2-24-13373/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. veebruar 2025

Tsiviilasja number

2-24-13373

Tsiviilasi

OÜ Varnelia avaldus saneerimismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. detsembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Varnelia määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja, ettevõtja): OÜ

Varnelia (registrikood 11201492), seaduslik esindaja

Kalmer Kõivik

Saneerimisnõustaja: vandeadvokaat Olev Kuklase

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Varnelia määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 17. detsembri 2024. a määruse

resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt maakohtu

määruse põhjendusi.

3. Jätta menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud

menetluskulud

OÜ

Varnelia

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Varnelia (avaldaja, ettevõtja) esitas 4. septembril 2024. a Tartu Maakohtule avalduse

saneerimismenetluse algatamiseks, mida avaldaja täiendas 18. septembril 2024.

Avalduse kohaselt on ettevõtja kantud äriregistrisse 12. detsembril 2005 ja tema põhitegevus

on olnud teravilja (v.a riis) ja kaunviljakasvatus; õlitaimeseemnete kasvatus. Viimastel

aastatel on suurenenud taimekasvatuse abitegevuste osakaal. Ettevõtja tegeleb taimekasvatuse

valdkonnas, toodab ja esmatöötleb talinisu, talirapsi, talirukist, kaera, põlduba ja põldhernest.

Ettevõtja on tööandjaks kahele töötajale.

Ettevõtja käive ja kasum on viimastel aastatel olnud järgmine:

Aasta

Käive

Kasum (kahjum)

2019

500 581

96 310

2020

637 847

73 563

2021

675 116

139 498

2022

968 716

316 939,78

2023

528 914

-477 209,24

Ettevõtjal tekkinud kahjum on eelkõige seotud äärmiselt ebasoodsate ilmastikutingimustega,

mis ei võimaldanud planeeritud saagikust. Teraviljakasvatust mõjutas pikk põuaperiood ning

saagi koristamist on seganud suured vihmasajud, mis on osaliselt toonud kaasa saagi

hävimise. Ka on tõusnud oluliselt sisendite hinnad nagu väetis, taimekaitse ja seeme.

2022. a majandusaasta aruandele lisatud bilansi kohaselt oli ettevõtjal vara 3 202 549 eurot,

millest käibevara moodustas 1 521 540 eurot ning põhivara 1 681 009 eurot. Ettevõtjal oli

kohustusi kokku 2 454 599 eurot, millest lühiajalised kohustused moodustasid 1 460 763

eurot ja pikaajalised kohustused 993 836 eurot. Ettevõtja omakapital oli 747 950 eurot.

31. detsembri 2023. a seisuga oli ettevõtjal bilansilises väärtuses varasid kokku 2 335 103

eurot, millest käibevara moodustas 627 237 eurot ning põhivara 1 707 866 eurot. Ettevõtjal oli

kohustusi kokku 2 559 711 eurot, millest lühiajalised kohustusi oli 1 937 079 eurot ja

pikaajalisi kohustusi 622 632 eurot. Ettevõtja omakapital oli -224 608 eurot.

31. juuli 2024. a seisuga oli ettevõtjal bilansilises väärtuses varasid kokku 1 799 026 eurot 12

senti, millest käibevara oli 207 384 eurot 34 senti ja põhivara 1 591 641 eurot 78 senti.

Ettevõtjal oli kohustusi 2 738 258 eurot 21 senti, millest lühiajalisi kohustusi 1 470 438 eurot

21 senti ja pikaajalisi kohustusi 1 267 820 eurot. Ettevõtja omakapital oli -939 232 eurot 9

senti.

31. juuli 2024. a seisuga bilansis on käibevarade osakaal väike, kuna müüdi ära eelmise aasta

laojäägid, varud. Kõike maha külvatud vilja/tooteid ei ole veel bilansis käibevaradena arvele

võetud. Seega ei ole ettevõtja omakapital tegelikkuses sedavõrd suures miinuses, vaid

tegemist on 31. juuli 2024. a hetkeseisu kajastava raamatupidamisliku arvestusega.

Suuremaid muutusi ettevõtja põhivarade koosseisus ei ole avalduse esitamise seisuga

toimunud ning ettevõtja põhivarade koosseis kajastub avaldusele lisatud aruannetes. Ettevõtjal

on saneerimisavalduse esitamise seisuga kohustusi kokku 2 787 191 eurot 22 senti.

Ettevõtja vajab maksejõuetuse vältimiseks saneerimist. Ilma saneerimismenetluse raames

kohaldatavate abinõude rakendamiseta on ettevõtja maksejõuetuse tekkimine tulevikus

äärmiselt tõenäoline. Ettevõtja käibevara arvelt ei ole võimalik kohustusi koheselt tasuda.

