2-24-142745/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-142745

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED maksekäsu kiirmenetluse

avaldus D.Y vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.01.2024 määrus (maksekäsk)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja AS Ühisteenused (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja AJ

Võlgnik D.Y (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 09.01.2024 määrus (maksekäsk) muutmata.

3. Jätta D.Y määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemisega seonduvaid kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4891 lg 5).

Asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED (avaldaja) esitas 25.11.2024 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.Y (võlgnik) vastu 158,82 euro saamiseks.

2. Kohus koostas 26.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, milles nõutav summa koos

menetluskuludega on 243,84 eurot. Kohus tegi võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale

maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõutav võlgnevus 15 päeva jooksul alates

makseettepaneku kättesaamisest. Kohus selgitas, et võlgnikul on õigus esitada 15 päeva

jooksul makseettepaneku kättesaamisest nõude või selle osa vastu vastuväide.

3. Maksettepanek on võlgnikule isiklikult kätte toimetatud 19.12.2024 e-toimiku vahendusel.

Võlgnik ei esitanud tähtaja jooksul (hiljemalt 03.01.2025) vastuväidet.

Maakohtu määrus

4. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond koostas 09.01.2025 maksekäsu, millega kohustas

võlgnikku tasuma avaldajale põhinõude 80 eurot ja kõrvalnõudeid 79,60 eurot ning hüvitama

riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot.

Määruskaebus

5. Võlgnik esitas maksekäsu peale määruskaebuse, milles palub maksekäsu tühistada.

Võlgnik tugineb määruskaebuse esitamisel TsMS § 489¹ lg-le 3 ning leiab, et avaldaja

esitatud nõue on selgelt põhjendamatu. Võlgniku sõnul ei olnud tema võlgnevuse tekkimise

ajal sõiduki omanik, mida kinnitab tema poolt esitatud sõiduki ostu-müügileping. Avaldaja ei

ole avalduses välja toonud, miks on just võlgnikku loetud parkimislepingu sõlminud isikuks.

Menetluse edasine käik

6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Avaldaja tõi välja,

et tegi sõiduki omaniku/vastutava kasutaja välja selgitamiseks päringu Transpordiametile ning

päringu vastusest nähtub, et võlgnik oli leppetrahvide koostamise ajal

antud

registreerimisnumbriga sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Sellest tulenevalt luges hageja,

et võlgnik on parkimislepingu pooleks.

7. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 23.01.2025 määrusega määruskaebuse üle

lahendamiseks kohtunikule.

8. Pärnu Maakohus jättis 24.01.2025 määrusega võlgniku määruskaebuse rahuldamata ning

edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

9. Võlgnik esitas 30.01.2025 täiendava seisukoha, milles toob välja, et on tõendanud, et tema

ei olnud leppetrahvide väljastamise ajal sõiduki omanik ega vastutav kasutaja. Samuti märgib

võlgnik, et ei ole saanud kätte avaldaja poolt saadetud meeldetuletusi ning ta ei olnud enne

maksekäsu kiirmenetlust teadlik, et avaldaja on tema vastu parkimistrahvi nõude esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maksekäsu tühistamiseks.

Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maksekäsu muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

11. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt

määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

12. TsMS § 4891 lg 2 kohaselt saab maksekäsu peale määruskaebuse esitamisel tugineda

nimetatud sätte punktides 1-3 nimetatud alustele.

Võlgnik tugineb TsMS § 4891 lg 2 p-le 3, mille kohaselt nõue, mille sissenõudmiseks

maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Võlgniku sõnul ei olnud tema

leppetrahvide väljastamise ajal sõiduki omanik, mistõttu on avaldaja esitatud nõue selgelt

põhjendamatu.

Maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue on TsMS § 4891 lg 2 p 3 mõistes selgelt

põhjendamatu, kui maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusena avaldaja poolt esitatud

asjaolusid arvestades ei ole nõuet õiguslikult võimalik rahuldada.

Avalduses esitatud andmetest nähtub, et võlgnik parkis 15.12.2021 ja 17.12.2021 sõidukit

registreerimisnumbriga XXXXXX avaldaja poolt opereeritavas tasulises parklas parkimise

eest tasumata. Avaldaja poolt kehtestatud parkimise eeskirja kohaselt loetakse sõiduki

parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel leping sõlmituks, mille alusel

kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Võlgnik ei

tasunud eraparklas parkimise eest, mille kohaselt on avaldaja koostanud leppetrahvinõuded 80

eurot (kummagi parkimise eest 40 eurot). Võlgnik ei ole leppetrahvinõudeid tasunud.

Avaldaja nõuab leppetrahvide tasumisega viivitamise eest viivist ning võla

sissenõudmiskulusid 30 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et

avaldaja nõue on selgelt põhjendamatu ning seda pole õiguslikult võimalik rahuldada.

Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja kui tasulist parklat opereeriv äriühing ja võlgnik

parkimislepingu. Võlgnik rikkus parkimislepingu tingimusi, jättes parkimise eest tasumata.

Tulenevalt lepingu tingimustest oli avaldajal õigus väljastada sõiduki omanikule/vastutavale

kasutajale leppetrahvinõue. Avaldaja on selgitanud, et kuna leppetrahvide väljastamise ajal oli

Transpordiametist saadud andmete kohaselt sõiduki omanik/vastutav kasutaja võlgnik.

Parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei

tõenda, et sõidukit juhtis muu isik (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Seega kuna

võlgnik ei olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks tõendanud, et sõidukit

juhtis muu isik, oli avaldajal maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades alus eeldada, et

parkimislepingu pooleks on võlgnik. Avaldaja saab nõuda võlgnikult maksekäsu

kiirmenetluse avalduses nõutavat summat VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ning VÕS 1132 lg

2 alusel. Võlgniku hilinenult esitatud vastuväited ei anna alust asuda teistsugusele

seisukohale.

13. Kuna võlgnik ei esitanud tähtajaks vastuväidet ning maksekäsu kiirmenetluse avalduses

välja toodud asjaoludel ei ole avaldaja nõue selgelt põhjendamatu, jätab ringkonnakohus

maksekäsu tühistamata ning võlgniku määruskaebuse rahuldamata.

14. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata ning maksekäsk tühistamata, ei hüvitata TsMS §

4842 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid (RKTKm 08.03.2017, 3-2-

1-165-16, p-d 12.1.–12.3).

(allkirjastatud digitaalselt)