Legislator Case Law & Legislation
3-24-2279/6 AI generated

3-24-2279/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-2279/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.12.2024. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel.

Legislator headnote

AI generated

3-24-2279/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel.

Keywords

AI generated
reasonableness standing against building permit authorization to sue expenditure authorization authority tax deductible professional expenses unfair contract terms
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

04.02.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2279

Haldusasi

X.X.-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

Riigikohtu vastustega kaebaja pöördumistele

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.12.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.12.2024. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel.

2. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE

X.X. palub määruskaebuses anda talle advokaat riigi kulul. Ringkonnakohus käsitleb

kaebaja eeltoodud taotlust taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine

halduskohtumenetluses.

Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi

saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse

määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi

andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd,

kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi

anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi

õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi

andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda

taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat

avalikku huvi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate

jooksul esitanud suure hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates

kohtuastmetes ning talle on ka varasemalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi.

Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas on X.X. esitanud kaebuse halduskohtule, ka

määruskaebuse ja selles sisalduva riigi õigusabi taotluse ringkonnakohtule, olles koostanud

eelnimetatud dokumendid ise. Ringkonnakohtu hinnangul ei vaja kaebaja käesolevas asjas

õigusabi ning tema tegevus menetluslike otsustuste tegemisel (määruskaebuse esitamine, riigi

õigusabi taotlemine) näitab, et ta saab enda esindamisega ise hakkama ka Viljandi Haiglas

viibides. Kuigi kaebajale on kohaldatud psühhiaatrilist sundravi, ei takista see tal enda

esindamist ja kohtuga suhtlemist. Riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et

halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat

vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest

tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab

omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku

abi. Käesolevas haldusasjas esitas X.X. mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Ringkonnakohtule ei nähtu, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Kõike eeltoodut arvestades ei

pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab

ringkonnakohus X.X.-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)