2-23-124453/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-124453

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi

X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2470,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ)

(registrikood 11542046),

volitatud esindaja Anu Volmer

Kostja X (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista Xlt (X) B2 Impact OÜ kasuks välja laenulepingust nr S225649881 tulenev

põhivõlg 1596,40 eurot, intress perioodi 06.12.2022 kuni 06.03.2023 eest 136,53

eurot, viivis perioodi 17.03.2023 – 09.10.2023 eest 287,99 eurot ja sissenõudmiskulu

summas 35 eurot.

3. Mõista Xlt (X) B2 Impact OÜ kasuks välja laenulepingust nr

S225650338 tulenev põhivõlg 315,84 eurot, intress perioodi 06.12.2022 kuni

06.03.2023 eest 36,64 eurot ja viivis perioodi 17.03.2023 – 09.10.2023 eest 62,57

eurot.

4. Jätta menetluskulud X (X) kanda.

5. Mõista Xlt (X) B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 350 eurot (riigilõiv).

6. Mõista Xlt (X) B2 Impact OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskulude

(350 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Toimetada kohtuotsus Xle (X) kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning

võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 637 lg 21).

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas 09.10.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega. Hageja

palub välja mõista kostjalt hageja kasuks Omaraha OÜ ja kostja vahel 06.10.2022 laenulepingust

nr S225649881 tulenev põhivõlg 1596,40 eurot, intress perioodi 06.12.2022 kuni 06.03.2023 eest

136,53 eurot, viivis perioodi 17.03.2023 – 09.10.2023 eest 287,99 eurot ja sissenõudmiskulud 35

eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks Omaraha OÜ ja kostja vahel

06.12.2022 laenulepingust nr S225650338 tulenev põhivõlg 315,84 eurot, intress perioodi

06.12.2022 kuni 06.03.2023 eest 36,64 eurot ja viivis perioodi 17.03.2023 – 09.10.2023 eest

62,57 eurot.

2. Nõude aluseks on Omaraha OÜ ja kostja vahel 06.10.2022 sõlmitud laenuleping nr

S225649881, mille kohaselt lepiti kokku laenusummas 1620 eurot, perioodiga 5 aastat,

krediidikulukuse määraga 4% aastas, intressimääraga 31,81% aastas, lepingu kestusega 60 kuud,

lepingutasuga 32,40 eurot ning kogu krediidi koheselt kasutusse võtmises täies mahus. Kostja

kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus kokkulepitud

maksegraafiku alusel (igakuine makse 54,22 eurot). Kostja poolt on lepingu katteks tehtud

tagasimakseid kokku summas 101,59 eurot, millest 23,60 eurot on arvestatud

maksegraafikujärgse põhiosa katteks, 74,84 eurot intressi katteks, 3 eurot menetlustrahvi katteks

ja viivise katteks 0,15 eurot. 22.02.2023 on kostja poolt tehtud tagasimakse kokku summas 46,90

eurot arvestatud

06.12.2022 maksegraafikujärgse põhiosa katteks 11,96 eurot, menetlustrahvi katteks 3 eurot ja

graafikujärgse intressi osamakse katteks 31,94 eurot. Kostja sai raha kätte aga jättis tagastamata

kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas Omaraha OÜ kostjale 01.03.2023 teatise, millega

andis täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ning oli

viivituses enam kui kolme järjestikuse, s.o osaliselt 06.12.2022 ning täielikult 06.01.2023,

06.02.2023 ja 06.03.2023 osamakse tasumisega. Omaraha OÜ ütles laenulepingu üles

16.03.2023 ja loovutas nõude hagejale.

3. Nõude aluseks on Omaraha OÜ ja kostja vahel 06.10.2022 sõlmitud laenuleping nr

S225650338, mille kohaselt lepiti kokku laenusummas 320 eurot, perioodiga 5 aastat,

krediidikulukuse määraga 45,7 % aastas, intressimääraga 34,93 % aastas, lepingu kestusega 60

kuud, lepingutasuga 7 eurot ning selles, et kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus.

Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus

kokkulepitud maksegraafiku alusel (igakuine makse 11,34 eurot). Kostja poolt on lepingu katteks

tehtud tagasimakseid kokku summas 16,52 eurot, millest 4,16 eurot on arvestatud

maksegraafikujärgse põhiosa katteks, 9,33 eurot intressi katteks, 3 eurot menetlustrahvi katteks

ja viivise katteks 0,03 eurot. 20.12.2022 on kostja poolt tehtud tagasimakse kokku summas 2,08

eurot arvestatud 06.12.2022 maksegraafikujärgse põhiosa katteks 2,05 eurot ja viivise katteks

0,03 eurot. 22.02.2023 tagasimakse summas 3 eurot on arvestatud menetlustrahvi katteks. Kostja

sai raha kätte aga jättis tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas Omaraha OÜ

kostjale 01.03.2023 teatise, millega andis täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks.

Kostja võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses enam kui kolme järjestikuse, s.o osaliselt

06.12.2022 ning täielikult 06.01.2023, 06.02.2023 ja 06.03.2023 osamakse tasumisega, ütles

Omaraha OÜ laenulepingu ülesse 16.03.2023 ja loovutas nõude hagejale.

4. Hageja on põhjendanud nii hagiavalduses, kui ka 01.10.2024 kohtule esitatud vastuses

kohtunõudele vastutustundliku laenamise kohustuse kohta järgmisi selgitusi. Hageja leiab, et ta

ei ole rikkunud antud nõuet. Hageja võttis arvesse kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt

esitatud andmete tõesust. Kostja esitas enne lepingu sõlmimist taotluse, milles märkis oma

sissetulekuks 3400 eurot, finantskohustusteks 200 eurot, muudeks kohustusteks 100 eurot ja 1

ülalpeetava. Hageja tegi päringud AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister. Kostjal kehtivaid

maksehäireid ei olnud. Kostja keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks analüüsiti kostja

arvelduskonto väljavõtet ja saadi sissetulekuks 3128 eurot. Omaraha võttis arvesse sissetuleku

3128 eurot, kohustused summas 1278,83, laenude osamakse summas 179,03, Omaraha

elatusmiinimumi 116,80 eurot ja ülalpeetavale kuluva 75 eurot. Seega hinnati kostja

maksevõimeks 1849,17 eurot ning seega oli kostja võimeline igakuiselt tasuma laenu summas

54,22 eurot ja teise laenulepingu kuumakset 11,34 eurot. Pangakonto väljavõttelt tuvastati kostja

kuue kuu regulaarne sissetulek tööandjatelt BSAB OÜ ja BESTPAR OY ning saadi keskmiseks

sisstulekuks 3128 eurot. Kuigi kostja tõi laenutaotluses igakuisteks finantskohustusteks 200 eurot

siis krediidiandja konto väljavõtet analüüsides arvestas finantskohustusteks ca 908 eurot.

Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis

krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suudab lepingust tulenevaid kohustusi

täita. Lisaks arvestas krediidiandja hasartmängurlust maksimaalse limiidi määramisel, mis oli

poole võrra väiksem kui oli tavapärane sellise skoor ja sissetulekuga kliendil 2022 aastal. Seega

moodustusid krediidi väljastamisel kostja finantskohustused kokku suurusjärgus 34,75% (908 +

179,03)/3128*100, mis on mõistlik osakaal. Kostja oli ka varasemalt hea maksekäitumisega

klient aastast 2020, kus täitis isik nõudeid nõuetekohaselt.

5. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud summas 350 eurot (riigilõiv) ning

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

6. Kohus toimetas hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale avalikult kätte 26.01.2024.

Samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et kostjale on Ametlikud Teadeanded kaudu kätte

toimetatud 29.12.2024 13.12.2024 kohtumäärus, milles kohus määras otsuse avalikult

teatavakstegemise ajaks 03.02.2025 ning palus kostjal vastata hagiavaldusele, kui ka hageja poolt

esitatud kohtunõude vastusele. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kostja menetluses ei

osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus rahuldab hagi.

8. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea

lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne

väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr

3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

9.

06.10.2022 sõlmisid kostja ja Omaraha OÜ laenulepingud nr S225649881 ja S225650338.

Laenulepingu nr S225649881 kohaselt lepiti kokku laenusummas 1620 eurot, perioodiga 5

aastat, krediidikulukuse määraga 41 % aastas, intressimääraga 31,81% aastas, lepingu

kestusega 60 kuud, lepingutasuga 32,40 eurot ning kogu krediidi koheselt kasutusele

võtmises täies mahus. Laenulepingu nr S225650338 kohaselt lepiti kokku laenusummas 320

eurot, perioodiga 5 aastat, krediidikulukuse määraga 45,7 % aastas, intressimääraga 34,93 %

aastas, lepingu kestusega 60 kuud, lepingutasuga 7 eurot ning kogu krediidi koheselt

kasutusse võtmises täies mahus.

10. Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus

kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja on teinud laenulepingu nr S225649881 alusel

makseid põhiosa katteks 23,60 eurot. Seega on antud lepingust tulenev põhinõude jääk

1596,40 eurot (1620 – 23,60) ja laenulepingust nr S225650338 tulenev põhinõude jääk on

315,84 eurot, kuivõrd kostja tegi põhiosa laenu katteks kokku 4,16 eurot (320 – 4,16).

11. Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks

olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab

kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1).

12. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaajas) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

13. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit on tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei

tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.

14. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

15. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,3%

(kohaldus alates 06.10.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,3% = 48,9%. Kostjaga

sõlmitud laenulepingus nr S225649881 on krediidi kulukuse määr 41% aastas ja

laenulepingus nr S225650338 45,7% aastas.

16. Kohus leiab, et laenulepingute nr S225649881 ja nr S225650338 vorminõuded olid täidetud.

Laenud on isikule välja makstud ning krediidikulukuse määr ei ületa lepingutes välja toodud

krediidi kulukuse määra. Krediidi kostja kasutusse andmine on tõendatud.

17. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

18. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised

selgitused. Hageja leiab, et ta ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

võttis arvesse kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Kostja

esitas enne lepingu sõlmimist taotluse, milles märkis oma sissetulekuks 3400 eurot,

finantskohustusteks 200 eurot, muudeks kohustusteks 100 eurot ja 1 ülalpeetav. Hageja tegi

päringud AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister. Kostjal kehtivaid maksehäireid ei

olnud. Kostja keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks analüüsiti kostja arvelduskonto

väljavõtet ja saadi sissetulekuks 3128 eurot. Omaraha võttis arvesse sissetuleku 3128 eurot,

kohustused summas 1278,83, laenude osamakse summas 179,03, Omaraha elatusmiinimumi

116,80 eurot ja ülalpeetavale 75 eurot. Seega hinnati kostja maksevõimeks 1849,17 eurot

ning seega oli kostja võimeline igakuiselt tasuma laenu summas 54,22 eurot ja teise

laenulepingu kuumakse 11,34 eurot. Pangakonto väljavõttelt tuvastati kostja kuue kuu

regulaarne sissetulek tööandjatelt BSAB OÜ ja BESTPAR OY ning saadi keskmiseks

sisstulekuks 3128 eurot. Kuigi kostja tõi laenutaotluses igakuisteks finantskohustusteks 200

eurot siis krediidiandja konto väljavõtet analüüsides arvestas finantskohustusteks ca 908

eurot. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja automatiseeritud metoodika tulemusel

jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suudab lepingust

tulenevaid kohustusi täita. Lisaks arvestas krediidiandja hasartmängurlust maksimaalse

limiidi määramisel, mis oli poole võrra väiksem kui oli tavapärane sellise skoor ja

sissetulekuga kliendil 2022 aastal. Seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja

finantskohustused kokku suurusjärgus 34,75% (908 + 179,03)/3128*100, mis on mõistlik

osakaal. Kostja oli ka varasemalt hea maksekäitumisega klient aastast 2020, kus täitis isik

nõudeid nõuetekohaselt.

19. Kohus loeb eelpooltoodud alusel tuvastatuks, et hageja on tuvastanud kostja

sissetulekuallika

(palgatulu) ja sissetuleku keskmise suuruse, kontrollides seda kostja konto väljavõtetega. Hageja

on arvestanud ühe ülalpeetavaga, samuti arvestanud elamiskuludega ning analüüsinud kostja

finantskulude suuruse suuremalt, kui kostja ise taotluses välja tõi. Kostja keskmine sissetulek

3128 eurot on kontrollitud kostja pangakonto väljavõttega. Konto väljavõttest nähtub, et kostjal

on nii suured, kui ka väiksed väljaminekud ja sissetulekud kasiinoga seoses (hasartmängurlus),

kui ka Eesti Loto, mida samuti hageja on arvestanud enne krediidi väljastamist. Seega on

tuvastatud, et laenuandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

20. Kohus peab kontrollima, kas lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning ülesütlemine

oli seeläbi kehtiv. Ülesütlemine on kehtiv, kui:

tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega;

tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks

koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja

nõutakse kogu võla tasumist; ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis; ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

21. Hageja väitel saatis hageja kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu kostjale 01.03.2023

teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 14 päeva

jooksul. Kostja võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses enam kui kolme järjestikuse, s.o

osaliselt 06.12.2022 ning täielikult 06.01.2023, 06.02.2023 ja 06.03.2023 osamakse

tasumisega. Sellest tulenevalt ütles Omaraha OÜ laenulepingu üles 16.03.2023 ja loovutas

nõude hagejale. Üles ütlemise eeldused olid täidetud ka selles osas, et hageja andis võla

tasumiseks vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja. Leping tuleb seega lugeda kehtivalt üles

öelduks alates 17.03.2023.

22. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli kehtiv leping, hageja on laenusumma kostja kasutusse

andnud, hageja ütles lepingu kostjapoolse makseviivituse tõttu üles ning kogu tasumata

laenusumma muutus sissenõutavaks. Hagejal on õigus VÕS § 396 lg 1 alusel nõuda laenu

tagastamist ning VÕS § 397 lg 1 kohaselt kokkulepitud intressi tasumist kuni lepingu

ülesütlemiseni.

23. Kohus on seega tuvastanud põhivõla ja intressinõude eeldused ja rahuldab hageja nõuded.

24. Hageja nõuab põhivõlgadelt viivist, vastavalt põhivõlalt 1596,40 eurot summas 287,99

eurot perioodi 17.03.2023 kuni 09.10.2023 (hagiavalduse esitamine) eest lepingujärgses

määras 31,81% aastas ning põhivõlalt 315,84 eurot summas 62,57 eurot perioodi 17.03.2023

– 09.10.2023 eest viivisemääraga 34,93 % aastas.

25. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. Vastavalt lepingutele on hagejal õigus nõuda viivist lepingujärgses

intressimääras. Lepingu kohaselt võib hageja nõuda viivist lepingujärgses intressimääras või

seadusjärgses viivisemääras, kui viimane on kõrgem.

26. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär.

27. Riigikohtu praktikast tulenevalt võib kokku leppida selliselt, et viivisemäär on võrdne

intressimääraga. Samuti oli viivisemäär lepingus välja toodud päeva- ja aastamäärana.

Kohus tuvastas, et võlg on sissenõutav. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada.

28. Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 (krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud) tulenevalt

on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitist. Pärast poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude

loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (VÕS § 167 lg 1).

Tulenevalt eeltoodust ja kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3 palub hageja kostjalt välja mõista

võla sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses

mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt,

edastades pärast lepingu lõppemist nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad:

20.04.2023 (25,00 eurot), 16.05.2023 (5,00 eurot), 30.05.2023 (5,00 eurot) (lisa 17), millega

seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda

tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt

täitnud - olles makseviivituses. Kohus rahuldab sissenõudmiskulude nõude summas 35

eurot.

29. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.

Menetluskulud

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

31. TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskuluks riigilõiv.

32. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

33. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud. Hageja toob välja, et on

tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 350 eurot (riigilõiv tasutud 10.10.2023). Hagejal

esindajakulusid ei ole.

34. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 2470,97 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 350 eurot. Seega

on hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

35. Kostjale on teave hageja menetluskulude kohta kätte toimetatud koos hagiavaldusega ja

menetlusse võtmise määrusega 26.01.2024 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja ei ole esitanud vastuväiteid hageja

menetluskuludele.

36. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 350 eurot.

37. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

38. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud

digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik