2-24-1591/26 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.02.2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-1591

Tsiviilasi

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti

filiaali hagi Tartu Linnavalitsuse vastu kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

1991,29 eurot

Hageja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB

Eesti filiaal (registrikood 12970620);

Hageja lepinguline esindaja: Martin Petermann;

Kostja: Tartu Linnavalitsus (registrikood 75006546).

Kostja lepinguline esindaja: Kadri Valdre.

Kohtuistungi aeg

15. jaanuar 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali hagi Tartu

Linnavalitsuse vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Apellatsioonkaebuse esitamisel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse ja menetleb asja ringkonnakohtus üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Juhul, kui pool

sellest hoolimata esitab maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (edaspidi ka hageja) esitas

29.01.2024 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagiavalduse Tartu Linnavalitsuse

(edaspidi ka kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagimaterjalidest nähtuvalt taotleb

hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 1658,14 eurot kahju hüvitisena

17.09.2022 toimunud kahjujuhtumi eest, milles väidetavalt kukkus

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küljest alla krohvi- või betoontükk, mille tagajärjel sai

kahjustada hageja juures kindlustatud sõiduk ning mille remondikulud hageja osaliselt

tasus.

2. Kostja vaidles 25.03.2024 hagivastuses hagile vastu, leides, et kahju tekitamine

xxxxxxxxxxxx küljest alla kukkunud tüki tõttu ei ole tõendamist leidnud.

3. Kohus teavitas 22.10.2024 määrusega, et menetleb asja TsMS § 405 lg 1 alusel

lihtsustatud korras lihtmenetluses koos kõnealuses õigusnormis viidatud lihtsustatud

menetluspõhimõtetega. Kohus tegi pooltele ettepaneku asja lahendamiseks

kompromissiga ja määras läbirääkimiste pidamiseks pooltele tähtaja.

4. Kuivõrd kostja teatas 29.10.2024, et ei nõustu asja lahendama kompromissiga, siis esitas

hageja 04.11.2024 kohtule taotluse kahjustada saanud sõidukit juhtinud A.J-i tunnistajana

üle kuulamiseks.

5. Kohus pidas asjas 15.01.2025 istungi, millel kuulas üle tunnistaja A.J-i. Kohus määras, et

teeb asjas otsuse hiljemalt 04.02.2025.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1 menetleb kohus hagi

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras (n-ö lihtmenetluses), järgides

üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 näeb ette, et kui

kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele

on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodust lähtuvalt lahendab kohus käesoleva

asja oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning piirdub kohtuotsuse

põhjendavas osas eelkõige õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

7. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1059 vastutab ehitisealuse maa omanik või isik,

kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, ehitise kokkuvarisemise tõttu,

ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud

kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või

kannatanu tegevus. TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt peab hagimenetluses kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega on VÕS

§-s 1059 sätestatud vastutuse eelduseks vajalik tuvastada, et kahju on tekkinud just

konkreetselt ehitiselt selle osade või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu,

kusjuures sellise asjaolu tõendamiskoormis on nõude esitanud hagejal.

8. Hageja väidab, et tema kahjunõude aluseks on asjaolu, et 17.09.2022 sai Tartus asuvalt

xxxxxxxxxxxx eraldunud betooni- või krohvitüki allalangemise tõttu kahjustada A.J-i

otseses kasutuses olnud sõiduk. Kuivõrd hageja hüvitas kindlustusandjana sõidukile

tekkinud kahju ja xxxxxxxxxxxx aluse maa omanik on kostja, siis nõuab hageja kostjalt

hageja poolt hüvitatud kahju hüvitamist.

9. Kohus on seisukohal, et asjas ei ole esitatud piisavalt tõendeid, mille alusel oleks kohtul

võimalik üheselt tuvastada, et sõidukikahju tekkis just xxxxxxxxxxxx eraldunud ja sealt

sõiduki peale kukkunud sillaosa (betooni- või krohvitüki) tõttu. Kohtul ei ole ühegi

hagiavaldusele lisatud dokumentaalse tõendi alusel võimalik tuvastada, et kõnealusele

sõidukile tekkis kahju just xxxxxxxxxxxx eraldunud ja allalangenud ehitisosa (betooni-

või krohvitüki) tõttu. Hageja esindaja ei osanud 15.01.2025 istungil öelda, kus ja millal

on tehtud hagiavaldusele lisatud fotod sõidukist ja selle kahjustustest, kuid samas kinnitas

hageja esindaja, et need fotod ei ole tehtud 17.09.2022 sündmuskohal, vaid alles hiljem

remonditöökoja poolt. Ka sõidukiga sõitnud tunnistaja A.J kinnitas 15.01.2025 istungil, et

ta ei näinud, mis tema sõidukile peale kukkus. Tunnistaja sõnul käis xxxxxxxxxxxx alt

läbi sõites vastu autot mingi „pauk“ või „müts“, misjärel oli tema sõiduki klaasile

tekkinud mõra, kuid ta ei peatanud autot, vaid sõitis sellega edasi spordivõistlusele. Alles

ca poolteist tundi hiljem samast kohast tagasi sõites peatas ta auto ja väitis, et silmas

xxxxxxxxxxxx all maas kivitükke, arvates, et need võisid tabada tema autot. Tunnistaja

sõnul tegi ta nendest kivitükkidest ka foto, kuid väitis istungil, et on selle foto ära

kustutanud. Seega võttes arvesse, et asjas ei ole esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit

selle kohta, et sõiduk sai kahjustada just xxxxxxxxxxxx eraldunud ja allalangenud

ehitisosade tõttu, ja ka tunnistaja ütlustega ei leidnud selline asjaolu tõendamist, siis ei ole

täidetud VÕS §-s 1059 sätestatud ehitisealuse maa omaniku vastutuse eeldused. Ehkki

sillaosa(de) eraldumine on üks võimalikest variantidest, mille tõttu A.J-i kasutuses olnud

sõiduk võis kahjustada saada, ei ole see tõenditega tõendamist leidnud. Seetõttu ei saa

välistada, et kahjustus võis tekkida ka mõnel muul põhjusel (nt eessõitva sõiduki mõjul

lennanud kivitüki tõttu või sillal olnud isiku(te) poolt alla visatud esemete tõttu vms). Ka

asjaolu, et A.J ei peatanud koheselt pärast kahjustuse tekkimist sõidukit ega fikseerinud

fotodega sündmusejärgset olukorda, samuti et A.J ei pidanud vajalikuks saata pärast

sündmuskohale naasmist väidetavalt tehtud fotot kivitükkidest kostjale, kui kostja oli

18.10.2022 kirjaga keeldunud hüvitamast A.J-i poolt esitatud kahjunõuet, tekitavad

kohtus kahtlusi selles, kas A.J-i sõidukile tekkinud kahjustused on ikka põhjustatud

xxxxxxxxxxxx eraldunud ja allalangenud ehitisosade tõttu.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi selle tõendamatuse tõttu rahuldamata.

MENETLUSKULUD

11. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud täielikult hageja

kanda. Arvestades, et kostja ei esitanud kohtule oma menetluskulude kohta menetluskulude

nimekirja, siis puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad ja hüvitatavad

menetluskulud.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik