2-24-12042/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-12042

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12042

Tsiviilasi

J.O. hagi T.O. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2949,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J.O. (isikukood: XXX, elukoht: XXX , xxxxx, XXX).

Hageja seaduslik esindaja: M.V. (isikukood: XXX, elukoht: XXX,

xxxxx, XXX, e-post: XXX).

Kostja: T.O. (isikukood: XXX, elukoht: XXX-i ).

Kohtuistungi toimumise aeg

14.01.2025

Protokollija

Istungisekretär Krisli Koženkova

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.O. hagi T.O. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista Toomas J.O. J.O. kasuks elatis 250 eurot kuus alates 01.01.2024 kuni

31.03.2024 ja alates 01.05.2024 kuni 31.07.2024, s.o kokku 1500 eurot.

3. Välja mõista Toomas J.O. J.O. kasuks elatis 287,72 eurot kuus alates 08.08.2024 kuni

J.O. täisealiseks saamiseni.

4. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lõigetele 3 ja 4 ning

elatise suuruse arvestamisel võetakse arvesse PKS § 101 lg 5.

5. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku

esindaja M.V. poolt nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis“, näidates makse

selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Elatist makstakse iga

kalendrikuu eest ette.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 1-3, 8-10)

1. Hagiavalduse kohaselt on J.O. (hageja) M.V. ja T.O. (kostja) alaealine laps. Hagiavalduse

kohaselt maksab kostja hagejale kokkulepitud elatist omavoliliselt ja ebakorrapärases

summas nagu talle sobib.

2. M.V. ja kostja leppisid jaanuaris 2024 kokku, et kostja tasub elatist igakuuliselt 250 eurot.

Kostja ei ole alates jaanuar 2024 lapse ülalpidamiskuludesse rahaliselt panustanud,

väljaarvatud 17.04.2024 laekunud ülekanne summas 250 eurot.

3. Kõik lapse visiidid korraldab isa juurde lapse ema, sh kannab ning korraldab

transpordikulud ja annab lapsele kaasa vajalikud tarbeesemed. Isa ja lapse vaheline suhtlus

ei ole regulaarne ja stabiilne, isa kohtub lapsega endale sobival ajal arvestamata sealhulgas

lapse huve ja vajadusi. Laps viibib isa juures tööpäevadel 1-2 korda nädalas 1-2 tundi

korraga ja nädalavahetustel 2-3 korda kalendrikuus. Hageja igakuisteks kulutusteks on

575,44 eurot.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks perioodi 01.01.2024 -31.03.2024 eest elatis

900,99 eurot (3x300,33), hageja ei soovi elatist aprilli 2024 eest ja perioodi 01.05.2024 -

31.07.2024 eest 983,16 eurot (3x 327,72), kokku palub hageja kostjalt tagasiulatuvalt välja

mõista 1884,15 eurot.

5. Alates 01.08.2024 palub hageja kostjalt hageja kasuks elatis välja mõista igakuuliselt

miinimummääras.

KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 18)

6. Kostja ei nõustu esitatud hagiga, kuna ta on lapse sünnist saadik olnud lapsega enamuse

ajast koos ja ta on andnud lapse emale väga palju vabadust andnud. Enamus nädalavahetusi

on laps olnud tema juures.

KOHTU SEISUKOHT

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on J.O. vanemad M.V. ja T.O. , kes on

kohustatud PKS § 96 lg 1 kohaselt andma hagejale ülalpidamist.

8. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab hetkel emaga.

9. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse

vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist

ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga

10. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras ning

tagasiulatuvalt aasta, s.o alates 01.01.2024, va aprill 2024. a (hagi esitati 08.08.2024),

viidates sellele, et kostja ei ole täitnud oma ülalpidamise kohustust.

11. Kostja hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud ja ei ole tõendanud hageja ülalpidamise

kohustuse täitmist muul viisil.

12. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja kostja vastust hagile, leiab kohus, et kostjal

tuleb anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuna kostja ei ole

tõendanud, et on hagejale ülalpidamist andnud, on põhjendatud PKS § 108 alusel elatist

nõuda enne elatishagi kohtule esitamist aasta tagasiulatuvalt.

13. PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja palub

elatise väljamõistmist miinimummääras vastavalt PKS § 101 lõikele 1 muutuva suurusena.

14. Kuna vaidlust selle üle, et poolte vahel oli kokkuleppe, et kostja maksab hagejale elatist

alates 01.01.2024 250 eurot kuus ei ole, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis

tagasiulatuvalt summas 1500 eurot (perioodi 01.01.2024 -31.03.2024 eest 750 eurot ja

perioodi 01.05.2024 -31.07.2024 eest 750 eurot).

15. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest

tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis

ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt

lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et

mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses.

16. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid PKS § 102 lg 2 alusel elatise summat

vähendada.

17. Seega tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras alates

hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

18. PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 100 lg 4

järgi makstakse elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

19. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise

alates 08.08.2024. a 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust) kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele

3 ja 4 (järgmine indekseerimine on 01.04.2025), elatise suuruse arvutamisel võetakse

arvesse lapsetoetus (PKS § 101 lg 5), mis laekub hageja seadusliku esindaja arveldusarvele.

20. Juhul kui elatise suurust mõjutavad asjaolud muutuvad, saab kohustatud vanem pöörduda

kohtu poole elatise vähendamise nõudega.

21. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik