2-24-10360/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-10360

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

04.02.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-10360

Tsiviilasi

V.N.-i võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Nõuete määramine

Ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: V.N. (isikukood: XXX; elukoht:

xxxxxxxxxxxx, XXX-i, xxxxx XXX; e-post: XXX);

Usaldusisik: Ester Saag (MTÜ Majandamisnõustaja;

5237415; XXX);

Võlausaldajad:

1. Moneyzen OÜ (XXX)

2. Swedbank AS,

esindaja Külli Reinfeld

(kulli.reinfeld@swedbank.ee)

3. Coop Pank AS,

esindaja Rinaldo Ehaviir

(rinaldo.ehaviir@cooppank.ee)

Ärakuulamine

29.08.2024

RESOLUTSIOON

1. Määrata võlgniku V.N.-i võlausaldajate nõuded kindlaks järgmiselt:



Moneyzen OÜ 3677,36 eurot, millest 3606,70 eurot on põhivõlgnevus ja 70,65 eurot

kõrvalnõuded;



Swedbank AS 0 eurot, mis on VÕS § 4034 lg 7 alusel ümber arvestatud ja täidetud

ning kava alusel ümber ei kujundata;



Coop Pank AS 185,95 eurot, mis on põhinõue.

2. Kinnitada V.N.-i suhtes võlgade ümberkujundamiskava ümberkujundatavate

võlausaldajate nõuete osas alljärgnevatel tingimustel:

Võlausalda

ja

Kohustuste

kogusumm

a/põhisum

ma/kõrvaln

õuded

Kohustus

e

tasumise

sagedus

Kohustuse

täitmise tähtaja

pikendamise

periood kuudes/

kuupäev, millest

alates hakatakse

makseid

teostama

Kohust. osa-

maksete arv/

suurus EUR

Kohustuste

täitmise

summa

kokku

EUR

Kohustuse

täitmise

ulatus %-des

/ põhinõude

täitmise

ulatus %-des

Moneyzen

OÜ

3677,36/

3606,70/

70,65

1x

kuus/1

0. kp

36/10.03.2025

1/85,01

11/85,05

24/110,70

3677,36

100/100

Coop Pank

AS

185,95/185

,95/0

1x kuus/

10. kp

12/10.03.2025

1/15,45

11/15,50

185,95

100/100

3863,31/37

92,66/70,6

3863,31

3. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

4. Kohustada V.N.-i esitama kord aastas 01. märtsiks usaldusisikule aruanne oma varalise

seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada

usaldusisikule 01. 03. 2026. Viimane aruanne tuleb esitada usaldusisikule 01.03.2028.

Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule teadmiseks.

Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande

saamist võlgnikult) 01.04.2028 esitada kohtule aruanne.

5. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule.

Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni

avaldamisega.

6. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaostus

1. Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

2. Määrata usaldusisiku Ester Saagi tasuks 900 eurot (km-ta), millest 315 eurot on tasu

maksejõuetusmenetluses ja 585 eurot tasu võlgade ümberkujundamise menetluses.

3. Usaldusisiku tasu 700 eurot tuleb välja maksta V.N.-i poolt tasutud ettemaksust. 700

eurot ületav osa 200 eurot tuleb tasuda V.N.-il.

4. Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta MTÜ Majandamisnõustaja arveldusarvele

EE231010220103421013.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib

võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja

võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas

sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib

määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11).

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

1. V.N. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist.

Võlgnik on vallaline ja tal pole alaealisi lapsi. Võlgnik on pensionär. Võlgniku

sissetulekuteks pension 731,31 eurot ja toetus riigilt/kohalikult omavalitsuselt 12,79

eurot, kokku 744,10 eurot kuus. Võlgniku igakuised kulud on 675,45 eurot.

Võlgnevuste tasumiseks jääb 68,65 eurot. Võlgnikule kuulub elukohaks olev kinnisasi

väärtusega 50 000 eurot ja rollerauto väärtusega 3000 eurot. Muu vara puudub.

Võlgnikul on kohustusi kokku 4881,59 eurot. Võlgnik selgitas, et ta sattus märtsis 2024

pettuse ohvriks, kus tema nime alt võeti väikelaenu ning tehti pangakonto tühjaks.

Võlgnik on makseraskustes ja peab lähedastelt ja tuttavatelt raha laenama, et hakkama

saada. Võlgnik on teinud enda igakuises eelarves muudatusi, et elada säästlikult ja

tasuda kõiki kohustusi.

2. 31.07.2024.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks

Ester Saagi.

3. Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi

kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 4876,47 eurot. Võlgniku

sissetulekuks on pension 731,31 eurot ja sotsiaaltoetus 12,79 eurot. Võlgnikule kuulub

elukohaks olev kinnisasi väärtusega 50 000 eurot ning mopeedauto väärtusega 3000

eurot. Muu vara puudub. Võlgnik suudaks enda sõnul maksta võlgnevuste katteks kuni

140 eurot kuus. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte

maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.

4. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade

ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade

ümberkujundamist. Samas selgitas võlgnik, et tal ei jää pensionist raha üle, et maksta

usaldusisiku tasu ettemaksu. Kohus selgitas, et kuna kava kinnitamiseni kulub aega,

mille jooksul ei pea võlgnik võlausaldajatele kohustusi täitma, saab ta selle raha

panustada usaldusisiku tasuks. Võlgnik ja usaldusisik olid arutanud, et võlgnik suudaks

igakuiselt tasuda 140 eurot.

5. Kohus määras 29.08.2024 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 700 eurot, mille võlgnik

pidi tasuma 5 kuu jooksul osamaksetena. Võlgnik tasus nimetatud summad.

6. 11.10.2024.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas

menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja

kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.

7. 13.12.2024 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava. Kavast nähtuvalt on võlgnikul

kolm võlausaldajat: Moneyzen OÜ, Swedbank AS ja Coop Pank AS. Usaldusisik on

kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teinud Moneyzen OÜ ja

Swedbank AS-i nõuetes ümberarvestused. Ümberarvestuse tulemusena on Swedbank

AS-i nõue täidetud ja jääb kavast välja. Moneyzen OÜ nõuet on vähendatud. Kavaga

täidab võlgnik kõik põhinõuded ja kõrvalnõuded. Ümberkujundamisele kuuluv

kogusumma on 3863,31 eurot. Võlgnik suudab nõuded täita kolme aasta jooksul.

Vastuväite nõudele esitas Swedbank AS, Coop Pank AS oli nõude ja kavaga nõus ning

Moneyzen OÜ küsis korduvalt usaldusisikult selgitusi kava koostamise ja nõuete

vähendamise põhimõtete seaduslike aluste kohta, kuid vastuväidet kavale ei esitanud.

8. Vastuväite esitanud Swedbank AS selgitas, et ta ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud. Võlausaldaja sõnul jäi võlgnikule kätte enam kui elatusmiinimum.

Laenu väljastamisele eelnenud võlgniku 6 kuu konto väljavõtte kohaselt olid võlgniku

keskmised majapidamiskulud umbes 250 eurot kuus. Seega oli alles jäänud summa

piisav majapidamiskulude kandmiseks ja jäi isegi üle. Võlgnik omas ka täiendavaid

sissetulekuid, s.o peretoetus 400 eurot ja sotsiaaltoetus 170 eurot. Seega oli võlgniku

igakuine sissetulek umbes 1231 eurot. Võlausaldaja arvestas laenu andmisel ainult

pensioniga, kuid tegelikkuses kõiki sissetulekuid arvestades jäi võlgnikule vabaks

kasutamiseks umbes 882 eurot. Võlausaldaja hinnangul ei ole vähetähtis ka see, et

võlgnik ise taotles laenu lühikese perioodi peale 12 kuud, kuigi maksimaalne aeg oli

võimalik kuni 60 kuud. Võlgnik oli võimeline laenu teenindama ja seda kinnitab

asjaolu, et võlgnik täitis kohustusi korrektselt kuni maini 2024. Võlausaldaja selgitas, et

pangakonto väljavõtte kohaselt laekus võlgnikule pension 661,48 eurot, peretoetus 400

eurot ja sotsiaaltoetus 170,05 eurot. Lepingu sõlmimisel võttis võlausaldaja arvesse vaid

pensionit, samuti Coop Finants AS krediitkaarti limiidiga 250 eurot ja kuumaksega 48

eurot. Maksehäireregistri kohaselt maksehäired puudusid. Lepingujärgne kuumakse oli

300,99 eurot ja võlgnikulee jäi kätte 312,49 eurot muude kulude katteks. Seoses pettuse

ohvriks langemisega nõustus võlausaldaja pikendama lepingu täitmise perioodi. Sellises

olukorras ei kehti vastutustundliku laenamise nõuded täies ulatuses. Enne lepingu

tähtaja pikendamist hindas võlausaldaja võlgniku krediidivõimelisust. Võlgniku pension

oli siis 731,31 eurot. Arvesse võeti Coop Pank krediitkaarti kuumaksega 48 eurot,

Moneyzen OÜ laenu kuumaksega 196,65 eurot, kohustusi eraisikute ees 2650 eurot

(tagastamine siis kui võimalus tekib). Inbank AS-le tehtud maksed lõppesid enne

lepingu pikendamist. Võlgniku suhtes maksehäired puudusid. Täitmise tähtaega

pikendati nelja kuu võrra ja kuumakseks tuli 155,28 eurot ning võlgnikule jäi kätte

331,38 eurot muude kulude katteks.

9. Usaldusisik märkis Swedbank AS-i vastuväidete osas, et lepingu alusel lisandus

kuumakse summas 300,99 eurot, koos varasema finantskohustusega 349 eurot.

Võlgniku laenu andmine oli vastutustundetu. Võlgniku kontole laekusid eestkostetava

lapselapse sissetulekud, mida eestkostja enda tarbeks kasutada ei saa ning tegemist ei

ole võlgniku täiendava sissetulekuga. Samuti ei saa võlausaldaja tugineda asjaolule, et

võlgnik ise taotles nii lühikest makseperioodi. Krediidiandja ei saa lähtuda tarbija

soovist, tal on kohustus toimida vastutustundlikult. Usaldusisiku hinnangul on

Swedbank AS-i nõude vähendamine põhjendatud. AS Swedbank

on

maksejõuetusmenetluse kestel kasutanud ära asjaolu, et võlgniku pangakonto on

Swedbankis ning debiteerinud lepingukohaseid makseid võlgniku kontolt.

Ümberarvestatud nõue oktoobrikuu seisuga on täidetud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada

ümberkujundamiskava.

I Nõuete kindlaks määramine

10. FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite

alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse

korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

11. Võlgnik ja 2 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Usaldusisik on

Moneyzen OÜ nõude osas hinnanud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning leidis,

et võlausaldaja on seda põhimõtet rikkunud. Krediidiandja vastuväite osas seisukohta ei

esitanud, millest saab järeldada, et ta aktsepteeris vastuväidet.

Kohus, vaadanud läbi võlgniku pangakontode väljavõtted, leiab, et usaldusisik on

jõudnud õigele järeldusele. Moneyzen OÜ nõue tuli ümberarvestada ning usaldusisik on

seda teinud korrektselt. Kohus leiab, et Coop Pank AS-i ja Moneyzen OÜ nõuete

suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.

12. Swedbank AS esitas vastuväite kavas märgitud nõude suurusele. Võlausaldaja oli

seisukohal, et ta pole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, ümberarvestus on

põhjendamatu ja tema nõue ei peaks olema 0 eurot. Seisuga 31.07.2024 on nõue kokku

748,30 eurot, millest põhiosa jääk on 740,11 eurot ja intress 8,19 eurot. Seisuga

14.08.2024 on nõue kokku 598,32 eurot, millest põhiosa jääk on 596,92 eurot ja intress

1,40 eurot.

Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et

Swedbank AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Puudub vaidlus, et

võlgniku ja Swedbank AS-i vahel sõlmiti tarbijakrediidileping.

VÕS § 403⁴ lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh

peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi

varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju

varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe

omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe

omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat

kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6).

Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus

avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt

endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei

ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud

muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja esitatud selgitused ja tõendid vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku seisundi kohta

omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat

teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele.

Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist.

Kohtu hinnangul on võlausaldaja omandanud teabe võlgniku sissetuleku liigi ja suuruse

kohta. Tõendatud on, et võlgnik on pensionär ja saab regulaarselt pensioni.

Võlausaldaja on õigesti arvestanud võlgniku sissetulekutena vaid pensioni. Samas ei ole

võlausaldaja arutluskäik täiendavate sissetulekute osas kohane, kuna sotsiaaltoetus oli

määratud lapselapsele ja tema kulude kandmisele ning peretoetus pole samuti n.ö

võlgniku isiklikuks sissetulekuks, millest ta saaks kanda ainult enda kulusid. Selliseid

sissetulekuid laenu andmisel ei tohi arvestada. Seega saba võlgniku sissetulekusk

lugeda ainult tema pensioni.

Võlausaldaja on iseenesest kogunud ka piisava teabe võlgniku igakuiste kulude ja

finantskohustuste kohta (võlgniku pangakonto väljavõte perioodil 01.03.2023-

31.08.2023, dtl 57-76) ning selline teave on kontrollitav. Küll aga leiab, kohus, et

võlausaldaja ei ole enda kogutud teavet piisava põhjalikkusega analüüsinud ning on

jõudnud valele järeldusele, et võlgnik oli krediidivõimeline. Võlausaldaja arvestas

võlgniku sissetulekuga 661,48 eurot ja finantskohustustega 48 eurot. Kohtule esitatud

dokumentidest ei nähtu, kas ja millises ulatuses arvestas võlausaldaja võlgniku

igakuiseid majandamiskulusid ning kas võlausaldaja tuvastas kontol ka muid kohustusi

peale kohustuse Coop Pank AS-le. Lisaks ei ole võlausaldaja esitanud võlgniku poolt

esitatud laenutaotlust.

Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku 6 täiskuu jooksul (märts 2023-

august 2023) oli:



keskmine sissetulek 648,08 eurot (märts 581,10 eurot, aprill-august 661,48

eurot);



igakuised keskmised kulud 231,18 eurot (märts 244,23 eurot, aprill 282,37

eurot, mai 243,93 eurot, juuni 189,38 eurot, juuli 247,12 eurot, august 180,06

eurot). Igakuiste keskmiste kulude sekka pole arvestatud kulusid toidule,

tervishoiule, riietele, jalanõudele jm, mida on võimalik poest osta kaardiga

makstes. Tegemist on igakuiste kindlustuse, elektri, prügi, vee ning

sidekuludega;



igakuised kohustused keskmiselt 277,98 eurot (märts 749,10 eurot, aprill 234,87

eurot, mai 134,93 eurot, juuni 198 eurot, juuli 150 eurot, august 201 eurot).

Tegemist on Coop AS-i nõudega (mis oli keskmiselt 185,13 eurot kuus, mitte 48

nagu märkis võlausaldaja), märtsis võlausaldaja enda nõudega summas 142,16

eurot ja Inbanki nõudega 358,94 eurot, augustis lisandusid järelmaksuga ostetud

massaažiseadme osamaksed 51 eurot;



saadud ja tehtud maksed kolmandatelt isikutelt ja isikutele keskmiselt umbes

121,23 eurot (märts 79 eurot, aprill 128 eurot, mai 0 eurot, juuni 217 eurot, juuli

213 eurot, august 90,37 eurot);



sissemaksed kontole keskmiselt 263,33 eurot (märts 0 eurot, aprill 200 eurot,

mai ja juuni 0 eurot, juuli 1380 eurot, august 0 eurot).

Võlausaldaja on lepingu tähtaja pikendamise osas kirjutanud, et võlgnik teatas

kolmandate isikute kohustustest summas 2650 eurot. Juba esialgse laenu andmisel

pidanuks võlausaldaja nägema, et võlgniku kontol on regulaarseid tehingud teatud

konkreetsete isikute vahel (nt tehingud Vxxxxx Fxxxxxxxxxxx Txxxxxx Rxxxxxxx,

Axxx Žxxxxxxxx, Sxxxxxxx Šxxxxxxxxx) keskmiselt 121,23 eurot kuus. Kui võlgniku

sissetulek oleks olnud suurem, poleks sellised tehingud ilmselt tähelepanu äratanud,

kuid kuna võlgnik on pensionär ning pension ei ole suur, siis pidanuks n.ö lisaraha

küsimusi tekitama. Võlausaldaja pidanuks küsima, mis eesmärkidel sellised tehingud

toimuvad. Kas tegemist on laenudega või mitte, seda võlausaldaja välja ei selgitanud.

Eriti on selline info oluline olukorras, kus võlgniku keskmised kulud ja kohustused ühes

kuus olid kokku 509,16 eurot, arvestamata sealjuures toidukulusid ja muid igapäevaseid

kulusid (hügieen, tervis, majapidamistarbed, kütus jne). Võlgniku igakuiste

sissetulekute suuruste ja väljaminekute tasakaal ei olnud paigas. Võlgnik kulutas

põhiliselt rohkem raha kui oli tema sissetuleku suurus, mis võib viidata üle võimete

elamisele ning millele võlausaldaja pidanuks pöörama tähelepanu.

Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole analüüsinud ja arvestanud võlgniku

majapidamiskuludega. Kusagilt ei nähtu, kas ja mis ulatuses võlausaldaja

majapidamiskulusid üldse arvestas ning kuidas ta arvestas kulusid võlgnikule endal ja

kuidas tema eestkostetavale. Võlausaldaja on vaid märkinud, et arvestas Coop Pank

kohustust 48 eurot ning pärast laenumakse mahaarvamist jäi võlgnikule vabaks rahaks

312,49 eurot. Tavapärased kulud kuus on elamiskulud, toidukulud, sidekulud,

tervishoiukulud, riiete ja jalanõude kulud ning muud võimalikud kulud. Puudub teave ja

tõendid, et võlausaldaja oleks selles osas võlgnikult selgitusi küsinud ja saanud nt

kinnitust, et võlgnikul nt mõned kululiigid puuduvad. Kulude tegelikku suurust

võlausaldaja välja ei selgitanud. Kohtu hinnangul ei ole 312,49 eurot piisav igakuiste

muude kulude kandmiseks. Pangakonto pinnalt saab järeldada, arvestades kõiki

kohustusi ja kulusid, et võlgnikule jääb toidukulude ja esmatarbekaupade ostmiseks

raha vaid 138,92 eurot (648,08-277,98-231,18), millest võlgnik oleks pidanud maksma

veel võlausaldaja laenumaksed 300,99 eurot. Kohtu hinnangul ei näita laenumaksete

korrektne tasumine mingi ajani seda, et võlgnik on krediidivõimeline. Kontode pinnalt

nähtub, et võlgnik tasus makseid teiste isikute kaasabil.

Lisaks nähtub võlgniku pangakontolt sularaha sissemakseid, mille osas pidanuks

võlausaldaja küsima võlgnikult täpsustusi (arvestades, et võlgnik oli pensionär ja ainus

sissetulek oli pension), st mis rahaga on tegemist (eriti 1380 eurose sissemakse osas),

kust see pärit on ning kas tegemist võiks olla võlgniku sissetulekuga või mitte.

Võimalik, et sularaha sissemakse taga on tegelikult eraisikutelt saadud laen. Nimetatut

võlausaldaja välja ei selgitanud.

Lepingu pikendamise osas pidanuks pangakontode väljavõtete pinnalt (periood

11.2023-04.2024, dtl 73-76, 47-53) olema võlausaldajale juba selge, et võlgnik on

makseraskustes ega suuda laenu isegi neli kuud pikema aja jooksul ära tasuda. Võlgniku

keskmised kohustused ühes kuus olid kasvanud juba 528,26 euroni (november 661,35

eurot, detsember 559,94 eurot, jaanuar 533,98 eurot, veebruar 458,31 eurot, märts

501,98 eurot, aprill 453,98 eurot), keskmised kulud 285,14 euroni (november 198,28,

detsember 225,24 eurot, jaanuar 413,89 eurot, veebruar 348,02 eurot, märts 306,94

eurot, aprill 218,44 eurot) ning tehinguid kolmandatega isikutega olid kasvanud juba

keskmiselt 786,03 euroni (november 397 eurot, detsember 130 eurot, jaanuar 180 eurot,

veebruar 535 eurot, märts 1596,15 eurot, aprill 1878 eurot). Vaba raha võlgnikul oleks

jäänud -140,28 eurot. Võlausaldaja laenumakse vähenemine 155,28 euro peale oleks

võlgnikule vaba raha jätnud 5,43 eurot, millest pole võimalik mingeid toidu- ja

esmatarbekaupu osta. Aprillist 2024 lisandus makse Moneyzen OÜ-le 393,30 eurot

kuus.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime

hindamiseks oli ebapiisav. Võlausaldaja ei analüüsinud võlgniku igakuiseid kulusid, ei

tuvastanud kõiki kohustusi ega küsinud vajalikku täiendavat teavet võlgnikult. Kohus

on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal

adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate

kohustuste täitmise võimet ning kas võlgnik on võimeline end pärast laenu võtmist ka

ülal pidama. Ka tähtaja pikendamine ei muutnud olukorda võlgniku jaoks paremaks,

kuna selleks hetkeks oli võlgnik juba makseraskustes. Kohus selgitab, et võlausaldaja ei

saa lähtuda võlgniku soovist tasuda laen lühema aja jooksul. Võlausaldaja kohustus on

hinnata, kas võlgnik ka tegelikult suudaks laenu soovitud aja jooksul tagasi maksta.

Võlgniku makseraskused võisid mh tekkida pettusest tulenevalt, kuid ka algselt antud

laenu ajal polnud võlgnik laenu teenindamiseks piisavalt krediidivõimeline, mis

tähendab, et laenu tagasimaksekohustus omas rolli võlgniku makseraskuste tekkimisel.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Swedbank AS on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama võlausaldaja nõuded

ümber vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1-3. Usaldusisiku tehtud ümberarvestuse (dtl

155) tulemusena on võlgnik laenu tagastanud, tekkinud on isegi enammakse 41,64

eurot. Swedbank AS-i nõudeks tuleb määrata 0 eurot. Kuna Swedbank AS-i nõue on

ümberarvestuse tulemusena lõppenud, siis seda nõuet käesolevas menetluses kindlaks

määrata ei saa ja see jääb kavast välja.

13. Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi

(vt resolutsiooni p 1). Kohus märgib, et usaldusisik on ebaõigesti märkinud Moneyzen

OÜ põhinõudeks 3677,36 eurot. Tegemist on kogunõudega, millest 3606,70 eurot on

põhinõue ning 70,65 eurot seadusjärgne intress. Sellisele tulemusele on jõudnud

tegelikult ka usaldusisik enda ümberarvestuses (dtl 157). Kuna tegemist on ilmse veaga,

saab kohus selle ise parandada.

II Ümberkujundamiskava kinnitamine

14. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid

kokku 3863,31 eurot.

FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja

ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

Antud juhul ei ole kavale vastu vaielnud ükski võlausaldaja, kelle nõue kava alusel

ümberkujundamisele kuulub. Swedbank AS esitas vastuväite nõude suurusele ning sealt

edasi ka kavale, kuid kuna Swedbank AS-i nõue jääb kavast välja ehk tema nõuet

kavaga ümber ei kujundata, siis loeb kohus, et Swedbank AS ei ole kavale vastuväidet

esitanud. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada

FIMS § 26 lg 1 alusel.

15. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei

eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate õiguspärased nõuded täidetakse 100% ulatuses.

Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud

makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Võlgnik on

pensionär, mistõttu tal pole võimalik teha kuumakseid suurtes summades. Kava järgi

maksaks ta igakuiselt umbes 100,46-110,70 eurot, mis on talle jõukohane ning tagaks

samal ajal kohustuste vähenemise ning võimaldaks enda toimetulekut. Kohus leiab, et

võlgnik on võimeline ümber kujundatavaid nõudeid enda pensionist täitma. Pension on

võlgnikul 731,31 eurot, kuumaksed kõige rohkem 110,70 eurot, millest jääb vaba raha

kohustuste ja kulude kandmiseks 620,61 eurot. Võlgnikule tuleb anda võimalus kava

täitmiseks ning enda elukoha säilitamiseks.

16. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik

kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate

kulude kõrval ka võlgnevusi.

Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus FIMS § 26 lg 1 alusel ümberkujundamiskava.

17. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma

usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed

juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel

taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on

need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-

des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.

18. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st

35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta

möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta,

kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult

küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.

Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada üks kord aastas 01.

märtsiks, millest viimane 01.03.2028. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka

teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb

võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist

võlgnikult) esitada kohtule aruanne 01. aprilliks 2028.

Menetluskulude jaotus

19. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

20. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik

palus määrata enda tasuks 1215 eurot (13,5h x 90€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on

tehtud ka maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud

(usaldusisik taotlust ei esitanud), ning võlgade ümberkujundamise menetluses.

21. Kohus märgib, et ärakuulamisel 29.08.2024.a avaldas usaldusisik, et tema eeldatav tasu

suurus on 700 eurot, millest lähtudes määras kohus ka usaldusisiku tasu ettemaksu

suuruse ja tasumise korra. Ärakuulamisel oli usalduslikule teada võlgniku majanduslik

seis ja ülevaade kohustustest, mistõttu on arusaamatu, et usaldusisik ise hindas töö

mahtu siis 700 euroga, kuid töö lõppedes esitas tasu taotluse rohkem kui 1,5 korda

suuremas summas. Ümberkujundamiskavast ja selle lisadest ei nähtu mingeid

ootamatult selgunud keerukusi või probleeme, millega usaldusisik ärakuulamise ajal

arvestada ei saanud ja mis oleks ootamatult töö mahtu tõstnud.

22. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot

kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine

haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei

kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja.

23. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses

usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses

kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise

menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on

summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule

vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel

on kuutasu alammääraks 820 eurot.

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär maksejõuetusmenetluses ja võlgade

ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 164 eurot.

24. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 13,5 h. Usaldusisik

palub määrata tema tasu suuruseks 1215 eurot. Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud

90 eurot tunnis kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kohus on

seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud ja

vajalikud, kuid ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus märgib, et menetlus ei olnud

tavapärasest pikem ega keerukam. Võlgnikul oli vähe nõudeid ja võlausaldajaid. See

tähendab, et usaldusisiku töökoormus oli väiksem kui tavapärastes menetlustes.

Usaldusisik pidi vähem materjale läbi töötama. Nimetatu kajastus ka

menetlusdokumentide (võla- ja varanimekiri, kava, seisukoht jms) sisus ning pikkuses.

Kohus leiab, et mõistlik ajakulu maksejõuetusmenetlusele ja võlgade

ümberkujundamise menetlusele on kokku 10 tundi, sellest 3,5 tundi

maksejõuetusmenetluses ning 6,5 tundi võlgade ümberkujundamise menetluses.

25. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 90 eurot on põhjendatud

ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning

ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.

26. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 900 eurot (10h x 90€/h), millest

315 eurot on tasu maksejõuetusmenetluses ning 585 eurot tasu võlgade

ümberkujundamise menetluses.

27. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse võimaluse korral anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus märgib, et menetlusabi andmine ei ole antud

menetluses ja antud asjaolude alusel võimalik. Menetlusabi on võimalik võlgnikule

määrata siis, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot (FIMS § 54 lg 2, kui

tegemist on menetluse raugemise olukorraga ja võlgnik taotles kohustustest vabastamise

menetlust) või kohustustest vabastamise menetluses (FIMS § 54 lg 7). Seadusandja

soov on, et võlgade ümberkujundamismenetluse rahastaksid ikkagi võlgnikud ise.

Võlgade ümberkujundamise menetluses pole ette nähtud menetlusabi ning pole ka muid

aluseid menetlusabi määramiseks. Kui võlgnikul pole võimalik maksta usaldusisiku

tasu, siis ei saa võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viia ja tegemist võib olla

maksejõuetuse olukorraga. Võlgade ümberkujundamise menetluses peab võlgnikul

olema vara, mille arvelt usaldusisiku tasu ja kava täita.

Võlgnik on praeguses menetluses tasunud usaldusisiku tasu ettemaksu ning suudab

eeldatavalt ka kava täita.

28. Kuna kohus menetlusabi anda ei saa, peab võlgnik usaldusisiku tasu ise maksma.

Usaldusisiku tasust on 700 eurot võimalik välja maksta võlgniku poolt kohtu

tagatiskontole makstud usaldusisiku tasu ettemaksust ning 700 eurot ületav osa tuleb

maksta võlgnikul endal. Selles osas võiksid võlgnik ja usaldusisik saavutama

omavahelise kokkuleppe.

Usaldusisiku tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud

büroo pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik