2-23-14693/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-14693

Tsiviilasi

E.K. pankroti ja kohustustest vabastamise menetlus

Ärikeelu määramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. oktoobri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.K. määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): E.K. (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 23. oktoobri 2024 määrus osas, milles maakohus kohaldas

E.K. suhtes ärikeeldu ja edastas määruse äriregistrile kande tegemiseks (määruse

resolutsioonni punktid 9 ja 10). Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tagastada E.K.le määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot. Ülejäänud

menetluskulud ringkonnakohtus jätta E.K. kanda.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (pankrotiseaduse (PankrS) § 91 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (EMTA, võlausaldaja) esitas 16. oktoobril 2023

pankrotiavalduse E.K. (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. 3. oktoobri 2024

menetlusdokumendis taotles avaldaja võlgnikule ärikeelu kohaldamist. Maakohus arutas tsiviilasja

7. oktoobri 2024 istungil. Usaldusisik toetas istungil ärikeelu kohaldamist, võlgnik vaidles sellele

vastu.

2. Maakohus kuulutas 23. oktoobril 2024 välja võlgniku pankroti ja algatas kohustustest

vabastamise menetluse, samuti keelas võlgnikul kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja,

juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist (ärikeeld). Maakohus

selgitas, et võlgnik võib töötada töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel.

Maakohus leidis, et kuivõrd ärikeelu kohaldamine on pigem preventiivse mõjuga ja suunatud

tulevikku ning ärikeelul on ka pankrotimenetluse tagamise funktsioon, on põhjendatud kohaldada

võlgniku suhtes ärikeeldu ja keelata võlgnikul olla mistahes juriidiliste isikute juhtorgani liige,

prokurist või likvideerija. Ärikeelu kohaldamise kestus on piiratud pankrotimenetluse kestusega.

Vastavalt PankrS §-le 39 tuleb selle kohta teha kanne äriregistrisse.

Maakohus selgitas, et võlgnikul on lubatud töötada töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu

alusel. Piirangu kohaldamine on proportsionaalne, kuna ei piira võlgniku võimalusi tulu teenida ja

oma vara suurendada. Töötamise registri andmetel töötab võlgnik alates 5. novembrist 2023

töölepingu alusel OÜ-s A. suurettevõtte juhi ametikohal. Äriregistri andmetel on võlgnik juhatuse

liige kaheksas äriühingus. Võlgniku tegutsemine juhatuse liikmena ei ole aidanud kaasa tema

sissetulekute suurendamisele ega ka nõuete rahuldamisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu

määruse ärikeelu määramise osas.

Võlgnik leidis, et maakohus ei ole läbi viinud nõuetekohast ärikeelu määramise menetlust. Kuna

ärikeeld ei kohaldu automaatselt, peab kohus iga kord kaaluma, kas ärikeeld on vajalik,

põhjendatud, millises ulatuses tuleb seda kohaldada, ning millist preventiivset ehk

pankrotimenetluse tagamise funktsiooni see täidab.

Maakohus ei andnud võlgnikule võimalust avaldaja taotlusega enne kohtuistungit tutvuda ega oma

seisukohta esitada. Avaldaja esitas taotluse ärikeelu määramiseks 3. oktoobril 2024 ehk üks tööpäev

enne istungit, see tehti võlgnikule e-toimikus nähtavaks 4. oktoobril 2024, võlgnik tutvus sellega

alles pärast istungit. Kohtuistung toimus 7. oktoobril 2024 ja ärikeelu kohaldamise taotlus tuli

võlgniku jaoks üllatusena.

Avaldaja ärikeelu kohaldamise taotluses puudub igasugune põhjendus ärikeelu kohaldamise

vajalikkuse kohta. Maakohus on ainult selgitanud, et ärikeeld ei piira võlgniku võimalusi tulu

teenida ja oma vara suurendada, see aga ei saa olla põhjendus keelu kohaldamiseks.

