2-24-17141/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.02.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17141

Tsiviilasi

K K hagi M K vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 589,48 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: K K (isikukood xxx; elukoht xxx)

Hageja seaduslik esindaja: T K (isikukood xxx;

elukoht xxx)

Kostja: M K (isikukood xxx; elukoht: xxx).

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista M Kilt välja K Ki kasuks igakuine elatis summas 277,50 eurot alates 01.08.2024

kuni K Ki täisealiseks saamiseni.

3. Määrata, et M K kohustub tasuma punktis 2 nimetatud elatise järgneva kalendrikuu

eest ette hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks T K arvelduskontole nr xxx selgitusega

„elatis K K“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu,

mille eest elatist makstakse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2-24-17141

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Hageja jäi pärast

vanemate kooselu lõppemist elama seadusliku esindajaga.

2. Hageja igakuised keskmised kulud kokku on 635 eurot:

-

Eluasemekulud: 150 eurot

-

Toidukulu: 170 eurot

-

Transport: 50 eurot

-

Sidekulu: 15 eurot

-

Tervishoid: 25 eurot

-

Hügieen: 25 eurot

-

Kulutused koolikohustuse täitmisele: 90 eurot

-

Riided ja jalatsid: 50 eurot

-

Muud kulud: 60 eurot.

3. Hageja seaduslik esindaja saab hageja eest lapsetoetust 80 eurot.

4. Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras

alates 01.08.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub elatise kanda T K

arvelduskontole nr xxx selgitusega „elatis K K“.

5. Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja pangakonto väljavõttel

ei nähtu ühtegi ülekannet lapsele isa poolt. Hageja ise ütles, et kooli alguses sai 10 eurot ja

oktoobris, kui vaheaeg algas, sai 10 või 20 eurot sularaha.

Kostja on maksnud 450 eurot (oktoober, november, detsember, 150 eurot kuus) laste

ülalpidamiseks, kuna see on kahe lapse eest kokku, jääb selgusetuks palju sellest summast

on Kle ja palju teisele lapsele. Riideid on ostetud teisele lapsele, Kle ei meenu peale

sokkide muid riideid ja jalanõusid, mis isa oleks talle ostnud. Lisaks ei soovinud toetada

isa lapse sünnipäeva pidamist ja lapse klassiekskursiooni. Autod on soetatud abielu ajal,

mis peaks olema ühisvara ja kuuluma jagamisele.

KOSTJA VASTUS

6. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja märgib, et ei soovi elatisnõuet, vaid võrdselt

koos teise lapsevanemaga lapsi kasvatada. On maksnud alates oktoobrist lapse emale 150

eurot elatist ning andnud lapsele taskuraha. T K ei soovinud elatist, vaid lapse peale

kulunud kulude hüvitamist. Sel hetkel, andis lapse ema mõista, et lapse peale ei kulu

reaalselt rohkem kui 300 eurot kuus. Lisaks on kostja ostnud lastele vajalikke riideid,

jalanõusid. Samuti on jätnud emale oma auto, et ta saaks tööl käia, lapsi transportida ning

lisatööd teha.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

2(5)

2-24-17141

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

8. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;



hageja elab emaga.

9. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise seadusjärgses

miinimummääras alates 01.08.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust täitnud.

10. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on 635 eurot kuus. PKS § 99 sätestab, et

ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Kostja

ei ole hageja kulude suurust vaidlustanud. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks

tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 635 eurot kuus (PKS § 99).

Kui võtta arvesse ka riiklikku peretoetust summas 80 eurot, tuleb kummalgi vanemal

kanda hageja kulusid 277,50 eurot kuus (635 – 80 = 555; 555 / 2 = 277,50).

11. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras

elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle

puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest.

Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem

kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele

tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema.

Kostja on töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja

majanduslik seisukord on hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks

piisavalt hea.

12. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

3(5)

2-24-17141

kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse

elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel

määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest

hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et

lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab

lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (RKTKo

12.05.2021, nr 2-18-6491, p 13.1).

Elatishagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse

rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses

andmises (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10;

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11).

Kohus on ülal leidnud, et kummagi vanema osakaal hageja kulude kandmisel on 277,50

eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sellises ulatuses ülalpidamiskohustust

täitnud, mistõttu esineb ülalpidamiskohustuse rikkumine.

13. Kostja ei ole ka esile toonud asjaolusid ja tõendeid, mis annaks aluse PKS § 101 lg 6

kohaldamiseks. Kostja on viidanud, et soovib hagejaga rohkem aega koos veeta ja selle

raames kulusid vahetult kanda, kuid käesoleva vaidluse ajal sellist elukorraldust ei olnud.

Olukorras, kus poolte suhtlust asub reguleerima mõni leping või kohtulahend, on kostjal

võimalik pöörduda kohtu poole elatise muutmise hagiga (TsMS § 459).

14. Kostja ei ole ka tõendanud, et vanemate vahel oleks kokkulepe, mille kohaselt on kostjal

kui lahuselaval vanemal õigus elatist tasuda muul viisil kui elatisraha ülekandmisega

teisele lapsevanemale.

15. Võttes aluseks PKS §-s 101 sätestatud elatise arvutamise alused, kujuneks hageja PKS §

101 alusel arvutatud elatiseks (vt siit: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) käesoleval

ajal 287,72 eurot kuus. Samas on kohus ülal leidnud, et hageja igakuised kulud ei ole

sedavõrd suured, et õigustaks seadusjärgse miinimumelatise väljamõistmist. Seadusjärgse

miinimumelatise väljamõistmisel rikastuks hageja alusetult. Seega mõistab kohus kostjalt

välja fikseeritud summas elatise 277,50 eurot kuus alates 01.08.2024.

16. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt.

17. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele.

18. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus

pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja

poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest

tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib

kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

19. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

4(5)

2-24-17141

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1

sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

21. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

5(5)