2-24-19544/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19544

Tsiviilasi

T. Z. hagi S. P. vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: T. Z. (isikukood XXX);

lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski

Kostja: S. P. (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada T. Z. ja S. P. abielu, mis on registreeritud xxxx Tallinna

Perekonnaseisuametis, abielukanne nr xxxx.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. T. Z. (lepingulise esindaja kaudu) esitas 27.12.2024 Harju Maakohtule hagi S. P. vastu

abielu lahutamiseks. Hagilt on tasutud riigilõivu 100 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse

20.01.2025.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxx. Hageja palub abielu lahutada. Hageja

väitel on poolte abielulised suhted lõppenud ja pooled elavad eraldi alates 2023.a juunist.

3. 21.01.2025 kohtule esitatud kirjalikus, digitaalselt allkirjastatud, vastuses kinnitas kostja, et

ta on nõus lahutama tema ja T. Z. vahel sõlmitud abielu ja palub lahutada poolte abielu. Samas

vaidleb kostja vastu hagi menetlusse võtmisele. Kostja on seisukohal, et hagi esitamiseks antud

esindaja volikiri ei vasta TsMS § 222 lg 3 nõuetele.

4. Hageja esitas 03.02.2025 isikliku digiallkirjaga hagiavalduse, milles palub hageja ja kostja

abielu lahutada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja poolt hagi õigeksvõtu alusel.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4

kohaselt ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus

tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik; kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

8. TsMS § 222 lg 3 kohaselt, perekonnaasjas antud volitus peab olema antud sõnaselgelt selle

perekonnaasja ajamiseks.

Kohtule on esitatud hageja 19.12.2024 digiallkirjaga volikiri, milles hageja volitab SPB Estonia

Õigusbüroo juristi Jelena Karzetskajat ja/või Sofja Pevzner-Belošitskit esindama volitaja huve

muuhulgas abielulahutuse asjas, sh esindama volitaja huve kõikides küsimustes, mis on seotud

eelnimetatud kohtuvaidlusega, sh koostama avaldusi ning esindama volitaja huve kõigis kohtu-

ja administratiivasutustes kõigi õigustega, mis seadus on ette näinud hagejale.

Kohtule 27.12.2024 esitatud hagiavaldusele on alla kirjutanud Sofja Pevzner-Belošitski. Kohus

leiab, et hageja 19.12.2024 volikiri on antud sõnaselgelt hageja abielulahutuse asja ajamiseks ja

seega on hagi menetlusse võetud õigesti. Hagi on kostjale kätte toimetatud ja kostja on esitanud

kirjaliku nõusoleku abielu lahutamiseks. Hageja on 03.02.2025 esitanud täiendavalt isikliku

digiallkirjaga samasisulise hagiavalduse, milles palub poolte abielu lahutada. Kohus käsitleb

hageja isiklikult allkirjastatud hagiavaldust hageja eraldi kirjaliku nõusolekuna tema ja kostja

abielu lahutamiseks.

9. Kohus veendus tsiviilasja toimiku andmetest, sh hagiavaldusest lähtudes, et hageja soovib

abielu lahutamist ning täiendavat tähtaega leppimiseks ei soovi. Kostja on abielu lahutamisega

nõus. Poolte tahe abielu lahutamiseks on määrava tähtsusega; abielu lahutatakse

perekonnaseisuasutuses samuti poolte tahte alusel. Kuna pooled ei soovi leppida, oleks pooltele

leppimisaja andmine ebamõistlik. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg l kohaselt kannab menetluskulud hagilises

abieluasjas kumbki pool ise. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

11. TsMS § 632 lg 1 kohaselt, apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega jõustub kohtuotsus vastavalt TsMS § 456 lg 1 siis,

kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

12. Kohus saadab jõustunud kohtuotsuse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse

abielulahutuse kande tegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik