2-24-15451/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-15451

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.02.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15451

Tsiviilasi

Xe (X) hagi Yi (Y) vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 589,48 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: X (isikukood: XXX; elukoht: xxx)

Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood: XXX;

elukoht: xxx)

Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post:

xxx)

Kostja:

Y

(isikukood:

XXX;

e-post: xxx).

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista Yilt (Y) välja Xe (X) kasuks elatis summas 287,72 eurot (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot

(50% lapsetoetusest)) alates 11.10.2024 kuni täisealiseks saamiseni.

3. Punktis 2 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Määrata, et Y kohustub tasuma punktis 2 nimetatud elatise järgneva kalendrikuu eest

ette hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXXX

selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja

aastaarvu, mille eest elatist makstakse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

1(5)

2-24-15451

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Hageja jäi pärast

vanemate kooselu lõppemist elama seadusliku esindajaga. Koos elati perena ühises

eramus aadressil xxx. Hageja seaduslik esindaja katab üksinda lapsega seotud kulud.

Kostja keeldub ülalpidamiskohustuse täitmisest ega ole elatist maksnud. Kuigi seaduslik

esindaja on korduvalt elatist nõudnud, pole kostja seda tasunud.

2. Hageja igakuised keskmised kulud kokku on 880,45 eurot:

-

Kommunaalkulud: 0 eurot

-

TV, internet, telefon: 49 eurot

-

Riided ja jalatsid: 200 eurot

-

Hügieen(šampoonid, palsamid, dušigeelid, seebid): 30 eurot

-

Toidukulu: 200 eurot

-

Majapidamisvahendid: 15 eurot

-

Tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel; sh allergilised ravimid;

logopeed): 100 eurot

-

Lasteaiakulud: 96,45 eurot

-

Meelelahutus ms: 30 eurot

-

Muud kulud (sh trennid): 160 eurot.

3. Hageja seaduslik esindaja saab hageja eest lapsetoetust 80 eurot.

4. Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras

alates 11.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub elatise kanda C

arvelduskontole nr XXXXXXXX iga jooksva kuu 5 (viiendaks) kuupäevaks ette järgneva

kuu eest.

5. Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja ema katab lapsega

seotud kulud. Lapsevanemate omavaheline suhtlus on konfliktne, mistõttu hageja

seaduslik esindaja leiab, et kostja peab maksma elatist regulaarselt ja kindlas summas, et

tagada lapse huvide kaitse.

6. Kostja ei ela koos hagejaga. Hageja elab koos emaga vanemate ühisvarana kuuluva majas.

Kostja elab uue perega mujal ja käib majas vaid ebakorrapäraselt.

7. Kostja väide, et ta katab lapse kulutusi, ei pea paika. Kostja tasus lapse lasteaia ja

huviringide kulud viimati enne hagi esitamist (augustis ja septembris). Sellest ajast alates

2(5)

2-24-15451

on kõik lapsega seotud kulud kandnud ema. Kostja ja hageja kohtumised toimuvad harva,

mõned korrad kuus ja need on lühiajalised, mis ei anna alust elatise vähendamiseks.

Kostja ei ole esitanud tõendeid väidetavalt lapsele tehtud kulutuste kohta.

8. Kostja majanduslik olukord on hea. Kostja on varakas ja töövõimeline ega ole kohustatud

ülal pidama teisi isikuid. Seega on tal võimalik tasuda nõutud elatist.

KOSTJA VASTUS

9. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja märgib, et kostja, hageja ja hageja seaduslik

esindaja elavad koos aadressil xxx.

10. Kostja osaleb aktiivselt lapse igapäevaelus, kattes lapsega seotud kulutusi, sealhulgas

toidu ja riiete ostmist ning huvitegevuste korraldamist. Kostja katab lapse elamiskulud, sh

eluasemega seotud kommunaalkulud, kuna laps elab kostja omandis olevas majas. Lisaks

viib kostja lapse lasteaeda ja huviringidesse. Kostja leiab, et kindlas summas elatise nõue

ei ole põhjendatud, kuna ta katab olulise osa lapse kulutustest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

12. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;



kostja ei ole hagejale rahas elatist tasunud.

13. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise seadusjärgses

miinimummääras alates 11.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et elab hagejaga ühes majapidamises ning on

hageja ülalpidamiskohustust täitnud.

3(5)

2-24-15451

14. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on 880,45 eurot kuus. PKS § 99 sätestab,

et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste

kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul

ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema

vajadustest. Kostja ei ole hageja kulude suurust vaidlustanud. Eeltoodu alusel loeb kohus

hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 880,45 eurot kuus (PKS § 99),.

15. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras

elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle

puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest.

Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem

kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele

tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema.

Kostja on töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja

majanduslik seisukord on hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks

piisavalt hea.

16. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse

elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel

määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest

hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et

lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab

lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (RKTKo

12.05.2021, nr 2-18-6491, p 13.1).

Elatishagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse

rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses

andmises (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10;

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11).

Kostja ei ole tõendanud, et pooled jagavad ühist eluaset aadressil xxx) ning hageja on

nimetatud väite vaidlustanud. See, et kostjal on rahvastikuregistri kohaselt viidatud

aadressile sissekirjutus, ei tähenda, et kostja ka faktiliselt seal elab – rahvastikuregistri

andmetel puudub õiguslik tähendus. Samuti ei oma tähtsust see, et hageja vanemad on

jätkuvalt abielus. Abielusolek ei anna alust arvata, et pooled tingimata ühist eluaset

omavad. Ühtlasi ei anna kostja väitele kinnitust ülekannete tegemine kolmandatele

isikutele (dtl 70).

17. Kostja ei ole ka esile toonud asjaolusid ja tõendeid, mis annaks aluse PKS § 101 lg 6

kohaldamiseks. Seega on tõendamata, et kostja elaks koos hageja ja hageja seadusliku

esindajaga või et kostja osaleks vahetult hageja kulutuste kandmisel.

18. Kostja ei ole ka tõendanud, et vanemate vahel oleks kokkulepe, mille kohaselt on kostjal

kui lahuselaval vanemal õigus elatist tasuda muul viisil kui elatisraha ülekandmisega

teisele lapsevanemale.

4(5)

2-24-15451

19. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib

olla iga lapse puhul erinev:

-

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3). Alates

01.04.2024 on elatise baassumma 272,76 eurot.

-

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on keskmine

brutokuupalk 1832 eurot.

-

Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust. Alates 01.02.2023

kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse

suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Hagiavalduse kohaselt saab hageja

eest lapsetoetust hageja seaduslik esindaja. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud.

Võttes aluseks hagiavalduses esitatud asjaolusid ja PKS §-s 101 sätestatud elatise

arvutamise aluseid, kujuneb hageja PKS § 101 alusel arvutatud elatiseks (vt siit:

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) käesoleval ajal 287,72 eurot kuus.

20. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus.

21. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra vastavalt poolte taotlustele.

22. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus

pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja

poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest

tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib

kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

23. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1

sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

25. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

5(5)