Võlgnevused on muutunud sissenõutavaks ja põhivõlgnevustele lisanduvad viivised,

võlausaldajad on alustanud oma nõuete sissenõudmisega.

Saneerimise käigus nõuete ümberkujundamine ja nõuete rahuldamise alustamiseks vajaliku

likviidsuspuhvri kogumine võimaldavad ettevõtjal jõuda stabiilsesse kasumisse ja asuda

kohustusi tasuma. Ettevõtjal on vaja aega, mille jooksul oleks võlausaldajate poolt nõuete

esitamise võimalused piiratud.

Ettevõtja hinnangul on põhjendatud eeldada, et saneerimismenetluse tulemusena

maksejõulisus paraneb ning võlausaldajate huvid saavad kannatada oluliselt väiksemal määral

kui pankrotimenetluses.

Ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist võimalik. Ettevõtja majandusliku

olukorra parandamine läbi saneerimismenetluse on ülimalt tõenäoline. Ettevõtja on juba

alustanud ühe saneerimisabinõuna oma majandustegevuse osalise ümberstruktureerimisega,

mis seisneb kaera ja rukise lisamises külvikorda. Kaer ja rukis on heitlikele ilmastikuoludele

eelduslikult vastupidavamad. Ettevõtja plaanib vähendada riskantsete kultuuride kasvatamist

selleks, et tagada kas või osaline eelarve ja prognooside stabiilsus. Muuhulgas plaanib

ettevõtja vähendada laenu ja liisingu koormust. Soodsate ilmastikuolude korral on ettevõtjal

olemas võimalused oma eelmise aasta saagikuse kahekordistamiseks, kuivõrd eelmisel aastal

hävines pool kogu saagist. Selle saavutamiseks puudub vajadus teha täiendavaid

investeeringuid.

Majandustegevuse jätkamisel ja kohustuste osalise ajatamise tulemusena on võimalik viia

ettevõtja majandustegevus kasumisse. Saagikuse suurendamine ja stabiilsemate kultuuride

kasvatamine suurendab oluliselt käivet. Ettevõtja püsikulud on kontrolli all ja ettevõtjal on

olemas töötajad, teadmised ja vahendid majandustegevuse jätkamiseks.

2. Tartu Maakohus algatas 30. septembri 2024. a määrusega OÜ Varnelia (ettevõtja)

saneerimismenetluse ja nimetas ettevõtja saneerimisnõustajaks Olev Kuklase. Saneerimiskava

tuli vastu võtta hiljemalt 20. novembril 2024 ja esitada kohtule kinnitamiseks 25. novembril

2024. Maakohus peatas ettevõtja vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused kuni

saneerimismenetluse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui 4 kuud, s.o 30. jaanuarini 2025

ning vabastas aresti alt ettevõtja pangakontod.

3. Saneerimisnõustaja esitas 25. novembril 2024 võlausaldajate poolt vastu võetud

saneerimiskava kohtule kinnitamiseks. Kavaga koos esitas nõustaja kohtule kirjaliku

arvamuse saneerimiskava kohta, aruande nõustaja tegevuse ja kulutuste kohta ning

tasutaotluse.

Kavaga nähakse ette võlausaldajate nõuete rahuldamine kahes rühmas.

I rühma moodustavad pandiga tagamata võlausaldajad, kellest Altrix OÜ nõue on tagatud

kolmandale isikule kuuluvale kinnistule seatud hüpoteegiga. Kavaga nähakse ette I rühma

võlausaldajate põhinõuete rahuldamine täies ulatuses (100%) summas 1 105 926 eurot 88

senti. Kõrvalnõuded 110 198 eurot 82 senti vähendatakse 100% ehk nullini. Esimese rühma

võlausaldajate põhinõuded tasutakse kava kohaselt viie aastaga osamaksetena vastavalt

saneerimiskava lisas toodud maksegraafikule. II rühmas kujundatakse ümber ettevõtjaga

seotud isiku Kagu-Agro OÜ nõue summas 35 300 eurot.

Kava täitmise tähtaeg I rühma võlausaldajatele on 1. oktoober 2029. Teise rühma nõudeid

hakatakse täitma peale I rühma nõuete täielikku täitmist ja tasutakse kolme aasta jooksul,

hiljemalt 1. oktoobriks 2032. Makseid tehakse üks kord aastas, hiljemalt iga aasta 1.

oktoobriks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus tegi 17. detsembril 2024 määruse, millega jättis kinnitamata ettevõtja

saneerimiskava ja lõpetas ettevõtja saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Maakohus tühistas

30. septembri 2024. a määrusega kohaldatud saneerimismenetluse tagamise abinõud ning

vabastas Olev Kuklase saneerimisnõustaja kohustustest. Maakohus määras kindlaks Olev

Kuklase tasu suuruse ja mõistis selle tema kasuks välja. Saneerimismenetluse kulud jäid

ettevõtja kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

Saneerimisseaduse (SanS) § 28 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui puudutatud isikud on

saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see SanS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul

kohtule kinnitamiseks. Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega ja tõendid

saneerimiskava projekti ning § 20 lõikes 3 nimetatud teate kättetoimetamise kohta.

