2-21-1928/59 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Võru kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-1928

Tsiviilasi

A.T. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja

võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: A.T. (ik XXX; elukoht XXX, xxxxx XXX; e-

post XXX)

Võlausaldajad:

1. AS SEB Pank (rg-kood 10004252; e-post XXX),

lepinguline esindaja Dagne Niit

Kohtuistung

Kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada A.T. (ik XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded A.T. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse

täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada A.T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetlus.

3. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade A.T. kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest..

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 23.03.2021 määrusega välja A.T. pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Küllike Mitt. 13.12.2021 määrusega (jõustus 29.12.2021) lõpetas kohus

A.T. pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas A.T. suhtes kohustustest vabastamise

menetluse. Kohus jättis usaldusisiku määramata ja kohustas A.T. ennast täitma

usaldusisiku kohustusi. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel oli A.T. tunnustatud nõuete summa, mille ulatuses võlausaldaja ei

olnud raha saanud, 11 591,98 eurot. Määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama teavet

võlgniku tegevuse kohta kaks kord aastas (1. detsembril, 1. juunil) ning tegema

väljamakseid üks kord aastas (15.novembril), esimese aruande esitamise tähtaeg oli

01.06.2022.

2. Võlgnik esitas kohtule esimese aruande 01.06.2022. Aruande kohaselt töötas võlgnik

ettevõttes xxxxxxxPuit OÜ transporditöölise-ladujana. Võlgnik on tuvastatud osaline

töövõime.

3. Võlgnik esitas kohtule teise aruande 31.10.2022 ja täiendused 12.12.2022. Aruande

kohaselt töötas võlgnik endiselt ettevõttes xxxxxx Puit OÜ transporditöölise-ladujana.

Võlgnik tegi esimese väljamakse võlausaldajale summas 522 eurot.

4. Võlgnik esitas kohtule kolmanda aruande 01.05.2023. Aruande kohaselt oli võlgnik

vahepeal töötanud ettevõttes xxxx Põllumajanduslik AS ning alates 10.04.2023 töötas

võlgnik ettevõttes xxxxxx Puit OÜ transporditöölise-ladujana.

5. Võlgnik esitas kohtule neljanda aruande 31.10.2023. Aruande kohaselt oli võlgnik

vahetanud töökohta ning töötas alates 13.09.2023 ettevõttes Eesti Muna OÜ

linnutalitajana. Võlgnik tegi teise väljamakse võlausaldajale 15.11.2023 summas 806,70

eurot.

6. Võlgnik esitas kohtule viienda aruande 30.04.2024. Aruande kohaselt töötas võlgnik

endiselt ettevõttes Eesti Muna OÜ.

7. Võlgnik esitas kohtule neljanda aruande 31.10.2024. Aruande kohaselt töötas võlgnik

endiselt ettevõttes Eesti Muna OÜ. Võlgnik tegi kolmanda väljamakse võlausaldajale

15.11.2024 summas 4126,79 eurot.

8. Võlgnik esitas 13.12.2024 taotluse ning 13.01.2025 täiendatud taotluse võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks seoses kolme aasta möödumisega

menetluse algatamisest. Võlgnik on selle aja jooksul tasunud võlgnevustest 5855,11 eurot,

mis moodustab 50,51 % koguvõlgnevustest. Kohustustest vabastamise menetluse alguses

oli tasumata nõue summas 11 591,98 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluses tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning tasunud üle poole

võlgnevustest. Võlgnik palub kohtul kaaluda tema vabastamist pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist kohustustest vabastamise

menetluse algusest, sest on võlausaldajate nõudeid rahuldanud arvestatavas ulatuses.

9. Kohus küsis 16.12.2024 võlausaldaja seisukohta menetluse lõpetamise osas.

9.1. AS SEB Pank esitas oma seisukoha 02.01.2025, mille kohaselt palub jätta võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja on

seisukohal, et võlgnik ei ole rahuldanud võlausaldaja nõudeid arvestatavas ulatuses

ning täidetud ei ole peamine eeldus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks

enne viie aasta möödumist. Võlausaldaja leiab, et töötamist miinimumpalga eest ei

saa pidada mõistlikult tulutoov tegevusega tegelemiseks. Võlausaldaja leiab, et

võlgnik oleks pidanud olema ise aktiivne ja otsima tööd, mille eest saadav sissetulek

võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate

nõudeid.

KOHTU SEISUKOHT

10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

11. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

12. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku

asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne

viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

PankrS § 175 lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik

kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses

(Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12).

13. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

14. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust,

võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust ning võlausaldajate seisukohtadest.

15. Kohus on A.T. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

16. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. A.T. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

17. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

12.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Aruannetest nähtuvalt on A.T.-le määratud osaline töövõime. Võlgnik on menetluse

kestel regulaarselt töötanud ettevõtetes xxxxxx Puit OÜ ja Eesti Muna OÜ. Vahepeal

lühiajaliselt töötu. Hoolimata osalisest töövõimest töötab võlgnik täistööajaga.

Kohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et võlgnik on jätnud otsimata tulutoovama

tegevuse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on töötanud vastavalt oma

tervise seisundile, arvestades määratud osalist töövõimet, täistööajaga.

Pankrotihaldur on juba pankrotimenetluses märkinud, et võlgnikul on tööjõuturult

raske tema haridustasemele ja tervislikule seisundile vastavat tööd leida, mistõttu on

ta üldjuhul töötanud liht- või hooajatöölisena.

Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega.

12.2.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid tähtaegselt, kohtu poolt pole ühtegi

meeldetuletust vaja olnud saata. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu

päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

12.3.

PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetoetus ja töövõimetushüvitis.

Võlgnik on enamuses ajast kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud

sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata

sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele, kuid võlgnik on sellest hoolimata teinud vabatahtlikke eraldisi

arvestatavas ulatuses. Viimasel aastal on võlgniku sissetulekutele saanud sissenõuet

pöörata ning võlgnik on igal kuul teinud eraldisi vastavalt seadusele või kõrgemas

määras ehk vabatahtlikke eraldisi. Võlgnikul oli kohustus eraldada 2549,72 eurot.

Kokku on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 5855,11 euro ulatuses, mis

teeb 50,51 % pankrotimenetluses täitamata jäänud nõuetest.

Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks PankrS

§ 175 lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus

tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40%

ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav PankrS § 175 lg 11

mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810).

Seega saab 50,51 % ulatuses nõuete rahuldamist pidada kohtupraktikast lähtudes

PankrS § 175 lg 11 mõttes arvestatavaks ulatuseks. Antud seisukohti on korratud ka

Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2016 määruses tsiviilasjas 2-12-39281.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud isegi võimalikuks rahuldada

võlausaldajate nõudeid oma mittearestitava sissetuleku arvelt. Võlgnik on pingutanud

ning näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid.

12.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

12.5.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.

14. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti

raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii

lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks

eluks (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20.

juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS

§ 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele

suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust

võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai

2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus

tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise

keeldumise absoluutseid aluseid.

15. Võlgniku osalist töövõimet, saab kohtu hinnangul pidada erandlikuks asjaoluks, mis annab

aluse PankrS § 175 lg 11 kohaldamiseks. Senises menetluses on võlgnik ka nõuetekohaselt

täitnud oma kohustusi, sh loovutuskohustust. Võlgniku eraldised on suuremas osas olnud

vabatahtlikud. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud

omapoolseid pingutusi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses.

Arvestades täitmata jäänud nõuete summat ja võlgniku käitumises võlgadest vabastamise

keeldumise absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest

vabastamine käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku

kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 11 alusel on põhjendatud.

16. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

17. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A.T. pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka A.T. pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

18. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. A.T.

saab usaldusisiku kohustustest vabastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

kohtunik