-24-2472/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: märtsil 2025 (halduskohtu- seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

Keywords

AI generated
modification of maintenance renovation costs maintenance costs removal expenses cost of assistive devices cost of living adjustment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. veebruaril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2472

Haldusasi

Tallinna linna kaebus M7 OÜ kohustamiseks tasuma

leppetrahvi

Menetlusosalised

Kaebaja Tallinna linn, esindaja Jaan Lindsaar

Vastustaja M7 OÜ, esindaja Ervin Nurmela

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Kohustada M7 OÜ-d tasuma Tallinna linnale leppetrahvi 17 200 eurot.

3. Mõista M7 OÜ-lt Tallinna linna kasuks välja menetluskulu 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 7. märtsil 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Volta ja Tallinna linn sõlmisid 11. veebruaril 2019 halduslepingu nr

TKA222 (digitoimiku lehekülg (dtl) 8 jj).

2. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 11. märtsi 2021. a otsusega nr 33 Volta

kvartali detailplaneeringu (DP), mille p 3 kohaselt tagatakse mh DP-kohase

üldkasutatava haljastuse väljaehitamine vastavalt Tallinna linna ja huvitatud isiku

vahel 11. veebruaril 2019 sõlmitud halduslepingule nr TKA222 ja lepingule lisatud

skeemile.

3. Tallinna linn, Osaühing Volta ning M7 OÜ, POS3 OÜ, Galerii Loftid OÜ,

VK9 OÜ, VK8 OÜ ja VK1 OÜ sõlmisid 17. oktoobril 2022 halduslepingu lisad 2 ja 3

(dtl 13 jj). Lisaga 2 lepingusse lisatud p 3.5.1 kohaselt ehitatakse ehitustegevuse I etapi

esimese hoone kasutusloa taotlemise hetkeks valmis mh osaliselt krunt pos 27

üldkasutatav haljastus näidatud mahus (lisa 3). Ehitustegevuse I etapi avalikult

kasutatavate rajatiste valmisehitamise tagavad M7 OÜ, POS3 OÜ, Galerii Loftid OÜ

ja VK8 OÜ solidaarselt.

4. Tallinna linn, Osaühing Volta ning M7 OÜ, POS3 OÜ, Galerii Loftid OÜ,

VK9 OÜ, VK8 OÜ ja VK1 OÜ sõlmisid 20. veebruaril 2024 halduslepingu lisad 4 ja 5

(dtl 18 jj). Lisaga 4 muudeti lepingu p 3.5.1 selliselt, et nähti ette kohustus ehitada 31.

maiks 2024 valmis mh osaliselt krunt pos 27 üldkasutatav haljastus näidatud mahus

(lisa 5).

5. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti asendusistutuse spetsialist tegi 4.

juunil 2024 paikvaatluse, kus tuvastas, et halduslepingu järgsed kohustused on

osaliselt täitmata: kuus puud on kuivanud ja neli osaliselt kuivanud.

6. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tegi 25. juunil 2024 M7 OÜ-le

otsuse leppetrahvi sissenõudmiseks nr 8-6/1467-1 (dtl 24 jj), sest M7 OÜ oli jätnud

osa lepingulistest kohustustest täitmata. Otsuse kohaselt edastas Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalameti halduslepingu spetsialist huvitatud isikule 20. mail 2024

meeldetuletuskirja tähtaja saabumise osas. Samal päeval pöördus asendusistutuse

spetsialist huvitatud isiku poole, et kokku leppida haljastuse ülevaatus. 4. juuni 2024. a

paikvaatlusel tuvastas spetsialist, et kokku kümme puud on vaja asendada. Sellele

juhtis tähelepanu ka 28. mail 2024 ameti keskkonnakorralduse spetsialist, kes teostas

teise menetluse raames paikvaatlust. Kuna huvitatud isik pole halduslepingu p-s 3.5.1

määratud tähtpäevaks teavitanud linna asjaoludest, mis takistavad lepingujärgsete

kohustuste täitmist, ja lepingulised kohustused on täitmata, on alust määrata leppetrahv

100 eurot päevas, nagu näeb ette lepingu p 4.2. Amet edastas leppetrahvi

sissenõudmise otsuse eelnõu 7. juunil 2024 M7 OÜ-le ärakuulamiseks tähtajaga 17.

juuni 2024 ning M7 OÜ üldtelefonilt kinnitati 18. juunil 2024, et kiri jõudis kohale,

ent vastuväiteid ei esitatud.

7. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti asendusistutuse spetsialist tegi 14.

augustil 2024 uue paikvaatluse ning tuvastas, et puude osas ei olnud olukord

muutunud.

8. 30. augustil 2024 esitas Tallinna linn Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

palus kohustada M7 OÜ-d täitma Tallinna linnaga sõlmitud halduslepinguga nr

TKA222 võetud kohustust, st istutama DP positsioonile 27 kümne kuivanud või

osaliselt kuivanud puu asemele uued puud; kohustada M7 OÜ-d tasuma Tallinna

linnale leppetrahvi ajavahemiku eest 1. juunist 31. augustini 2024 9200 eurot ning

alates 1. septembrist 2024 kuni puude istutamise kohustuse täitmiseni 100 eurot

päevas. Menetluskulud palus linn jätta M7 OÜ kanda. Kaebuse põhjendused olid

järgmised.

2(6)

8.1.

DP kohase krundile pos 27 haljastuse rajamise kohustuse vastavalt lisale 5

võtsid endale halduslepingu p-ga 3.5.1 solidaarselt M7 OÜ, POS3 OÜ, Galerii Loftid

OÜ ja VK8 OÜ. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-st 1 tuleneb, et kui mitu isikut

peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või

osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

8.2.

Halduslepingu p 3.9 (lisa 4 sõnastuses) järgi loetakse üldkasutatav haljastus

rajatuks, kui istutatud taimed on kontrollitud ning ameti haljastusosakonna spetsialist

kinnitab, et haljastus on rajatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. oktoobri 2011. a

määruse nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ nõuetele. Enne lepingu

täitmise tähtpäeva ei teavitatud spetsialisti vaidlusaluste puude istutamisest, et

spetsialist saaks neid kontrollida. Kuna lepingu täitmise tähtpäev saabus, tegi

spetsialist 4. juunil 2024 paikvaatluse, et kontrollida lepingu täitmist. Selle käigus

tuvastati kuus kuivanud ja neli osaliselt kuivanud puud. Seega olid puud istutatud

ja/või hooldatud puudulikult, mistõttu haljastus polnud rajatud vastavalt määrusele nr

112. Järelikult olid lepingulised kohustused osaliselt täitmata.

8.3.

Halduslepingu p 4.2 kohaselt maksab huvitatud isik kohustuse rikkumise korral

linnale leppetrahvi 100 eurot päevas. Leppetrahvi maksmine ei vabasta isikut

lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Linn esitas M7 OÜ-le 25. juunil 2024 otsuse

leppetrahvi sissenõudmiseks, kuid leppetrahv on tasumata.

9. M7 OÜ esitas 4. oktoobril 2024 kaebusele vastuse, milles palus linnal kaaluda

kompromissi sõlmimist, selle võimatuse korral võtta seisukoha samas vastuses esitatud

haldusmenetluse uuendamise ja 25. juuni 2024. a haldusakti kehtetuks tunnistamise

taotluse osas ning tunnistada 25. juuni 2024. a haldusakti kehtetuks alates selle

andmise ajast, ning kompromissi sõlmimise võimatusel palus jätta kaebuse

rahuldamata ja mõista linnalt välja M7 OÜ menetluskulud. M7 OÜ sõnul oli kohustuse

rikkumine tingitud vääramatust jõust, mistõttu ta vabaneb vastutusest (VÕS § 103 lg-d

1–3). Vääramatu jõu asjaolu esinemine selgus aga alles pärast leppetrahvi määramist.

M7 OÜ-le selgus 27. juunil 2024, et juba 12. veebruaril 2024 tellitud puude osas

esinevad tarneraskused, mis ei sõltunud M7 OÜ-st ega ka puukoolist, kellelt puud olid

tellitud. Ehitusprojektis ette nähtud liiki puid tarnitakse Hollandist ning tarnetega olid

tekkinud raskused. Tarneprobleemist teavitas M7 OÜ kohe, 27. juunil 2024 Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalametit. Tarneraskused on käsitatavad vääramatu jõuna.

Istikud olid tellitud piisavalt varakult, et täita lepingulised kohustused tähtaegselt. M7

OÜ palub sel põhjusel linnal kaaluda haldusmenetluse uuendamist ja leppetrahvi

määranud haldusakti kehtetuks tunnistamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 68 lg

1, § 44 lg 1 p-d 1 ja 2, § 65 lg 3).

10. Tallinna linn teatas 31. oktoobril 2024, et tema hinnangul ei ole menetluse

uuendamiseks alust, kuid et taotlus on edastatud lahendamiseks Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalametile. Ka 27. juunil 2024 ei teatanud M7 OÜ linnale, miks puude

tarne hilineb, vaid märkis üksnes, et tarne hilineb ja hiljemalt 5. juulil 2024 võiks teha

ülevaatuse. Väidetav tarnija viitas tarneraskustele alles 10. septembri 2024. a kirjas,

vastates OÜ Metropoli Ehitus kirjale. Halduslepingu p 6.3 võimaldab aga tugineda

vääramatu jõu asjaoludele ainult siis, kui lepingu pool on vääramatu jõu asjaolust

teatanud teisele lepingu poolele hiljemalt kümne tööpäeva jooksul asjaolu esinemisest.

Seejuures teatas väidetav tarnija, et enamus tellitud tammedest anti üle juba 2. augustil

2024, kuid nendega kuivanud puid ei asendatud. Pealegi teadis M7 OÜ juba hiljemalt

oktoobris 2023, et osad tammed on kuivanud ja tuleb asendada, ning saanuks seega

tellimuse teha varem kui veebruaris. Linna esindaja saatis 1. novembril 2023 M7 OÜ

3(6)

esindajale e-kirja, kus palus tegeleda ka varem saadetud märkusega, et 4-5 kuivanud

tamme tuleks välja vahetada ning ülejäänud tammed kõrgemale istutada ja juurekaelad

pinnasest puhastada. Lepingu p-st 5.1 tulenevalt oli M7 OÜ-l võimalik esitada ka

põhjendatud ettepanek lepingu muutmiseks. Ka leppetrahvi määramise menetluses ei

teatanud M7 OÜ linnale lepingu täitmise takistustest. M7 OÜ pöördus alles pärast

leppetrahvi määramist puude tarnija poole ja sai teada tarneraskustest – eeldatavasti

oleks ta saanud selle välja selgitada oluliselt varem. Ka menetluse uuendamise taotlus

on esitatud hilinenult pärast HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtaega.

11. 25. novembril 2024 teatas Tallinna linn, et palub menetluse puude istutamiseks

kohustamise nõudes lõpetada, sest toiming on tehtud. Linn palus kohustada M7 OÜ-d

tasuma leppetrahvi ajavahemiku 1. juunist kuni 19. novembrini 2024 eest 17 200

eurot. Linna sõnul on seisuga 20. november 2024 kõik kümme kuivanud või osaliselt

kuivanud puud asendatud ja seega haldusleping täidetud. Haljastusosakonna spetsialist

kinnitab, et haljastus on rajatud vastavalt määruse nr 112 nõuetele.

12. M7 OÜ teatas 26. novembril 2024, et ei vaidle vastu menetluse osalisele

lõpetamisele. M7 OÜ leidis aga, et asja õigeks lahendamiseks on vajalik, et linn võtaks

seisukoha haldusmenetluse uuendamise taotluse kohta. Taotlus on seniajani

lahendamata.

13. Kohus tegi 26. novembril 2024 määruse, millega lõpetas menetluse puude

istutamiseks kohustamise nõudes, jättis kaebuse menetlusse 17 200 euro suuruse

leppetrahvi tasumise nõudes, otsustas vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses ning

määras menetlusosalistele avalduste esitamise tähtajad ja otsuse tegemise aja. Kohus

selgitas määruses, et ei pea vajalikuks selgitada uuesti välja, mis seisus on

haldusmenetluse uuendamise taotluse lahendamine. Sisuliselt on tegemist

kompromissiläbirääkimiste sarnase olukorraga, kus samas vaidluses, mida peetakse

kohtus, üritatakse leida kohtuvälist lahendust. Leppetrahvi nõudest loobumise otsuse

korral võib linn esitada kaebusest loobumise avalduse, kuid kui linn selleks alust ei

näe, ei pea kohus vajalikuks praegust kohtumenetlust peatada. Leppetrahvi määramise

haldusakt on kehtiv.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Poolte vahel ei ole vaidlust ning ka kohtul ei ole kahtlust selles, et

pooltevaheline leping on loomult haldusleping. Sellele viitab nii lepingu pealkiri kui

ka sisu, mis reguleerib avalik-õiguslike menetlustega seonduvat (vt ka halduskoostöö

seaduse § 3 lg-d 2 ja 4, Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3

- 20

- 120/49

, p 12).

Halduslepingutele kohaldatakse tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid,

arvestades HMS-ga kehtestatud erisusi (HMS § 105 lg 1).

15. Lepingu (lisaga 4 muudetud kujul) p 3.5.1 näeb ette järgmist: „31. maiks 2024

ehitatakse valmis Tööstuse tänava ja Volta tänava alla rajatav sademevee-

kanalisatsioon ning osaliselt krunt pos 27 avalikult kasutatavad teed, tänavavalgustus

ja üldkasutatav haljastus näidatud mahus (lepingu lisa nr 5). Ehitustegevuse I etapi

avalikult kasutatavate rajatiste valmisehitamise tagavad M7 OÜ, POS3 OÜ, Galerii

Loftid OÜ ja VK8 OÜ solidaarselt.“ Lepingu p 4.1 kohaselt vastutavad pooled

lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise

eest. Lepingu p 4.2 (lisaga 2 muudetud kujul) järgi „Huvitatud isik maksab kohustuse

rikkumise korral linnale leppetrahvi 100 eurot päevas. Leppetrahvi maksmine ei

vabasta huvitatud isikut lepingujärgsete kohustuste täitmisest.“

4(6)

16. Praeguses asjas ei ole M7 OÜ seadnud kahtluse alla Tallinna linna väidet

lepingu rikkumise kohta, mis seisnes selles, et kümme p 3.5.1 alusel istutatud puud

olid selle lepingu punkti täitmise tähtpäeval kas kuivanud või osaliselt kuivanud.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et kohustuse täitmine leidis kinnitust alles 20. novembril

2024. Küsimus on ainult selles, kas Tallinna linnal on alust nõuda ajavahemiku eest 1.

juunist kuni 19. novembrini 2024 leppetrahvi 17 200 eurot (100 eurot iga

ajavahemikku jääva päeva (30 + 31 + 31 + 30 + 31+ 19 = 172 päeva) eest).

17. Riigikohus on selgitanud, et halduslepingu eest leppetrahvi määramiseks

haldusaktiga ei ole seaduses ega lepingus tarvis reguleerida leppetrahvi õiguslikku

vormi. Kui alus leppetrahvi nõudmiseks on olemas, võib leppetrahvi määrata ja vastav

haldusorgani tahteavaldus on haldusakt, sest see vastab HMS § 51 lg 1 tunnustele

(otsus nr 3-20-120/49, p 13). Seega on 25. juuni 2024. a otsus leppetrahvi

sissenõudmiseks haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses. Sellega määrati M7 OÜ-le

leppetrahv möödunud aja eest konkreetses summas (2500 eurot) ja edasise eest 100

eurot päevas kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni. M7 OÜ ei ole kohtule

teadaolevalt seda otsust vaidlustanud ega ka leppetrahvi tasunud.

18. Haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sh kohtule (HMS § 60 lg 1, vt

ka otsus nr 3-20-120/49, p 14). Vaidluses haldusaktiga kindlaks määratud leppetrahvi

tasumise kohustuse üle kontrollib kohus ainult haldusakti kehtivust, mitte

õiguspärasust. Kohus ei saa haldusaktist tuleneva leppetrahvi sissenõudmise vaidluses

kalduda kõrvale ka haldusaktis juba kindlaks määratud leppetrahvi suurusest ega asuda

leppetrahvi vähendama (otsus nr 3-20-120/49, p-d 14 ja 16). Leppetrahvi määramise

otsus sisaldas vaidlustamisviidet.

19. Kuna leppetrahvi määramise otsus on kehtiv, ei ole praeguse vaidluse raames

eeltoodud põhjustel alust hinnata leppetrahvi määramise eelduste täidetust, sh

rikkumise vabandatavust.

Põhimõtteliselt oli M7 OÜ-l õigus esitada haldusmenetluse uuendamise taotlus, kui alles

pärast leppetrahvi määramise otsuse tegemist selgus asjaolu, mis muudab rikkumise

vabandatavaks. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik

rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud

mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu

sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda

väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus nõustub siiski linna poolt 31.

oktoobri 2024. a avalduses võetud seisukohaga, et praegusel juhul ei esinenud vääramatu jõu

asjaolusid, mis vabandanuks M7 OÜ poolt lepingulise kohustuse täitmata jätmist. Teades

lepingu täitmise tähtpäeva lähenemisest, pidanuks hoolas ettevõtja juba aegsasti pöörduma

oma lepingupartneri poole, et uurida väidetavalt juba veebruaris esitatud tellimuse täitmise

seisu kohta (eeldatavasti pidi tellimusel olema ka täitmise tähtpäev mõistliku aja võrra enne

praeguse asja poolte vahelises lepingus määratud tähtpäeva). Tõrgetest teada saades olnuks

M7 OÜ-l võimalik pöörduda linna poole ja esitada halduslepingu p 5.1 alusel ettepanek

lepingu muutmiseks. Selle asemel aga on M7 OÜ tarne hilinemise kohta esmase info linnale

saatnud alles 27. juunil 2024, st pea kuu aega pärast lepingu täitmise tähtpäeva ja ka pärast

seda, kui talle anti võimalus leppetrahvi määramise kohta oma seisukoht avaldada, kuid ta

seda ei teinud. Seejuures ei teatanud M7 OÜ linnale ka 27. juunil 2024 vääramatust jõust, vaid

üksnes võrdlemisi ebamääraselt sellest, et puud on tellitud, kuid tarne hilineb (dtl 46). Seega

isegi kui olukorda saaks tõlgendada vääramatu jõuna, mis vabandaks lepingu rikkumist (mida

see kohtu hinnangul ei ole), ei teatanud M7 OÜ sellest linnale lepingu p-s 6.3 sätestatud 10-

päevase tähtaja jooksul.

5(6)

20. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus kaebuse ning mõistab M7 OÜ-lt Tallinna

linna kasuks välja leppetrahvi 17 200 eurot.

21. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus rahuldatakse, jäävad menetluskulud M7 OÜ kui vastustaja kanda.

Tallinna linn on taotlenud enda menetluskulude M7 OÜ-lt väljamõistmist. Linna

menetluskulud seisnevad kaebuse esitamisel tasutud riigilõivus (20 eurot). See kulu

tuleb M7 OÜ-lt välja mõista.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)