2-24-13414/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise koht ja aeg

5. veebruar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24 -13414

Tsiviilasi

Niitsiku Agro OÜ saneerimisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. novembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Niitsiku Agro OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Niitsiku Agro OÜ

(registrikood 12822405), seaduslik esindaja juhatuse liige

S. Kannel

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 26. novembri 2024 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad Niitsiku Agro OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Niitsiku Agro OÜ (avaldaja, ettevõtja) esitas 5. septembril 2024 Tartu Maakohtule

saneerimisavalduse saneerimismenetluse algatamiseks, mida täiendas 4. oktoobril 2024 ja 6.

novembril 2024.

Avalduse kohaselt on ettevõtja kantud äriregistrisse 25. märtsil 2015 ja põhitegevus on olnud

teravilja- (v.a riis), kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus. Viimastel aastatel on suurenenud

puidutöötlemissaaduste tootmine ja taimekasvatuse abitegevus. Ettevõtja on tööandjaks 10

inimesele.

Avaldajal tekkinud kahjum on eelkõige seotud äärmiselt ebasoodsate ilmastikutingimustega,

mis ei võimaldanud saavutada prognoositud saaki. Saagi osaline hävimine koostoimes

sisendite hinna tõusuga on oluliselt mõjutanud majandustegevust.

31. juuli 2024 seisuga oli ettevõtjal vara 1 546 605 eurot 99 senti, sh käibevara 59 196 eurot

54 senti ning põhivara 1 487 409 eurot 45 senti; kohustusi 2 509 874 eurot 76 senti, sh

lühiajalisi kohustusi 1 330 251 eurot 94 senti ja pikaajalisi kohustusi 1 179 622 eurot 82 senti.

Omakapital oli - 963 268 eurot 77 senti. Käibevara oli vähe, kuna ära on müüdud eelmise

aasta laojäägid, varud, kuid kõike maha külvatud vilja, tooteid ei ole veel bilansis

käibevaradena arvele võetud. Seega ei ole omakapital tegelikkuses sedavõrd suures miinuses,

vaid tegemist on 31. juuli 2024. a seisu kajastava raamatupidamisliku arvestusega.

Avalduse esitamise seisuga on ettevõtja lühiajalised kohustused kokku 1 000 999 eurot 98

senti ja pikaajalised 1 275 311 eurot 89 senti, s.t võlad on kokku 2 276 311 eurot 87 senti.

Ühes aastas on liisingu- ja laenukohustused 444 319 eurot 19 senti. 2024. a kasum oli augustis

176 429 eurot 52 senti ja septembris 239 055 eurot 73 senti. Juulis tekkis suurem kahjum,

kuna varem on kantud lõpetamata toodang maha detsembris, kuid praegu sai seoses

saneerimisavalduse esitamisega bilansi korrastamiseks tehtud vastav kanne juba juulis. Kõige

õigema ülevaate põllumajandussektoris tegutseva ettevõtte finantsolukorrast saab iga aasta

lõpus, kui on tehtud kõik sügistööd, vili koristatud, realiseeritud või ladustatud ning maha

külvatud talivili järgmisteks aastateks. Samuti muudab alati aasta lõpus bilansi positiivsemaks

aasta lõpus laekuvad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) toetused.

Põllumajandusettevõtte puhul aasta keskel koostatud bilansi negatiivne omakapital ei näita

tegelikkuses ka seda, et ettevõte on maksejõuetu ja vaja on esitada pankrotiavaldus, kuivõrd

nii juulis, augustis kui septembris ei ole veel kõiki varasid, saake arvele võetud.

Avalduse esitamise hetkel oli avaldajal raha ligikaudu 30 000 eurot. Materjali, sh

hakkematerjali müügist peaks laekuma tulu 38 000 eurot ning detsembri lõpus laekuvad PRIA

toetused 61 000 eurot. Sellest summast 32 000 eurot läheb maa renditasudeks ning ülejäänud

29 000 eurot muude jooksvate kulude katteks. Detsembrist (novembrist kui on lund) hakkavad

laekumised lumelükkamisteenuse eest kokku 50 000 eurot. Seega eelduslikult jääb 2025. a

esimesse poolde vabasid vahendeid 30 000–35 000 eurot, mille arvel on võimalik vastavalt

saneerimiskavale tasuda vanu võlgu. Ettevõtja ei ole plaaninud 2025. a kevad/suvel palgata

täiendavaid töötajaid.

Kultuuride vahetus (kaera ja rukki lisamine) on toonud paremaid tulemusi. Eelneval aastal oli

nisusaak 2,5 tonni, kuid käesoleval aastal samale pindalale rukist külvates keskmiselt 7 tonni.

Kui eelneval aastal saadi suviotra 1,5 tonni, siis käesoleval aastal kaera ligikaudu 3,5 tonni

samale pindalale külvates. Ühtlasi on kaer ilmastikule ja põuale vastupidavam.

Vajadusel ja koostöös saneerimisnõustajaga saab otsustada metsamaade või metsamaterjali

müügi üle, mis annaks võimaluse täiendavalt leida rahalisi vahendeid kohustuste täitmiseks

80 000 eurot.

Saneerimine on vajalik likviidsuspuudulikkuse ületamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks.

Ettevõtjal puudub käibevara sissenõutavaks muutunud lühiajaliste kohustuste koheseks

täitmiseks. Selleks on vaja saneerimismenetluses võlausaldajate ees olevad kohustused ümber

kujundada, mis seisneks kohustuste tasumise tähtaja pikendamises, rahalise nõude täitmises

osamaksetena ning võla vähendamises. Põhivara realiseerimine tooks kaasa

majandustegevuse seiskumise. Ettevõtja on seni hakkama saanud kestvuslepingutest

tulenevate kohustuste tasumisega.

Maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Ettevõtjal on likviidsuspuudulikkus, mis ei

võimalda tasuda nõudeid. Saneerimismenetluse kaudu on võimalik säilitada ettevõte ja

rahuldada võlausaldajate nõudeid. Majandustegevuse jätkamisel ja kohustuste osalise

ajatamise tulemusena on võimalik ettevõtja majandustegevus kasumisse viia. Esialgsel

hinnangul oleks saneerimiskava periood viis aastat.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus leidis, et saneerimismenetlus tuleb jätta algatamata.

Maakohus märkis, et saneerimisel tuleb eristada ettevõtja püsivat maksejõuetust ja ajutist

maksejõuetust, mis on saneerimismenetlusega ületatav (RKTKm 9. mai 2011, 3-2-1-25-11, p

35). Saneerimisest tuleks SanS §-dele 1 ja 2 tuginedes keelduda, kui on ilmselge, et ettevõtja

kohustuste, vara ja eeldatavate sissetulekute suhe on selline, et mõistlikke

saneerimisabinõusid (mida võlausaldajad ja/või kohus võiks heaks kiita) rakendades ei

saavutataks olulise osa jaoks võlausaldajatest või olulise osa kohustuste osas suure

tõenäosusega paremat tulemust kui ettevõtja pankroti korral. See tähendab, et

saneerimismenetluse välistab üksnes püsiv maksejõuetus.

Kohtul ei ole seejuures kohustust ise ettevõtja saneerimisvõimaluste kohta majandusanalüüsi

teha, vaid kohtul tuleb anda hinnang, kas ettevõtja esitatud andmete kohaselt on küllaldane

alus uskuda ettevõtte kasumlikkuse taastamist. Ettevõtjal endal tuleb kohtu ette tuua tema

tegelik majanduslik olukord ja majandusanalüüs. Arvestades, et saneerimismenetlusega

piiratakse võlausaldajate õigusi, ei tohiks kohus SanS § 8 lg 1 p-des 1–3 nimetatud asjaolude

hindamisel lähtuda miinimumstandardist, vaid esitama tehtud analüüsile ja väljatoodud

põhjendustele üsna kõrged nõudmised (vt Tartu Ringkonnakohtu 5. juuni 2024. a määrus

tsiviilasjas nr 2-23-17276, p 6). Kokkuvõttes peab kohtul olema võimalik hinnata, kas

saneerimismenetlus on edukas ja kas on võimalik saneerimismenetluse algatamisega vältida

ettevõtja maksejõuetust.

Maakohus leidis, et ettevõtja ei ole põhistanud saneerimismenetluse algatamise eeldusi SanS

§ 8 lg 1 järgi.

Maakohus leidis, et ettevõtja on juba praegu püsivalt maksejõuetu. Hoolimata korduvatest

kohtu selgitustest ei ole ettevõtja kohtule esitanud põhistatud andmeid, mis annaks alust

uskuda, et ettevõtja ei ole püsivalt maksejõuetu, vaid tal on üksnes ajutised makseraskused,

mille suudab saneerimismenetluses kasumlikkuse taastamisega ületada.

Asja materjalide järgi on ettevõtja majanduslik olukord alates 2023. a-st märkimisväärselt

halvenenud. 2022. aastal oli ettevõtjal vara 2 124 690 eurot, kohustusi 1 648 499 eurot ning

omakapital oli 476 191 eurot. Seejuures oli käibevara 1 125 284 eurot, sh raha 5288 eurot (dtl

24). 2023. aastal oli ettevõtjal vara küll mõnevõrra rohkem – 2 395 771 eurot, kuid kohustusi

oli 2 388 236 eurot ning omakapital oli 7535 eurot. Käibevara oli vähenenud 836 610 euroni,

sh oli raha 3506 eurot. 31. juuli 2024. a seisuga oli ettevõtjal vara 1 546 605 eurot 99 senti (sh

käibevara vaid 59 196 eurot 54 senti ja sealjuures raha 4936 eurot 71 senti), kohustusi 2 509

874 eurot 76 senti ning omakapital oli negatiivne, s.o - 936 268 eurot 77 senti. 30. septembri

2024. a seisuga oli ettevõtjal vara 1 906 955 eurot 33 senti (sh käibevara 442 485 eurot 92

senti ja sealjuures raha 25 442 eurot 82 senti), kohustusi 2 474 696 eurot 44 senti ning

omakapital oli negatiivne, s.o - 567 741 eurot 11 senti.

Ettevõtja kasum oli 2022. aastal 59 845 eurot, kuid alates 2023. a on ettevõtja tegutsenud

kahjumiga: 2023. a-l oli kahjum 468 656 eurot, 31. juulil 2024 oli 970 803 eurot 40 senti ja

30. septembril 2024 oli 575 275 eurot 74 senti. Maakohtu hinnangul viitab nii negatiivne

omakapital alates vähemalt 2024. a juulist, kahe viimase aasta kahjum kui ka likviidse vara

puudumine ettevõtja maksejõuetuse situatsioonile. Ettevõtja on esitanud vaid üldsõnalised

selgitused ja Exceli tabeli edasise finantsprognoosi kohta (dtl 79–85), jättes põhistamata ja

konkretiseerimata, mille alusel on Exceli tabeli finantsprognoosis märgitud majandusnäitajad

kujunenud. Ainuüksi Exceli tabeli finantsprognoosis märgitud majandusnäitajad ei põhista

ettevõtja kasumlikkuse saavutamise tõenäosust. Lisaks on ettevõtja esile toonud, et aasta

lõpus laekuvad PRIA toetused, mis muudavad majandusnäitajaid aasta lõpuks positiivseks,

kuid selline kunstlik tulude paisutamine loob eksitava prognoosi.

Maakohus ei pidanud põhjendatuks, et ettevõtja suudab oma kasumlikkuse taastada kultuuride

vahetusega (kaera ja rukki lisamine) ja täiendavate teenuste (kopa ja muu tehnikaga teenused,

viljakuivatamine, lumelükkamine ja maade korrastamine) pakkumisega, kuna ettevõtja on

nende kõrvaltegevustega alustanud juba kolm aastat tagasi. Asjas esitatud materjalide pinnalt

ei ole näha ettevõtja majandustegevuse olulist paranemist ega põhistatud rahavoogusid, et

saneerimine võiks olla edukas. Lisaks on avalduses esitatud eksitavaid andmeid maksuvõla

puudumise kohta. Äriregistri andmetel on avaldajal maksuvõlg alates 2023. a juulist (määruse

tegemise seisuga 116 100 eurot 3 senti).

Ettevõtja on küll korduvalt märkinud, et õige ülevaate põllumajandussektoris tegutseva

ettevõtte finantsolukorrast saab iga aasta lõpus, siis vaatamata sellele on ettevõtja ülesanne

tuua kohtu ette oma tegelik majanduslik olukord ja majandusanalüüs. Kohus saab tugineda

üksnes ettevõtja kohtu ette toodud põhistatud andmetele. Esitatud andmete põhjal on ettevõtja

hoopis olukorras, kus ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid,

ning on alust arvata, et see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine

(PankrS § 1 lg 2).

Kokkuvõttes leidis maakohus, et täitmata on SanS § 8 lg-s 1 sätestatud saneerimismenetluse

algatamise eeldused ning kohus ei algata saneerimismenetlust SanS § 8 lg 2 p 4 alusel.

Avaldus on jäänud üldsõnaliseks, esitatud eksitavaid andmeid ja esitamata on põhistatud

andmed, et saneerimismenetlusega on võimalik vältida maksejõuetust. Ka ei põhine tehtud

prognoos reaalselt laekuvatel vahenditel või muul viisil põhistatud andmetel.

Kohus jätab menetluskulud SanS § 41 lg 1 järgi ettevõtja kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et Tartu Maakohus on alusetult jätnud

saneerimismenetluse algatamata ja ei ole nõus maakohtu määruse põhjendustega.

Avaldaja on seisukohal, et ta ei ole püsivalt maksejõuetu, vaid tegemist on ajutiste

makseraskustega tulenevalt käibevahendite nappusest. Avaldaja on olnud kõikidel aastatel

kasumis välja arvatud 2023. a. Avaldaja omakapital on muutunud negatiivseks alles juulis

2024. Avaldaja selgitas, et juuli 2024. a bilansis toodu ei kajasta ettevõtte tegelikku reaalset

majanduslikku olukorda, kuivõrd juuli kuuks on ära müüdud eelmise aasta laojäägid ja varud,

kuid kõike maha külvatud vilja/tooteid ei ole veel bilansis käibevaradena arvele võetud. Suur

kahjum on tekkinud bilansi korrigeerimiskandest, mida tavaliselt tehakse aasta lõpus, kuid

seoses saneerimisavalduse esitamisega tehti seda juulis.

Äriseadustiku (ÄS) § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool

osakapitalist, peab juhatus võtma vastu otsuseid kuidas viia netovara vastavusse ning kõigest

ühe variandina on välja toodud pankrotiavalduse esitamine, kuid negatiivne netovara ei

tähenda tingimata äriühingu maksejõuetust.

Avaldaja ei nõustu maakohtu etteheidetega, et avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, ega

põhistanud, mis annaks alust arvata, et tema tegevus muutuks lähitulevikus kasumlikuks,

likviidsus taastuks ja omakapital vastaks seaduses sätestatud nõuetele. Maakohus pidas aasta

lõpus laekuvaid PRIA toetusi ebaõigesti kunstlikuks tulude paisutamiseks.

Avaldaja jaoks jääb ebaselgeks, milliseid tõendeid või põhistusi kohus ootas, leides, et exceli

tabel ja selgitused olid liiga üldsõnalised. Kohus on 24. oktoobri 2024 kohtunõudes märkinud

selgelt, et finantsprognoos võib olla esitatud exceli tabelina koos selgitustega. Avaldajal ei ole

võimalik 100% täpsusega ette prognoosida seda, millised saavad olema vilja ja teiste

kultuuride saagid järgmisel aastal.

Avaldaja hinnangul on kohtu nõudmised saneerimisavaldusele ning ka täiendavalt

kohtunõuetes esitatule liiga detailsed ning väljuvad ettevõtja tavapäraste oskuste ja teadmiste

valdkonnast. Avaldaja on koostanud finantsprognoosi lähtudes avaldaja plaanidest, senistest

kogemustest ja eelduslikest sissetulekutest ja kuludest.

