2-23-132750/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) Vallo Kariler, (liikmed) Maris Kuurberg ja

Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-132750

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi W.B vastu

võlgnevuse, intressi, viivise, haldustasu ja

sissenõudmiskulu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.06.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

4372,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja: W.B (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-23-

132750 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Lahendada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 07.06.2024 otsus ning saata asi Harju Maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-23-132750

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 08.11.2023 Harju Maakohtule W.B

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2727,56

eurot, intressivõlgnevuse 229,10 eurot, laenuhaldustasu 23,60 eurot, sissenõudmiskulude

hüvitise 50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 576,46 eurot ning

täiendava viivise 29,90% põhivõlalt 2727,56 eurolt aastas alates 09.11.2023 kuni põhivõla

tasumiseni.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.10.2022 tarbijakrediidilepingu nr 712840782,

mille alusel sai kostja laenu 2747,86 eurot. Lepingus lepiti intressimäärana kokku 29,90%.

Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste osamaksetena 48 kuu jooksul. Kuna kostja oli

tasumisega võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, siis ütles hageja 23.02.2023 lepingu üles. Kostjalt on

laekunud põhiosa katteks 20,03 eurot. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 2727,56 eurot.

Lepingust tulenev intressivõlgnevus on 229,10 eurot. Kostja kohustus vastavalt lepingule

tasuma laenuhaldustasu 5,90 eurot kuus. Kostjal on laenuhaldustasu võlgnevus 23,60 eurot.

Hageja arvestas viivist põhivõlalt 2727,56 eurolt perioodi 24.02.2023 – 08.11.2023 eest

määraga 29,90% aastas kokku 576,46 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.01.2024.

Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 07.06.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

3.1. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 21.10.2022 refinantseerimislaenulepingu, mille

kohaselt refinantseeritakse kostja olemasolevad laenukohustused 411,71 eurot, 826,03 eurot ja

1510,12 eurot, kokku 2747,86 eurot selliselt, et kostja tasub 2747,86 eurot igakuiste

osamaksetena 48 kuu jooksul, osamakse ligikaudne suurus on 98,78 eurot kuus ning

osamakse maksetähtajaks on iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev.

Krediidikulukuse määr oli 39,31% aastas ning intressimäär oli 29,90%. Lepingu alusel kostja

arveldusarvele raha ei kantud.

3.2. Kuna kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei

tunnusta, siis kontrollis kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Lepingus

märgitud krediidikulukuse määr 39,31% aastas vastas tegelikkusele ning ei ületanud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 järgset piirmäära.

2-23-132750

3.3. Kohus andis hagejale 29.02.2024 võimaluse täpsustada haginõuet, esitada uus

võlaarvestus kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga ja täpsustada, kas krediidivõimelisuse

hindamiseks küsiti ka kostja konto väljavõtet ning juhul, kui küsiti, siis kostja kontoväljavõtte

ka kohtule esitada hiljemalt 21.03.2024. Ühtlasi selgitas kohus hagejale, et juhul kui

ümberarvestust ei esitata, kuid kohus asub asja lahendamisel seisukohale, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud, jääb hagi tervikuna rahuldamata. Hageja haginõuet ei

täpsustanud ega esitanud uut võlaarvestust.

3.4. Kohus asus seisukohale, et hageja rikkus 21.10.2022 lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja esile toodud teabe kogumise tuvastatud viis ja ulatus ei olnud

piisav.

3.5. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei olnud hageja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud ning hageja ei esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 järgset

võlaarvestust, ei olnud hageja nõuded selged ja hagi jäi rahuldamata.

3.6. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis jäid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Hüvitamisele kuulunud menetluskulud

puudusid.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule, anda hagejale tähtaeg 29.02.2024 kohtunõudele vastamiseks

ning jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.

4.1. Hageja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse- ja menetlusõiguse norme,

mis mõjutas oluliselt lahendit. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-eid 1 ja 3 ning kohtuotsus on

menetlusosalistele üllatuslik.

4.2. Maakohtu 29.02.2024 määrust ei toimetatud pooltele kätte, vaid tehti e-toimikus

nähtavaks. Hageja avas 29.02.2024 määruse alles pärast kohtuotsuse tegemist, s.o 03.07.2024.

Hagejal ei olnud võimalik 29.02.2024 määrusega oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks

õigeaegselt tutvuda.

4.3. 29.02.2024 määrust ei olnud põhjendatud saata e-posti aadressile, mida hageja ega tema

esindaja praeguses asjas kohtule ei avaldanud. Hageja märkis hagis ja esitatud

menetlusdokumentides menetlusposti aadressina XXX. Hagejale ei nähtunud, et nimetatud e-

posti aadressile oleks tulnud teateid tähtaja määramisest või dokumendi nähtavaks tegemisest.

Maakohus edastas teate hageja esindaja isiklikule e-posti aadressile YYY@julianus.ee.

Kuivõrd hageja märkis menetlusposti aadressiks XXX, kuid kohus edastas menetlusteate

hageja esindaja isiklikule e-posti aadressile YYY@julianus.ee, siis ei saanud lugeda

menetlusteadet kohtu poolt nõuetekohaselt edastatuks.

4.4. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi ebaõigesti rahuldamata ning menetluskulud

apellandi kanda.

2-23-132750

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse

ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 646, § 656 lg 1 p 1 ja p 5 ning § 657 lg 2 alusel tühistada

apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis samale

maakohtule. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata ka

menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Käesolev asi on lihtmenetluse asi. TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva

redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Praeguses asjas palus hageja kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 2727,56 eurot, intressi 229,10 eurot, haldustasu 23,60 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 576,46 eurot ja lisanduva

viivise. Seega ei ületanud hageja põhinõue kostja vastu 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega

7000 eurot ning tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas

võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Käesoleval juhul, kuigi maakohus ei andnud luba edasikaebamiseks, leiab kolleegium, et

maakohus on selgelt rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse.

7. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse norme

viisil, mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Ringkonnakohus leiab, et sõltumata hageja konkreetsetest väidetest tuleb maakohtu otsus

tühistada seetõttu, et maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja eelmenetluse

ülesannete täitmise kohustust (TsMS § 656 lg 1 p 1 ning § 392 lg 1 p-d 1–4), tehes asjas

otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks

valmis (TsMS § 435 lg 1). Eeltoodud rikkumised on olulised menetlusõiguse normi

rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause mõttes ning toovad kaasa maakohtu otsuse

tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis.

9. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja rikkus kostjaga laenulepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ega täpsustanud haginõuet kooskõlas VÕS

§ 4034 lg 7 sätestatuga. Seejuures viitas maakohus otsuses 29.02.2024 määrusele, millega ta

andis hagejale hagi täienduste esitamiseks tähtaja 21.03.2024 (dtl 70–72). Hageja selgitas

apellatsioonkaebuses, et sai Harju Maakohtu 29.02.2024 määrusest teadlikuks 03.07.2024, st

alles pärast maakohtu 07.06.2024 otsuse tegemist. Hageja väitel ei toimetatud 29.02.2024

määrust talle kätte – see tehti e-toimikus küll nähtavaks, kuid kui selle kohta saadeti teavitus,

siis mitte hageja lepingulise esindaja e-postiaadressile XXX, mis oli hageja poolt kohtule

avaldatud.

10. Ringkonnakohus tuvastab, et kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt on käesolevas

tsiviilasjas maakohtu 29.02.2024 määrus, s.o dokument nr 11J, hagejale nähtavaks tehtud

alates 29.02.2024. Ringkonnakohus tuvastas päringuga e-toimiku haldurile, et teade

2-23-132750

29.02.2024 kohtumääruse nähtavaks tegemise kohta saadeti kahele meiliaadressile CCC ning

YYY@julianus.ee (dtl 104–105), st mitte hageja enda poolt kohtule avaldatud aadressile

XXX. Samad asjaolud nähtuvad ka apellatsioonkaebusele lisatud e-toimiku teatest (dtl 85).

Hageja oli hagiavalduses märkinud oma esindaja e-postiaadressiks XXX (dtl 18) ning ka

maakohus ise suhtles hagejaga selle e-postiaadressi kaudu, kui saatis 10.11.2023 e-kirja

sellele aadressile (dtl 52). 24.11.2023 hagiavalduse menetlusse võtmise määruses on

maakohus samuti märkinud hageja lepingulise esindaja kontaktaadressina XXX (dtl 60).

11. Kuigi maakohus ei pidanud 29.02.2024 määrust TsMS § 306 lg 5 kohaselt kätte

toimetama, tuleks ringkonnakohtu hinnangul määruse, millega kohus täidab

selgitamiskohustust ja annab menetlusosalistele tähtaja oma avalduste täiendamiseks ja

tõendite esitamiseks, edastamiseks valida siiski selline viis, mis tagab hagejale tegeliku

võimaluse määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada määruses viidatud puudustest ja nende

kõrvaldamiseks määratud tähtajast. Eelnev on oluline seetõttu, et kui määrusele vastamata

jätmise tõttu jätab kohus hagi rahuldamata, on sellel hagejale kahjulikud tagajärjed, kuna ta ei

saa hagiga sama eseme kohta samal alusel sama isiku vastu enam kohtusse pöörduda (TsMS §

371 lg 1 p 4) (vt nt TlnRnKm 13.09.2021, 2-21- 109802, p 10; TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-

5688, p 9). Kuna käesolevas asjas kasutas kohus menetlusdokumendi kohta teate

edastamiseks muid kontaktandmeid kui need, mille menetlusosaline ise kohtule avaldas, siis

oleks kohus pidanud tegema vähemalt kindlaks selle, kas hageja on saanud määruse kätte.

Saates teavituse kohtule avaldatust erinevatele e-postiaadressile, ei saanud kohus olla kindel,

et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõudis. Selliselt saadetud teavituse saaks

ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab

kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat

on teate kätte saanud (vt nt TlnRnKm 13.09.2021, 2-21- 109802; TlnRnKm 01.03.2017, 2-16-

18128, p-d 31–32). Praegusel juhul selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu.

Ringkonnakohus leiab, et tegemata kindlaks, kas hageja on kohtumääruse kätte saanud ja

saanud reaalselt võimaluse hagi täpsustada ja tõendeid esitada, ei oleks maakohus saanud

tugineda otsuse tegemisel sellele, et hageja ei vastanud kohtu 29.02.2024 määrusele.

12. Arvestades, et maakohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid, hagejal ei ole olnud

võimalust oma hagiavaldust täpsustada ja kohtunõudele vastata, kuna kohus ei ole taganud

õigusliku ärakuulamise põhimõtte täitmist, ning seega ei ole ka kostja saanud täpsustatud

hagile vastata, ei oleks ringkonnakohtul võimalik ise asja sisuliselt lahendada. Seda ka

seetõttu, et apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude

kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks

kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude

tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Seega on põhjendatud ja

menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg

2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

13. Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbi vaatamiseks üksnes

kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul

kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1, RKTKo

24.01.2018, 2-13-56825, p 11). Ringkonnakohus võtab hageja apellatsioonkaebusega koos

esitatud tõendid toimikusse, kuid hinnangu peab neile andma maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

2-23-132750

14. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb

tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse

otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)