2-22-4589/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4589

Kohtuasi

U.J-i avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas

nr 035/2008/2289 aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

U.J-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) U.J (isikukood XXX)

Puudutatud isik (sissenõudja) MOKTER OÜ

(registrikood 10190556), lepinguline esindaja Reet Vokk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17.01.2024 määrus muutmata.

2. U.J-i määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta U.J-i kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-22-4589

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. U.J (avaldaja, võlgnik) esitas 29.03.2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

lõpetada täiteasjas nr 035/2008/2289 (täiteasi) täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu.

1.1. Avalduse kohaselt on täiteasjas 035/2008/2289 täitedokumendiks Harju Maakohtu

10.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 2-08-18263, mis esitati esimest korda täitmiseks 2008. aastal.

Täiteasi on Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (kohtutäitur) menetluses. Avaldaja esitas

kohtutäiturile avalduse, milles palus lõpetada täitemenetluse täitmise aegumise tõttu, kuid

sissenõudja MOKTER OÜ (sissenõudja) ei ole avaldajale teadaolevalt oma seisukohta

esitanud. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse lõpetamata jätmise otsust teinud. Avaldaja leiab, et

nõue aegus 05.04.2021.

1.2. Avaldaja ei nõustunud sissenõudja seisukohaga aegumise peatumise osas. Avaldaja

leidis, et täitemenetluse peatamine kohtutäituri poolt, kuna võlgnik vaidlustas kohtutäituri

poolt määratud kinnisasja hinna, ei too kaasa täitedokumendist tuleneva nõude aegumise

peatumist. Täitmisele antud täitedokumendi 10-aastane aegumistähtaeg on piisavalt pikk, et

arvestada selliste võimalike kaasnevate menetlustega. Kohtutäitur ega sissenõudja ei ole

varasemalt asunud vara enampakkumisel realiseerima ning ebaõiglane oleks sissenõudja ja

kohtutäituri passiivsust täitedokumendi täitmisel siduda pikema aegumistähtajaga, mis

kahjustaks omakorda võlgniku õigusi.

2. Avaldaja esitas koos avaldusega ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille Harju Maakohus

rahuldas osaliselt 06.04.2022 määrusega ja peatas esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse

täiteasjas kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni osaliselt, milleks

keelas avaldajale kuuluva kaasomandiosa kinnistust asukohaga XXX (registriosa nr

XXXXXXXX) (kinnisasi) müügi täiteasjas ja keelas täiteasjas sissenõutud summade

sissenõudjale üle kandmise.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Kohtutäitur teatas, et täitmisavaldus on kohtutäiturile esitatud 27.10.2008. Täitmisteade

toimetati võlgnikule kätte 18.11.2008. Täitemenetlus peatati 06.01.2021 otsusega, kuivõrd

võlgnik vaidlustas sundtäitmise esemeks oleva vara hinna ning kohtutäituril ei olnud võimalik

jätkata varale sissenõude pööramist kuni kinnisasja uue hindamise korraldamiseks tehtava

ekspertiisi otsuse jõustumiseni (tsiviilasi nr 2-21-203). 11.03.2022 otsusega uuendati

täitemenetlus täiteasjas. Kuivõrd nõude täitmine oli peatatud vara hinna vaidlustamise ajaks

ning seetõttu ei olnud täitemenetluses võimalik sissenõuet võlgniku varale pöörata, on

kohtutäitur seisukohal, et nõude täitmise aegumine oli peatunud 06.01.2021–11.03.2022.

4. Sissenõudja vaidles avaldusele vastu ja palus avalduse jätta rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda. Täiteasjas ei ole täitedokumendist tuleneva nõude aegumise

tähtaeg saabunud. Täitemenetlus oli täiteasjas peatatud kinnisasja hindamise tõttu

18.12.2020–11.03.2022. Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata

aegumistähtaja hulka. Seega kuni 05.04.2021 oli täitmine peatunud 107 päeva, ehk aegumise

10-aastane tähtaeg oleks teoreetiliselt saabunud 27.06.2022. Seoses käesoleva tsiviilasja

alustamisega lisandub 27.06.2022 tähtajale käesoleva tsiviilasja menetlemise aeg.