Saneerimisnõustaja esitas kava kohtule kinnitamiseks kohtu määratud tähtpäevaks, 25.

novembriks 2024. Saneerimisnõustaja avaldas 1. oktoobril 2024 väljaandes Ametlikud

Teadaanded (AT) saneerimisteate (SanS § 12) ja 1. novembril 2024 saneerimiskava projekti

üleskutse teate (SanS § 20 lg 3) ning edastas samal päeval puudutatud võlausaldajatele kava

projekti ja üleskutse saneerimiskava osas seisukoha võtmiseks. Seisukoha esitamise tähtaeg

oli 17. november 2024.

Saneerimiskava hääletamine toimus koosolekut pidamata, kahes rühmas (I ja II rühm). SanS §

24 lg 4 sätestab, et kui puudutatud isikud on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, on

kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt puudutatud isikud, kellele

kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest. Hääletusprotokolli järgi võeti

kava mõlemas rühmas võlausaldajate poolt vastu.

SanS § 28 lg 2 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle

saamisest arvates. Kohus, olles tutvunud saneerimiskava ja nõustaja arvamusega, kuulas

vastavalt SanS § 28 lõikele 4 enne kava kinnitamise otsustamist ära ettevõtja ja nõustaja.

Maakohus tuvastas saneerimisavaldusele ja -kavale lisatud bilansside järgi, et ettevõtja antud

laenud perioodil 31. juuli 2024 kuni 28. oktoober 2024 on suurenenud 65 244 eurot 77 senti:

seisuga 31. juuli 2024 oli ettevõtja andnud lühiajalist laenu kokku 54 867 eurot 13 senti (3000

+ 51 867,13), seisuga 28. oktoober 2024 on ettevõtte antud laenud kokku 120 111 eurot 90

senti (3000 + 72 073,90 + 45 038). Saneerimismenetluse ajal on ettevõtja kolme kuu jooksul

andnud laenu Niitsiku Agro OÜ-le 20 206 eurot 77 senti ja Kagu-Agro OÜ-le 45 038 eurot.

Nii Niitsiku Agro OÜ (rk 12822405) kui ka Kagu-Agro OÜ (rk 14457140) juhatuse liige ja

osanik on Sander Kannel, kes rahvastikuregistri andmetel on Varnelia OÜ juhatuse liikme ja

ainuosaniku poeg.

Ettevõtja esindaja kinnitas 6. detsembril 2024 Tartu Maakohtus toimunud ärakuulamisel, et

Niitsiku Agro OÜ-le andis ettevõtja laenu (väidetavalt ühiselt haritavate) maade ostmiseks ja

Kagu-Agro OÜ-le, kuna poja firmal ei jagunud raha. Maakohus tuvastas, et ettevõtja on alates

saneerimismenetluse algatamisest teinud tehinguid, mis väljuvad ettevõtja tavapärase

majandustegevuse raamest. Eeltoodu on vastuolus saneerimiskavas avaldatuga, et

saneerimismenetluse käigus andmete täpsustamisel on varade suurus muutunud laekunud

nõuete ja raha osas, mis on tavapärase majandustegevuse osa. SanS § 11 lg 1 p 5 kohaselt

säilitab ettevõtja saneerimismenetluse algatamisel käsutusõiguse ettevõtja vara üle, kuid peab

tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, viivitamata teavitama

saneerimisnõustajat. Maakohus järeldas, et ettevõtja ei ole saneerimisnõustajat teavitanud

laenu andmisest seotud isikutele. Maksu- ja Tolliameti avaliku võlapäringu andmetel on 16.

detsembri 2024. a seisuga Niitsiku Agro OÜ-l maksuvõlg 121 029 eurot 10 senti (võla

alguskuupäev 20. juuli 2023). Selle asemel, et püüda vähendada võlausaldajate nõudeid, on

ettevõtja saneerimismenetluse ajal andnud laenu seotud ja makseraskustes isikutele.

Saneerimiskavaga on ette nähtud Kagu-Agro OÜ nõude tasumine pärast II rühma

võlausaldajate nõuete rahuldamist. Maakohus leidis, et kui ettevõtja andis kavaga hõlmatud

seotud isikule laenu, siis kaldus ta oluliselt kõrvale võlausaldajate võrdse kohtlemise

printsiibist. Sisuliselt on Kagu-Agro OÜ saanud tänaseks ettevõtjalt raha rohkem, kui

ettevõtja Kagu-Agro OÜ-le kava alusel võlgneb.

Saneerimiskavaga ajatatakse võlausaldajate nõuete tasumise tähtaega ja kõrvalnõudeid ei

tasuta. Saneerimisnõustaja esitas 18. oktoobril 2024 kohtule taotluse Maksu- ja Tolliameti

nõude suuruse kindlaksmääramiseks. Ettevõtja soovis saneerimiskavasse hõlmata Maksu- ja

Tolliameti pärast saneerimismenetluse algatamist sissenõutavaks muutunud maksukohustused

67 474 eurot 85 senti. Saneerimisnõustaja leidis, et kuna Varnelia OÜ majandustegevuse

jätkamine ja võlausaldajatele võlgnevuste tasumine on saneerimismenetluse ja

pankrotimenetluse piirimail ning ei ole välistatud ka ettevõtte pankrot, siis võib Maksu- ja

Tolliameti nõude tegelikust võlgnevusest väiksemas ulatuses saneerimiskavasse lisamine

tekitada olukorra, kus saneerimismenetlusega taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada.

Seega taotles ettevõtja nn jooksvate maksukohustuste ümberkujundamist ja eelistas enda ja

lähikondsete huve võlausaldajate huvidele.

SanS § 39 lg 2 p 3 sätestab, et kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt

saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu – SanS § 28 lõike 5 kohaselt. SanS § 28 lg 5 p 1

alusel võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui SanS

§ 26 alusel esitatud taotlusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub,

et ettevõtja on teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad

tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud SanS § 11 lg 5 p-s 5 nimetatud

teavitamiskohustust, kahjustades võlausaldajate huve. Maakohus oli seisukohal, et ettevõtja

on rikkunud SanS § 11 lg 5 p-s 5 sätestatud kohustust ja kahjustanud oluliselt võlausaldajate

huve, mistõttu võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata.

SanS § 28 lg 5 p 11 alusel võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata, kui kaval ei ole

mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada.

Ettevõtja omakapital oli 31. detsember 2023. a seisuga -972 557 eurot, saneerimiskavale

lisatud bilansi kohaselt on omakapital -469 413 eurot. Ettevõtja osanikud on äriseadustik (ÄS)

§-st 176 tulenevalt, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist, kohustatud

otsustama osakapitali vastavusse viimise või esitama pankrotiavalduse. Maakohtu hinnangul

viitab negatiivne omakapital ettevõtja püsivale maksejõuetusele. Ettevõtja eesmärk on

saneerimise kaudu jätkata kasumlikku majandustegevust. Kohtule esitatud kavast ja selle

lisadest ei nähtu, kuidas planeerib ettevõtja omakapitali seaduses sätestatuga vastavusse viia.

Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete (kasumiaruanne) andmetel oli ettevõtja

müügitulu 2023. aastal 528 914 eurot, 2022. aastal 968 716 eurot, 2021. aastal 675 000 eurot,

2020. aastal 637 847 eurot ja 2019. aastal 500 581 eurot. Kavale lisatud finantsprognoos on

oluliselt optimistlikum kui viimase viie aasta müügitulemused. Prognoositud müük 2025.

aastal 940 909 eurot, 980 810 eurot, 2027. aastal 987 955 eurot, 2028 aastal 992 894 eurot ja

2029. aastal 1 037 352 eurot, mis ei ole kooskõlas varasemate aastate tulemustega. Kavas ei

ole kirjeldatud, milliste meetmetega ettevõtja peab võimalikuks prognoositud tulemuste

saavutamist. Kavast ega ettevõtja esindaja selgitustest ärakuulamisel ei selgunud, millised

ümberkorraldusi või muudatusi kavatseb ettevõtja kasutusele võtta SanS § 2 tähenduses.

Võlgnikul on bilansi andmetel seisuga 28. oktoober 2024 märkimisväärselt suured

laenukohustused. Liisingukohustusi kavaga ümber ei kujundata, mis tähendab, et lisaks

saneerimiskava maksetele tuleb ettevõtjal leida rahalised vahendid liisingu makseteks ja

majandustegevuse jätkamiseks vajalikeks kuludeks. Ettevõtja ei ole selgitanud, kas on

kaalutud võimalusi kohustuste vähendamiseks, sh suure hulga liisingulepingute osas.

Kohus juhtis 6. detsembri 2024. a ärakuulamisel ettevõtja tähelepanu ebatäpsustele bilansis.

Bilansi andmetel on seisuga 28. oktoober 2024 ettevõtjal lühiajalised laenukohustused Tartu

Mill ees kokku 310 000 eurot. Ettevõtja väitel on tegelik laenukohustus väikesem, kuna osa

laenu on tagastatud. Saneerimisnõustaja esitas koos 18. oktoobri 2024 taotlusega kohtule OÜ

Varnelia poolt Tartu Mill AS-le väljastatud arve, kokku 252 647 eurot 6 senti. Ettevõtja ei

osanud ärakuulamisel selgitada, miks bilanss kajastab tegelikkusele mittevastavaid andmeid.