Võlgnik oli enne ärikeelu kohaldamist juhatuse liige järgmistes äriühingutes: OÜ E. (registrikood

XXXXXXXXX), OÜ D. (registrikood XXXXXXXXX), OÜ G. (registrikood XXXXXXXXX), Z.

OÜ (registrikood XXXXXXXXX), OÜ A. (registrikood XXXXXXXXX), OÜ B. (registrikood

XXXXXXXXX) ning OÜ F (registrikood XXXXXXXXX). Võlgnik kinnitas, et kõikide nende

äriühingute lõppkasusaajateks on A.K. ja R.K., kes on võlgniku kuue- ja kaheksa-aastased

alaealised lapsed. Laste huvide seisukohalt peab nende huve esindama ja kaitsma nende

bioloogiline isa.

Kõik nimetatud äriühingud on pikaajaliselt tegutsevad, nendel ei ole ühtegi võlga, kõik

majandusaasta aruanded on esitatud.

Ärikeelu määramine tähendab isiku jaoks põhiõiguste märkimisväärset riivet, näiteks töökoha

valiku vabaduse (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 29 lg 1), ettevõtlusvabaduse (PS § 31) ja

omandi kasutamise vabaduse (PS § 32 lg 2) riivet. Seetõttu ei ole ärikeelu igakordne automaatne

kohaldamine õigustatud. Olukorras, kus ärikeelu seadmisel puudub eesmärk, näiteks ei aita see

konkreetsel juhul kaasa pankrotimenetluse läbiviimisele ega aita hoida ära võlgniku poolt

kolmandatele isikutele kahju tekitamist, võib ärikeeld töötada ka pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ühe eesmärgi, s.o võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses

rahuldamise vastu, kuna takistab võlgnikul tulu teenida ja oma vara suurendada.

Maakohus on põhjendanud ärikeelu kohaldamist ainult sellega, et selle kohaldamine ei mõjuta

võlgniku võimalust tulu teenida. See ei ole preventiivne eesmärk ega pankrotimenetluse tagamise

eesmärk, vaid on hoopis põhiseaduslike õiguste lubamatu piirang. Teiseks, ärikeeld ei võimalda

võlgnikul töötada tema juhitavate äriühingute juhatuse liikmena ja teenida iga kuu stabiilset palka

(vähemalt 2000 eurot), ehk kohustustest vabastamise menetluse vältel tegeleda tulutoova

tegevusega, lisaks ei võimalda ärikeeld genereerida eespool nimetatud äriühingutes kasumit, mis

võib ohustada võlgniku pereliikmete, eelkõige alaealiste laste tulevikuväljavaateid. Seega on antud

juhul ärikeelul pankrotimenetluse tagamisega vastupidine mõju, sest võlgnik suure tõenäosusega ei

suuda täita enda kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.

4. EMTA leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ärikeelu kohaldamise taotlusega sai

võlgnik tutvuda alates 4. oktoobrist 2024 ja esitas oma seisukoha 7. oktoobri 2024 istungil. Kohus

põhjendas 23. oktoobri 2024 määruse p-s 24, miks piirangu kohaldamine on proportsionaalne. Ka

võlgniku määruskaebuses toodud põhjendused on samasisulised istungil esitatuga. Sisuliselt väidab

võlgnik seda, et äriühingud, kus ta on juhatuse liige, on majanduslikult heal järjel ja on plaan palka

tõsta ja võlga maksta. Võlausaldaja juhib tähelepanu asjaolule, et võlgnik tutvus võlausaldaja

nõudega juba 15. novembril 2022 ja enam kui 2 aasta vältel on võla katteks laekunud vaid 16,81

eurot ning seegi ei olnud võlgniku enda initsiatiivil tehtud rahaline sooritus, vaid tasaarvestamine

võlgniku tagastusnõudega tuludeklaratsioonis esitatud andmete alusel. Võlgniku äritegevus ei ole

olnud suunatud võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses täitmisele. Võlgniku väited on

menetluse vältel olnud ebausaldusväärsed.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 23. oktoobri 2024 määruse resolutsiooni p-d 9 ja 10

tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ülejäänud osas on maakohtu määrus

jõustunud. Määruskaebus tuleb rahuldada.

7. Võlgnik on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes talle ärikeelu määramise osas. Ülejäänud

osas ei ole võlgnik maakohtu määrust vaidlustanud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1 ja § 659 koosmõjus).

8. PankrS § 91 lg 1 alusel võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse

lõpuni, kuid mitte kauem kui kohustustest vabastamise menetluse lõpuni, olla ettevõtja, juriidilise

isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.

Riigikohus on selgitanud, et ärikeelu kohaldamine toimub kohtu algatusel (vt ka TsMS § 476 lg 1),

mis mh tähendab, et kui nt võlgniku pankrotihaldur või võlausaldaja pöördub kohtu poole isikule

ärikeelu kohadamise palvega, ei ole kohus avaldusega seotud (vt RKTKm 22. veebruar 2010, nr 3-

2-1-124-09, p 27). Kui kohtu arvates halduri või võlausaldaja ettepanek ei leia tähelepanu, siis

kohus ei pea sellega tegelema, sh ei pea ära kuulama ka selle isiku seisukohta, kelle suhtes ärikeelu

kohaldamise menetluse algatamist kaalutakse ega tegema ka määrust ärikeelu kohaldamata jätmise

kohta. Kui kohtul on endal vastav informatsioon, siis võib kohus ärikeelu kohaldamise menetluse

algatada ka ise, ilma et ta peaks ootama vastavat taotlust haldurilt või võlausaldajalt (vt ka

Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 918). Ärikeelu kohaldamise menetluses on

menetlusosaliseks üksnes isik, kelle suhtes ärikeelu kohaldamist kaalutakse (RKTKm 22. veebruar

2010, nr 3-2-1-124-09, p 28; RKÜKo 2. mai 2017, nr 3-2-1-134-16, p 34). Erandiks sellest on

olukord, kui ärikeelu kohaldamise taotluse esitab kohtule maksejõuetuse teenistus, misjuhul peab

kohus võtma taotluse osas seisukoha ja maksejõuetuse teenistus on siis ka menetlusosaliseks

(PankrS § 91 lg 4).

Ärikeelu määramise menetluses EMTA võlausaldajana menetlusosaliseks ei ole, kuid see ei välista

tema ärakuulamist. Tema arvamuse ärakuulamine ei tee temast menetlusosalist (TsMS § 198 lg 3

kolmas lause).

9. PankrS § 91 lg-st 2 tulenevalt peab kohus ärikeelu kohaldamist põhjendama ja määrama selle

ulatuse, kohaldamise eeldused ning enne pankrotimenetluse lõppu lõpetamise võimaluse (PankrS §

91 lg 2 teine kuni neljas lause).

Kohtu kohustus ärikeelu määramist põhjendada kohaldub nii füüsilise kui ka juriidilise isiku

pankrotimenetluses. Riigikohus on selgitanud, et ärikeelu määramine ei või olla üldine, selle sisu ja

ulatus peavad olema selgelt määratletud ning ärikeeldu kohaldades peab kohus märkima, millise

ettevõtluse või majandustegevusega ei või isik tegeleda (RKTKm 22. veebruar 2010, nr 3-2-1-124-

09, p-d 15 ja 31). Ärikeelu määruse resolutsioonis ei piisa üksnes seaduse loetelu kordamisest.

Kohus peab määruse resolutsioonis väga täpselt märkima, mis on konkreetsele isikule keelatud.

(näiteks konkreetsete tegevusalade ja äriühingute liikide kaupa või ka konkreetsete äriühingute

järgi).

10. Praeguses asjas ei ole maakohus võlgniku suhtes ärikeelu kohaldamist sisuliselt põhjendanud,

rikkudes sellega oluliselt TsMS § 436 lg-s 1, § 463 lg-s 2 ja § 478 lg-s 1 ja PankrS § 91 lg-s 2

sätestatud menetlusõiguse normi. Maakohus on tsiteerinud PankrS § 91 lg 1 teksti ja leidnud, et

„kuivõrd ärikeelu kohaldamine on pigem preventiivse mõjuga ja suunatud tulevikku ning ärikeelul

on ka pankrotimenetluse tagamise funktsioon, on põhjendatud kohaldada võlgniku suhtes ärikeeldu

ja keelata võlgnikul olla mistahes juriidiliste isikute, kaasa arvatud välismaa juriidilised isikud,

juhtorgani liige, prokurist või likvideerija.“ Samuti on maakohus nimetanud kaheksa äriühingut,

mille juhatuse liige võlgnik maakohtu määruse tegemise ajal oli ja leidnud, et „võlgniku

tegutsemine juhatuse liikmena ei ole aidanud kaasa tema sissetulekute suurendamisele ega ka

nõuete rahuldamisele“.

Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et selliseid põhjendusi ei saa ärikeelu kohaldamisel pidada

piisavaks.

Füüsilisest isikust võlgniku suhtes ärikeelu kohaldamise üle otsustamisel on tegemist kohtu

kaalutlusotsusega, mille tegemisel peab kohus hindama ärikeelu kohaldamise vajalikkust ja

põhjendatust vastavalt konkreetse juhtumi asjaoludele, lähtudes ärikeelu kohaldamise eesmärgist.

Kohtu põhjendused diskretsiooni kohaldamisel peavad olema arusaadavd ning määrusest nähtuma.

Füüsilisest isikust võlgniku suhtes tuleb ärikeeld kohaldamisele eelkõige juhul, kui võlgnik on

olnud ettevõtja ja ettevõtjana ebaausalt käitunud ning kolmandate isikute huve kahjustanud.

Sarnaselt PankrS § 91 lg-s 2 sätestatuga võib ka füüsilisest isikust võlgniku suhtes kohaldada

ärikeeldu mh juhul, kui ta on teinud raske juhtimisvea PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Seejuures võib

füüsilisest isikust võlgniku suhtes ärikeelu kohaldamine tulla kõne alla ka juhul, kui ta on olnud

mõne juriidilise isiku juhatuse liige ning teinud selle juriidilise isiku juhatuse liikmena raske

juhtimisvea, mistõttu suurenesid ka võlgniku enda varalised kohustused (vt ka Pankrotiseadus I.

Kommenteeritud väljaanne, lk 914). Võlgnikule tuleb asjakohased etteheited enne ärikeelu

määramist teavaks teha ning anda võlgnikule võimalus esitada oma seisukoht (võlgniku

ärakuulamise osas vt käesoleva määruse p 11).

Maakohtu määrusest võlgnikule etteheidetavaid kohustuste rikkumisi, sh juriidiliste isikute

juhtimisel ei nähtu. Seega ei saanud maakohus ka hinnata, kas ärikeeld kui tulevikku suunatud keeld

aitab tagada võlgniku pankrotimenetlust. Maakohus ei ole kontrollinud ka ärikeelu eeldusi

menetluse tagamisel ega põhjendanud, kuidas ärikeeld konkreetsel juhul pankrotimenetlust tagada

aitab. Seega on maakohus oma diskretsiooni rikkunud.

Ringkonnakohus märgib, et EMTA pankrotiavalduse aluseks oli võlgniku suhtes tehtud ja täitmata

vastutusotsus, mille kohaselt on võlgnikul tasumata maksukohustusi kokku 64 481,10 eurot.

Kohustus võlgnikule tekkis seoses asjaoluga, et võlgnik rikkus OÜ XX juhatuse liikmena oma

kohustusi maksude tasumisel. Samuti puuduvad võlgnikul alates 2022. aastast tulumaksuga

maksustatavad sissetulekud, mistõttu kohustuse täitmine täitemenetluses nurjus võlgnikul vara

puudumise tõttu. Maakohus ei ole ärikeelu määramisel nimetatud asjaoludele tuginenud. Maakohtul

on võlgniku pankrotimenetluses menetlusnorme järgides õigus uuesti kaaluda võlgnikule ärikeelu

määramise vajalikkust.

11. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga ka selles, et maakohus ei kuulanud võlgnikku enne

ärikeelu kohaldamist nõuetekohaselt ära. Isegi kui võlgnik oleks enne esmaspäeval (7. oktoobril

2024) toimunud istungit tutvunud talle reedel e-toimikus nähtavaks tehtud EMTA taotlusega

ärikeelu kohaldamiseks, ei oleks ta saanud selle taotluse suhtes sisulist seisukohta kujundada, sest

taotluses puudusid põhjendused.

Kuigi ärikeelu kohaldamise reeglid on alates 1. veebruarist 2021 oluliselt muutunud, on jätkuvalt

asjakohane Riigikohtu varasem ärikeelu kohaldamise praktika nendes küsimustes, milles seadus ei

ole muutunud, sh isiku ärakuulamise osas (RKTKm 22.02.2010, nr 3-2-1-124-09, p-d 26–36).

12. Ringkonnakohus märgib, et seadusega kooskõlas ei ole ka füüsilisest isikust võlgnikule ärikeelu

kohaldamine kuni pankrotimenetluse lõpuni, nagu on sõnastatud maakohtu määruse resolutsiooni

p-s 9. PankrS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni

pankrotimenetluse lõpuni, kuid mitte kauem kui kohustustest vabastamise menetluse lõpuni, olla

ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Seega näeb

seadus ette, et füüsilisest isikust võlgnikule kohaldatud ärikeeld ei saa kesta pankrotimenetluse

lõpuni, kui kohustustest vabastamise menetlus lõpeb enne pankrotimenetluse lõppu.

13. Maakohtu määruse resolutsiooni p-s 10 on maakohus määranud „edastada käesolev määrus

resolutsiooni punkt 8 osas äriregistrile kande tegemiseks“. Kuna määruse resolutsiooni p-s 8 on

maakohus andnud pankrotihaldurile korralduse koostada võlausaldajate esimeseseks

üldkoosolekuks pankrotivara nimekiri, siis on selge, et selle punkti osas ei ole võimalik teha kannet

äriregistrisse. Võib eeldada, et maakohus on määruse resolutsiooni p-s 10 tegelikult soovinud

viidata resolutsiooni p-le 9, millega võlgnikule kohaldati ärikeeldu. Seda kinnitab ka määruse

põhjendus p-s 24 : „Vastavalt PankrS §-le 39 tuleb selle kohta teha kanne äriregistrisse“. Praegusel

juhul on võlgnik füüsiline isik, kes ei ole kantud äriregistrisse ka mitte füüsilisest isikust ettevõtjana

ja kelle suhtes kohaldati ärikeeldu PankrS § 91 lg 1 alusel, siis PankrS § 39 lg 1 asjas ei kohaldu.

14. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 2 alusel võlgniku

kanda. Määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot tuleb võlgnikule määruskaebuse rahuldamise

tõttu TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastada.

15. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule

üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses

tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel.

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on

pankrotiseaduses ette nähtud (PankrS § 5 lg 2).

PankrS § 91 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu või selle

kohaldamisest keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus,

kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse

peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kuna käesoleva määrusega

ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega ärikeeldu kohaldati, ei ole käesolev määrus

selline määrus, millega ärikeeldu kohaldatakse või selle kohaldamisest keeldutakse. Samuti ei ole

ärikeelu kohaldamise taotlust esitanud maksejõuetuse teenistus. Seega ei saa käesoleva määruse

peale esitada määruskaebust Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)