2-22-4589

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 17.01.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata

ja täitemenetluse täiteasjas lõpetamata. Maakohus tühistas 06.04.2022 määrusega kohaldatud

esialgse õiguskaitse abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 035/2008/2289

osaliselt. Menetluskulud jäid avaldaja kanda.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib võlgnik täitemenetluse seadustiku (TMS) §

2231 lg 1 esimese lause järgi esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva

nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.

5.2. Maakohus tuvastas, et täiteasja täitedokument on Harju Maakohtu 10.08.2008

õigeksvõtul põhinev viivitamatult täitmisele kuulunud otsus tsiviilasjas nr 2-08-18263.

Täitedokument esitati täitmiseks 27.10.2008.

5.3. TsÜS § 157 lg 1 alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude

aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi

väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2).

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise

kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Enne 01.03.2011 tekkinud

aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille

jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (RKTKo

17.10.2013 3-2-1-116-13, p 13 ja 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 22). Täiteasjas ei olnud nõuded

01.03.2011 aegunud ja neile hakkas alates 01.03.2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1

kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on

aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011, st täiteasjas esitatud nõuete täitmine

sai aeguda kõige varasemalt alates 05.04.2021.

5.4. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega

võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.

01.04.2021 jõustunud TsÜS § 157 lg 6 kohaselt täitmise aegumine peatub lisaks muudele

käesolevas seaduses sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi

või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse

ajaks. Täitmise aegumise peatumise lõppemisele kohaldatakse TsÜS § 160 lg-tes 3 ja 4

sätestatut.

5.5. Esitatu kohaselt vaidlustas võlgnik sundtäitmise esemeks olnud vara hinna, mistõttu

kohtutäitur esitas kohtule avalduse eksperdi määramiseks uue hindamise korraldamiseks

(tsiviilasjas nr 2-21-203). Maakohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et kohtutäitur esitas

avalduse 06.01.2021 ja menetlus lõppes 25.08.2021 kohtumäärusega, mis jõustus 28.02.2022.

Täitemenetlus oli kohtutäituri otsuste alusel peatatud 06.01.2021–11.03.2022.

5.6. Maakohus leidis, et kohtutäituri poolt kohtule TMS § 74 lg 8 alusel esitatud taotlus

eksperdi määramiseks ei ole sissenõudja esitatud hagi või avaldus seoses võlgniku varaga.

Õiguskirjanduses on aga leitud, et tõlgendades TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 eesmärgipäraselt,

võiks võrdsustada täitmise aegumise mõttes need hagita menetlused, mille esemeks on

täitedokumendist tulenev nõue (mh täitedokument ise) ja selle täitmine ning iseäranis siis, kui

2-22-4589

kohus peatab kohtumenetluse tõttu täitmise, st kui kohtumenetluse tõttu sissenõudja oma

õigusi realiseerida ei saa. Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse,

millega kehtestati 01.04.2021 jõustunud TsÜS § 157 lg 6, seletuskirjas on nimetatud sätte

kohta märgitud, et muudatusega nähakse selgelt ette, et lisaks muudele TsÜS-is sätestatud

aegumise peatumise alustele peatub täitmise aegumine ka täitemenetluse ajal sissenõudja

poolt kohtule esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta

toimuva kohtumenetluse ajaks. Kuna vaidlused vara üle (tagasivõitmine, ühisvara jagamine

jms) võivad kesta aastaid, mistõttu ei ole täitemenetluses võimalik sissenõuet võlgniku varale

pöörata, ning kui puudub ka muu vara, mille arvelt nõuet täita, siis võib selle aja jooksul

nõude täitmine aeguda. Selline tagajärg motiveerib võlgnikku vara üle käivat vaidlust

venitama, mis ei ole kooskõlas aegumise regulatsiooni eesmärgiga. Säte kaitseb sissenõudjat

ja tagab, et võlgniku vara üle käiva vaidluse kestel nõude täitmine ei aeguks. Maakohus asus

seisukohale, et TsÜS § 160 lg 1 p 3 kohaldub regulatsiooni eesmärgist tulenevalt ka

olukorras, kus täitemenetlust ei ole võimalik jätkata kuni TMS § 74 lg 8 alusel esitatud

taotluse kohtu poolt lahendamiseni. Seadus ei näe hinna vaidlustamise puhul kohtutäiturile

ette muud võimalust, kui taotleda uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult.

Nimetatud menetlust ei ole võimalik ära hoida ka sissenõudjal, samas olukorras, kus

võlgnikul puudub muu vara, mille arvel täitmine oleks võimalik, ei ole täitemenetlusega

jätkamine võimalik. Ka võlgniku poolt hinna vaidlustamise ning selles menetluses osalemise

eesmärgiks võib olla venitamine, et täitmine aeguks, milliseks käitumiseks motivatsiooni

kõrvaldamine on seaduse eesmärk. Sama kehtib ka muude täitemenetluse läbiviimisega seoses

võlgniku poolt algatatud kohtumenetluste kohta. Seisukohale, et olukorras, kus võlgnik on

esitanud TMS § 74 lg 7 alusel kaebuse ja kohtutäitur on sama sätte lg-st 8 tulenevalt

pöördunud kohtu poole uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks, on algatatud

kohtumenetlus võrdsustatav TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohase hagita menetlusega ning selle

toimumise ajaks täitemenetlus peatub, on mh asutud Tallinna Ringkonnakohtu praktikas

(18.09.2023 kohtumäärus tsiviilasjas 2-21-5315, p 34).

5.7. Maakohus leidis, et täitmise aegumine oli 06.01.2021–11.03.2022 peatunud. Tulenevalt

TsÜS § 168 lg 1 aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka.

TsÜS § 168 lg 2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise

lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Käesolevas

asjas menetletava avalduse esitas avaldaja kohtule 29.03.2022, st avalduse esitamise seisuga

ei saanud täitmine olla aegunud. Analoogselt hinna vaidlustamise osas esitatud põhjendusega,

on täitmise aegumine TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel peatunud ka käesoleva menetluse ajaks, s.o

alates 29.03.2022 kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Asjas on kohus mh esialgse

õiguskaitse korras täitemenetluse osaliselt peatanud, keelates võlgnikule kuuluva kinnistu

kaasomandiosa müümise ning sissenõutud summade sissenõudjale ülekandmise, st

sissenõudja nõuete rahuldamine täitemenetluses on seoses menetlusega ning temast sõltumata

olnud võimatu. Täitmine ei ole seega aegunud ning avaldus tuleb jätta rahuldamata.

5.8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg-le 4 tühistab kohus ka

kohaldatud esialgse õiguskaitse. Täitemenetluse jätkamiseks tuleb puudutatud isikul pöörduda

kohtutäituri poole.

5.9. Menetluskulud jäid TsMS § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda, kuivõrd avaldus ei olnud

põhjendatud.

2-22-4589

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega avaldus rahuldada, jätta esialgse õiguskaitse abinõu jõusse ja menetluskulud

sissenõudja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus leidnud ebaõigesti, et kohaldub TsÜS § 160 lg 2 p 3

ning et aegumine on peatunud vahemikus 06.01.2021–11.03.2022. Maakohus pole arvesse

võtnud seaduse eesmärki ning elulisi asjaolusid, sealjuures seda, et täitemenetluse peatas

kohtutäitur, mitte kohus. Juhul kui kohus leiab, et TsÜS § 160 lg 2 p 3 on siiski kohaldatav,

palub avaldaja see jätta kohaldamata vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Täitemenetlus on

kestnud 16 aastat, mis on oluliselt pikem aeg kui seadusjärgne 10 aastat. Sellest hoolimata

arestis sissenõudja võlgnikule kuuluva kinnisasja alles 08.12.2020 ehk 12 aastat pärast

täitemenetluse algust. Sissenõudja ega kohtutäitur ei ole üles näidanud aktiivsust võla

sissenõudmisel. Aegumine ei ole peatunud ka käesoleva menetluse ajaks.

Menetlusosaliste seisukohad

7. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud avalduse rahuldamata ja ei ole

seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti

tõendeid. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu

määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

11. Avaldaja esitas maakohtule avalduse TMS § 2231 lg 1 alusel, mille esimese lause kohaselt

võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda

täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1

sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva

nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab nõude täitmise

aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte

enne nõude sissenõutavaks muutumist.

12. Maakohus tuvastas, et vaidlusaluse täiteasja täitedokumendiks on Harju Maakohtu

10.08.2008 otsus tsiviilasjas nr 2-08-18263, mis esitati täitmiseks 27.10.2008. Maakohus

leidis õigesti, et täiteasjas nr 035/2008/2289 esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige

varasemalt 05.04.2021. Eeltoodu osas menetlusosalistel erimeelsusi ei ole. Küll aga on

2-22-4589

määruskaebemenetluses endiselt vaidluse all, kas aegumine oli peatunud 06.01.2021–

11.03.2022.

12.1. Maakohus leidis, et ajavahemikul 06.01.2021–11.03.2022 oli aegumine peatunud, kuna

võlgnik vaidlustas sundtäitmise esemeks olnud vara hinna, mille tõttu esitas kohtutäitur

kohtule avalduse eksperdi määramiseks uue hindamise korraldamiseks (tsiviilasi nr 2-21-203)

ja peatas 06.01.2021 otsusega täitemenetluse (dtl 123–126). Kohtutäitur uuendas

täitemenetluse 11.03.2022 otsusega (dtl 128–129). Nagu maakohus korrektselt märkis, siis

kohtutäituri poolt kohtule TMS § 74 lg 8 alusel esitatud taotlus eksperdi määramiseks ei ole

sissenõudja esitatud hagi või avaldus seoses võlgniku varaga (TsÜS § 157 lg 6). Samas on nii

õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas leitud, et TsÜS § 160 lg-t 1 ja lg 2 p 3

eesmärgipäraselt tõlgendades võiks võrdsustada täitmise aegumise mõttes need hagita

menetlused, mille esemeks on täitedokumendist tulenev nõue (mh täitedokument ise) ja selle

täitmine ning iseäranis siis, kui kohus peatab kohtumenetluse tõttu täitmise, st kui

kohtumenetluse tõttu sissenõudja oma õigusi realiseerida ei saa (TsÜS komm (2023), § 160,

p-d 3.3.2 c; TlnRnKm 18.09.2023, 2-21-5315, p 34). Riigikohus on muuseas leidnud, et

täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg peatub ka juhul, mil kohus on rakendanud

TMS §-s 45 märgitud abinõusid, sh täitemenetluse peatanud (vt RKTKm 11.05.2022, 2-21-

10665, p 12.4). Lisaks on peetud võimalikuks, et kohtulahendi alusel täitemenetluse

peatamisel saab analoogia alusel kohaldada TsÜS § 160 lg-t 1 ja lugeda täitmise aegumine

peatunuks kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamise lõppemiseni (TlnRnKm 28.06.2024,

2-23-7309, p 35; TsÜS komm (2023), § 159, p 3.2.5.1.c).

12.2. Arvestades eeltoodut nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et täitedokumendist

tuleneva nõude aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel analoogia korras

06.01.2021–11.03.2022. Sissenõudjal ei olnud võimalik mõjutada seda, kas võlgnik esitab

kaebuse kohtutäituri määratud hinna peale, mille tõttu pidi kohtutäitur kohtu poole pöörduma

ja täitemenetluse peatama. Kohtutäituri 06.01.2021 otsusest täitemenetluse peatamise kohta

nähtub, et avaldaja ise taotles hinna vaidlustamisel kohtutäiturilt täitemenetluse peatamist

kuni kaebuse lahendamiseni (dtl 123-124), mistõttu ei ole põhjendatud avaldaja etteheide, et

täituril ei olnud takistatud täitemenetluse jätkamine ja täitur ise otsustas täitemenetluse

peatada. Menetluse peatamine oli avaldaja enda soov. Olukorras, kus kohtutäitur peatab hinna

vaidlustamise tõttu täitemenetluse, ei saa sissenõudja oma õigusi realiseerida. Näiteks ka

TsÜS § 167 ja § 162 kontekstis on Riigikohus nõude aegumistähtaja peatunuks lugemiseks

pidanud samuti määravaks seda, kas täitemenetlus on peatatud või on kohtutäitur kokkuleppel

hoidunud täitetoimingutest (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.3 ja 12.4).

12.3. Avaldaja hinnangul on nõude täitmise aegumise peatunuks lugemine vastuolus hea usu

põhimõttega, kuna sundtäitmine on kestnud 16 aastat ja kohtutäitur arestis avaldaja kinnisasja

alles 12 aastat pärast täitemenetluse algust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sissenõudja ega

kohtutäitur käitunud hea usu vastaselt. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse

kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises

(RKTKo 22.12.2021, 2-20-331, p 13.1). Olukorras, kus nõude täitmise aegumine pikenes ja

sundtäitmise periood faktiliselt pikenes avaldaja tegevuse tõttu (määratud hinna

vaidlustamine), ei ole põhjust heita sissenõudjale ette täitemenetluse venitamist. Kuigi hinna

vaidlustamine on mh võlgniku õigus ja ei ole võlgnikule iseenesest etteheidetav, oli sel ajal

piiratud sissenõudja võimalus sundtäitmise läbi nõue täidetud saada. Enne 05.04.2011

kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude

aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.04.2011 on see sama sätte järgi 10 aastat. Pikemalt

aegumistähtajalt lühemale ülemineku rakendamist on reguleeritud VÕSRS § 9 lg-s 4.

Riigikohus on selgitanud, et VÕSRS § 9 lg 4 teise lausega on üritatud reguleerida juhtumit,

2-22-4589

mil varem kehtinud 30-aastane aegumistähtaeg lõpeks lühemale tähtajale ülemineku tõttu

võlausaldaja jaoks liiga vara ning sellega on püütud uut aegumistähtaega osal juhtudel

pikendada (RKTKo 17.10.2013, 3-2-1-116-13, p 12). Seega ei ole iseenesest välistatud pikem

aegumistähtaeg kui 10 aastat. Samuti ei ole põhjust pidada hea usu vastaseks käitumiseks

seda, et avaldajale kuuluva kinnisasja kaasomandi osa enampakkumist alustati alles 2020.

aastal, s.o 12 aastat peale sundtäitmise algust. 12 aasta jooksul, mil avaldaja koduks olevat

kinnisasja osa ei müüdud, oli avaldajale tagatud võimalus võlga ise tasuda, et müüki vältida.

Asjaolust, et avaldajale kuuluvale kaasomandi osale ei olnud pika aja jooksul sissenõuet

pööratud, ei tekkinud avaldajale õigustatud ootust, et kaasomandi osale sisenõuet ei pööratagi.

13. Seega leiab ringkonnakohus, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumine peatus poolte

õiguste tasakaalustamiseks. Pole alust arvata, et seadusandja oleks soovinud sissenõudja

õigusi täitemenetluse peatamise võimalusega kahjustada ja lasta tema nõude täitmise sel ajal

aeguda. TsÜS § 168 lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata

aegumistähtaja hulka. Ringkonnakohus on eelnevalt välja toonud, et 10-aastane

aegumistähtaeg oleks lõppenud 05.04.2021. Aegumine oli 06.01.2021–11.03.2022 peatunud

429 päeva, mistõttu oleks aegumistähtaeg lõppenud 08.06.2022. Kuivõrd täitemenetlus on

avaldajale kuuluva kaasomandiosa (kinnistust asukohaga XXX, registriosa nr XXXXXXXX)

puudutavas osas ja sissenõutud summade üleandmise osas uuesti peatatud Harju Maakohtu

06.04.2022 määrusega käesolevas asjas, on aegumine peatunud alates 06.04.2022. Seega ei

ole nõude täitmine käesoleval hetkel aegunud ja avaldust ei saa TMS § 2231 alusel rahuldada.

14. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude

jaotust. Avaldaja ei ole määruskaebuses esitanud väiteid, et maakohus oleks menetluskulud

jaotanud valesti hoolimata sellest, et lahend tehti avaldaja kahjuks (TsMS § 172 lg 1 teine

lause).

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS

§ 171 lg 1 järgi avaldaja kanda.

16. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS §

174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS

§ 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi

jõustumist.

17. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 101 ja 15 järgi tuli määruskaebuse esitamisel tasuda

riigilõivu 30 eurot. Seega on avaldaja tasunud ettenähtust 40 eurot rohkem. Kolleegium

selgitab, et enam tasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalisele, kes selle pidi

tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh märkida

andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.

18. TsMS § 696 lg 3 ja TMS § 2231 lg 4 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva

määruse peale. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

2-22-4589