Saneerimiskava hääletamiseks peab ettevõtja poolt saneerimisnõustajale esitatav

informatsioon olema tõene ja kajastama kõiki olulisi asjaolusid. Kohtu hinnangul, olles

tutvunud kava ja selle lisadega ning kuulanud ära võlgniku, ei ole võlgniku makseraskused

ajutise iseloomuga ega saneerimiskavaga ületatavad.

Maakohus jättis SanS § 28 lg 5 p-de 1 ja 11 alusel saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas SanS

§ 39 lg 2 p 3 alusel saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Maakohus luges SanS § 40 lg 4

nõuded täidetuks aruteluga ärakuulamisel ja ettevõtja esindaja nõudega kinnitada

saneerimiskava. Pankrotimenetlust ettevõtja ei taotlenud.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Ettevõtja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega kinnitada ettevõtja saneerimiskava.

Ettevõtja ei ole teinud tehinguid, mis väljuksid tavapärase majandustegevuse raamidest ega

ole püsivalt maksejõuetu. Tegemist on ajutiste makseraskustega käibevahendite nappuse tõttu.

Ettevõtja ei ole rikkunud SanS § 11 lg 1 p-s 5 nimetatud teavitamiskohustust ega kahjustanud

oma tegevusega võlausaldajate huve. Maakohus ei ole tuvastanud nende asjaolude esinemist.

Võlausaldajate huve kahjustab hoopis maakohtu määrus. Ettevõtja pankrotimenetluse korral

jääksid pandiga tagamata nõuded ilmselt kogu ulatuses rahuldamata. Saneerimismenetluse

käigus rahuldatakse põhinõuded 100% ulatuses. Võlausaldajad võtsid saneerimiskava vastu,

olid nõus pakutud abinõudega ja said aru, et saneerimismenetlus on parim ja võlausaldajate

huve kõige vähem kahjustav lahendus. Ettevõtjale teadaolevalt ei ole ükski võlausaldaja

esitanud kohtule SanS § 26 alusel taotlust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. On ebaselge,

miks kohus otsustas võlausaldajate tahte vastaselt jätta saneerimiskava kinnitamata. Maakohtu

määruses välja toodud põhjendustest ja selgitustest ettevõtja tehingute osas ei ole võimalik

järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Välja toodud maksete tegemine ei puuduta

kuidagi võlausaldajate huvisid, ettevõtjal on endiselt selge plaan ja kavatsus saneerimiskava

täita ja selle alusel võlausaldajate nõudeid tasuda.

Jääb arusaamatuks, millest on kohus järeldanud, et ettevõtja on andnud saneerimismenetluse

ajal laenusid seotud isikutele. Saneerimismenetlus algas 30. septembril 2024. Ettevõtja on

saneerimismenetluse ajal andnud laenu seotud isikule Niitsiku Agro OÜ-le kahel korral –

6000 eurot 10. oktoobril 2024 ja 5000 eurot 11. novembril 2024. Laenude andmist ei saa

pidada saneerimismenetlust või võlausaldajate huve kahjustavateks tehinguteks ega

tehinguteks, mis väljuks ettevõtja tavapärase majandamise raamest.

Ettevõtja ja tema ainuosaniku ja juhatuse liikme poja äriühingud on mõlemad tegutsenud läbi

aastate põllumajandussektoris koostöös. Niitsiku Agro OÜ-le kuulub kogu

põllumajandustehnika, millega haritakse ka ettevõtjale kuuluvaid maid. Raha maksmise

hindamisel tuleb vaadelda kõiki asjaolusid kogumis. Niitsiku Agro OÜ-le raha maksmine ei

välju ettevõtja tavalise majandustegevuse raamidest. Asjaolu, et Niitsiku Agro OÜ-l on

maksuvõlgnevus, ei ole asjakohane. Niitsiku Agro OÜ on esitanud kohtule avalduse

saneerimismenetluse läbiviimiseks.

Ettevõtjale jääb arusaamatuks, miks on maakohus lõpetanud saneerimismenetluse olukorras,

kus võlausaldajad on saneerimiskava kinnitamise poolt hääletanud ja puuduvad mistahes

ettevõtja poolsed rikkumised, mis kahjustaksid võlausaldajate huve. Saneerimiskavast nähtub,

et saneerimismenetluse läbi viimata jätmisel peaks ettevõtja tõenäoliselt esitama

pankrotiavalduse ning oma majandustegevuse lõpetama. Jääb arusaamatuks, miks on kohtu

hinnangul parem lõpetada pika ajalooga põllumajandusettevõtte tegevus ja jätta võlausaldajad

oma nõudest ilma. Saneerimismenetluse läbi oleks võimalik täita aja jooksul kõikide

võlausaldajate nõuded. Kohtul on võimalus saneerimismenetlus lõpetada ka peale

saneerimiskava kinnitamist. Ettevõtja ei ole teinud võlausaldajate huve kahjustavaid tehinguid

ja maakohtu määruses toodud tehinguid ei saa lugeda ettevõtja majandustegevuse raamidest

väljuvaks. Maakohus on alusetult võtnud ettevõtjalt võimaluse oma majandustegevuse

jätkamiseks ja võlausaldajatelt võimaluse oma nõude mingiski osas rahuldatud saamiseks.

Peamise maksejõuetuse argumendina on maakohus välja toonud negatiivse omakapitali.

Ettevõtja tõi saneerimisavalduses välja käibe ja kasumi suurused aastatel 2019–2023.

Ettevõtja on olnud kõikidel aastatel kasumis, välja arvatud 2023. aastal. Maakohus on

ekslikult märkinud, et ettevõtja omakapital 31. detsembri 2023. a seisuga oli -972 557 eurot.

Ettevõtja omakapital 31. detsembri 2024. a seisuga oli -224 607 eurot 46 senti. Ka asjaolu, et

28. oktoobri 2024. a seisuga oli omakapital -469 413 eurot 23 senti, ei anna alust jätta

saneerimiskava kinnitamata.

2024. a juuli seisuga bilansis toodu ei kajasta ettevõtja tegelikku majanduslikku olukorda.

Juuliks on ära müüdud eelmise aasta laojäägid ja varud, kuid kõike maha külvatud

vilja/tooteid ei ole veel bilansis käibevaradena arvele võetud. 2024. a juuli seisuga bilanssi

tuleb võtta kui saneerimisavalduse esitamise aja hetkeseisu kajastavat raamatupidamislikku

arvestust.

Ettevõtja omakapitali suurus -972 557 eurot oli märgitud 2024. a juuli seisuga bilansis. 2024.

a juuli seisuga bilansis kajastatud suur kahjum ja negatiivne omakapital ei tähenda seda, et

ettevõtja oleks püsivalt maksejõuetu.

Ettevõtja on koostanud ja esitanud kohtule finantsprognoosid lähtuvalt eelmiste aastate

kogemustest ja eeldatavatest saakidest. Ettevõtja on koostanud finantsprognoosi lähtudes

ettevõtja plaanidest, senistest kogemustest ja eelduslikest sissetulekutest ja kuludest.

Maakohtu väide, et saneerimiskavale lisatud finantsprognoos on oluliselt optimistlikum kui

viimase viie aasta müügitulemused, ei anna alust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.

Ettevõtja prognoosis järgnevatel aastatel müügitulu igal aastal suurusjärgus miljon eurot.

Müügitulu 2022. aastal oli 968 716 eurot, ehk samas suurusjärgus nagu järgmiste aastate

prognoositav tulu. Prognoositud on ka osalist müügitulude tõusu, ajas vilja hind tõuseb. On

alust eeldada, et järgnevatel aastatel ettevõtja majanduslik seis paraneb, aga selleks on vajalik

saneerimiskava alusel olemasolevate kohustuste ajatamine ja ümber kujundamine.

Negatiivne omakapital ei tähenda automaatselt maksejõuetuse situatsiooni ega anna alust

saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, kuna tegemist on kõigest ühe finantsnäitajaga.

Maakohus ei ole võlausaldajate huvide kahjustamise küsimust üldse hinnanud. Võlausaldajate

huvid ei ole tehingutega kahjustada saanud. Pankrotimenetluse korral oleksid võlausaldajate

huvid vähem kaitstud kui saneerimismenetluse korral. Võlausaldajad on saneerimiskava vastu

võtnud. Maakohus on omaalgatuslikult ja alusetult jätnud saneerimiskava kinnitamata.

SANEERIMISNÕUSTAJA SEISUKOHT

6. Maakohus viitas põhjendatult, et nii Niitsiku Agro OÜ kui ka Kagu-Agro OÜ juhatuse liige

ja osanik on Sander Kannel, kes rahvastikuregistri andmetel on Varnelia OÜ juhatuse liikme

ja ainuosaniku poeg. Maakohus leidis põhjendatult, et võlausaldajate huve on kahjustatud.

Maakohus leidis põhjendatult, et Kagu-Agro OÜ on saanud ettevõtjalt raha rohkem, kui

ettevõtja Kagu-Agro OÜ-le kava alusel võlgneb. Ettevõtja oleks pidanud saama aru, et taoline

ettevõtja tegevus on võlausaldajate huvisid otseselt kahjustav.

Saneerimismenetluse alguses nägi saneerimisnõustaja saneerimise läbiviimiseks perspektiivi

ja Maksu- ja Tolliameti nõude tegelikust võlgnevusest väiksemas ulatuses saneerimiskavasse

lisamine oleks võinud tekitada olukorra, kus saneerimismenetlusega taotletavat eesmärki

polnuks võimalik saavutada. Käesolevaks ajaks on ilmnenud, et ettevõtja andis nn jooksvate

maksukohustuste ümberkujundamisega samaaegselt oma rahalisi vahendeid lähikondsele.

Selline tegevus ei saa saneerimismenetluse eesmärki ja saneerimisseaduses sätestatud

piiranguid arvestades olla mõistlik ja seaduslik.

Ettevõtja on suhteliselt pikka aega tegutsenud põllumajanduse valdkonnas. Tegemist on

valdkonnaga, mis on äärmiselt keeruline muutliku ja prognoosimatu ilmastiku tõttu.

Olukorras, kus põllumajandusettevõte tegutseb pikemat aega kahjumiga ning rajab oma

tegevuse edasise perspektiivi peamiselt lootustele, et põllumajanduslik olukord ja tulem

muutub tema jaoks järgnevatel aastatel oluliselt paremaks, ei anna need võimalikud riskid ja

taoline lootus realistlikku perspektiivi.

Antud olukorras on mõistlik, et kahjumlik tegevus lõpetatakse ja ettevõtja esitab

pankrotiavalduse. Kõiki asjaolusid arvestades ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja

elujõulisuse tagamiseks ning ei ole võimalik ettevõtja maksejõuetust ära hoida. Seda toetab

asjaolu, et ettevõtjal on märkimisväärselt suured laenukohustused. Liisingukohustusi kavaga

ümber ei kujundata, mis tähendab, et saneerimiskava maksetele lisaks tuleb ettevõtjal leida

raha liisingumakseteks ja majandustegevuse jätkamiseks vajalikeks kuludeks. Ettevõtja on

ettevõttega seotud laenukohustuste tagamiseks pantinud ka isikliku vara, kuid ka see asjaolu

ei anna kindlust, et saneerimiskava on võimalik edukalt täita.

Eelviidatud asjaolusid arvestades on saneerimisnõustaja arvamusel, et võlgniku

makseraskused on käesoleval ajal alalise iseloomuga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS §

659, § 657 lg 1 p 21). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks.

8. Ringkonnakohus märgib, et kohus võib SanS § 28 lg-s 5 sätestatud asjaolude ilmnemisel

jätta vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata ka olukorras, kus enamik võlausaldajatest on

saneerimiskavaga nõus ja ükski saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja ei esita kohtule

SanS § 26 alusel taotlust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Kohus peab kaitsma ka nende

võlausaldajate huvisid, kes ei olnud saneerimisavaldusega nõus, samuti tsiviilkäibes osalevaid

kolmandaid isikuid.

9. Kohus võib jätta SanS § 28 lg 5 p 1 alusel saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada

saneerimismenetluse, kui ettevõtja on teinud alates saneerimismenetluse algatamisest

tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud SanS § 11 lg 1 p-s

5 nimetatud teavitamiskohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on praegusel juhul jätnud põhjendatult saneerimiskava

kinnitamata sh põhjusel, et ettevõtja on teinud alates saneerimismenetluse algatamisest

tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud SanS § 11 lg 5 p-s

5 nimetatud teavitamiskohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve.

Maakohtu määruse p-st 10 nähtub, et maakohus on saneerimisavaldusele ja -kavale lisatud

bilansside järgi tuvastanud, et ettevõtja antud laenud perioodil 31. juuli 2024 kuni 28.

oktoober 2024 on suurenenud 65 244 eurot 77 senti. Seejärel on maakohus märkinud, et

ettevõtja on saneerimismenetluse ajal kolme kuu jooksul andnud laenu seotud isikutele

Niitsiku Agro OÜ-le 20 206 eurot 77 senti ja Kagu-Agro OÜ-le 45 038 eurot.

Maakohus algatas saneerimismenetluse 30. septembri 2024. a määrusega. Ringkonnakohus

nõustub iseenesest küll määruskaebuse seisukohaga, mille kohaselt jääb arusaamatuks, millest

maakohus on järeldanud, et need laenud seotud isikutele on antud saneerimismenetluse ajal,

kuid see ei anna alust maakohtu lõppjärelduste muutmiseks.

Määruskaebuse kohaselt on ettevõtja pärast saneerimismenetluse algatamist andnud seotud

isikule Niitsiku Agro OÜ-le laenu kahel korral: 6000 eurot 10. oktoobril 2024 ja 5000 eurot

11. novembril 2024. Ringkonnakohus ei nõustu ettevõtja seisukohaga, mille kohaselt ei välju

eelnimetatud tehingud ettevõtja tavapärase majandustegevuse raamidest. Ettevõtja tegutseb

taimekasvatuse valdkonnas. Määruskaebuses toodud põhjendused ei anna alust lugeda seotud

isikule laenu andmist ettevõtja tavapäraseks majandustegevuseks. Maakohus on õigesti

leidnud, et laenude andmisest seotud isikutele saneerimismenetluse ajal oleks ettevõtja

pidanud saneerimisnõustajat teavitama.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt maakohus ei ole

võlausaldajate huvide kahjustamist üldse hinnanud.

Ringkonnakohus leiab, et menetluses kogutud teabe põhjal saab asuda seisukohale, et laenude

andmisega on võlausaldajate huvisid kahjustatud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses

esitatud seisukohaga, mille kohaselt oleks pidanud kohus laenulepinguid hindama muude

tehingutega kogumis. Ettevõtja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust selle kohta, miks

on antud seotud äriühingule laenu, mitte ei ole sõlmitud majandustegevuse jätkamiseks

vajalikke tehinguid (nt seadmete kasutamisega seotud lepinguid). Maakohus on põhjendatult

viidanud ka Niitsiku Agro OÜ maksuvõlgnevusele. Määruskaebuse kohaselt on Niitsiku Agro

OÜ esitanud kohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks, mis kinnitab seda, et

ettevõtja on andnud laenu makseraskustes äriühingule.

10. Kohus võib jätta SanS § 28 lg 5 p 11 alusel saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada

saneerimismenetluse, kui saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja

maksejõuetust ära hoida ja ettevõtja elujõulisust tagada.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et saneerimiskava

tuleb jätta kinnitamata, kuna saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja

maksejõuetust ära hoida ja ettevõtja elujõulisust tagada.

Ringkonnakohus nõustub iseenesest määruskaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus

ekslikult märkinud omakapitali suuruseks 31. detsembri 2023. a seisuga -972 557 eurot.

Avaldusele lisatud 2023. a majandusaasta aruande kohaselt oli aruandeaasta kahjum 972 557

eurot; omakapital 31. detsembri 2023. a seisuga ei olnud mitte -972 557 eurot, vaid -224 608

eurot (dtl 24). Eelnevalt viidatud eksimus maakohtu määruses ei anna aga alust jõuda

ettevõtja püsiva maksejõuetuse osas maakohtust erinevale järeldusele. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, nagu maakohus oleks peamise

maksejõuetuse argumendina välja toonud negatiivse omakapitali. Maakohus märkis määruse

p-s 15, et negatiivne omakapital viitab antud olukorras püsivale maksejõuetusele. Maakohus

märkis sealjuures, et saneerimiskavast ja selle lisadest ei nähtu, kuidas planeerib ettevõtja

omakapitali seaduses sätestatuga vastavusse viia. Leides, et võlgniku makseraskused ei ole

ajutise iseloomuga ja saneerimiskavaga ületatavad, tõi maakohus välja, et saneerimiskavale

lisatud finantsprognoos on oluliselt optimistlikum kui viimase viie aasta müügitulud ning et

saneerimiskavas ei ole kirjeldatud, milliste meetmetega ettevõtja peab võimalikuks

prognoositud tulemust saavutada. Ühtlasi viitas maakohus ettevõtja suurtele

laenukohustustele, samuti liisingukohustustele, mida kavaga ümber ei kujundata.

Määruskaebuses on välja toodud, et 2022. aastal oli ettevõtja müügitulu 968 716 eurot, ehk

samas suurusjärgus nagu järgmiste aastate prognoositav tulu. Ettevõtja märgib, et on

prognoosinud ka osalist viljahindade tõusu. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et

viimase viie aasta müügitulude põhjal ei ole prognoositav müügitulu realistlik. Kavale lisatud

finantsprognoos põhineb ühe aasta müügitulul, mis on eelnevate ja järgneva aasta müügitulust

oluliselt kõrgem. Arusaamatuks jääb, milliste konkreetsete asjaolude põhjal saab prognoositud

suuruses tulu eeldada. Saneerimiskava kohaselt peab ettevõtja tegema I rühma

võlausaldajatele viie aasta jooksul väljamakseid kokku 1 105 926 eurot 88 senti, s.o ca 221

185 eurot aastas. Esitatud ajaolude põhjal on varasema viie aasta jooksul ainult 2022. aastal

olnud ettevõtja kasum piisav selleks, et nimetatud suuruses väljamakseid teha.

Ka saneerimisnõustaja on määruskaebuse kohta esitatud seisukohas leidnud, et ettevõtja

makseraskused on alalise iseloomuga ning ei ole saneerimismenetlusega ületatavad.

11. Menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel

määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)