2-24-17230/28 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2025, Paide

Tsiviilasja number

2-24-17230

Tsiviilasi

HH , WW, QQ ja LL hagi BB vastu elatise

suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad:

HH (isikukood XXX)

WW (isikukood XXX)

QQ (isikukood XXX)

LL (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja AA

Kostja: BB (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

18.12.2024 istung, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta Pärnu Maakohtu 27.09.2022 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-22-x punktides 1.1-1.4

BB-lt väljamõistetud elatise suurust järgmiselt:

2.1. Välja mõista kostjalt BB hageja HH kasuks alates 14.11.2024 elatis 164 eurot kuus kuni

lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx.

2.2. Välja mõista kostjalt BB hageja WW kasuks alates 14.11.2024 elatis 164 eurot kuus kuni

lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx.

2.3. Välja mõista kostjalt BB hageja QQ kasuks alates 14.11.2024 elatis 164 eurot kuus kuni

lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx.

2.4. Välja mõista kostjalt BB hageja LL kasuks alates 14.11.2024 elatis 164 eurot kuus kuni

lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx.

3. Kostja tasub elatise, kokku 656 eurot, iga kuu ajavahemikus 1.-10. kuupäev hagejate

seadusliku esindaja AA arvelduskontole x Swedbankis, märkides selgitusse: „elatis lastele“.

4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1(6)

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hagejad esitasid 14.11.2024 hagi elatise suurendamise nõudes. Hagejad paluvad igale hagejale

mõista elatise välja perekonnaseaduses (PKS) § 101 sätestatud suuruses alates 01.11.2024.

2. Pärnu Maakohus tegi 27.09.2022 tsiviilasjas nr 2-22-x määruse, millega kohustas kostjat

maksma igale hagejale elatist alates kohtumääruse tegemisest kuni iga lapse täisealiseks

saamiseni 62,50 eurot.

3. 2024 aasta alguses saavutasid vanemad kokkuleppe, et kosja tasub lastele elatist kokku 450

eurot, kuna lasterikka pere toetus vähenes 2024 aasta alguses. Novembris 2024 kostja taganes

kokkuleppest ja jätkas elatise tasumist kohtumääruses kohustatud ulatuses. Hagejad on

seisukohal, et kuna elu on kallinenud ja lasterikka pere toetus on vähenenud, siis ei ole hagejad

enam võimelised välja tulema kostja poolt praegu tasutava elatisega. Hagejate emale kuulub

kinnistu x, sõiduauto, ning sissetulek on vanemahüvitis u 1400 eurot ja lastetoetused 810 eurot

(peale x lapse sündi 910 eurot). Varasemalt sai hagejate ema teha hagejate ülalpidamiseks

lisatööd, kui käesoleval hetkel ei ole see enam võimalik ehk hagejate ema sissetulek on

vähenenud. Hagejad veedavad isaga aega 4-5 korda aastast

Kostja vastuväited

4. Kostja ei ole võimeline tasuma igale hagejale elatist PKS § 101 sätestatud suuruses. Kostja

töötasu on 820 eurot, mille eest kostja toetab hagejaid 250 eurot kuus, oma ema, tasub

laenukulusid 250 eurot kuus, tasub elamiskulusid. Kostjal jääb elamiseks umbes 200 eurot.

Lisaks on kostjal pooleli täitemenetlused. Kostjal puudub igasugune vara.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja ning kostja täiendavate seisukohtadega,

poolte poolt kohtuistungil esitatuga, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid

tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt

rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

2(6)

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

6. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt

igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud

summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 järgi

igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt

baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Tulenevalt PKS § 101 lg 5 vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS §

101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga, ning PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama

pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese

lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kõike eeltoodut arvesse võttes, ning juhindudes

elatisekalkulaatorist (https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/) tuleks kostjal tasuda HH

ülalpidamiseks 259,59 eurot, WW ülalpidamiseks 220,65 eurot, QQ ülalpidamiseks 249,59

eurot ja LL-i ülalpidamiseks 212,15 eurot.

7. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on hagejate isaks

kostja BB . Selles osas pooltel vaidlus puudub.

8. Pärnu Maakohtu 27.09.2022 kohtumäärusega on kostjalt iga hageja kasuks välja mõistetud

elatis 62,50 eurot, kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Selles osas pooltel vaidlus puudub.

9. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised

maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda

maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust

või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks

võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi

esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka

tagasiulatuvalt.

10. Hagejad taotlevad väljamõistetud elatise suurendamist seaduses sätestatud elatise

miinimummäärani, kuna elu on läinud kallimaks, hagejate ema sissetulekud on muutunud, ning

lasterikka peretoetus on muutunud.

3(6)

11. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tema majanduslik olukord ei võimalda hagejatele

täiendavat elatist tasuda. Kostja sissetulek on 820 eurot, millest kostja tasub hagejate

ülalpidamiseks 250 eurot kuus, laenusid u 250 eurot kuus, lisaks kohustused kohtutäiturile,

toetab oma ema, tasub elamiskulusid.

12. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta. Pärnu Maakohtu 27.09.2022 kohtumäärusega on kohustatud kostjat maksma

elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, ning ei ole määratud elatise automaatset

suurenemist miinimumelatise suurenemise ulatuses.

13. Kohus on seisukohal, et kuigi hagejate vajadused ei ole võrreldes eelmise lahendiga

muutunud, mida on hagejate ema kinnitanud 18.12.2024 kohtuistungil, ning vähenenud ei ole

lasterikka peretoetus (27.09.2022 oli lasterikka peretoetus 300 eurot ja praegusel ajal on 450

eurot), kuid vähenenud on hagejate ema sissetulek, ning hagejate ema on käesoleval hetkel

lapseootel ja ei ole võimeline teenima suuremat sissetulekut, siis on põhjendatud välja mõistetud

elatise suuruse muutmine. Laste kulud ühes kuus on hagejate ema väitel 450-500 eurot, millest

isa kannab üksnes u 12,5-13% ehk enamuse hagejate kuludest kannab laste ema.

14. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS § 99 lg 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid,

arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

15. Kostja on palunud jätta hagi rahuldamata tulenevalt asjaolust, et kostja sissetulek on 820

eurot ja kostja ei ole võimeline tasuma hagejatele elatist miinimumsummas. Kohus selgitab, et

vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele

ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes

nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus

hagejatele elatist maksta. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.

16. Riigikohus on mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise

kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Samas on

Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista

miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p

14).

17. Hagejate ema on märkinud, et hagejate kulud ei ole märkimisväärselt muutunud võrreldes

aastaga 2022 (HH 442 eurot (eluasemekulud 60 eurot, toit 100 eurot, transport 30 eurot,

sidekulud 22 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, koolikohustus 50 eurot, riided ja

jalanõud 150 eurot), WW 442 eurot (eluasemekulud 60 eurot, toit 100 eurot, transport 30 eurot,

sidekulud 22 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, koolikohustus 50 eurot, riided ja

jalanõud 150 eurot), QQ 472 eurot (eluasemekulud 60 eurot, toit 100 eurot, transport 30 eurot,

sidekulud 22 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, koolikohustus 70 eurot, riided ja

4(6)

jalanõud 170 eurot) ja LL 432 eurot (eluasemekulud 60 eurot, toit 100 eurot, transport 30 eurot,

sidekulud 22 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, koolikohustus 50 eurot, riided ja

jalanõud 150 eurot)). Tõusnud on toidukulu ja elamiskulud. Hagejate kulud jäävad praegusel ajal

ühes kuus 450-500 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid kulude osas esitanud. Kohus ei nõustu

kuludega riietele ja jalanõudele, mis on üle paisutatud, ning arvesse on võtmata mastaabisääst.

Selge on aga see, et lastel on kulud toidule, riietele ja eluasemele. Uuringus „Lapse

vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-05/Miinimumelatis_l

%C3%B5pparuanne_t%C3%A4iendatud_19022020.pdf) on leitud, et eri vanuses laste

ülalpidamiskulud on erinevas suuruses ning 14 – 18 aastaste laste ülalpidamiskulud on suuruses

327 eurot kuus ja 7-13 aastaste laste ülalpidamiskulud on suuruses 333 eurot kuus (uuringu tabel

6). Sama uuringu tabelis 11 on toodud kolme erineva meetodi alusel hinnatud kulude hinnang

vanuse kaupa ja vanuses 7-12 aastat on kulud varieeruvad olenevalt uuringu meetodist 319

eurost – 360 euroni, ning vanuses 13 – 17 aastat on kulud varieeruvad olenevalt uuringu

meetodist 344 eurost – 412 euroni. Kohus leiab, et 360 eurot on 16 – 17 aasta vanuse tüdruku

puhul realistlikuks ühe kuu kuluks, ning 339 eurot 7-12 aasta vanuse tüdruku ja poisi puhul

realistlikuks kuluks.

18. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda

ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema

kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi

täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad

vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Praegusel juhul täidab aga

hagejate ema hagejate ülalpidamiskulud suuremas ulatuses kui laste isa.

19. Riigikohtus on tsiviilasjas 3-2-1-136-13 04.12.2013 tehtud otsuses p 14 selgitanud, et:

„vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal

ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks

välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.“ Kostja väitel on kostja sissetulek

820 eurot kuus, mis nähtub ka kohtule esitatud pangakonto väljavõttest. Kohus on seisukohal, et

kostja varjab mingil määral enda sissetulekuid, sest ei ole usutav, et töövõimeline noor

meesterahvas töötades x, teenib üksnes miinimumpalka. Kohtu hinnangul oleks kostja võimeline

teenima suuremat sissetulekut. Samas ei ole kohtul seda võimalik tõendada. Seega, hinnates

kostja varalist seisu ning sissetulekut mida ta on praegusel juhul võimeline teenima, ei ole kostja

kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma hagejate ülalpidamiskohustust

miinimummääras kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval

juhul mõjuv põhjus vähendada hagejate poolt nõutud elatise summat. Kostja sissetulek on 820

eurot (neto). Kostjale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Kostja kasutab äriühingu, millest ta

töötab, sõidukit, millesse väidetavalt ostab ka ise kütet, kuid milline asjaolu ei ole nähtav kostja

pangakontolt, mis viitab muuhulgas asjaolule, et kostja ei ole esitanud kohtule tõeseid andmeid

enda sissetulekute osas. Kohus saab käesolevalt aga lähtuda kostja esitatud tõenditest kostja

sissetulekute kohta. Kostjal on neli last ehk hagejad. Kohus leiab, et seega tuleb kostja sissetulek

820 eurot jagada viieks ehk iga hageja kasuks tuleb välja mõista elatis 164 eurot kuus, ning

kostjal jääb ka enda ülalpidamiseks vahendeid 164 euro ulatuses. Suurema elatise

väljamõistmine asetaks kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt

vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine,

mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. Samas märgib kohus, et

kostjal on võimalik kohtu hinnangul teenida suuremat sissetulekut.

20. Tulenevalt TsMS § 459 lg 2 tuleb suurem elatis välja mõista alates hagi esitamisest ehk

alates 14.11.2024.

5(6)

21. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et

tuleb muuta Pärnu Maakohtu 27.09.2022 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-22-x punktides 1.1-1.4

BB-lt väljamõistetud elatise suurust järgmiselt: välja mõista kostjalt BB hageja HH kasuks

alates 14.11.2024 elatis 164 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx;

välja mõista kostjalt BB hageja WW kasuks alates 14.11.2024 elatis 164 eurot kuus kuni lapse

täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx; välja mõista kostjalt BB hageja QQ kasuks alates

14.11.2024 elatis 164 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx; välja

mõista kostjalt BB hageja LL kasuks alates 14.11.2024 elatis 164 eurot kuus kuni lapse

täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx.

Menetluskulud

22. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka

elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik

6(6)