Legislator Case Law & Legislation
1-25-390/6 AI generated

1-25-390/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-25-390/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

Legislator headnote

AI generated

1-25-390/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

Keywords

AI generated
cocaine trafficking recusal of public prosecutor substance addiction criminal revision proceedings petty property offence procedural violations
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-25-390

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruaril 2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-390

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Raiko Pajust süüdistatuna KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Katrin Tron

Süüdistatav

Raiko Pajust – isikukood 37202160266, xxxx kodanik,

elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht H OÜ, e-post:

xxxx, telefon xxxx, kehtivad kriminaalkaristused

puuduvad.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Raiko Pajust KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 6

kuud.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Raiko

Pajust ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxxx;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. võtab endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 9 kuu jooksul

andma neljal korral alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks alkoholi

biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi ning esitama vereanalüüside

tulemused kriminaalhooldusametnikule analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 30

päeva jooksul. Peth analüüsid tuleb anda alljärgnevatel tähtaegadel:

ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud vereanalüüsi

nõutav näit puudub);

kolmanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud

vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 200 ng/ml);

kuuenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud

vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 125 ng/ml);

üheksanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud

vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 50 ng/ml).

PEth vereanalüüse tehakse SYNLAB Eesti OÜ laborites. Uuringule minnes ei ole

eelregistreerimine vajalik. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Vereanalüüside

maksumus tuleb tasuda süüdistataval endal kohapeal. Uuringu vastus jõuab

süüdistatava Patsiendiportaali ja süüdistatav on kohustatud selle esitama

kriminaalhooldusametnikule analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 30 päeva jooksul.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 04.05.2024-05.05.2024, s.o 2 päeva.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Raiko Pajust katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS §-s 75 sätestatud

kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista Raiko Pajustilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 212,28 eurot

riigituludesse.

Kohustada Raiko Pajustit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 128,44 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1541,28 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700002371. Selgitusse võib märkida: „Raiko Pajust, kriminaalasi 1-

25-390, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Raiko Pajustilt mootorsõiduki juhtimise õigus

kolmeks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Raiko Pajust kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Raiko Pajustit süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 04.05.2024 kella 19:03 ajal

Harjumaal Keila linnas Tallinn-Paldiski mnt 26. km-l mootorsõidukit Ford Focus reg-nr xxxx,

olles joobeseisundis, (alkoholijoove - tõendusliku alkomeetri lugem 0,91 mg/l,

laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,82 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse

(LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/.

LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/.

Seega pani Raiko Pajust tahtlikult toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Raiko Pajusti, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 17.01.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Raiko Pajusti süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja

tema karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Raiko

Pajusti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.05.2024 kuni 05.05.2024, s.o kaks päeva, seega

kandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata

karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Raiko Pajust ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse

katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle KarS § 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt

kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 4 alusel võtab Raiko Pajust endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse

jõustumisest 9 kuu jooksul andma neljal korral alkoholi liigtarvitamise häire

kindlakstegemiseks alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi ning esitama

vereanalüüside tulemused kriminaalhooldusametnikule analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt

30 päeva jooksul. Peth analüüsid tuleb anda alljärgnevatel tähtaegadel:

ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud vereanalüüsi nõutav

näit puudub);

kolmanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud

vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 200 ng/ml);

kuuenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud

vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 125 ng/ml);

üheksanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud

vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 50 ng/ml).

PEth vereanalüüse tehakse SYNLAB Eesti OÜ laborites. Uuringule minnes ei ole

eelregistreerimine vajalik. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Vereanalüüside

maksumus tuleb tasuda süüdistataval endal kohapeal. Uuringu vastus jõuab süüdistatava

Patsiendiportaali ja süüdistatav on kohustatud selle esitama kriminaalhooldusametnikule

analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 30 päeva jooksul.

Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 р 1 alusel Raiko Pajustilt ära mootorsõiduki juhtimise

õigus 3 kuuks.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu

212,28 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik