3-24-3428/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3428

Haldusasi

X.W riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X.W

Menetlustoiming

Taotluse rahuldamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta X.W riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8; halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 203 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 20.12.2024 X.W (edaspidi ka taotleja) riigi õigusabi

taotlus. Taotleja soovib taotluse kohaselt riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses

ja õigusdokumendi koostamiseks.

2. Tallinna Halduskohus jättis taotluse 20.12.2024 antud määrusega käiguta. Taotlejal tuli

puuduste kõrvaldamiseks esitada tõendid riigi õigusabi taotluses kirjeldatud asjaolude kohta.

Tallinna linnal tuli vastata kas taotleja on ümbermatmise osas linna poole pöördunud ja

milliseid toiminguid on Tallinna linn seonduvalt pöördumisega teinud. Kohus tegi ka

päringud asjaomastele asutustele, seal hulgas krediidiasutustele taotleja majandusliku seisundi

hindamiseks vajaliku info kogumiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne

abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et

menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest

või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi

andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut

niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. Sama seaduse § 7 lg 1

p 4 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud

nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja

sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks

ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud.

Taotlejal oli ajavahemikul 19.08.2024 kuni 27.12.2024 sissetulekuid 2222, 37 eurot ja

väljaminekuid 2217, 59 eurot. Sissetulekud koosnesid peamiselt pensionist ja erinevatest

toetustest (Tallinna linna toetus, toimetulekutoetus, üksi elava pensionäri toetus), lisaks on

taotlejale väljastatud ka RIMI toidukaart. Väljaminekud seonduvad eelkõige eluaseme (kokku

355,34 eurot)-, side (kokku 222,38 eurot)- ja transpordikuludest (22 eurot),

Sotsiaalhoolekande poolt arestitud võlgade katteks minevatest pensionimaksetest (kokku

407,44 eurot) ja sularaha väljamaksetes (kokku 595 eurot). Ülejäänud väljaminekud

seonduvad enamalt erinevate kauplustes tehtud sisseostudega. Taotlejale on väljastatud RIMI

toidukaart, millega saab kaardile kantud summa piires osta toitu ning esmatarbekaupu ning

see asendab ostetud toiduabi jagamist üle Eesti. Kuigi taotlejal on toidukaart, tuleb arvestada

siiski vajadusega aeg-ajalt teha ka ühekordseid erakorralisi kulutusi. Riigikohtu suunistele

(RKÜK 12.04.2016 otsuses nr. 3-3-1-35-15 p 51) tuginedes võib eeldada, et lisaks seni

tunnustatud mahaarvamistele on ka igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast

vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Käesoleval aastal on

kuutasu alammääraks 886 eurot, millest 5% on 44,3 eurot. Kokku on taotlejal maha

arvatavaid kulutusi kokku 1007, 16 eurot. RÕS § 7 lg 1 p 4 toodud arvutuste kohaselt on

taotleja kahekordseks keskmiseks sissetulekuks 607, 6 eurot. Arvestades, et taotleja soovib

riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses, kus haldusorganil on muu hulgas

uurimispõhimõttest tulenev kohustus menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud välja

selgitada, ei pruugi taotleja olla õigustatud riigi õigusabi saama. Samas on justiitsministri

poolt 26.07.2016 vastu võetud määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord“ § 11 lg 1 kohaselt tasu õigusabi osutamise eest 39 eurot poole tunni

kohta, mida ei pruugi taotleja olla siiski võimeline maksma. Arvestades, et väljaspool riigi

õigusabi on advokaadi tasu üldjuhul veel kõrgem, võib olla põhjendatud taotlejale riigi

õigusabi osutamine. Riigi õigusabi andmise otsustamiseks tuleb lisaks hinnata ka kaebaja

haldusmenetluses osalemise perspektiivikust.

4. RÕS § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus tõi juba käiguta jätmise määruses välja,

et kalmistuseaduse (KalmS) § 9 lg 16 kohaselt tohib liivapinnase puhul kirstuga maetud surnu

ümber matta pärast ühe aasta möödumist ja niiske pinnase puhul pärast kolme aasta

möödumist surnu eelmisest matmisest. KalmS § 9 lg 15 kohaselt on surnu ümbermatmine

võimalik siis, kui kalmistu haldaja on sellega nõus. Tallinna linna 03.01.2025 vastusest

kohtule selgub, et G.H suri xx.xx.xxxx ja maeti Liiva kalmistule 07.12.2024 ehk enne ühe

aasta möödumist ei ole ühelgi juhul võimalik G.H ümber matta. Taotlejal on võimalik

Tallinna linna poole pöörduda uuesti pärast 07.12.2025. Eeltoodu kohaselt on taotleja

võimalus oma õigusi kaitsta ilmselt vähene. Kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik

2(2)