Avaldaja on ekslikult avalduses märkinud, et maksuvõlgnevust ei ole, kuid esitatud

bilanssides on maksuvõlgnevus välja toodud. Avalduse esitamise ajahetkel oli

maksuvõlgnevus ka ajatatud ning avaldaja täitis Maksu- ja Tolliametiga kokku lepitud

maksegraafikut kohaselt. Põllumajandusliku ettevõtte raamatupidamise korraldamine ongi

mõnevõrra teistsugune võrreldes muudes valdkondades tegelevate ettevõtete

raamatupidamisega.

Avaldaja rõhutab, et on tegelenud põllumajandusega iseseisvalt alates 2015. aastast.

Põllumajandusettevõtteid peetakse väga oluliseks ka toidujulgeoleku tagamise seisukohalt

ning pankrotiavaldust ei tohi esitada kergekäeliselt, vaid esmalt peaks kaaluma kõiki

võimalusi ettevõtte päästmiseks ja tegevuse jätkamiseks. Ükski võlausaldaja ei ole esitanud

avaldajale pankrotihoiatust ega ka kohtusse pankrotiavaldust avaldaja pankroti

väljakuulutamiseks. Saneerimismenetluse algatamine on igal juhul ka võlausaldaja huvides.

Saneerimismeetmete rakendamisel ja nõuete osalise vähendamise tulemusena on

majandustegevuse jätkamine võimalik ja kasumlikkuse saavutamine reaalne. Jättes aga

saneerimismenetluse algatamata, ei ole kohus võlausaldajate huvidega arvestanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta

muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21). Määruskaebus jääb rahuldamata.

Maakohus on jätnud avaldaja saneerimismenetluse algatamata põhjendusega, et ettevõtja on

püsivalt maksejõuetu, mistõttu ei ole täidetud saneerimismenetluse algatamise eeldused SanS

§ 8 lg 1 järgi.

Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki

maakohtu põhjendusi oma määruses korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjus).

5. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja etteheidetega maakohtule, et kohtu nõudmised

saneerimisavaldusele ja küsimused kohtunõuetes on liiga detailsed ning väljuvad ettevõtja

tavapäraste oskuste ja teadmiste valdkonnast. Maakohus on saneerimismenetluse algatamisel

põhjendatult lähtunud ringkonnakohtu praktikast, et ettevõtjal endal tuleb kohtu ette tuua oma

tegelik majanduslik olukord ja majandusanalüüs ning kohus peaks SanS § 8 lg 1 p-des 1–3

nimetatud asjaolude hindamisel esitama tehtud analüüsile ja põhjendustele üsna kõrged

nõudmised (Tartu Ringkonnakohtu 5. juuni 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-17276).

Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Avaldaja seisukoht, et ta vajab finantsseisundi,

majandusseisundi ja rahavoogude kohtule esitamiseks saneerimisnõustaja abi, ei tulene

seadusest. Saneerimisnõustaja nimetab kohus alles koos saneerimismenetluse algatamisega,

enne mida peab kohus olema veendunud, et saneerimismenetluse algatamise eeldused on

täidetud.

Maakohus on oma hinnangut avaldaja maksejõuetuse osas põhjendanud määruse p-s 5.3.

Avaldaja poolt ringkonnakohtule esitatud bilansi (seisuga 30. november 2024) kohaselt

ületavad kohustused vara ja omakapital on negatiivne, s.o – 617 226,45 eurot.

Saneerimisavalduse kohaselt olid avaldaja lühiajalised sissenõutavaks muutunud kohustused 1

000 999,98 eurot. Ringkonnkohus palus avaldajal sissenõutavaks muutunud kohustuste

suurust käesoleval ajal täpsustada, kuid ei saanud avaldajalt selget vastust sissenõutavaks

muutunud kohustuste kogusuuruse kohta. Küll aga nähtub avaldaja poolt 27. jaanuaril 2025

esitatud dokumentidest, et osad nõuded on muutunud sissenõutavaks juba 2023. aastal, mil

avaldaja kasumlik tegutsemine lõppes.

6. Püsiva maksejõuetuse tuvastamisel kohus saneerimismenetlust ei algata. Püsiva

maksejõuetuse hindamisel on oluline arvestada ettevõtja tulevikuprognoose. Kui võlgnik ei

suuda täita oma sissenõutavaks muutunud kohustusi või kui võlgniku vara ei kata tema

kohustusi, sõltub hinnang võlgniku püsivale maksejõuetusele asjaolust, kas võlgnik suudab

need asjaolud lahendada mõistliku aja jooksul.

Avaldaja soovib saneerimismenetluses koostatava kavaga nõudeid ümberkujundada,

kohustuste täitmise tähtaega pikendada ja võlasummasid vähendada. Avaldaja on ka nõus

kaaluma vajadusel vara (kinnistud) müüki. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga (arvestades

ka maakohtu selgitusi), et avaldaja esitatud andmed enda finantsprognoosi kohta ei ole

piisavad hindamaks, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt

võimalik (SanS § 8 lg 1 p 3). Ringkonnakohus palus avaldajalt täiendavaid andmeid

võimaliku saneerimiskava täitmisprognoosi kohta. Avaldaja andis teada, et plaanib maksta

neljale võlausaldajale (Baltic Agro AS, Linas Agro, Viljaekspert, EMTA) kokku 128 800

eurot aastas (st 644 000 eurot viie aasta jooksul). Ülejäänud võlausaldajate sissenõutavaks

muutunud nõuete tasumise prognoosi vastusest kohtunõudele ei nähtu.

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei pea saneerimismenetluse algatamiseks suutma 100 %

täpsusega ette prognoosida seda, millised saavad olema vilja ja teiste kultuuride saagid

järgmistel aastatel, vaid ta peab saneerimisavalduses ja selle lisades põhistama

saneerimismenetluse edukuse. Avaldaja esitatud andmed majandustegevuse kohta peavad

võimaldama kohtul hinnata saneerimismenetluse mõju ettevõtte jätkusuutliku majandmise

võimalikkusele. Praegusel juhul ei ole avaldaja selliseid andmeid esitanud.

7. Avaldaja ei ole täitnud ka SanS § 7 lg 3 nõuet ega ole esitanud kohtule andmeid, kas ja

millises ulatuses on tema vastu esitatavad nõuded tagatud. Kinnistusraamatu andmetel kuulub

avaldajale 24 kinnisasja, mis kõik on koormatud hüpoteekidega. Avaldaja on sõlminud

EMTA-ga maksegraafiku. Maksuvõlg on saneerimisavalduse menetlemise ajal suurenenud

118 000-lt 131 834 eurole (äriregistri andmed seisuga 3. veebruar 2025).

8. Asjaolu, et avaldaja on olnud enne 2023. aastat kõikidel aastatel kasumis, ei oma tähtsust

tema maksevõime hindamisel saneerimisavalduse esitamise ajal septembris 2024 ja

määruskaebuse läbivaatamise ajal 2025. aasta alguses. Avaldaja omakapital on jätkuvalt

negatiivne.

9. PRIA toetuste mõju avaldaja majandustegevusele ei oma saneerimismenetluse algatamise

küsimuse otsustamisel määravat tähtsust. Avaldaja väidete kohaselt on 2025. aastaks

planeeritud PRIA toetuste suurus 61 860 eurot, mille arvelt soovib avaldaja tasuda maarenti

61 350 eurot. Seega ei mõjuta PRIA toetus oluliselt avaldaja majandusnäitajaid, sh rahavoogu.

10. Asjaolu, et ükski võlausaldaja ei ole veel esitanud kohtule pankrotiavaldust avaldaja

pankroti välja kuulutamiseks ei anna alust hinnata avaldaja maksevõimet teisiti. ÄS §-s 176

sätestatud kohustused on võlgnikul ja mitte võlausaldajatel. Kohtuinfosüsteemi andmetel on

kaks võlausaldajat (sh AS Baltic Agro) esitanud kohtule hagiavalduse avaldaja vastu võla

nõudes. Avaldajal on ka väljaspool kohtu algatatud saneerimismenetlust võimalik leppida

võlausaldajatega kokku kohustuste täitmise ajatamises ja osade kaupa täitmises.

Võlausaldajate huvides ei ole, kui kohus algatab püsivalt maksejõuetu võlgniku suhtes

saneerimismenetluse, mis toob mh kaasa täiendavad kulutused saneerimisnõustaja tasuks.

11. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud

menetluskulud SanS § 41 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)