2-20-10893/63 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-10893

Tsiviilasi

N.S. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine;

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine; usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik: N.S. (ik XXX; elukoht XXX ,xxxxxx XXX ;

e-post: xxxxxxxxxxxxxx@gmail.com)

usaldusisik: Annika Rau (e-post: XXX)

võlausaldajad:

1. Kohtutäitur Jane Rumjantseva (e-post: XXX)

2. Kohtutäitur Kristiina Feinman (e-post: XXX)

3. Kohtutäitur Jaanika Pajuste (e-post: XXX)

4. Elama Kindlustus AS (rg-kood 10089395; e-

post: XXX)

5. Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post: XXX)

6. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood

10746479; e-post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

24.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Keelduda N.S.-i (isikukood: XXX) vabastamisest pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest.

2. Lõpetada N.S.-i suhtes kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Annika Rau usaldusisiku kohustustest N.S.-i kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Jätta menetluskulud N.S.-i kanda.

5. Rahuldada N.S.-i usaldusisiku Annika Rau tasu taotlus ja määrata usaldusisik

Annika Rau tasu suuruseks N.S.-i kohustustest vabastamise menetluses 255 eurot.

6. Anda N.S.-ile hüvitamiskohustusega menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks

riigi vahenditest 255 eurot.

7. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik Annika Rau usaldusisiku tasu

katteks riigi vahenditest 255 eurot Avitase OÜ (registrikood 12683613)

arvelduskontole EE761010220233760220.

8. Välja mõista N.S.-ilt menetlusabikulu 255 eurot riigituludesse.

9. Anda N.S.-ile tähtaeg menetlusabikulu riigituludesse tasumiseks 15 päeva arvates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetlusabikulu tuleb tasuda Maksu- ja

Tolliameti arvelduskontole, mille rekvisiidid on märgitud käesolevale määrusele

lisatud makseinfo lehel.

10. Menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb N.S.-il tasuda kohtumääruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 7 osas täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada teade N.S.-i kohustustest vabastamata jätmise

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 08.10.2020 kohtumäärusega kuulutati välja N.S.-i pankrot ja kohus

määras pankrotihalduriks Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 30.12.2021 kohtumäärusega

(jõust. 12.01.2022) lõpetati N.S.-i pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning

algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus nimetas N.S.-i

kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Annika Rau. Vangistuses viibides

kehtib N.S.-i kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44.

Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida vabakasutuskontole

laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel

taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta 10. detsembril, väljamakseid

võlausaldajatele vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele. Kuni N.S. viibib

vangistuses, tuleb usaldusisikul esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete

tegemist hiljemalt iga aasta 20. detsembril aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate

tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku

vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto väljavõte. Pärast N.S.-i vangistusest vabanemist

tuleb võlgnikul esitada kaks korda aastas, iga aasta 20. juunil ning 20. detsembril kohtule

aruanne. Esimene aruanne tuli esitada 20.12.2022.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 20.12.2022. Võlgnik viibib vanglas. Usaldusisik

esitas 19.12.2022 võlgniku vabakasutuskonto väljavõtte. Aruande kohaselt oli võlgniku

vahekontole laekunud 1556,10 eurot, kuid võlgnik ei olnud teinud avaldust väljamakse

teostamiseks. Kohus teavitas võlgnikku kohustusest teha avaldus väljamaksete

teostamiseks. Võlgnik seda ei teinud ja kohus kohustas usaldusisikut. Usaldusisik esitas

17.02.2023 kohtule maksekorraldused, mille kohaselt olid väljamaksed võlausaldajatele

tehtud 13.02.2023.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 20.06.2023. Võlgnik oli vanglast vabanenud

19.04.2023. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus edastas 30.60.2023 meeldetuletuse

tähtsaadetisena võlgniku elukohta aadressil XXX. Kiri tagastati 07.07.2023 kohtule kuna

uks oli tabalukuga kinni ja postkast täis.

4. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 20.12.2023. Usaldusisik esitas 20.12.2023 aruande

ja Tartu Vangla poolt esitatud vahekonto väljavõtte. Võlgniku tegevus ja asukoht peale

vanglast vabanemist oli usaldusisikule teadmata. Usaldusisik sai info võlgniku vabanemise

kohta 19.12.2023. Vabakasutuskonto väljavõttelt nähtus, et 04.05.2023 on tehtud

väljamakse selgitusega: „... raha edasi kandmine 2-20-10893 kvm usaldusisiku kontole”.

Usaldusisik ei ole esitanud Tartu Vanglale ühtegi usaldusisiku konto numbrit, millele Tartu

Vangla oleks saanud ülekande teha. Usaldusisikul puudub info, millisele kontole täpselt

195 eurot Tartu Vangla poolt kantud on.

5. Kohus kutsus võlgniku 20.03.2024 toimunud ärakuulamisele. Võlgnik ei ole teadlik enda

kohustustest ega nende suurustest. Võlgnikul on puuduv töövõime ja endise vangina on

raske tööd leida, ei ole õnnestunud. Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi ja kui

kohustusi ei täida, siis võlgnikku kohustustest ei vabastata. Võlgnik lubas usaldusisikuga

suhelda ja soovib menetlust jätkata.

6. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 20.06.2024. Usaldusisik esitas aruande 28.06.2024.

Võlgnikul endiselt puuduv töövõime, tööd leida pole õnnestunud.

7. Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 20.12.2024. Usaldusisik esitas aruande 09.01.2025.

Võlgnikul on määratud puuduv töövõime ja ta ei tööta. Võlgniku Revolut kontole on

laekunud hasartmängutulu kokku 10 310 eurot. Võlgnik võlausaldajatele eraldisi teinud ei

ole, ehkki oleks pidanud eraldama 5469,06 eurot.

8. Kohus küsis 09.01.2025 võlausaldajatelt teavet nõuete rahuldamise kohta ja seisukohti

menetluse jätkamise osas.

8.1. Kohtutäitur Jaanika Pajuste esitas oma seisukoha 10.01.2025. Kohtutäitur andis teada,

et laekumised on toimunud 26.11.2021 summas 3.54 eurot ja 13.02.2023 summas

7,85 eurot. Kuna laekumised on toimunud üle aasta, siis on kohtutäitur seisukohal, et

võlgnik ei täida kohustustest vabastamise tingimusi ja menetlus tuleks lõpetada.

8.2. Elama Kindlustus AS esitas oma seisukoha 10.01.2025. Võlausaldaja teatab, et

võlgnik on teinud kaks makset järgmiselt: 13.02.2023 summas 511,34 eurot ning

26.11.2021 summas 230,67 eurot. Võlausaldaja ei pea võlgadest vabastamist

põhjendatuks. Võlgnik tekitas kahju õigusrikkumisega, põhjustades liiklusõnnetuse

politsei eest põgenemisel. Tegemist ei ole juhusliku kergest hooletusest tekitatud

juhtumiga, vaid tahtliku, süülise õigusrikkumise tagajärjel tekitatud kahjuga.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §· 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus.

Politsei sõidukite kahjustumisest tekkinud kahju mõisteti Elama Kindlustus AS

(endine AS Inges Kindlustus) kasuks välja kohtulahenditega 2-19-133798 ning 2-

19-133791.

8.3. Maksu- ja Tolliamet esitas oma seisukoha 13.01.2025. Võlausaldaja teatas, et

kohustustest vabastamise menetluse kestel on kohustuste katteks laekunud 1095,85

eurot. Nõude saldo on 13 161,67 eurot. Isik vabanes vangistusest 19.04.2023.

Töötamise registri kohaselt ei ole isik asunud tööle peale vanglast vabanemist, samuti

puudub ametlik sissetulek. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ei ole suutnud pea kahe

aasta jooksul omale tööd leida ja elab ilma igasuguse sissetulekuta. Maksu-ja

Tolliameti hinnangul ei ole N.S. kohustustest vabastamise menetluse perioodil

täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ega püüdnud vähimalgi määral rahuldada

võlausaldaja nõuet. Tuginedes eelpool toodule palume kohtul lõpetada kohustustest

vabastamise menetlus ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamata.

8.4. Kohtutäitur Jane Rumjantseva esitas kohtule teate, et kohtutäituri nõuet on täidetud

59,18 eurot. Kohtutäitur palub kohtul võtta seisukoht menetluse jätkamise/lõpetamise

osas lähtudes teadaolevatest asjaoludest.

8.5. Aktiva Finance Group OÜ esitas oma seisukoha 15.01.2025. Võlgnik on praktiliselt

kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal viibinud Tartu Vanglas. Võlausaldaja

on seisukohal, et võlgnik on oma seadusest tulenevat kohustused jätnud täitmata.

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova

tegevusega ega ka selle otsimisega, kahjustades võlausaldaja huve, kuna on viibinud

kogu kohustustest vabastamise perioodi ajal vanglas. Vanglas viibib isik vaid ainult

tänu oma süülisele ja seadusevastasele käitumisele. Seega on ilmselge, et PankrS §

173 toodud kohustust (otsida tulutoov tegevus) on jäänud täitmata täna võlgniku enda

teadlikule ja tahtlikule süülisele tegevusele. Vanglas viibimine ei saa olla mitte

kuidagi vabandav asjaolu, miks oma PankrS tulenevad kohustused on jäänud täitmata.

Juhul kui võlgnik oleks käitunud õiguskuulekalt, oleks tal võimalus tegeleda tööga ja/

või tulutoovama töö otsimisega. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud

oma PankrS § 173 tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest

vabastamata. Võlgnik on tasunud võlgnevuse katteks 40,34 eurot.

9. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 24.01.2025, kuid võlgnik istungile ei

ilmunud ehkki on kohtukutse kättesaamist e-posti teel kinnitanud. Samuti ei teatanud

kohtule mitteilmumise põhjust. Usaldusisikule antud selgituste kohaselt mängib

internetikasiinos võlgniku Revoluti kontoga tema ema.

KOHTU SEISUKOHT

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

3. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes

2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku

kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest

vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus

tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

6. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. N.S.-i ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

7. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Tartu Maakohtu 30.12.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule ja usaldusisikule kohustus esitada kohtule perioodilisi

aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete

tegemise kohta.

Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis aruannet, kuid kuna võlgnik

pärast vangistusest vabanemist kohtule aruandeid ei esitanud ning usaldusisikul puudus

võlgnikuga kontakt, siis määras kohus võlgniku ärakuulamiseks istungi 20.03.2024.

Kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi. Usaldusisiku poolt esitatud aruannete kohaselt

on võlgniku sissetulekuteks olnud töövõimetushüvitis ning hasartmängutulu.

Usaldusisiku poolt 09.01.2025 esitatud aruande kohaselt oli võlgnik saanud

hasartmängutulu, kuid jätnud võlausaldajatele eraldised tegemata. Kohus kutsus võlgniku

24.01.2025 ärakuulamisele, kuid võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud ega teatanud kohtule

mitteilmumise põhjust.

Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse

suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega,

kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta

ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

9. PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku eest on usaldusisik teinud taotluse menetluse kestel ühe väljamakse tegemiseks

võlausaldajatele kogusummas 1705,60 eurot. Vabaduses viibides ei ole võlgnik oma

sissetulekutelt eraldisi teinud, ehkki oleks pidanud saadud hasartmängutulust eraldama

võlausaldajatele kokku vähemalt 5469,06 eurot.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud

eraldamiskohustust.

10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning teadlikult rikkunud PankrS § 173

lg 2-5 sätestatud kohustusi, mida kohus on võlgnikule selgitanud 20.03.2024 toimunud

kohtuistungil. Võlgnik on kohustuste rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

Võlgniku menetlus on kestnud tänaseks kolm aastat. Usaldusisiku hinnangul ei ole

võlgnik täitnud kohustustest vabastamise menetluses seatud tingimusi. Võlgnik ei ilmunud

ka kohtu poolt määratud ärakuulamisele ega teavitanud enda mitteilmumise põhjust.

Usaldusisik on konto väljavõttelt tuvastanud, et võlgnikule on laekunud hasartmängutulu

kokku 10 310 eurot, kuid ta ei ole teinud eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele, vaid on

saadud tulu kasutanud enda tarbeks. Konto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed kulutused

hasartmängudele. Võlgnik on sellise tegevusega kahjustanud võlausaldajate huve.

Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse

alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust

läbida.

Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste

täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.

11. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks

ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata.

12. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS

§ 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta

möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles

vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

13. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda N.S.-i pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka N.S.-i pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

14. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab N.S.-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Annika Rau vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel jätab kohus

menetluskulud N.S.-i kanda.

Usaldusisiku tasu määramine

1. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku

poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav

väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on

usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab

ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu

ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot).

2. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku

ülesannete täitmisele kokku 3 tundi (suhtlemine võlgnikuga, kohustustest vabastamise

menetluses kohtule aruande koostamine ja esitamine, usaldusisiku tasu aruande

koostamine ja esitamine) tunnitasuga 85 eurot.

3. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb

usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Annika Rau tasuks määrata 255

eurot.

4. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2

sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks. Kohus leiab, et usaldusisikule tasu hüvitamiseks 255 eurot, tuleb N.S.-ile

anda hüvitamiskohustusega riigi menetlusabi.

5. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse

menetlusabi kulusid hüvitama. Kuna kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast,

tuleb võlgnikult menetlusabikulud riigi kasuks välja mõista. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et

menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja

mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas

tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib TsMS § 179 lg-s 1

nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus,

kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. TsMS § 179 lg 5 järgi

peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule

täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 51 kohaselt samas

paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse

seaduses (MKS) sätestatud korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi

kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka

menetluskulude väljamõistmise lahendis.

6. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus N.S.-ilt TsMS § 179 lg 1 alusel välja

menetlusabikulud (usaldusisiku tasu) summas 255 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg-te

5 ja 9 järgi on N.S. kohustatud käesoleva määruse täitma selle jõustumisest alates 15

päeva jooksul ning maksmisega viivitamise korral tasuma viivist seadusjärgses määras

kuni kohustuse täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik