2-24-19548/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-19548

VIRU MAAKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-19548

Määruse tegemise kuupäev ja koht

3. veebruar 2025, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

Narva linn, A. Puškini tn 5 korteriühistu avaldus

Stefoniya OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Menetluse liik

Menetlustoiming

Hagita menetlus

Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Narva linn, A. Puškini tn 5

korteriühistu (registrikood 80180523)

Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat

Roman Golovenko

Puudutatud isik Stefoniya OÜ (registrikood

12306543)

RESOLUTSIOON

1. Välja mõista Stefoniya OÜ-lt Narva linn, A. Puškini tn 5 korteriühistu kasuks:

1.1. võlgnevus summas 15 327,01 eurot (s.o põhinõue 15 100,77 eurot ja viivis 226,24

eurot);

1.2. viivis põhinõudelt 15 100,77 eurot alates 27.12.2024. a kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Määrata kindlaks ja mõista Stefoniya OÜ-ult Narva linn, A. Puškini tn 5

korteriühistu kasuks välja avaldaja poolt kantud menetluskulud 330,50 eurot (s.h

riigilõiv summas 50 eurot, esindaja kulud 274,50 eurot ja dokumentaalsete tõendite

saamise kulud 6 eurot) .

3. Välja mõista Stefoniya OÜ-lt Narva linn, A. Puškini tn 5 korteriühistu kasuks

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 330,50 eurot viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie

kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

1(6)

Tsiviilasi nr 2-24-19548

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn, A. Puškini tn 5 korteriühistu (edaspidi avaldaja) esitas 27.12.2024 Viru

Maakohtule avalduse Stefoniya OÜ (edaspidi puudutatud isik) vastu majandamiskulude

võlgnevuse nõudes.

Avalduse kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuuluvad Stefoniya OÜ-

le eriomandid (registriosa numbrid XXX ja XXX) asukohaga A. Puškini tn 5 – M13 ja M14,

Narva linn, Ida-Viru maakond. Stefoniya OÜ on Narva linn, A. Puškini tn 5 korteriühistu

liige.

Põhikirja p-de 4.2.a, 4.2.b, 4.2.f - 4.2.i kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ

põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma osamaksu, tasuma jooksvate ja

planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste

kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) jt. ning maksetega

viivitamisel tasuma viivist. Avaldaja esitas puudutatud isikule arvestades tema mõttelise osa

suurust ühises asjas ning korteriomandite reaalosade suurust vastavuses tarbitud teenustega

igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning

korteriomaniku poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja

viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse

osutajate tasumääradest. Puudutatud isik ei tasunud kasutatud teenuste ja majandamiskulude

eest nõuetekohaselt. Seisuga 27.12.2024 ei tasunud puudutatud isik kasutatud teenuste ja

majandamiskulude eest 15 100,77 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul august 2023 –

november 2024 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest.

Korteriühistu juhatuse liige on andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud

meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole puudutatud isik korteriühistu arveid tasunud.

Avaldaja arvestas puudutatud isikutele võlgnevuse tekkimise perioodil järgmised kululiigid:

teenindustasu, sihttasu, küte.

Teenindustasu ja sihttasu arvestatakse lähtudes eriomandite üldpinnast (puudutatud isiku

eriomandite ametlikud suurused on 25,1 m² (s.o M13) ja 410,0 m² (s.o M14)). Tariife kinnitab

üldkoosolek (aluseks on KrtS § 40 lg 1, KrtS § 41 lg 1 ja põhikirja p-d 4.2.f, 6.3.11). Need

tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja

nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks

ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Alates

01.05.2013 oli teenindustasu tariifi suurus 0,50 eurot/m². Alates 01.09.2024 on teenindustasu

tariifi suurus 0,80 eurot/m². Ajavahemikus juuni, juuli, august 2024 oli sihttasu tariifi suurus 2

eurot/m².

Küte on tasu, mis on seotud soojusenergia tarbimisega. Tasu kütte eest arvestatakse

talveperioodil, s.o perioodil, mil elamus töötab küttesüsteem. Narva Soojusvõrk AS poolt

vaidlusalusel perioodil esitas korteriühistule arved. Arvetest nähtub kui palju soojusenergiat

2(6)

Tsiviilasi nr 2-24-19548

oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud

soojusenergia eest tasuma. Korteriühistu jaotab üldarve korteriühistu liikmete vahel. Keskküte

arvestatakse avaldaja poolt lähtudes korteriomandi reaalosa üldpinnast.

Korteriühistu on viivist arvestanud kooskõlas mainitud seadusesättega ning põhivõlgnevusele

lisandunud (so sissenõutavaks muutunud) viivise summa on 27.12.2024. a seisuga 226,24

eurot.

Avaldaja esitab puudutatud isiku vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise

nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates 27.12.2024 kuni põhinõude (s.o 15100,77 eurot)

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

Avaldaja palub välja mõista Stefoniya OÜ-lt Narva linn, A. Puškini tn 5 korteriühistu kasuks

võlgnevus summas 15 327,01 eurot (s.o põhinõue 15 100,77 eurot ja viivis 226,24 eurot) ja

viivis alates 27.12.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Avaldaja palub ka määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja avaldaja poolt kantud menetluskulud (s.h riigilõiv summas 50 eurot, esindaja

kulud 274,50 eurot ja dokumentaalsete tõendite saamise kulud 6 eurot) ning hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud

ulatuses. Avaldaja on nõus asja kirjaliku arutamisega.

Kohus 07.01.2024 võttis avalduse menetlusse. Avaldus koos lisadega ja avalduse menetlusse

võtmise määrus koos kirjaliku vastuse nõudega toimetati puudutatud isikule kätte 17.01.2025

äriühingu äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressile saatmisega (TsMS § 3111

lg 51). Puudutatud isik ei esitanud vastust avaldusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja

kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses

läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus

lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi

on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS

§ 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust

ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus

avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

TsMS § 615 lg 1 kohaselt arutab kohus korteriomandi ja kaasomandi asju üldjuhul suuliselt ja

püüab menetlusosalisi suunata kokkulepet sõlmima. 07.01.2025 määruses märkis kohus, et

avaldaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui puudutatud isik soovib enda

ärakuulamist tuleb kohtule sellest teatada. Puudutatud isik ei ole avaldanud kohtule soovi olla

ärakuulatud ning kuivõrd kohus menetleb rahalist nõuet, ei pea kohus vajalikuks määrata asja

arutamiseks kohtuistungit.

3(6)

Tsiviilasi nr 2-24-19548

Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et puudutatud isik on kantud

kinnistusraamatusse mitteeluruumide nr M13 registriosa numbriga XXX ja nr M14 registriosa

numbriga XXX, asukohaga Narva linn, A. Puškini tn 5, omanikuna (dtl 22 – 25).

Mitteeluruumi nr M13 juurde kuulub 251/58298 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi

esemena mitteeluruum nr M13 üldpinnaga 25,10 m2. Mitteeluruumi nr M14 juurde kuulub

4100/58298 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi esemena mitteeluruum nr M14 üldpinnaga

410 m2. Puudutatud isik kui mitteeluruumide omanik on avaldaja liige tulenevalt avaldaja

põhikirja p-st 3.1 (dtl 10).

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi

kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud

häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama

paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu

kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab

korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg

3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel

perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

Põhikirja p-de 4.2.a, 4.2.b, 4.2.f - 4.2.i kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ

põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma osamaksu, tasuma jooksvate ja

planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste

kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) jt. ning maksetega

viivitamisel tasuma viivist.

Avaldusele lisatud korteriühistu üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustasid korteriomanikud

07.05.2013 kinnitada teenindustasu 0,50 euro/m2 (dtl 27 – 30 ja osaline tõlge dtl 31).

28.05.2024 üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud koguda sihttasu suuruses 2 eurot/m2

ajavahemikuks alates 01.07.2024 kuni 30.11.2924, teenindustasuks jäi 0,59 eurot/m2 (dtl 32 –

35 ja osaline tõlge dtl 36). 19.09.2024 korteriühistu üldkoosolekul otsustati tühistada sihttasu

kogumist alates 01.09.2024 kuni 30.11.2024 ning kinnitati teenindustasuks 0,80 eurot/m2 (dtl

38 – 40 ja osaline tõlge dtl 41) .

Avaldaja nõue 15 100,77 eurot hõlmab ühistu majandamiskulusid perioodi august 2023 kuni

november 2024 ning võlgnevuse kujunemine on välja toodud tabelina, millest selguvad mh

erinevate kulude alaliigid (dtl 26). Lisaks võlgnevuse kujunemise tabelile on avaldaja esitanud

soojusenergia tariifide arvestus ajavahemikul oktoober 2023. a - november 2024. a (dtl 43 –

44 ja osaline tõlge dtl 45), Narva Soojusvõrk AS-i arved korteriühistule detsember 2023. a –

11.2024. a (dtl 68 – 89). Avaldaja esitas ka puudutatud isikule ajavahemikul august 2023. a

kuni novembrini 2024. a esitatud arved. 30.11.2024 arve kohaselt kuulus puudutatud isikul

tasumisele 15327,01 eurot, millest viivis 30.11.2024 oli 226,24 eurot.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS §

108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

Kohus leiab, et kohtule esitatud võlgnevuste arvestus on põhjendatud. Avaldaja on teinud

võlaarvestused vastavalt seadusele. Arvestades avaldaja esitatud ja kohtu tuvastatud

asjaolusid ning seda, et puudutatud isikul puuduvad esitatud asjaolude osas vastuväited, on

puudutatud isik rikkunud raha maksmise kohustust, mistõttu tuleb avaldus rahuldada VÕS §

108 lg 1 alusel.

4(6)

Tsiviilasi nr 2-24-19548

Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 27.12.2024 seisuga põhivõlgnevus 15

100,77 eurot.

KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib kor-

teriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Kuna kohus rahuldab põhivõlgnevuse nõude ja avaldaja nõuab võlgnikult lisaks

põhivõlgnevusele viivise väljamõistmist, rahuldab kohus viivise nõude. Seisuga 27.12.2024

on viivisevõlgnevus 226,24 eurot, mis tuleb mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest

Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis põhinõudelt 15 100,77 eurot alates

27.12.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2

määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Arvestades, et kohus rahuldab avalduse täielikult ning menetluses on osalenud mitu isikut, on

TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu

50 eurot, kulutanud õigusabi katteks 274,50 eurot (2,25 tundi x 122 eurot/tund (s.o koos

käibemaksuga)) ning dokumentaalsete tõendite saamise kulu 6 eurot (väljavõtted

kinnistusraamatust). Kokku on avaldaja menetluskulud 330,50 eurot. Asjast puudutatud isik ei

esitanud avaldaja menetluskulude osas seisukohta.

TsMS § 138 lg 1, 2 ning TsMS § 139 lg 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 50 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja lepingulise esindaja

tunnitariif 122 eurot koos käibemaksuga (dtl 6). Kohtu hinnangul võib juristi tunnihinda 122

eurot pidada kohtupraktikale tuginedes tavapäraseks ja seega mõistlikuks kuluks. Avalduse

koostamiseks on avaldaja lepingulisel esindajal kulunud 2,25 tundi, mida võib pidada

mõistlikuks ajakuluks. Seega avaldaja õigusabikulu 274,50 eurot, saab pidada põhjendatud ja

vajalikuks TsMS § 175 lg 1 alusel. Tõendite esitamise kulud 6 eurot, mis on kantud seoses

kinnistusraamatust väljavõtete hankimisega on põhjendatud menetluskulu TsMS § 143 p 2

alusel. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus menetluskulud asjast puudutatud isikult välja

330,50 euro ulatuses. Avaldaja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

5(6)

Tsiviilasi nr 2-24-19548

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

6(6)