3-24-3438/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3438

Määruse kuupäev

04.02.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses mälupulga kasutamise keelamisega

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja nr 3-24-3004 materjalide juurest

käesoleva asja juurde Tartu Vangla 14.01.2025. a vastusega

kohtule esitatud Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a

käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla

kodukord“.

2. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

3. Jätta rahuldamata Siim Grossbergi taotlus

põhiseaduslikkuse

järelevalve

kohtumenetluse

algatamiseks.

4. Jätta Siim Grossbergi taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

5. Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 5 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks

Tartu Vanglale.

ASJAOLUD

1. S. Grossberg (edaspidi ka kaebaja) esitas 21.10.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise

taotluse, milles soovis saada mittevaralise kahju hüvitist 1500 eurot selle eest, et ta on

sunnitud viibima ebainimlikes kinnipidamistingimustes, mis ei vasta enam tänapäeva

normidele. Mälupulga kasutamise keelamine vaba aja sisustamise ja õppimise eesmärgil, kui

kaebajal on luba kasutada USB-funktsiooniga televiisorit, on kaebaja hinnangul inimväärikust

alandav. Vangla täituvus on väga madal, mistõttu ei esine enam julgeolekuohtu mälupulga

kasutamisel. Vangla müüb kaebajale televiisori, millel on USB-liidese võimalus, kuid kaebaja

seda kasutada ei saa. Vangla tegevus on inimväärikust alandav.

3-24-3438

1.1. Tartu Vangla jättis 20.12.2024. a otsusega nr 1-13/24/575-2 kahjunõude rahuldamata.

Tartu Vangla saab kahju hüvitamise taotluses toodud viitest kinnipeetavate arvu vähenemisele

ja Tartu Vangla täituvusele aru, et kaebaja sooviks on saada hüvitist perioodi eest alates

01.07.2024, mil Tartu Vanglas toimusid ümberkorraldused ja vanglas karistust kandvate

kinnipeetavate arv vähenes.

Tartu Vangla mõistab kaebaja soovi sisustada oma vaba aega sarnaselt inimestele, kes

viibivad vabaduses, kuid kaebaja viibib kinnipidamisasutuses, kus piiratud ressurssidest ning

kehtivatest keeldudest tulenevalt ei ole vaba aja sisustamine niivõrd mitmekesiste vahendite

abil paratamatult võimalik. Selleks, et vangla võimaldaks kaebajal kasutada mälupulka, peaks

see olema vanglas lubatud. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavatele

keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara

kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, ei ole kooskõlas karistusena

mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, raskendavad oluliselt vanglal

hügieeninõuete täitmist või nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku

luba. Sama paragrahvi lg-d 3 ja 4 sätestavad, et kinnipeetavale keelatud asjade loetelu

kehtestab määrusega justiitsminister ning vanglateenistus võib täiendavalt keelata aineid ja

esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud

tingimustele. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §

11 lg 1 alusel on vangla direktori pädevuses teha otsuseid VangS § 15 lg 4 alusel. Samuti

sätestatakse VangS § 105 lg-te 21 ja 3 kohaselt reguleerimist vajavad asjaolud vangla

kodukorras, mille kinnitab vangla direktor. Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga

kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ punkti 7.1.32 kohaselt olid kinnipeetavale keelatud

andmekandja ja selle lugeja. Sarnane säte on ette nähtud ka Tartu Vangla 16.09.2024. a

käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ punktis 7.1.31. Mälupulga näol

on tegemist andmekandjaga, mille omamine on vanglas keelatud. Kodukorra näol on tegemist

üldkorraldusega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus

haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-

õigusliku seisundi muutmisele. HMS § 60 lg-te 1 ja 2 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on

täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik

igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Kodukorra punkti 7.1.32 näol oli tegemist

kehtiva normiga, mida ei olnud kehtetuks tunnistatud vaidemenetluses. Samuti ei olnud

viidatud normi tühistanud kohus. Seega oli viidatud norm kehtiv ning seega täitmiseks

kohustuslik nii kinnipeetavale kui ka vanglale. Ka kahju hüvitamise taotluse esitamise hetkel

kehtiva kodukorra punkti 7.1.31 näol on tegemist kehtiva sättega, mille tõttu ei saa vangla

lubada selliste esemete kasutamist kinnipeetavate poolt. Kuivõrd televiisori USB-liidese

eesmärgipärane kasutamine eeldab selle kasutamist andmekandjalt andmete lugemiseks, ei

saa vangla taolist teleri funktsionaalsust ka lubada. Vanglal ei ole õigust kinnipeetava vara

rikkuda, sh hakata televiisorilt eemaldama liideseid, mis on tehase poolt sellele lisatud. Pärast

vabanemist on kaebajal võimalik oma telerit koos kõigi selle funktsioonidega kasutada.

Teatud funktsioonide kasutamise piiratust saab pidada vangistusega kaasnevaks paratamatuks

ebameeldivuseks.

VangS § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida televisioonisaateid. Tartu Vanglas on

kinnipeetavatel võimalik jälgida erinevaid telekanaleid (nt ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Duo 4,

Duo 5, TV6, ETV+, TBN, TV3+, Eurosport, DeLuxe Music HD, Sky News int, MTV,

Euronews, Live TV, RTL, 3SAT, PRO7 Serbia RTS Cvet HD). Telekanalite valik ja nendelt

edastatav sisu on seega piisavalt mitmekesine. Kaebajal on võimalus kuulata ka raadiosaateid

kambri seinal oleva terminali vahendusel (Raadio 4, Raadio 2, Pereraadio, Retro FM ja

Vikerraadio).

3-24-3438

2. S. Grossberg esitas 20.12.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot seonduvalt mälupulga kasutamise

keelamisega. Kaebaja on sunnitud viibima ebainimlikes kinnipidamistingimustes, mis on

amortiseerunud ja ei vasta enam tänapäeva normidele. Mälupulga kasutamise keelamine vaba

aja sisustamise ja õppimise eesmärgil, kui kinnipeetaval on luba kasutada USB-liidese

kasutamist toetavat telerit, on inimväärikust alandav. Kaebaja leiab, et vangla ei saa müüa

telereid, mille kõik lisafunktsioonid on vanglas keelatud ja mille kaudu saab toime panna

VSkE rikkumisi (USB-funktsiooni kasutamine on karistatav). Vanglas müüdavate suure

jõudlusega telerite suur jõudlus nende kasutamisel seisneb antennikaabli pesa kasutamises ja

20 ebahuvitava telekanali vaatamises. Kaebajale on meelepärased üksnes 2–3 telekanalit.

Kaebaja teleril puudub Smart-TV funktsioon ja seega USB-liidese keelamine on ebainimlik ja

ebaproportsionaalne. USB-funktsioon on asendamatu võimalus vaba aja sisukaks veetmiseks.

Kaebaja tahab kasutada mälupulka eelkõige õppematerjali ja muusika ning filmide

tarbimiseks. Mälupulk on andmete talletamiseks ja see ei saa endast kujutada ohtu vangla

julgeolekule ning seda ka seetõttu, et vangla täituvus on vähene. Mälupulkade keelamine

vanglas ei ole põhjendatud, kuna keelust olenemata on mälupulgad vanglas kinnipeetavate

seas kasutusel. Vangla kodukord on täis kaalutlusvigasid ja tuleb tunnistada

põhiseadusevastaseks.

Kaebaja taotleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus amortiseerunud kodukorra,

VSkE ja seda õigustava VangS osas, mis puudutab imperatiivsete sätete diskretsiooni piiride

puudumist ja üldist vanglale võimaldatud lõputut kaalutlusõigust kaebaja põhiõiguste

piiramisel. Kaebajale põhjustatakse vangla tahtliku tegevuse ja tegevusetusega olulist heaolu

langust. Kaebajale tekitab stressi, et talle keelatakse mälupulga kasutamist, kuigi tema teleril

on USB-liides. Kaebaja õigusi oma vaba aja sisustamisel piiratakse ebaproportsionaalselt ja

täie agressiivsusega. Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.31 tuleb tunnistada täies ulatuses

õigusvastaseks, sest see keeld on amortiseerunud.

Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Kaebaja

palub määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kaebaja ei suuda ennast ise esindada, kuna

tema esitatud kaebuste hulk on suur ja tal on raske adekvaatselt materjalides orienteeruda.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse ehk nõude

kaebajale põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 1500 euro ulatuses (HKMS § 37 lg 2

p 4). Nõude aluseks on see, et kaebaja ei saa kasutada enda televiisoril vaba aja veetmiseks

mälupulka. Kaebaja leiab, et mälupulk ei tohiks olla vanglas keelatud ese, arvestades muu

hulgas vangla täituvuse vähesust. Kaebaja on küll palunud kaebuses ka Tartu Vangla

kodukorra punkti 7.1.31 õigusvastaseks tunnistamist, kuid kohus ei käsita seda taotlust

eraldiseisva nõudena. Esiteks –kahju hüvitamise nõue hõlmab endas väidetava kahju

tekitanud vangla tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist. Olukorras, kus

kaebaja heidab vanglale ette kuni 15.09.2024 kehtinud Tartu Vangla kodukorra p-st 7.1.32 ja

Tartu Vangla direktori 16.09.2024. a käskkirjaga kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p-st

7.1.31 lähtumist, tuleks kohtul hüvitamisnõude lahendamisel hinnata kahjunõudest lähtudes

ka nimetatud kodukorra punktide õiguspärasust. Samuti tuleks kohtul juhul, kui ta leiaks, et

vaidlusalusel perioodil kehtinud kodukorra punktid ja nende muutmata jätmine olid

õigusvastased ning kaebajale on tekkinud sellega põhjuslikus seoses olev kahju, hinnata seda,

kas kaebaja oleks saanud kahju vältida nende kodukorra punktide kehtetuks tunnistamist

taotledes (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja § 3). Teiseks – tuvastamiskaebuse

võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg

2 esimene lause). Praegusel juhul oleks kaebajal enda õiguste kaitseks tõhusam taotleda Tartu

Vangla kodukorra punkti 7.1.31 tühistamist, läbides eelnevalt vastava kohustusliku kohtueelse

3-24-3438

menetluse ehk taotledes Justiitsministeeriumilt vastava kodukorra punkti kehtetuks

tunnistamist (VangS § 11 lg-d 41 ja 5, RVastS § 3). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks sellise

kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat

praeguses menetluses tühistamiskaebuse esitamisele.

4. Kohus tagastab kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

5. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu,

mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud

kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt

hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa

1000 eurot. Kohus ei ole riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas

taotleb kahju hüvitamist kaebaja. Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise

väljamõistmine on tõenäoline. Kaebaja võimalik kasu hüvitamisnõude esitamisel seisneb

rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega

seotud kuludega.

6. Kohtu hinnangul ei saa pidada asjaolu, et kaebajale ei võimaldata vaba aja veetmiseks tema

soovitud andmekandjat (mälupulka) tema teleriga kasutada, kaebaja õiguste intensiivseks

riiveks. Vastustaja on kahju hüvitamise taotluse lahendamisel välja toonud, et kinnipeetavatel

võimaldatakse jälgida 20 erineva sisuga ja erinevates keeltes telekanaleid ning

kambriterminali vahendusel saab kuulata viit erinevat raadiokanalit. See, kui kaebaja ei saa

näiteks vaadata konkreetseid talle meelepäraseid filme mälupulgalt, ei riiva kaebaja õigusi

intensiivselt. Asjaolu, et kinnipidamisasutuses on vaba aja veetmise tehnilised võimalused

piiratumad kui tavaelus, on vangistusega paratamatult kaasnev piirang. Isegi asjaolu, et

kaebaja teleril on olemas USB-liidese võimalus, ei tähenda, et selle võimaluse kasutamine

tuleb vanglas ilmtingimata tagada. Seega on väga vähe tõenäoline, et kaebajale määratakse

isiklikul teleril mälupulga kasutamise võimatuse ehk vaba aja veetmise võimaluste piiratuse

tõttu rahaline hüvitis, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1).

Kohus leiab, et põhjendatud ja proportsionaalne ei ole praegu täiemahulise kohtumenetluse

läbiviimine selleks, et anda hinnang, kas kaebajal on meelelahutuse ja/või mälupulgalt

õppimise võimaluste piiratuse tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

7. Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. RVastS § 7 lg 1 alusel on

kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Praeguses

asjas on vähetõenäoline, et kohus hindab vastustaja tegevuse õigusvastaseks. Vastustaja on

järginud vangistust reguleerivaid õigusakte ja Tartu Vangla kodukordasid (11.02.2013. a

käskkirjaga kinnitatud kodukorra punkti 7.1.32 ja 16.09.2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47

kinnitatud kodukorra punkti 7.1.31). On õige, et kaebaja õigused on mälupulga kasutamise

osas piiratud vastavalt VangS-s, VSkE-s ja Tartu Vangla kodukorras sätestatud keeldudega.

Kaebusest nähtub, et ka kaebaja mõistab, et tegemist on talle keelatud esemega. Vastavaid

haldusaktides sisalduvaid keelde ei saa kohtu esialgsel hinnangul pidada õigusvastaseks.

Kohus nõustub kohtueelses menetluses esitatud vastustaja põhjendustega selle kohta, et

mälupulga kasutamise lubamisega kaasneb oht vangla julgeolekule. Sellise eseme lubamise

või keelamise otsustamisel on määrava tähtsusega ühelt poolt kinnipeetava õiguste piiramise

ja teiselt poolt vangla julgeoleku tagamiseks vajalike pingutuste mõistlik tasakaalustamine.

Kohus peab vähetõenäoliseks, et kaebaja saavutab vastavate haldusaktidega kehtestatud keelu

õigusvastaseks tunnistamise alusel, et kaebajal ei ole piisavalt võimalusi meelelahutuseks või

et vangla müüb mälupulga kasutamise võimalusega telereid, kuid ei luba seda funktsiooni

kasutada.

3-24-3438

8. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

algatamiseks. Seda, et vanglal on õigus keelata kodukorras kinnipeetavale esemeid, on

kohtupraktikas läbivalt aktsepteeritud. Kohtu hinnangul ei esine kaebaja esitatud põhjendustel

vastuolu põhiseadusega.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg

2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

Riigi õigusabi

11. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

11.1. Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused

ning põhjendused.

Kaebaja on ka varasemalt suutnud esitada iseseisvalt

halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente. Üksnes 2024. aastal on

kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule 91 kaebust. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on

iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi.

Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika

kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kaebaja väljendatud

raskused ei ole sellised, mis õigustaksid riigi õigusabi andmist. Asjaolu, et kaebajal on kohtus

suur hulk kaebuseid ning ta ei suuda iseseisvalt neid adekvaatselt hallata, ei anna iseseisvalt

õigust riigi õigusabile. On kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu

poole erinevate kaebustega pöörduda.

11.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S. Grossbergi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS §

7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)