3-23-1601/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1601

Haldusasi

O.C kaebus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti

17.04.2023 otsuse nr 4.-1/914-5 ning Tallinna

Linnavalitsuse 21.06.2023 korralduse nr 607

(vaideotsus) tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – O.C

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Janne Kivistik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna linna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu

16.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-1601. Teha asjas uus otsus, millega jätta O.C

kaebus rahuldamata.

2. Mõista O.C-lt Tallinna linna apellatsioonimenetluse kulude katteks välja riigilõiv 20

eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga ning jätta avaldamata

kaebaja aadress XXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.03.2025, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

3-23-1601

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.C esitas 11.11.2020 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile (STA) taotluse eluruumi

kohandamiseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014‒2020“ prioriteetse suuna

2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine,

keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.2 „Puuetega

inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ raames. Toetuse andmise tingimused on

kehtestatud sotsiaalkaitseministri 26.02.2018 määrusega nr 4 „Puuetega inimeste eluaseme

füüsiline kohandamine“ (määrus nr 4). Taotluse järgi on eluruumi kohandamise eesmärk

Tallinnas XXX asuvas eluruumis hügieenitoimingute parandamine (tualettruumi (s.t

pesemisruumi ja WC ühes ruumis või pesemisruumi) kohandus). Taotluse kohaselt vajab

taotleja terviseseisundi tõttu oma igapäevatoimingutes abi. Abi osutab ema, kellega koos

taotluse esitaja elab. Majas puuduvad pesemisvõimalused. Vaja on rajada kaasaegne

duširuum, kus saaks pesemise ajal istuda, ja paigaldada käetoed, mille vastu pesuruumis

liikudes toetuda.

2. STA juhataja 30.11.2022 otsusega jäeti kaebaja taotlus eluruumi füüsilise kohandamise

kulude katmiseks rahuldamata.

3. Tallinna Linnavalitsuse 15.02.2023 korraldusega nr 153 tunnistati STA juhataja

30.11.2022 otsus kehtetuks ning kohustati STA-d uuesti läbi vaatama O.C 11.11.2020 esitatud

taotlus ja teha uus otsus. Korralduse põhjenduste kohaselt ei ole STA taotluse läbivaatamisel

viinud läbi nõuetekohast haldusmenetlust, samuti on STA juhataja 30.11.2022 otsuses esitatud

taotluse rahuldamata jätmise põhjendused vastuolulised.

4. STA 17.04.2023 otsusega nr 4.-1/914-5 jäeti O.C taotlus eluruumi kohandamise kulude

katmiseks rahuldamata. O.C-l on Sotsiaalkindlustusameti 27.02.2018 ekspertiisi otsusega

tuvastatud keskmine puue. STA esindajad teostasid 17.03.2023 O.C juurde kodukülastuse

abivajaduse hindamiseks. Meetme „Puudega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“

eesmärk on eluruumi kohandamise kulude hüvitamine puuetega inimesele.

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 42 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse abistava

ülesandena eluruumi kohandamise sh isikule, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis

liikumise ja endaga toimetulekuga. SHS § 42 lg-st 2 tulenevalt tuleb eluruumi kasutamise

võimaluse kindlustamisel – eluaseme kohandamisel – lähtuda põhimõttest, et puudega isik

saaks võimalikult kaua iseseisvalt hakkama koduses keskkonnas ehk eluruumi piires oleks

tagatud liikumispuuet arvestav ligipääs igapäevaelu toimingutele, sh hügieenitoimingutele.

Eelduseks, et eluaseme eelmainitud kohandamine kindlustaks iseseisva hakkamasaamise

liikumispuudega inimesele, on igapäevaelu toiminguteks vajalike ruumide paiknemine samal

tasapinnal, kuivõrd liikumine 0-korrusele on raskendatud, järsk trepp on ja jääb ohtlikuks

liikumispuudega inimesele. Taotlusele on lisatud hinnapakkumised, milles ehitaja kirjeldab

tegevusi, mis oleks vajalikud olemasoleva ehitise omaduste muutmiseks, ning sisaldavad

ainult ehitustööde maksumust. Antud objektile planeeritud ehitustööde mahud ei vasta oma

2(9)

3-23-1601

iseloomult ja maksumuselt kodukohandusele. Eluruumi kohandamise taotluse vaidlustamise

menetluses tehti kodukülastus, mille käigus tutvuti olukorraga ja kuulati O.C selgitusi. O.C

oli seisukohal, et kodukohandus tulemusena peaks elamu 0-korrusele tulema tema tarbeks

vannituba ja elutuba/puhkeruum.

O.C kodu vajab enne kohandamise alustamist üldehituslikke tegevusi nagu põrandate

valamist, tellistest vaheseina ladumist ja tehnosüsteemide väljaehitamist ehk tegevusi, mis on

vältimatult vajalikud ehitise toimimiseks ja kasutusotstarbe järgseks kasutamiseks, ning ei

vasta oma sisult eluruumi kohandusele. Kodu kohanduseks antava toetuse eesmärk on tagada

puudega inimestele paremad elamistingimused ning tehtud kulud peavad olema sobivad,

vajalikud ja tõhusad. O.C taotluse sisuks on eluruumi kohandus, mille tulemusena valmib

elamu 0-korrusele vannituba ja elutuba/puhkeruum – sellise kodukohandusega ei kindlustata

eluruumi kasutamise võimalusi liikumispuudega inimesele.

5. O.C esitas STA 17.04.2023 otsusele vaide, mis jäeti Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2023

korraldusega nr 607 (vaideotsus) rahuldamata.

6. O.C esitas 17.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse STA 17.04.2023 otsuse nr 4.-

1/914-5 ning Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2023 korralduse nr 607 tühistamiseks ning

Tallinna linna kohustamiseks lahendada kaebaja taotlus uuesti.

Vastustaja on käitunud kaebajaga vastuoluliselt, kuivõrd korduvalt lubati, et kaebaja

kvalifitseerub toetusele. Korduvalt käisid vastustaja ametnikud kaebaja elukohas tingimustega

tutvumas (27.06.2022, 17.03.2023).

Kaebaja soovis taotluses pesuruumi ehitamiseks toetust, mitte täiendavat tualettruumi.

Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas 1. korrusel pesuruumi kasutamine on abikõlblik, kuid

keldrikorrusel see ei ole. Kaebajal tuleb igapäevaselt kasutada treppe, samamoodi tuleb

tualettruumi minekuks kasutada treppi. Kaebaja peab oma tööülesandeid täites käima pidevalt

treppidest. Selgusetuks jääb, kuidas keldrikorrusele viiv trepp on sedavõrd ohtlik, et kaebaja

seda enam kasutada ei saaks.

7. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

STA on kaebaja taotluse teistkordsel läbivaatamisel 17.03.2023 hinnanud kohapeal olukorda,

vestelnud kaebajaga ja analüüsinud kohanduse teostamiseks esitatud hinnapakkumisi.

Asjaolude kaalumisel on vastustaja jõudnud järeldusele, et eluruumi väljaehitamine ja sellega

kaasnevad kulud ei ole põhjendatud toetuse andmise tingimustes ette nähtud eesmärkide ja

tulemuste saavutamiseks.

SHS § 42 sätestab kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse abistada eluruumi kohandamisel

puuetega inimesi, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega.

SHS seletuskirjas on selgitatud, et kõige sagedamini vajavad kohandamist trepid, ukseavad ja

lävepakud, mis takistavad puudega inimestel turvalist liikumist ja igapäevaste tegevuste

tegemist. Spetsiifilisemateks probleemideks on nt sobimatu mööbel ja lülitid ning allergeenid.

Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrusega nr 26 kehtestatud „Sotsiaaltoetuste maksmise

tingimused ja kord“ (määrus nr 26) näeb sissetulekust sõltuva toetusena ette võimaluse

eluruumi kohandamise kulu hüvitise maksmise. Eluruumi kohandamise kulu hüvitamise

eesmärk on soodustada puudega inimese iseseisvat toimetulekut ja leevendada või kõrvaldada

puudest tingitud takistusi eluruumis liikumisel, enesega toimetulekul ning eluruumi

sisenemisel ja sealt väljumisel. Toetuse saamiseks peab taotleja vastama toetuse taotlemise

tingimustele.

3(9)

3-23-1601

Määruse nr 4 seletuskirja kohaselt hõlmab kohandus hügieenitoimingute parandamiseks

näiteks pesemisruumis vanni asendamist dušiga, tavapärase klosetipoti asendamist inva-WC-

potiga, tavalise kraanikausi asendamist invakraanikausiga. Seletuskirjas on rõhutatud ka

kohaliku omavalitsuse kohustust tagada, et toetatav tegevus tuleneks otseselt puudega seotud

erivajadustest ja projekti lahendus oleks optimaalne. Seega saab kohalik omavalitsus toetada

olemasoleva pesemisruumi kohandamist puudega inimese vajadustele vastavaks, mitte aga

selle väljaehitamist.

Määruse nr 4 rakendamiseks on Tallinna Linnavolikogu 31.05.2018 määrusega nr 10

kehtestanud „Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise korra“ (määrus nr 10), mille

§ 7 lg 4 sätestab taotluse rahuldamata jätmise alused. STA jätab taotluse rahuldamata, kui

eluruumi soovitud viisil kohandamine ei paranda taotleja liikuvusega seotud toiminguid või

esinevad muud asjaolud, mille tõttu eluruumi kohandamine ei ole taotleja vajadusi arvestades

mõistlik.

Kaebaja taotluses ei olnud teavet, millise hoones asuva eluruumi kohandust kavandatakse.

Hinnapakkumistega tutvumisel jõudis STA tõdemuseni, et kavandatav ehitis ei vasta

kohanduse eesmärgile. Kaebaja soov on rajada pesemisruum elamu 0-korrusele, mis on välja

ehitamata ja muldpõrandaga. Pesemisruumi rajamiseks 0-korrusele on vajalikud mahukad

ehitustööd, mida ei saa lugeda eeltoodud õigusaktidest tulenevalt eluruumi kohanduseks. Ka

meetme rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus on oma 22.08.2023 e-kirjas leidnud, et

tualettruumi rajamine elamu 0-korrusele ei ole abikõlblik. Toetuse andmise eesmärk on tagada

puudega inimestele paremad elamistingimused ning tehtud kulud peavad olema sobivad,

vajalikud ja tõhusad. Tulenevalt sellest peab kohalik omavalitsus tegema otsuse, kas

pesemisruumi rajamine on kõige optimaalsem ning kas kõik planeeritud tööd on vajalikud

eesmärkide saavutamiseks.

Määruse nr 4 kohaselt on kohandatav eluruum ruum või ruumide kogum, sh abiruumid, mis

on ette nähtud aastaringseks elamiseks. SHS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peab tagatav või

kohandatav eluruum vastama EhS § 11 lg 4 alusel kehtestatud eluruumile esitatavatele

nõuetele. Eluruumile esitatavad nõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.07.2015

määrusega nr 85 (määrus nr 85). XXX hoone 0-korrusel asuv ruum ei ole eluruumiks välja

ehitatud, mistõttu ei saa seda ruumi kasutada aastaringseks elamiseks. Samuti ei vasta 0-

korrusel paiknev ruum eluruumile esitatavatele nõuetele. Kuna kehtivate õigusaktide kohaselt

on sotsiaaltoetused ette nähtud eluruumi kohandamiseks, siis on 0-korrusel eluruumi

kohandamist kaebajal võimalik taotleda pärast 0-korruse vastavusse viimist eluruumile

esitatavatele nõuetele.

Kaebaja nõuab korralduse tühistamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 alusel. Kaebaja

hinnangul on tema ja STA vahel sõlmitud suuline leping, kuna ametnikud on talle toetuse

saamist kinnitanud. Eluruumi kohandamise toetuse taotluse menetlus on haldusmenetlus,

mille tulemusel annab STA haldusakti taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta.

Lepingu saab sõlmida alles pärast haldusotsuse tegemist ehk pärast seda ja ainult siis, kui STA

on taotluse rahuldanud. Kuna STA ei ole kaebaja taotlust rahuldanud, ei ole lepingu

sõlmimine võimalik. Eluruumi kohandamise toetust rahastatakse avalikest vahenditest.

Avalikke vahendeid tuleb kasutada otstarbekalt ja säästlikult. Kaebaja poolt taotletud

pesemisruumi väljaehitamiseks vajalike kulutuste katmine ei oleks optimaalne, kuna tooks

kaasa avalike vahendite ebamõistliku kasutamise.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.02.2024 otsusega kaebuse, tühistas STA 17.04.2023

otsuse nr 4.-1/914-5 ja Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2023 korralduse nr 607 ning kohustas

4(9)

3-23-1601

Tallinna linna lahendama kaebaja toetuse taotluse uuesti hiljemalt 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates, ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Vaidlusalune otsus on tehtud määruse nr 26 § 3 lg 2 ja § 15 alusel. Otsuses on leitud, et

liikumispuudega inimesele on 0-korrusele pesuruumi rajamine välistatud, kuivõrd sinna

liikumine on raskendatud. Samas ei ole vastustaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et

kaebaja on liikumispuudega isik. Vaidlusaluses otsuses on küll märgitud, et kaebajal on SKA

27.02.2018 ekspertiisi otsusega tuvastatud keskmine puue, kuid puuduvad tõendid, mis

kinnitaksid liikumispuude olemasolu. STA esialgses otsuses (kuupäevaga 30.11.2022) on

leitud, et STA esindaja tuvastas, et taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse

valdkonnas ning ei ole olulist liikumispuuet. Samuti nähtub Tallinna Linnavalitsuse

15.02.2023 vaideotsusest nr 153, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas,

mille põhjuseks on lülihaigused, arenguhäired ning mõõdukas tegutsemispiirang käelise

tegevuse valdkonnas. Asjas pole tõendatud esiteks, et kaebajal esineb liikumispuue, ning

teiseks, et igapäevaelu toiminguteks vajalikud ruumid peaksid paiknema samal tasapinnal.

Viimati nimetatud hinnangu saab anda üksnes vastavate erialateadmistega isik või puude

raskusastme hindamise ekspertiis. Veelgi enam, ka kaebaja on selgitanud, et ta liigub

treppidest igapäevaselt. On küll tõendatud, et 0-korrusele viib kitsas ja välja ehitamata trepp,

kuid see ei ole piisav järeldamaks, et taotlejale sobib samal tasapinnal olev pesemisruum.

Paikvaatlusel on tuvastatud, et wc-sse ei ole pesuruumi ehitus otstarbekas, sest tegemist on

kitsa ruumiga; kaebaja sõnul ei ole ka kööki ja tubadesse võimalik pesuruumi ehitada. On

tõendatud, et 1-korrusele pesuruumi ehitamiseks sobilikku asukohta paikvaatlusel ei

tuvastatud ning lepiti kokku, et otsitakse võimalusi 0-korrusele ehitamiseks. Sellest johtuvalt

on arusaamatu vastustaja seisukoht, et pesuruum peaks olema 1-korrusel, kui paikvaatlusel on

tehtud vastupidine kokkuvõte.

Pole kahtlust, et olukorras, kus eluruumides pesuruum puudub (ja see asjaolu vaidluse all ei

ole), aitaks sellise ruumi ehitamine parandada kaebaja elutingimusi. See omakorda aga

ilmselgelt soodustaks puudega inimese iseseisvat toimetulekut hügieenitoimingute

sooritamisel, mistõttu on taotluses kirjeldatud tegevus kooskõlas eluruumi kohandamise kulu

hüvitamise eesmärgiga (määruse nr 26 § 15 lg 1).

Asjassepuutumatud on 21.06.2023 vaideotsuses nr 607 toodud viited määrusele nr 4 ning selle

seletuskirjale, kuivõrd vaidlusaluse otsuse õiguslikuks aluseks ei ole olnud määrus nr 4. Juhul

kui vastustaja on soovinud eluruumide kohandamise kulu hüvitamise siduda määruses nr 4

toodud mõistetega, siis peab see ka kuskilt nähtuma. Vaideotsus on vastuoluline ‒ eluruumi

mõiste puhul on viidatud määruse nr 4 § 2 p-le 1, erinevalt eluruumi ümberehitamise mõistest,

millisel juhul on lähtutud EhS-s sätestatust ning leitud, et ehitustööde maht ei vasta eluruumi

kohandamise mõistele. Ometi on määruse nr 4 § 2 p-s 2 sätestatud, et füüsiline kohandamine

tähendab puudega inimese erivajadustest tulenevat eluruumi ümberehitamist. EhS § 4 lg 3

kohaselt on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus

olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Seega on arusaamatu, kuidas sisustab

vastustaja määruses nr 26 toodud mõisteid „eluruum“ ning „eluruumi kohandamine“.

Arusaamatu on 21.06.2023 vaideotsuse nr 607 viide määrusele nr 10, kuivõrd ka nimetatud

õigusakt ei ole vaidlusaluse otsuse andmise aluseks.

Kokkuvõttes on vastustaja oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 6), kui on jätnud välja selgitamata olulised asjaolud: kas 0-korrusele on

põhimõtteliselt võimalik pesuruumi rajada; millised on kaebajal puudest tingitud

tegutsemispiirangud ning kas need välistavad faktiliselt 0-korrusele liikumise jne. Samuti on

ebaselge, kuidas vastustaja sisustab määruses nr 26 toodud mõisteid „eluruum“ ning

„eluruumi kohandamine“. Need puudused on mõjutanud ka lõplikku otsust, mistõttu kuuluvad

5(9)

3-23-1601

vaidlusalused otsused tühistamisele. Sellest johtuvalt tuleb rahuldada ka kohustamisnõue ning

kohustada vastustajat lahendama kaebaja 11.11.2020 taotlus hiljemalt 30 päeva jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Tallinna linn palub 18.03.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

16.02.2024 otsus.

Halduskohtu otsuses puuduvad põhistused, miks kohus ei ole ise kogunud tõendeid, mis

kinnitaks, et kaebaja on liikumispuudega isik. STA on otsuses viidanud, et kaebajal on SKA

27.02.2018 ekspertiisi otsusega tuvastatud keskmine puue. Seega on kohtu põhjendus, et

vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, miks kinnitaks, et kaebaja on liikumispuudega isik,

põhjendamatu. Vaidlust ei ole kaebaja puude liigi ega raskusastme üle. STA on olnud taotluse

esitamisest alates seisukohal, et kaebaja vastab toetuse taotlemise ja ka saamise tingimustele.

Samas objekt (XXX keldrikorrus), kus soovitakse kodukohandust realiseerida, ehk eluaseme

füüsilise kohandamise tulemusena rajada kaasaegne duširuum, ei vasta eluruumi tingimustele.

Kaebaja 11.11.2020 taotlusest selgub, et ta vajab abi liikumisel ja seda kinnitab ka tema soov

käsipuude paigaldamiseks, millele toetudes kohandatavas eluruumis (pesuruumis) liikuda.

Tegevused, millega saavutada kodukohanduse meetme eesmärk, on kehtestatud määrusega nr

4. Antud juhul ei ole tegemist kinnisvara arendamisega kaasneva vaidlusega, vaid

sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisega kaasneva vaidlusega. Vaideotsuses viidatud SHS ja

määrus nr 4 on sotsiaalhoolekandeliste teenuste osutamist ja nende rahastamist korraldavad

õigusaktid ning nendele tuginemine on asjakohane.

Kohus on tõlgendanud vääralt sotsiaalhoolekannet puudutavat õigusruumi, mille tõttu on

jõudnud vale tulemini. SHS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peab tagatav või kohandatav eluruum

vastama EhS § 11 lg 4 alusel kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele. Eluruumile

esitatavad nõuded on kehtestatud määruse nr 85 §-des 2‒5. XXX elamu keldriruum tuleb viia

vastavusse määruse nr 85 nõuetega, enne kui alustada sotsiaalhoolekandelise

kodukohandusega. Keldriruumi hetkeseisu kinnitavad fotod, mis on tehtud paikvaatluse

läbiviimise käigus. Fakti, et vaidlusaluses hoones asutakse oluliselt rekonstrueerima ehk

ruumide sihtotstarvet muutma, kinnitab ka Aderito OÜ 04.06.2022 koostatud pakkumine

XXX pesuruumi kohandustöödele. Kaebaja taotluse rahuldamisel oleks tegemist olulises

mahus ehitise väljaehitamisega eluruumiks, mis ei ole sotsiaalhoolekande korraldamine.

Vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet. Kaebaja on korduvate vestluste käigus saanud

selgitusi, et ehitustööd, mida ehitusspetsialistid pakuvad ja mille tulemusel peaks XXX 0-

korrusele ehitatama vannituba ja elutuba/puhkeruum, ei vasta oma iseloomult, mahult ja

maksumuselt kodukohandusele, kuna antud objekti puhul on enne kohandamise alustamist

vajalikud üldehituslikud tegevused, mis on vältimatult vajalikud ehitise toimimiseks ja

kasutusotstarbe järgseks kasutamiseks (EhS § 4 lg 3). Arvestada tuleb ka, et nimetatud

ehitustegevused ei puuduta ligipääsu 0-korrusele, mis jääb raskendatuks ka pärast

ehitustegevusi. Järsk trepp on ja jääb ohtlikuks inimesele, kes oma selgituste järgi vajab

seintele käetugede paigaldamist, mille vastu pesuruumis liikudes toetuda.

Meetme „Puuetega inimesele eluaseme füüsiline kohandamine“ eesmärk ei ole ehitise

keldriruumi kohandamine eluruumiks, vaid eluruumi kohandamine iseseisvaks

hakkamasaamiseks koduses keskkonnake ehk eesmärgiks on eluruumi piires tehtav

kohandamine SHS § 42 lg 2 mõistes. SHS vaates on mitte hakkamasaamine selgelt seotud

inimese puudest tingitud liikumispiirangutega ja kohandused peavad toetama eluruumis

6(9)

3-23-1601

liikumist. Kohtu põhjendustes on segadus mõistetes „ehitis“ ja „eluruum“ ja nende eksitavat

kasutamist omistatakse STA-le. Määruse nr 4 lg 2 p 2 sätestab, et füüsiline kohandamine

tähendab puudega inimese erivajadustest tulenevat eluruumi ümberehitamist, mitte ehitise

ümberehitamist, millele osutatakse kohtu põhjendustes viitega EhS § 4 lg-le 3. Vaideotsus ei

ole vastuoluline. Selles eristatakse selgelt ehitise ümberehitamine ja eluruumi kohandamine.

Seega on STA seisukoht, et objekti nõuetele vastavusse viimiseks tehtavate ehitustööde maht

ei vasta eluruumi kohandamise mõistele ehk nendele ehituslikele tegevustele, mis on vajalikud

sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks, asjakohane.

10. O.C palub 18.04.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kohaliku omavalituse suhtlus on olnud formaalne ning läbivalt on otsitud põhjuseid abi

andmisest keeldumiseks. Menetlus on veninud. Kaebaja puhul on tuvastatud, et abivajaduse

eeldus on täidetud, mistõttu tuleb abivajadusel vastavat abi ka osutada. Lähtuda tuleks teenuse

eesmärgist. Viited sellele, et tegemist on eluruumi ümberehitamisega, kinnisvaraarendusega,

mitte sotsiaalhoolekandelise abi osutamisega, on otsitud ega lähtu sotsiaalhoolekande üldistest

põhimõtetest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Tallinna linna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. O.C

kaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Kaebaja taotlusest toetuse saamiseks (dtl 12 jj) nähtub, et kaebaja taotles toetust

hügieenitoimingute parandamiseks, täpsemalt pesemisruumi kohandust:

„Vajan

terviseseisundi tõttu oma igapäevatoimingutes abi. Abi osutab mulle ema. Ema majas aga

puuduvad pesemisvõimalused. Hetkel saab ennast loputada ainult köögis. Vaja rajada

kaasaegne duširuum, kus saaksin pesemise ajal istuda ja paigaldada käetoed, mille vastu

pesuruumis liikudes toetuda.“ Toetuse taotlemise alus oli taotlusest nähtuvalt määrus nr 4.

13. Kaebaja taotluse lahendamisel on asjakohased õigusaktid määrus nr 4 ja taotluse

lahendamise ajal kehtinud määrus nr 10. Määrusega nr 4 kehtestati „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“

meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste

vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“

toetuse andmise tingimused ja määrus nr 10 anti määruse nr 4 rakendamiseks. Määrus nr 26

sätestab linna vahenditest antavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise üldkorra.

Määrused nr 4 ja 10 on määruse nr 26 suhtes erinormid.

14. Ka mõistete sisustamisel tuleb esmajoones lähtuda määruse nr 4 §-st 2, asjakohane on ka

viide EhS § 11 lg 4 alusel kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele tulenevalt SHS § 42

lg-st 1 ja § 43 lg 1 p-st 1. Praeguse vaidluse lahendamisel omavad tähtsust järgmised määruse

nr 4 §-s 2 toodud mõisted: kohandatav eluruum – ruum või ruumide kogum, sealhulgas

abiruumid, mis on ette nähtud aastaringseks elamiseks ning on kohanduse saaja

rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht või kohaliku omavalitsuse omandis olev eluruum,

mis antakse üürilepingu alusel puudega inimese kasutusse (v.a varjupaigateenuse ja

turvakoduteenuse asukoht); füüsiline kohandamine – puudega inimese erivajadustest tulenev

eluruumi ümberehitamine; puue – puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

tähenduses; kohanduse saaja – inimene, kelle eluruume kohandatakse tema puudest tuleneva

erivajaduse tõttu; liikuvusega seotud toimingud – püsti, pikali ja istuma saamine, treppidest

üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ja välja liikumine;

hügieenitoimingud – pesemis- ja tualetitoimingud. Asjaoludes nähtuvalt on kaebajal

7(9)

3-23-1601

tuvastatud keskmine puue (viide STA 17.04.2023 otsuses Sotsiaalkindlustusameti 27.02.2018

ekspertiisi otsusele). Selles puudub ka menetlusosaliste vahel vaidlus. Järelikult on kaebaja

määruse nr 4 alusel toetust taotlema õigustatud isik. Kaebaja poolt taotletud kulude

hüvitamise üle otsustamisel on keskne küsimus, kas kaebaja taotleb eluruumi kohandamist ja

kas konkreetne eluruumi ümberehitamine tuleneb kaebaja puudest tingitud erivajadustest

määruse nr 4 kontekstis.

15. Kaebaja ei ole taotlenud eluruumi füüsilist kohandamist määruse nr 4 tähenduses. See

nähtub asjas esitatud keldri fotodest (dtl 83 jj) ning hinnapakkumistest (dtl 49 jj). Keldri

fotodelt nähtub selgelt, et tegemist pole aastaringseks elamiseks ette nähtud ruumiga, vaid

muldpõranda, kütmata ja välja ehitamata keldriga. Esitatud hinnapakkumistest nähtub, et

keldrisse pesemisruumi ehitamiseks tuleb teha ulatuslikke üldehitustöid, mille tulemusel alles

saaks valmivat ruumi nimetada eluruumiks. Sellised üldehitustööd ei ole isiku puudest

tingitud erivajadustest tulenevad tööd ehk eluruumi füüsiline kohandamine määruse nr 4

mõttes, vaid need tööd on eelduseks pesemisruumi ehitamisele isiku puudest sõltumata.

Hinnapakkumistest nähtuvalt saaks kaebaja puudega seostada vaid käetugede paigaldust, kuid

kuna neid ei paigaldataks eluruumi mõistele vastavasse ruumi, ei saaks kaebaja taotlust

rahuldada ka osaliselt (vt määrus nr 4 § 18). Et meetme eesmärk ei ole toetada puudest

sõltumatuid ehitustöid, nähtub ka määruse nr 10 § 5 lg 1 p-s 6 toodud eluruumi kohandamise

töö liikide näitlikust loetelust: platvormtõstuki paigaldus, laetõstuki paigaldus, ukse

automaatika paigaldus, vaheplatvormita kaldtee rajamine, hoone välisukse ava kohandus,

korteri välisukse ava kohandus, siseukseava kohandus, uksekünnise paigaldus, lävepakuta

ukseava kohandus, tualettruumi (st pesemisruumi ja WC ühes ruumis või pesemisruumi)

kohandus, WC-ruumi kohandus, WC-poti paigaldus. Järelikult ei olnud kaebaja taotlus

kooskõlas meetme eesmärgiga ja tuli jätta rahuldamata määruse nr 10 § 7 lg 4 p-i 6 alusel

(sõltumata sellest, et 17.04.2023 otsuses on viidatud õiguslik alus ekslik). Ainuüksi väärale

õiguslikule alusele viitamine ei too kaasa haldusakti tühistamist, kui aktist nähtuvad õiged

kaalutlused. Asjakohased kaalutlused ja õiguslik alus on välja toodud 21.06.2023 vaideotsuses

(dtl 28 jj): kaebaja pesemisruumi rajamiseks kavandatud tööd pole eluruumi kohandamine ega

tulene kaebaja puudega seotud erivajadustest.

16. Kuna juba eeltoodud põhjendustel tuli kaebaja taotlus jätta rahuldamata, ei oma asjas

määravat tähtsust kaebaja puudest tulenevad liikumispiirangud trepist liikumisel ega see, kas

0-korrusele oleks seetõttu üldse mõeldav ja mõistlik pesemisruumi ehitamine. Vaidlus

puudub, et 1. korrusele, ehk eluruumidesse määruse nr 4 tähenduses, seda rajada ei ole

võimalik.

17. Nõustuda tuleb kaebajaga selles, et vaidlusalune haldusmenetlus on kestnud tavatult pikka

aega ning menetluse kestel on vastustaja esitanud vastuolulisi seisukohti, kuid ainuüksi see

asjaolu ei too kaasa õiguspärase haldusakti tühistamist (HMS § 58). Kui kaebaja leiab, et

vastustaja tegevus on tekitanud talle kahju, on tal õigus esitaja vastustaja vastu kahju

hüvitamise nõue.

18. Eelnevast tulenevalt tuleb Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu

otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega jätab O.C kaebuse

rahuldamata (HKMS § 200 p 3). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 tuleb kaebajalt välja mõista

vastustaja apellatsioonimenetluse kulu riigilõiv 20 eurot. Ülejäänud osas tuleb

menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme kulud jätta nende endi kanda. Kaebaja eraelu

kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga ja jätta avaldamata

tema kodune aadress (HKMS § 175 lg 3).

8(9)

3-23-1601

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)