2-24-12556/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12556

Tsiviilasi

V.C maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse menetluse raugemine pankrotti

välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine ning

kohustustest vabastamise menetluse algatama jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): V.C (isikukood XXX)

Usaldusisik: Svetlana Pilden

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada V.C maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Jätta V.C kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

3. Vabastada Svetlana Pilden võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise

kohustustest.

4. Tühistada Tartu Maakohtu 17. septembri 2024. a määrusega kohaldatud

käsutuskeeld ning V.C vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.

5. Jätta menetluskulud V.C kanda.

6. Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasuks 1040 eurot, millele lisandub

käibemaks 228 eurot 80 senti, s.o kokku 1268 eurot 80 senti.

7. Anda V.C-le menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro ja sellele lisanduva 180 euro

40 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

8. Ülejäänud usaldusisiku tasu 268 eurot 40 senti (koos käibemaksuga) mõista välja

V.C-lt .

9. Määruse resolutsiooni p-des 7 ja 8 märgitud usaldusisiku tasu kanda Business

Law Firm OÜ kontole EE481010220061434016 (AS SEB Pank), mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

10. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise

kohta.

11. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 7

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või

saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. V.C

(avaldaja, võlgnik) esitas 17. augustil 2024 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

Avalduse kohaselt kuulub võlgnikule 2007. a sõiduk väärtusega 1500 eurot, raha

pangakontodel on 13 senti. Tema igakuine sissetulek on 1039 eurot ja väljaminekud 1005

eurot. Kohustusi on tal kokku 21 083 eurot 25 senti. Võlad tekkisid, kui võlgnik sai noorena

politseitrahve, seejärel võttis kiirlaenusid ja lisandusid kohtukulud. Võlgnik sattus ka

vanglasse 2015. a-l viieks aastaks. Pärast vabanemist võttis uusi kiirlaenusid, kuid kuna ei

leidnud tööd, läksid need kohtutäituritele täitmiseks. Võlgnik on proovinud võlausaldajatega

suhelda, kuid puudub võimalus laenusid tagasi maksta.

2. Maakohus nimetas 17. septembri 2024. a määrusega võlgniku usaldusisikuks Svetlana

Pildeni (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja kohaldas

käsutuskeeldu.

3. Usaldusisiku arvates on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuid esinevad alused kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Aruande kohaselt on võlgniku nimel 2007. a MAZDA6 (xxxxxxxxxxxxxxx; sõiduk).

Võimalik väärtus on 600–2799 eurot (võlgniku hinnangul 1500 eurot). Võlgnikul

pensionikonto osakuid ei ole. Pensionifond on realiseeritud 6. mail 2021. Kohtutäiturilt Ivi

Kalmetilt saadud teabe järgi on võlgnik kasutanud välismaa arvelduskontosid ja

pensionisambast raha kandnud Paysera kontole. Võlgniku töötasu on keskmiselt 1039 eurot

kuus (neto). Kohustusi on võlgnikul kokku 14 617 euro 68 sendi väärtuses. Võlgnikul on üks

ülalpeetav. Võlgnik ei suuda oma sissenõutavaks muutunud kohustusi lähitulevikus täita.

Võlgnik muutus maksejõuetuks 2013. a-l, kui tema suhtes algatati täitemenetlused, mis ei

põhinenud väiksematel trahvidel, vaid kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsustel. Selle

tulemusel on tekkinud pankrotiseisund, mis ei ole ajutise iseloomuga. Seega ei vasta võlgniku

selgitus, et maksejõuetuse põhjuseks on väikelaenud, mida ta ei suutnud tööpuuduse tõttu

tagasi maksta, tegelikkusele. Hoolimata algatatud täitemenetlustest ja täitmata kohustustest

suutis võlgnik võtta uusi laene ja osta sõiduki. Lisaks suunas ta oma pensioniosakute

tagasivõtmisest saadud raha ning töötasud välismaistele kontodele (xxxxxxxxxxxxxxxxxx).

Nende kontode väljavõtetest selgub arvukaid ülekandeid online-kasiinodele ja muudele

online-panustele. Selline tegevus on võlgniku pankrotiseisu veelgi süvendanud. Need asjaolud

viitavad vara varjamisele, võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele ja vara

raiskamisele.

Lisaks ei saa võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda tervisekassa 5350

euro 90 sendi suurusest õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest.

Usaldusisiku arvates tuleb nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1500 eurot.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1268 eurot 80 senti (käibemaksuga).

4. Võlgnik ei ilmunud 6. oktoobri 2024. a istungile ega vastanud 19. detsembri 2024. a

kohtunõudele.

5. Maakohus määras 21. jaanuari 2025. a määrusega pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks

1500 eurot. Ükski isik deposiiti ei maksnud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohustustest vabastamise

menetlus tuleb jätta algatamata ning maksejõuetusavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu

pankrotti välja kuulutamata.

7. FIMS § 18 lg 2 järgi vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus: 1) kuulutab välja

võlgniku pankroti vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule; 2) kuulutab välja võlgniku pankroti ja

algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja sama seaduse §-s 45

sätestatule; 3) algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt sama seaduse §-s 19

sätestatule; 4) jätab avalduse rahuldamata või 5) lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt

PankrS §-s 29 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib sama

paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FIMS § 45 lg 2 järgi kui esineb

PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui

ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

8. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

FIMS § 45 lg 3 p 4 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist,

seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.

Praegusel juhul on usaldusisik tuvastanud, et võlgnik on suunanud pensioniosakute

tagasivõtmisest saadud raha ning töötasu välismaistele kontodele (xxxxxxxxxxxxxxxxxx)

(dtl-d 70–195, 196–426). Kuivõrd samal ajal oli võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused, on

välisriigi ja kolmanda isiku kontode kasutamine takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist.

Nende kontode väljavõtetest nähtub omakorda ülekandeid online-kasiinodele ja muudele

online-panustele, st võlgnik on raha kulutanud hasartmängudele. Seega on võlgnik

hasartmängudele raha kulutamisega raisanud oma raha. Eelnevaga on võlgnik kahjustanud

võlausaldajate huve.

Kuivõrd võlgnik ei ilmunud 6. novembri 2024. a istungile (võlgnik sai kohtukutse kätte 26.

oktoobril 2024) ega vastanud 19. detsembri 2024. a kohtunõudele, ei ole kohus saanud ka

võlgniku põhjendusi oma tegevuse kohta.

FIMS § 45 lg 3 punkti 5 kohaselt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse

algatamata ka siis, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikkunud füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses sätestatud kohustusi. Kohtu arvates on võlgnikul juba

maksejõuetusavalduse läbivaatamise etapis kohustus võtta osa menetlusest ja avaldada teavet,

sh ilmuda kohtuistungile ning vastata kohtunõudele oma majanduslikust olukorrast ülevaate

saamiseks (PankrS § 85, PankrS § 87). Praegusel juhul ei ole võlgnik kõnealuseid kohustusi

täitnud.

Kohtu arvates puudub võlgnikul vara raiskamise ja varjamise tõttu igasugune tahe täita enda

kohustusi võlausaldajate ees. Teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustuse rikkumisega ei

ole võlgnik avaldanud ka mingit valmisolekut menetluses seaduses sätestatud kohustuste

täitmiseks. Kohus ei näe kõnealuses olukorras võimalust võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetlust algatada.

9. Kohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja

kuulutamata.

Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

Kohus on praegusel juhul tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub

vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -

nõudmise võimalusi. Võlgnikul on varana sõiduk, mille väärtus on ligikaudu 1500 eurot, ning

kohustused 14 617 euro 68 sendi ulatuses. Ainuüksi usaldusisik on taotlenud tasu 1268 eurot

80 senti (käibemaksuga), mis on pankrotimenetluse kulu. Järelikult ei piisa võlgniku varast

pankrotimenetluse kulude katteks.

Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole

võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks

ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

10. Eelneva tõttu tühistab kohus maakohtu 17. septembri 2024. a määrusega kohaldatud

käsutuskeelu ning võlgniku vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamise. Kohus avaldab

väljaandes Ametlikud Teadaanded teate käsutuskeelu tühistamise kohta (PankrS § 21 lg 4).

Kohus vabastab usaldusisiku oma ülesannete täitmisest.

11. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1286 eurot 80 senti

(käibemaksuga).

11.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23

lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja

vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS

§ 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust

ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

11.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

11.3.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi tunnitasuga

130 eurot. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud

ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning

hinnanguga, samuti põhjalikku võlgniku varasema tegevuse analüüsi) ja keerukust ning tema

kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

11.4.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

Business Law Firm OÜ (11308575), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on

käibemaksukohustuslane (EE101793410).

12. Usaldusisik on taotlenud osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 5¹ sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Korra § 1 lg-t 2 tuleb mõista selliselt, et juhul, kui haldur on teinud tööd suuremas mahus kui

maksimaalselt hüvitatav summa, siis on võimalik määrata, et riigi arvel hüvitatakse tasu

piirmääras (s.o praegu 820 eurot), ja n-ö viimane hüvitatav pooltunnitasu ümardatakse

piirmäärani, ning ülejäänud tasu jääb võlgniku kanda (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 8. jaanuari

2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-4222, p 7). See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui

haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb

selle võrra väiksem summa.

Kuna võlgnikul puudub koheselt vara usaldusisiku tasu maksmiseks ning pankrotivara suurus

on ebaselge, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa

TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot, lisandub käibemaks). Ülejäänud tasu

mõistab kohus välja võlgnikult.

13. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik