3-24-3340/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3340

Haldusasi

X.N-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X.N

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.12.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.N-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X.N-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.12.2024 määruse

resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta X.N-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X.N-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.12.2024

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.N (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 10.12.2024 kaebuse, milles taotles Lääne

ringkonnaprokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 5000 euro ulatuses.

Lääne ringkonnaprokuratuuri abiprokurör ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnik

tuginesid kriminaalasja algatamisel valedele alustele. Abiprokurör soovis lõpetada

kriminaalasja nr xxxxxxxxxxxxxx menetluse karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Kui kaebaja

küsis abiprokurörilt, kes tema kohta kuriteoteate esitas, vastati talle, et PPA ajakirjanduses

ilmunud artikli põhjal. Kuigi haldusasjas nr 3-24-2809 väitis prokuratuur, et kriminaalasja

ajendiks ei olnud meedias ilmunud artikkel, vaid Varjupaikade MTÜ koostatud dokument, on

see väide vale. Kaebaja sai raske depressiooni ja tal on neuroos, mistõttu on tal õigus nõuda

mittevaralise kahju hüvitamist.

3-24-3340

2. Tallinna Halduskohus tagastas 10.12.2024 määrusega kaebuse läbivaatamatult

(resolutsiooni p 1) ning selgitas, et X.N-il tuleb kahju hüvitamise nõue esitada

prokuratuurile (resolutsiooni p 2).

HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

(SKHS) § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi

isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle

süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 14 lg 2 järgi esitab isik

taotluse kahju hüvitamiseks SKHS §-de 5, 6 või 7 alusel kriminaalmenetluses prokuratuurile.

Kuna kaebuses kirjeldatud asjaolud viitavad süüteomenetluses põhjustatud kahjule, ei ole

kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuses.

3. X.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule 30.12.2024 määruskaebuse. Kaebaja taotleb

Lääne ringkonnaprokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 10 000 euro ulatuses.

Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja ei nõustu halduskohtu määruse

resolutsiooniga. Vaatamata ringkonnakohtu määrusele, kus soovitati kaebus prokuratuuri

vastu esitada halduskohtule, ei võetud seda ikkagi menetlusse.

X.N palub vabastada end riigilõivu tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel määruskaebust selliselt, et kaebaja

soovib vaidlustada halduskohtu 10.12.2024 määruse resolutsiooni p-i 1, millega tema kaebus

tagastati. Selle määruse resolutsiooni p 2, millega halduskohus selgitas, et kahju hüvitamise

nõue tuleb esitada prokuratuurile, ei ole edasi kaevatav (HKMS § 203 lg 1).

5. Määruskaebuse halduskohtu 10.12.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale võib HKMS §

207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud

(HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab minimaalsel

määral HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

6. X.N palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Kuna määruskaebuse esitamine

on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jääb see taotlus läbi

vaatamata.

7. Halduskohtu 10.12.2024 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või

muutmiseks ei ole alust. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebuses

kirjeldatud asjaolud viitavad süüteomenetluses põhjustatud kahjule ning sellise kaebuse

läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses.

8. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebusest nähtuvalt tekitati

kaebajale väidetavalt kahju seoses kriminaalmenetlusega, mis rajanes valele ja laimule (dtl 3).

Sellise kahju hüvitamist reguleerib SKHS, mis sätestab süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Riigikohus on pärast SKHS-i jõustumist korduvalt

piiritlenud selle kohaldamisala võrreldes HKMS-ga. Määravaks piiritlemiskriteeriumiks on

küsimus, kas hüvitist nõutakse kriminaalmenetluse toiminguga tekitatud kahju eest, sest

SKHS-i kehtestamise eesmärk oli vältida olukorda, kus halduskohus kontrollib

kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust (vt Riigikohtu 10.03.2023 määrus nr 3-22-500,

p 10).

2(3)

3-24-3340

9. Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul

õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus,

mille raames isikule kahju tekitati (SKHS § 7 lg 1). SKHS § 11 lg 2 järgi hüvitatakse

füüsilisele isikule sama seaduse § 7 alusel mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on

süüteomenetluses võetud vabadus, teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud,

kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust, rikutud tema sõnumi saladust või

teotatud tema au või head nime. Selline kahju hüvitamise taotlus tuleb SKHS § 14 lg 2

kohaselt esitada prokuratuurile, arvestades SKHS § 14 lg-s 4 ette nähtud tähtaegu. Kui

prokuratuur jätab kaebuse rahuldamata või läbi vaatamata, on õigus esitada kaebus

Riigiprokuratuurile (SKHS § 16 lg 1). Kui Riigiprokuratuur jätab kaebuse või taotluse

osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib

isik esitada Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas tekitati

kahju SKHS § 7 tähenduses (SKHS § 17 lg 1). Seega siinses asjas on prokuratuuri tekitatud

kahju hüvitamise nõude osas ette nähtud teistsugune menetluskord ning halduskohtul puudub

pädevus kaebust lahendada. Eeltoodut arvestades oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p

1 alusel põhjendatud.

10. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja sõnul esitas ta

kaebuse kahju hüvitamiseks halduskohtule, tuginedes ringkonnakohtu määruse suunistele.

Ringkonnakohus märkis 03.12.2024 määruse nr 3-24-2809 p-s 14, et määruskaebuse kohaselt

soovis kaebaja esitada kahjunõude mh Lääne Ringkonnaprokuratuuri vastu, kes kaebaja

hinnangul valetas halduskohtule 07.11.2024 esitatud vastuses. Ringkonnakohus selgitas, et

sellist uut nõuet ei saa esitada määruskaebemenetluses ringkonnakohtule, vaid kaebaja võib

esitada selle kohta uue kaebuse halduskohtule. Kaebaja nõudis 10.12.2024 kaebuses Lääne

ringkonnaprokuratuuri tekitatud kahju hüvitamist seetõttu, et prokuratuur ja sisekontrolli

ametnik olid kriminaalasja üles ehitanud valele ja laimule tuginedes (dtl 3). Seega ei ole

kaebaja siinses haldusasjas taotlenud kahju hüvitamist seoses haldusasjas nr 3-24-2809

esitatud prokuratuuri 07.11.2024 vastusega, vaid seoses kriminaalasja nr xxxxxxxxxxxxxx

ajendiga, mistõttu ei ole kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses.

11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 10.12.2024 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)