2-23-14894/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-14894

Tsiviilasi

OÜ N&V hagi Narva linna vastu võlgnevuse nõudes.

Tsiviilasja hind 261 447.98 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ N&V (RK 16297634, asukoht Kaasiku tn 28, Jõhvi

küla, Jõhvi vald 41541, Ida-Viru maakond)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok (e-

post XXX)

Kostja: Narva linn Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti

kaudu (RK 75039729, asukoht Peetri plats 3, Narva 20308)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev (e-

post XXX)

Asja läbivaatamine

11.12.2024 kohtuistungil, edaspidi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ N&V hagi Narva linna vastu võlgnevuse ja kahju ning viivise

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Narva linnalt põhivõlgnevus summas 192 969.16 eurot ja kahju 9 453.63

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 14 279.72 eurot, OÜ N&V kasuks.

3. Välja mõista Narva linnalt viivis põhinõudelt (192 969.16 eurot) alates 21.10.2023 kuni

põhinõude täitmiseni, määraga 0,1% päevas, OÜ N&V kasuks, kuid mitte rohkem kui

43 611.03 eurot.

4. Välja mõista Narva linnalt viivis kahjunõudelt (9 453.63 eurot) alates 21.10.2023 kuni

kahjunõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt, OÜ N&V kasuks.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta täies ulatuses Narva linna kanda.

6. Määrata OÜ N&V menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Narva linnalt OÜ

N&V kasuks välja menetluskulud 11 280 eurot.

7. Välja mõista Narva linnalt OÜ N&V kasuks viivis menetluskuludelt (11 280 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja

jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb

tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses

esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja nõue

Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et 30.11.2021 sõlmisid Narva linn Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusameti kaudu (kostja, tellija) ja OÜ N&V (hageja, töövõtja) viitenumbriga 241952

riigihankemenetluse tulemusena Narvas Linda-Malmi tänavate ehitustööde teostamiseks

töövõtulepingu nr XXX (edaspidi Linda-Malmi leping). Samuti 23.02.2022 sõlmisid kostja

(tellija) ja hageja (töövõtja) viitenumbriga 241974 riigihankemenetluse tulemusena Narvas

Tuleviku tänava ehitustööde teostamiseks töövõtulepingu nr XXX (edaspidi Tuleviku leping).

Hageja nõuab kostjalt Linda-Malmi lepingu ja Tuleviku lepingu alusel teostatud tööde eest

kokkulepitud tasu maksmist kogusummas 192 969.16 eurot. Mõlema töövõtulepingu alusel on töö

teostatud nõuetekohaselt. Hageja tasunõude suuruse osas puudub vaidlus. Kostja on keeldunud

192 969.16 euro ulatuses tasumiskohustuse täitmisest üksnes põhjusel, et kostjal on enda arvates

hageja vastu samas ulatuses leppetrahvinõue, mille kostja on tasaarvestanud hageja tasunõudega.

Linda-Malmi lepingu alusel väitis kostja endal olevat õiguse nõuda hagejalt leppetrahvina kokku

280 666.28 euro tasumist, millest 120 842.66 eurot tasaarvestas kostja Linda-Malmi lepingu

lõppmaksega, mis vastab hageja poolt 17.07.2023 esitatud arve nr 2307059 summale. Ülejäänud

159 823.62 euro ulatuses teatas kostja valmisolekust oma leppetrahvinõudest loobuda. Tuleviku

lepingu alusel väitis kostja endal olevat õiguse nõuda hagejalt kokku 186 484.81 euro tasumist

leppetrahvina, millest 72 126.56 eurot tasaarvestab kostja Tuleviku lepingu lõppmaksega, mis

vastab hageja poolt 17.07.2023 esitatud arve nr 2307058 summale. Ülejäänud 114 358.25 euro

ulatuses teatas kostja valmisolekust oma leppetrahvinõudest loobuda.

Hageja on seisukohal, et kostjal puudub hageja vastu leppetrahvi nõudeõigus. Kostja poolt on

allkirjastatud mõlema töövõtulepingu suhtes tööde vastuvõtuaktid (täitmisaktid), milledes kostja

ise kinnitas, et mõlema töövõtulepingu tähtaeg oli 31.05.2023. Selleks ajaks tööd ka teostati.

Kostja enda poolt tööde vastuvõtuaktides antud kinnitustega on vastuolus kostja leppetrahvinõue

ja selle aluseks olev käsitlus, et hageja on tööde teostamisega hilinenud.

Kostja lähtub tähtaja osas valesti lepingute punktis 7.3. toodud algsetest tähtaegadest, mis Linda-

Malmi lepingu puhul oli 15.07.2022 ja Tuleviku lepingu puhul oli 17.06.2022. Pooled on

korduvalt lepingutes algselt sätestatud tähtaegu muutnud. Viimase kokkuleppe kohaselt tuli

mõlemad lepingud täita hiljemalt 31.05.2023. Selleks ajaks mõlemad lepingud ka täideti. Kostja

on aga vääral seisisukohal, et mõlemad lepingud täideti 14.07.2023.

Algselt aktsepteeris kostja, et Linda-Malmi Lepingu tähtaega pikendatakse kuni 04.11.2022 ja

Tuleviku lepingu tähtaega pikendatakse kuni 25.11.2022. Seejärel aktsepteeris kostja, et nii

Linda-Malmi lepingu kui ka Tuleviku lepingu tähtaega pikendatakse kuni 31.12.2022. Lõpuks

aktsepteeris kostja, et nii Linda-Malmi lepingu kui ka Tuleviku lepingu tähtaega pikendatakse

kuni 31.05.2023. Kõige olulisemaks mõlema lepingu tähtaega kuni 31.05.2023 pikendamist

tõendavaks dokumendiks on 17.07.2023 poolte poolt allkirjastatud tööde vastuvõtuaktid. Ühtlasi

on kostja Gazeta.ee 26.04.2023 artiklis kinnitanud 25.04.2023 Narva elaniku pöördumisele

vastates, et Tuleviku ja Linda-Malmi tänavate tööde teostamise tähtaegu ei ole ületatud ega

rikutud, teeremont on veel pooleli ning nii Tuleviku kui ka Linda-Malmi tänavate tööde

lepingujärgse teostamise tähtaeg on 31.05.2023. Hageja taotles kostjalt kaevelubade pikendamist,

kuna tööde lõpetamine lükkus 2022 detsembrist edasi kuni 31.05.2023. Kaeveload pikendati.

Seegi kinnitab, et lepingute tähtaegu pikendati kuni 31.05.2023.

Kostja esindajal T. M. oli lepingute kohaselt õigus hageja esitatud kalendergraafikute

aktsepteerimise kaudu lepingute tähtaega muuta. Kostja on kõik esitatud kalendergraafikud

aktsepteerinud, kuigi ei andnud mitte ühelegi hageja poolt esitatud kalendergraafikule

selgesõnaliselt väljendatud kirjalikku nõusolekut lepingu punkti 7.2. järgi. T. M. aktsepteeris

kalendergraafikuid vaikimisi. Kostja 27.12.2022 kiri kinnitab, et kostja oli teadlik ja aktsepteerib,

et tema esindaja T. M. aktsepteerib kalendergraafikuid vaikimisi.

Isegi kui hageja oleks töövõtulepingute täitmisega hilinenud ja kostjal oleks hageja vastu

leppetrahvinõue, siis on hageja oma nõudeõiguse kaotanud. Hageja pole järginud

töövõtulepingute punktis 12.6. leppetrahvinõudest teatamiseks ette nähtud 14-päevast tähtaega

ega samas punktis ette nähtud akti koostamise kohustust. Kostjal on 14-päeva jooksul toimuma

pidanud teavitus tegemata ka juhul, kui lugeda Linda-Malmi lepingu muudetud tähtajaks

04.11.2022, millist tähtaega on kostja aktsepteerinud oma 27.12.2022 kirjas. Esmakordselt

teavitas kostja hagejat leppetrahvi nõudmise võimalusest 27.12.2022. Kostja pidanuks tegema

seda 14 päeva jooksul rikkumise avastamisest. Kostja teavitas hagejat 14.11.2022 e-kirjas, et

ilmastikuolude tõttu ei ole 2022. aasta lõpuks kõikide tööde teostamine võimalik. Kostjal on 14-

päeva jooksul toimuma pidanud teavitus tegemata ka juhul, kui lugeda Tuleviku lepingu

muudetud tähtajaks 31.12.2022. Täpselt samadel kuupäevadel nagu see oli Linda-Malmi lepingu

puhul, oli kostjale ka Tuleviku lepingu puhul 2022 novembris teada tööde teostamise võimatus

2022. a jooksul kui ka uus tähtaeg 31.05.2023. Kostja teavitas leppetrahvi nõudmise võimalusest

hagejat 27.01.2023.

Kostja on leppetrahvi nõudeõiguse igal juhul kaotanud tulenevalt mõlemale töövõtulepingule

kohalduva ehituse töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013) punktist 12.2.2, sest kostja esitas

leppetrahvinõuded alles pärast mõlema töövõtulepingu suhtes täitmisaktide allkirjastamist.

Kostja poolt leppetrahvinõude esitamine on ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lõike 2 kohaselt

lubamatu, sest see on hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu.

Kostja tasaarvestusavaldused sisalduvad tema 07.08.2023 leppetrahvi nõudekirjades. Kostjal

puudus VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestusõigus, kuna kostjal puudub hageja vastu

leppetrahvinõue. Olematu nõude tasaarvestamine on keelatud VÕS § 200 lg 4 alusel, kuna hageja

vastuväite kohaselt see nõue ei kehti. Täitmata on tasaarvestuse eeldused ja kostja tasaarvestus on

tagajärjetu.

Hageja esitas 01.09.2023 nõudekirjad ja hagihoiatuse, kuid kostja on jätnud oma

tasumiskohustuse 192 969.16 euro ulatuses täitmata. 120 842.66 eurot moodustab tasu Linda-

Malmi lepingu täitmise eest, mille kohta hageja on 17.07.2023 esitanud kostjale tasumiseks arve

nr 2307059. 72 126.56 eurot moodustab tasu Tuleviku lepingu täitmise eest, mille kohta hageja

on 17.07.2023 esitatud kostjale tasumiseks arve nr 2307058. Tulenevalt lepingute punktist 13.8

loeb hageja kostja tasumisega viivituses olevaks alates 22. päevast arvates 17.07.2023 arvete

esitamisest ehk alates 08.08.2023. Lepingute punkti 12.2. kohaselt on viivisemääraks 0,1%

päevas, kuid mitte rohkem kui 30% võlgnetavast summast. Hagi esitamise päeva seisuga on

kostja poolt võlgnetava viivise suuruseks 14 279.72 eurot. Lepingutest tuleneva põhinõude

viivisenõue ei tohi lepingute punkti 12.2. alusel ületada 30% võlgnetavast summast ehk 57 890.75

eurot. Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude 9 453.63 eurot hüvitamist koos

edasiulatuva seadusjärgse viivisega.

Hageja palub seega kostjalt välja mõista põhinõudena 202 422.79 eurot, millest 192 969.16 eurot

on lepinguline tasunõue ja 9 453.63 eurot kahju hüvitamise nõue. Hageja palub kostjalt välja

mõista kõrvalnõudena hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 14 279.72

eurot, mis on arvutatud üksnes lepinguliselt tasunõudelt ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

veel mitte muutunud viivise määraga 0,1% lepinguliselt tasunõudelt päevas alates hagi esitamise

kuupäevale järgnevast kuupäevast kuni põhinõude tasumiseni, arvestusega, et lepinguliselt

tasunõudelt arvestatud viivisenõude kogusuurus ei ületaks 57 890.75 eurot. Hageja palub kostjalt

välja mõista kõrvalnõudena hagi esitamise ajaks sissenõutavaks veel mitte muutunud viivise

seadusest tuleneva viivisemääraga kahju hüvitamise nõudelt päevas alates hagi esitamise

kuupäevale järgnevast kuupäevast kuni põhinõude tasumiseni. Hageja palub jätta kõik

menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastus

Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu.

Kostja märgib, et Linda-Malmi lepingu sõlmimisel lepiti kokku tööde teostamise tähtajas

15.07.2022 ja Tuleviku lepingu sõlmimisel lepiti kokku tööde teostamise tähtajas 17.06.2022.

Linda-Malmi lepingu alusel tehtud tööde vastuvõtmiseks esitas kostja 17.07.2023 vastuvõtuakti

nr 1/17.07.-2023. Tuleviku lepingu alusel tehtud tööde vastuvõtmiseks esitas kostja 29.06.2023

vastuvõtuakti nr 2/17.07.-2023. Aktid olid allakirjutatud 17.07.2023.

Linda-Malmi leping oli sõlmitud riigihanke tulemusel. Talvehooaeg ja sellega seotud ehitamise

takistused on Eestis tavapärased. Töövõtja peab arvestama, et Eestis talvehooaeg saabub reeglina

novembris-detsembris. Hageja pidi pakkumuse esitamisel arvestama, et tööde teostamise algusaeg

on talvehooajal. Ei ole selge, kuidas 2021-2022. aasta talv võis põhjustada tööde hilinemist.

Hageja väidetel sai ka 2022-2023. aasta talv tööde edasilükkamise põhjuseks. Hageja esitas

16.09.2022 tööde teostamise tähtaja pikendamise taotluse, millega lubas tööd lõpetada hiljemalt

31.12.2022. Hageja teatas kostjale 14.11.2022, et ta ei jõua lõpetada töid 31.12.2022 ilmastiku

tingimuste tõttu ja tööd lõpetatakse 31.05.2023. Tegemist on hageja ühepoolse teatisega, mis ei

saanud nõusolekut kostja seaduslikult esindajalt.

Tuleviku lepingu puhul esitab hageja samalaadse argumendi, et tööde teostamise takistuseks sai

talvehooaeg. Kogenud ehitaja peab arvestama antud asjaoluga tööde teostamisel ja korraldama

tööd selliselt, et talve ilma saabumiseni lõpetatakse need tööd, mille teostamine talvehooajal pole

võimalik. Kostja hinnangul tööde edasilükkamine ei olnud põhjustatud erikorraliste asjaoludega.

Hageja kohustuseks oli hankida tööde teostamiseks vajalikke ehituslubasid. Ehitusluba Linda-

Malmi objekti ehitamiseks anti välja 17.03.2022. Leping sõlmiti 30.11.2021. Hageja ei tegelenud

tööde teostamiseks vajaliku loa vormistamisega liigikaudu 3 kuu jooksul. Tuleviku objekti

vastuvõtmise aktist tulenevalt väljastati ehitusluba 15.08.2022, mis on ligikaudu 2 kuu

möödumisel peale lepinguga kehtestatud tööde teostamise tähtaja saabumist. Töödega

venitamiseks ei olnud objektiivseid põhjusi. Tööde venitamise põhjused on hageja hooletus ja

suutmatus.

Poolte vahel sõlmitud lepingule kehtivad ETÜ 2013 sätted, mh tööde teostamise tähtaja

pikendamist reguleerivad sätted. Lepingutest tulenevaid õigussuhteid reguleerivad leping

koosmõjus riigihangete seaduse ja ETÜ 2013 sätetega. Artikkel ajalehes, kus väidetavalt

tsiteeritakse isiku sõnu, kes ei ole tellija seaduslik esindaja, ei tohi käsitleda lepingu tingimuse

muudatusena. Puudub ka alus käsitleda kaeveluba lepingute muutmise nõusolekuna.

T. M. ei olnud lepingutest tulenevates õigussuhetes kostja seaduslik esindaja ega kostja

seadusliku esindaja poolt lepinguliste kohustuste muutmiseks volitatud isik. T. M. poolt

töökoosolekul avaldatud eeldused, et tööde teostamise tähtaja muutmine võiks olla põhjendatud,

ei ole kostja nõusolek tööde teostamise tähtaja pikendamiseks. Tähtsust ei oma hageja

kirjavahetus T. M.ga. Kostja ei nõustunud tööde tähtaja pikendamisega kuni 31.05.2023.

Kostja teatas hagejale 27.12.2022, 20.01.2023 ja 23.03.2023 kirjadega kavatsusest esitada

leppetrahv. Kostja käsitles muudatusettepanekutena hageja taotlusi tööde teostamise tähtaja

muutmiseks. Kostja püüdis välja selgitada, kas hagejal on olemas põhjused tööde teostamise

tähtaja muutmiseks. Kostja juhtis hageja tähelepanu leppetrahvi rakendamisele, kui hageja ei esita

põhjusi, mis vabandavad hageja rikkumist.

Kostjal oli kohustus tuvastada, kas lepingu muudatused on riigihangete seaduse järgi lubatavad.

Kostja palus hagejal põhjendada tööde teostamise tähtaja rikkumist hagejast olenematute

põhjustega. Hageja väidete analüüs vajas aega. Hageja teatas esmakordselt 16.12.2022 kirjaga, et

ta ei ole suuteline lepinguid täitma. Kostja teatas 27.12.2022 hagejale leppetrahvi kohaldamise

kavatsusest. Leppetrahvi kohaldamise tähtaeg vastab ETÜ-ga ettenähtud tähtaegadele.

Kostja seisukohalt igasuguse rikkumise avastamisel on tellija kohustuseks enne leppetrahvi

kohaldamist küsida töövõtja seisukohta ja seletust rikkumise põhjuste kohta. Kostja käitumine

vastab hea usu põhimõttele ja näitab, et kostja sooviks oli mitte hageja karistamine, vaid

objektiivselt ja igakülgselt tuvastada rikkumise põhjused.

Kostja esitas 07.08.2023 mõlema lepingu järgi leppetrahvi teate ja tasaarvestuse avalduse. Kostja

poolt leppetrahvide kohaldamine on põhjendatud. Lubatav on ka leppetrahvinõuete tasaarvestus

hageja tasunõudega. Leppetrahvide suurus on proportsionaalne võrreldes rikkumise ulatusega.

Põhjendamatu on hageja nõue hüvitada hagejale õigusabikulusid.

Aktide õiguslik staatus on kehtestatud lepingute punktis 13.7. Aktidega vormistatakse tööde

vastuvõtmise fakt. Hageja väidab, et tööde teostamise tähtaeg oli pikendatud kuni 31.05.2023.

Lõppakt on allkirjastatud 17.07.2023. Isegi kui lähtuda, et tööde teostamise tähtaeg on

31.05.2023, siis hageja viivitas tööde teostamisega 48 päeva ja kostja võib nõuda leppetrahvi 48

päeva eest.

Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja täiendavad seisukohad

17.07.2023 allkirjastatud tööde vastuvõtuaktides on pooled oma allkirjadega selgesõnaliselt

kinnitanud, et tööde täitmise tähtaeg on 31.05.2023. Sealjuures kinnitasid pooled nendes aktides

kirjalikult üle juba varem saavutatud kokkulepet lepingutes sätestatud tähtaja muutmiseks kuni

31.05.2023. Ühtlasi on ajalehes „Põhjarannik“ 30.05.2023 avaldatud artikkel, kus on kirjas, et

Narva linnavalitsuse teatel on tööde teostamise tähtaega pikendatud kuni 31.05.2023. Artikkel ise

ei muuda lepingute tähtaega, vaid artiklis avaldatu kinnitab, et pooled olid saavutanud

kokkuleppe lepingute tähtaja muutmiseks. Kui pooltel puudunuks kokkulepe, et lepingute uueks

tähtajaks on 31.05.2023, siis poleks Narva linnavalitsusel olnud põhjust 26.04.2023 ja 30.05.2023

artiklites väljendada seisukohta, et lepingute tähtaegu pole rikutud, sest neid on pikendatud kuni

31.05.2023.

Poolte 17.07.2023 allkirjastatud tööde vastuvõtuaktid on peamisteks tõenditeks, mis kinnitavad,

et tööd on 31.05.2023 kuupäeva seisuga teostatud. Mõlemas aktis on pooled oma allkirjaga

selgesõnaliselt kinnitanud, et tööde lõpp on 31.05.2023. Kostja ei selgita, miks ta allkirjastas

vastuvõtuaktid, kus oli tööde lõpetamise kuupäevaks märgitud 31.05.2023.

Hageja selgitab, et vastuvõtuaktid allkirjastati 17.07.2023 järgmistel põhjustel. Hageja (töövõtja)

teavitas kostjat (tellija) 30.05.2023, et tööd on teostatud ja tänavad on liikluse avamiseks valmis

ning kooskõlas lepingute punktiga 13.5. taotles tööde vastuvõtukomisjoni kokku kutsumist.

Poolte vahel 30.05.2023 vahetatud e-kirjade tulemusel lepiti kokku, et tööde vastuvõtukomisjon

vaatab tööd üle 01.06.2023 kell 10. Tööde ülevaatus toimus kokku lepitud ajal ja kostjal polnud

tööde ülevaatuse tulemusel tööde suhtes märkusi. 06.06.2023 toimus telefonikõne kostja

vanemspetsialist N. K. ja hageja töötaja I. L. vahel, kus kostja esindaja teatas, et kostja ei

allkirjasta tööde vastuvõtuakte enne, kui on allkirjastatud kontrollaktid kaevetööde lõpetamise

kohta. Hageja esitas samal päeval 06.06.2023 kostjale ja omanikujärelevalvele allkirjastamiseks

kontrollaktid kaevetööde lõpetamise kohta. Kostja omanikujärelevalve allkirjastas aktid

16.06.2023, kuid kostja jõudis nende allkirjastamiseni 17.07.2023. Hageja esitas samal päeval

17.07.2023 kostjale ja omanikujärelevalvele allkirjastamiseks tööde vastuvõtuaktid, millised

kostja ja omanikujärelevalve allkirjastasid viivitusteta samal päeval. Hagejal polnud võimalik

vastuvõtuakti esitada kostjale allkirjastamiseks enne, kui kostja oli allkirjastanud kontrollakti

kaevetööde lõpetamise kohta, tulenevalt kostja esindaja poolt 06.06.2023 seatud tingimusest.

Kostja esindaja 15.09.2022 e-kiri kinnitab, et kostja oli teadlik tähtaja pikendamise põhjustest ja

vajadusest ning nõustus nendega. Hageja esitas 16.09.2022 tähtaja pikendamise taotlused ja uued

ajagraafikud, mida konstateeriti ka 23.09.2022 objektikoosoleku protokollides.

Kostja esitas lepingute alusel leppetrahvinõuded esmakordselt 07.08.2023. Kostja varasemad

pöördumised ei sisaldanud leppetrahvinõudeid, vaid hoiatusi leppetrahvinõuete esitamise

võimalikkuse kohta. Kostja on igal juhul kaotanud leppetrahvide nõudeõiguse mõlema lepingu

alusel, sest ta esitas leppetrahvinõuded pärast täitmisaktide allkirjastamist.

Kostja lasi 2023. a kevadel talvise tehnoloogilise pausi lõppedes viia hagejal lepingute täitmise

lõpuni teadmises, et kostja on aktsepteerinud hageja selgitused kostjal leppetrahvinõuete

puudumise kohta. Seda kinnitavad Narva linnavalitsuse korduvad kinnitused meedias, et tööde

teostamise tähtaeg on 31.05.2023. Hageja hinnangul on pärast täitmisaktide allkirjastamist

esitatud leppetrahvinõuded seetõttu hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatud. Hageja

taotleb kostja poolt esitatud leppetrahvinõuete alandamist nullini, kui kohus peaks leidma, et

kostjal on leppetrahvinõuded tekkinud ja kostja ei ole neid kaotanud.

Kostja keskendumine hagivastuses sellele, kas hagejal oli õigus taotleda lepingute tähtaegade

pikendamist, ei oma tähtsust, sest kostja on tähtaegade pikendamise aktsepteerinud.

Kostja oli lepingutes määranud vastutavaks isikuks T. M.. Lepingutes vastutavate isikute peatükis

9 on kostja mõlema lepingu punktis 9.1. sätestanud, et kostjat esindab T. M.. Hageja järeldas, et

T. M. on volitus kostjat esindada kõikides küsimustes (ka lepingute tähtaegade muutmisel).

Hageja esitas kõik kalendergraafikud kooskõlastamiseks T. M.e, kes need kooskõlastas,

teavitamata hagejat, et temal puudub voli seda teha. Lepingute punkti 7.2. kohaselt muutub

kooskõlastatud kalendergraafik lepingu lahutamatuks osaks ja kooskõlasatud kalendergraafikus

sätestatud tähtajad on hagejale siduvad. Kalendergraafiku kooskõlastamine muudab lepingu

tähtaegu. Hageja järeldas, et T. M. on õigus lepingute tähtaegu muuta. T. M. kooskõlastas talle

esitatud kalendergraafikuid nii suuliselt, käitumuslikult kui ka vaikimisi. Kostja on lepingute

täitmise käigus aktsepteerinud T. M. poolt kirjaliku vormi järgimiseta kalendergraafiku

kooskõlastamist.

Kostja poolt allkirjastas T. M. 17.07.2023 vastuvõtuaktid, milles sisaldus kinnitus 31.05.2023

lepingute täitmise tähtaja kohta. Aktides on vastuvõtukomisjoni liikmetena nimetatud mitmed

inimesed, kuid T. M. on nimetatud komisjoni esimeheks. Kostja on neid akte aktsepteerinud

tõenditena lepinguliste tööde lõpetatuse ja vastuvõtmise ning kostjal tasumiskohustuse tekkimise

kohta. Kostja on aktsepteerinud T. M. enda esindajana.

Kostja etteheide on vale, et hageja on ehituslubade taotlemisega viivitanud. Hagejal puudus

kohustus ehituslubasid taotleda ja hageja ka ei taotlenud ehituslubasid. Ehitusload olid väljastatud

enne hagejaga lepingute sõlmimist. Kostja väidetud ehituslubade väljastamise kuupäevad on

kaevelubade väljastamise kuupäevad. Linda-Malmi Lepingu alusel kaeveloa saamine 17.03.2022

oli tavapärane. Tuleviku lepingu alusel kaeveloa saamine toimus 15.08.2022, kuna varasemalt

takistas selle väljastamist kostja viivitus liikluskorraldusskeemi kooskõlastamisega.

Kostja etteheide on vale, et lepingute alusel tööde vastuvõtuakti allkirjastamine eeldab

kasutuslubade olemasolu, millega hageja pole lepingute täitmisel arvestanud. Ehitusseadustik ei

näe ette lepingute alusel teostatud töödele kasutuslubade väljastamist, mistõttu nende väljastamist

ei taotletud ja neid ka ei väljastatud.

Hageja ei pidanud lõpetama töid ca 1 kuu enne kokku lepitud tähtaega, et läbida kõnealuse 1 kuu

jooksul kasutusloa väljastamise menetlus. Tööde vastuvõtuakti väljastamise eeltingimuseks ei

olnud kasutusloa väljastamine. Hageja ei hilinenud lepingu täitmisega 48 päeva, mistõttu kostjal

puudub õigus nõuda ka nimetatud perioodi eest leppetrahvi. Tööd teostati tähtaegselt.

Lõppaktides on sätestatud, et tööde teostamise tähtaeg oli 31.05.2023 ja tööde teostamine lõpetati

31.05.2023.

Kostja täiendavad seisukohad

Hageja venitas oluliselt tööde teostamisega ja kostjal on olemas kõik alused leppetrahvi

esitamiseks. Lepingute pikendamist ei toimunud ja poolte vahel puudub kokkulepe, millega kostja

pikendas tööde teostamist kuni 31.05.2023.

Tööde vastuvõtmine on VÕS §-st 638 tulenev toiming. Nii töövõtulepingu kui ka ETÜ 2013

sätted ei kehtesta, et valmisolevate tööde vastuvõtmisega töövõtja mh kiidab heaks tagasiulutavalt

tööde teostamise tähtaja muutmist juhul, kui tööd on tehtud ja lõpetatud venitamisega. Aktid

fikseerivad faktilisi asjaolusid, kuid ei sisalda ühtegi väidet, et kostja nõustub sellega, et tööde

teostamise aega pikendatakse ja selleks on olemas mõistlikud põhjused.

Tööde teostamise tähtaja muutmise alused ei ole töövõtulepingutes otseselt kehtestatud ja lähtuda

tuleb ETÜ 2013 p-st 7.4, mis ei näe ette võimalust muuta töövõtulepingut tagasiulutavalt.

Hageja ei teatanud kostjale vajadusest pikendada tööde teostamise tähtaega vahetult peale

vajaduse tekkimist. Taotlus tööde teostamise tähtaja pikendamiseks esitati möödudes sellest

päevast, kui tekkis taotluses märgitud põhjused tööde teostamise tähtaja pikendamiseks. Hageja

hakkas viitama tööde teostamise tähtaja pikendamise vajadusele 08.07.2022 koosolekutel. Selleks

päevaks Linda-Malmi lepinguga kehtestatud tööde teostamise lõpptähtaeg 15.07.2022 lähenes ja

Tuleviku tänava lepinguga kehtestatud tööde teostamise lõpptähtaeg 17.06.2022 oli möödunud.

ETÜ 2013 p 7.4. sätestatule ei vasta ehituskoosolekute protokollides kajastatud hageja soov

esitada uued tööde teostamise kalendrigraafikud. Peale tööde teostamise lõpptähtaja saabumist

esitas hageja 16.09.2022 taotlused, mis vastavad ETÜ 2013 p 7.4. tingimustele. Puuduvad

materiaalõiguslikud alused tööde teostamise tähtaja pikendamiseks hageja 16.09.2022 taotluste

alusel.

Hageja esitas toimikusse 08.07.2022 Linda-Malmi tänavate ehituskoosoleku protokolli nr 1.

Protokollis puudub kostja esindaja T. M. nõusolek tööde teostamise tähtaja pikendamiseks ja pole

võimalik käsitleda antud protokolli taotlusena tööde teostamise tähtaja pikendamiseks ega kostja

nõusolekuna pikendamiseks. Samuti hageja esitas järgmised ehituskoosolekute protokollid:

Tuleviku tänava 08.07.2022 protokolli nr 1, Linda-Malmi tänavate 06.09.2022 protokolli nr 2,

Tuleviku tänava 06.09.2022 protokolli nr 2, Linda-Malmi tänavate 23.09.2022 protokolli nr 3,

Tuleviku tänava 23.09.2022 protokolli nr 3, Linda-Malmi tänavate 10.10.2022 protokolli nr 4,

Tuleviku tänava 10.10.2022 protokolli nr 4, Linda-Malmi tänavate 15.10.2022 protokolli nr 5 ja

Tuleviku tänava 15.11.2022 prokolli nr 5. Antud protokollid ei vasta ETÜ 2013 p 7.4. nõuetele ja

puudub võimalus käsitleda antud protokolle ETÜ 2013 p-ga 7.4. ettenähtud taotlusena tööde

teostamise tähtaja pikendamiseks. Ehituskoosoleku protokollides puudub kostja nõusolek tööde

teostamise tähtaja pikendamiseks. Isegi kui antud nõusolek oleks olemas, ei ole protokollid

allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt. Kostja seaduslik esindaja (ameti direktor) ei

andnud nõusolekut tööde teostamise tähtaja pikendamiseks.

Hageja viitab, et T. M. esitas nõusoleku tööde teostamise tähtaja pikendamiseks kirjavahetuses

hagejaga. Toimikusse esitatud tõendid antud väidet ei toeta. Nõusolekut tööde teostamise tähtaja

pikendamiseks pole antud T. M. poolt, kes ei ole tööde teostamise tähtaja pikendamise nõusoleku

andmiseks volitatud isik. Lepingud ei või olla pikendatud ka konkludentsete toimingutega,

arvestades riigihangete tulemusena sõlmitud lepingute erisusi.

Lepingute muutmise suhtes kehtivad kõrgendatud standardid, kui lepingud on sõlmitud

riigihangete tulemusel. Lepingute muutmisele kohaldatakse riigihangete seaduse §-i 123.

Pikendamine on vastuolus seadusega ja tühine.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, kuulanud pooled ära istungil ja

hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte

esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 5 lg 1, et hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike

järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 30.11.2021 viitenumbriga 241952

riigihankemenetluse tulemusena Narvas Linda-Malmi tänavate ehitustööde teostamiseks

töövõtulepingu nr XXX (dtl 19-29) ning hageja ja kostja sõlmisid 23.02.2022 viitenumbriga

241974 riigihankemenetluse tulemusena Narvas Tuleviku tänava ehitustööde teostamiseks

töövõtulepingu nr XXX (dtl 39-49).

Iseenesest puudub poolte vahel vaidlus ka selles, et hageja on tööd teostanud nõuetekohaselt ja

kostja on tööd vastu võtnud ning hageja tasunõude suurus on 192 969.16 eurot.

Kostja ei eita, et ta ei ole hageja tasunõuet 192 969.16 eurot tasunud, kuid põhjendab seda sellega,

et vaidlusaluste lepingute tööde teostamise tähtaegu ei pikendatud kuni 31.05.2023 ja seetõttu on

tööde teostamise tähtaja rikkumise tõttu kostjal hageja vastu leppetrahvinõue, millega on kostja

tasaarvestanud hageja tasunõude 192 969.16 eurot.

Pooltel vahel on seega vaidlus, milline oli vaidlusaluste lepingute järgne tööde teostamise tähtaeg

ja mis kuupäeva seisuga tööd loeti teostatuks ning kas kostja saab hagejalt nõuda leppetrahvi.

Vaidlusalustele õigussuhetele tuleb kohaldada töövõtulepingu (VÕS §-d 635 jj) sätteid, kuna

pooled sõlmisid töövõtulepingud. VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks

isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 näeb

ette, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele

tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 637 lg 3 näeb ette,

et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja

hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või

kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija

alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses on

töövõtja kohustus tööd teha ja tellija kohustus selle eest tasu maksta. Töövõtja tasunõue muutub

sissenõutavaks töö valmimisega (RKTKo 3-2-1-80-08, p-d 16 ja 19).

Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et

lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on

muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja

mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudeõle vastuväiteid, mis

välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda

(RKTKo 3-2-1-145-14, p 14).

Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud Narvas Linda-Malmi ja Tuleviku tänavate

ehitustööde tasus, milline oli märgitud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingutes. Linda-Malmi

lepingu p-s 8.1. leppisid pooled kokku, et kostja (tellija) tasub ehitustööde eest hagejale

(töövõtjale) 850 665.38 eurot, millele lisandub kehtiv 20% käibemaks. Poolte kokkuleppel

muudeti seda summat ja Linda-Malmi lepingu hinnaks kujunes 974 593.17 eurot, millele lisandub

kehtiv 20% käibemaks (dtl 104). Tuleviku lepingu p-s 8.1. leppisid pooled kokku, et kostja tasub

ehitustööde eest hagejale 443 061.75 eurot, millele lisandub kehtiv 20% käibemaks. Poolte

kokkuleppel muudeti seda summat ja Tuleviku lepingu hinnaks kujunes 518 013.35, millele

lisandub kehtiv 20% käibemaks (dtl 115). Kostja on jätnud hagejale tasumata Linda-Malmi

lepingujärgse tasu 120 842.66 eurot (müügiarve 2307059, dtl 308) ja Tuleviku lepingujärgse tasu

72 126.56 eurot (müügiarve 2307058, dtl 307). Kokku 192 969.22 eurot, millest hageja nõuab

kostjalt 192 969.16 eurot.

Kostja on hagejalt vastu võtnud Linda-Malmi ja Tuleviku tänavate lepingujärgsed tööd. Hageja

tegi tööd valmis nõuetekohaselt. Seda tõendab Linda-Malmi vastuvõtuakt nr 1/17.07.-2023 (dtl

58-59) ja Tuleviku vastuvõtuakt nr 2/17.07.-2023 (dtl 63-64). Aktides on pooled leidnud, et

objekt vastab lepingu dokumentidele ning keskkonna-, tervise-, tarbija-, töökaitse –ja

liiklusohutusnõuetele. Kostja esindaja avaldas 11.12.2024 istungil, et tööd on vastuvõetud ja

kasutuses.

Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastab, et hageja kui töövõtja tasunõue 192 969.16 eurot on kostja

kui tellija vastu muutunud sissenõutavaks.

Kostja on esitanud tasunõudele vastuväite, et vaidlusaluste lepingute tööde teostamise tähtaegu ei

pikendatud kuni 31.05.2023. Kohus ei nõustu kostjaga, mida põhjendab alljärgnevalt.

VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või

seadusega ettenähtud muul alusel. Pooled ei ole esile toonud, et lepingust või seadusest oleks

tulenenud võimalus lepingut muuta muul alusel kui poolte kokkuleppel. Kohus leiab, et kui

hagejal ei olnud õigust vaidlusaluste lepingute tööde teostamise tähtaegu ühepoolselt muuta, tuleb

asja lahendamiseks tuvastada, kas lepinguid tähtaegade osas muudeti poolte kokkuleppel, ning

välja tuua, milline oli kokkuleppe tagajärjel muudetud vaidlusaluste lepingute tööde teostamise

tähtaeg. Lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole selge tahteavaldus,

milles väljendub soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine tahteavalduses välja

toodud viisil. Seejärel on vajalik, et tahteavaldus jõuaks teise lepingupooleni, kes väljendaks

nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil. Tahteavaldusele seatud nõudeid

reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mille § 68 lg 3 kohaselt saab tahteavalduse

väljendada ka teoga. Lepingu muutmise ettepaneku saab teha ka kaudse tahteavaldusega. Teine

pool saab väljendada lepingu muutmiseks nõustumust samuti kaudse tahteavaldusega. Sealjuures

saab VÕS § 20 lg 3 kohaselt nõustumuseks lugeda majandus- ja kutsetegevuses ka vaikimise.

Tuleb eristada ka lepingu muutmise aluseid ja lepingu muutmise vorminõudeid. VÕS § 13 lg 3

näeb ette erisused lepingu muutmise vorminõuetele juhuks, mil pooled on kokku leppinud, et

lepingut tuleb muuta kirjalikus vormis, kuid ei tee erandit VÕS § 13 lg-st 1, mille kohaselt saab

lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel (vt ka RKTKo 25.04.2018, 2-15-5027 p-d 12 ja

14).

Kohus nõustub kostjaga osas, et tööde teostamise tähtaja muutmise alused ei ole vaidlusalustes

lepingutes otseselt kehtestatud. Arvestada tuleb, et VÕS § 13 lg 3 järgi ka lepingus kokkulepitud

vorminõue ei välista lepingu muutmist muus vormis (vt ka RKTKo 19.12.2017, 2-15-15662 p

23).

Käesoleval juhul on hageja esitanud kostjale mõlema lepingu osas 16.09.2022 allkirjastatud

tähtaja pikendamise taotlused, milles palus määrata ehitustööde tähtajaks 31.12.2022 (dtl 128,

131). Kostja ei vaielnud vastu 11.12.2024 istungil, et tööde tähtaega pikendati vähemalt

detsembrini 2022.

Kohtule esitatud Linda-Malmi vastuvõtuaktis nr 1/17.07.-2023 (dtl 58-59) ja Tuleviku

vastuvõtuaktis nr 2/17.07.-2023 (dtl 63-64) väljendub kirjalikult nii poolte taheavaldus kui

nõustumus sellega, et vaidlusaluste lepingute tööde täitmise tähtaeg on 31.05.2023 ja tööde lõpp

on 31.05.2023. Kohus ei nõustu kostjaga, et aktide allkirjastajal T. M. puudus selleks

esindusõigus. T. M. on vaidlusaluste lepingute punkti 9.1 järgi kostja esindaja, kelle esindusõigust

kostja aktsepteeris nii tööde kestel kui vastuvõtmisel. Vaidlusaluste lepingujärgsete tööde

tähtaegade pikendamist kuni 31.05.2023 kinnitab ka kostja avaldatu ajakirjandusele Gazeta.ee

26.04.2023 artiklis (dtl 350-351) ja Põhjaranniku 30.05.2023 artiklis (dtl 355-356).

Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et vaidlusaluste lepingute järgne poolte kokkuleppel

pikendatud tööde teostamise tähtaeg oli 31.05.2023 ja sama kuupäeva seisuga loeti tööd

teostatuks.

Kohus ei nõustu kostjaga osas, et töövõtulepingute üldtingimuste ETÜ 2013 punktist 7.4

tulenevalt ei saanud tööde teostamise tähtaegu pikendada. Kostja avaldas 13.11.2023 vastuses

hagile: „ETÜ p. 7.4. kohaselt on Töövõtjal õigus nõuda tähtaegade pikendamist üksnes juhul, kui

ta on pikendamise aluseks olevast asjaolust tellijat viivitamata (kuid siiski hiljemalt 5 (viie)

tööpäeva jooksul) kirjalikult teavitanud ning esitanud hiljemalt 15 (viieteistkümne) tööpäeva

jooksul pärast seda, kui töövõtja sai või pidi sellest asjaolust teada saama, kirjaliku ettepaneku

koos sündmuste või asjaolude kirjeldusega, millest tulenevalt soovib töövõtja lepingus sätestatud

tähtaegu pikendada. Pooled on pärast töövõtjalt sellekohase teate saamist kohustatud teisele

poolele olulisi lisakulutusi tekitamata tagama tingimused tööde jätkamiseks või vähendama

võimalike takistuste mõju poolte kasutuses olevate vahenditega. Tellija on kohustatud ettepaneku

saamisel sellega nõustuma või esitama põhjendatud seisukoha sellest keeldumise kohta 5 (viie)

tööpäeva jooksul pärast ettepaneku saamist.“ (dtl 330). Pooled ei vaidle selle üle, et

vaidlusalustele töövõtulepingutele kohaldub ETÜ 2013. ETÜ 2013 punkt 7.4. ei kehtesta tellijale

tähtaega tööde täitmise tähtaja pikendamisega nõustumiseks. Kostja kui tellija on nõustunud

vaidlusaluste lepingute tööde täitmise tähtaja pikendamisega. Kohus eelnevalt tuvastas, et

vaidlusaluste lepingute järgne poolte kokkuleppel pikendatud tööde teostamise tähtaeg oli

31.05.2023. Kohtu hinnangul ETÜ 2013 punkt 7.4 ei välista tööde teostamise tähtaegade

pikendamist, kui pooled on selles saavutanud kokkuleppe. Antud juhul on pooled saavutanud

kokkuleppe tähtaegade pikendamiseks.

Kohtu hinnangul on põhjendamatu kostja etteheide riigihangete seaduse (RHS) § 123 rikkumisele

lepingujärgsete tööde tähtaja pikendamise korral. Võimalik RHS § 123 rikkumine ei too RHS § 8

lg-st 2 tulenevalt kaasa lepingu automaatset tühisust, vaid kostja kui hankija oleks saanud lepingu

üles öelda RHS § 124 alusel (vt ka RHS komm (2019), kirjastus Juura, § 123, p 53). Kostja ei

tugine väitele, et ta oleks vaidlusalused lepingud üles öelnud. Vastupidiselt on hageja

lepingujärgsed tööd nõuetekohaselt valmis teinud ja kostja on tööd vastu võtnud ning tööd on

kasutuses.

Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostja saab hagejalt nõuda leppetrahvi, mis välistaks

tasaarvestuse tulemusena VÕS § 186 p 2 ja VÕS § 197 lg 2 järgi hageja tasunõude 192 969.16

eurot.

Kostjal leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised

eeldused (vt ka RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11):

- poolte vahel on kehtiv leping, sh kehtiv leppetrahvikokkulepe;

- võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

- võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune

vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

- võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel kostjal kui

leppetrahvi nõudjal. Leppetrahvi vähendamise aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama hageja

kui isik, kellelt leppetrahvi nõutakse.

Poolte vahel sõlmitud vaidlusaluste lepingute punkti 12.3 kohaselt: „Tellijal on õigus nõuda

Töövõtjalt Lepingu p-s 7 või Tööde teostamise kalendergraafikus sätestatud tööde tegemise või

üleandmise tähtaegade ületamise eest leppetrahvi kuni 0,1% Lepingu hinnast iga hilinenud

kalendripäeva eest, kuid mitte üle 30% käesoleva Lepingu hinnast.“. Lepingute punktist 12.3

nähtuvalt saab kostja leppetrahvi nõude aluseks olla tööde teostamise tähtaegade rikkumine.

Kostja lähtub leppetrahvi nõudmisel sellest, et Linda-Malmi lepingu tööde teostamise tähtaeg oli

15.07.2022 ja töödega viivitati 365 päeva (dtl 68, 72) ning Tuleviku lepingu tööde teostamise

tähtaeg oli 17.06.2022 ja töödega viivitati 392 päeva (dtl 76, 80). Kohus eelnevalt tuvastas, et

vaidlusaluste lepingute järgne poolte kokkuleppel pikendatud tööde teostamise tähtaeg oli

31.05.2023 ja sama kuupäeva seisuga loeti tööd teostatuks. Seega ei rikkunud hageja VÕS § 100

mõttes lepingulist kohustust tööde teostamise tähtaja osa, mis on kostja leppetrahvi nõude

aluseks.

Kohtu hinnangul ei ole kostja hagejale leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist ka teatanud (VÕS § 159 lg 2). Hageja on avaldanud ja kostja pole vastu

vaielnud, et ETÜ punkti 12.2.2 järgi tuleb üksikasjalik leppetrahvinõue esitada hiljemalt

täitmisakti allkirjastamise päevaks. Vaidlusaluste lepingute tööde vastuvõtuaktid, millega loeti

tööd täidetuks, allkirjastati poolte poolt 17.07.2023 (dtl 57, 62). Kostja esitas leppetrahvinõuded

aga 07.08.2023 (dtl 67, 75), mis on 3 nädalat pärast aktide allkirjastamise päeva.

Kostja ei järginud leppetrahvi nõudmisel ka vaidlusaluste lepingute punktis 12.6 toodut: „12.6.

Leppetrahvi kohaldamise aluseks olev lepingurikkumine fikseeritakse Tellija poolse Lepingu

mittekohase täitmise aktiga, mis tehakse Töövõtjale kirjalikus või vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teatavaks 10 (kümne) tööpäeva jooksul akti koostamisest

arvates. Leppetrahvi rakendamise korral on Tellija kohustatud teavitama Töövõtjat leppetrahvi

nõudmisest hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul pärast kohustuse rikkumise

avastamist.“. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et lepingute punktist 12.6 tulenevalt leppetrahvi

kohaldamise aluseks olev lepingurikkumine fikseeriti kostja vastava aktiga ja kostja teavitas

hagejat leppetrahvi nõudmisest tähtaegselt 14 kalendripäeva jooksul pärast kohustuse rikkumise

avastamist. Kostja oli 14.11.2022 e-kirjast nähtuvalt teadlik, et tööd ei saa valmis (dtl 147).

Kostja teatas 27.12.2022 hagejale leppetrahvi kohaldamise kavatsusest (dtl 123-125), mis on

enam kui kuu hiljem.

Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud kostjal leppetrahvi nõudmise eeldused ja kostjal puudub

hageja vastu leppetrahvi nõue, mida tasaarvestada hageja tasunõudega 192 969.16 eurot. Kostja

vastuväited ei välista hageja tasunõude 192 969.16 eurot maksmapanekut.

Kostjal on VÕS ja pooltevaheliste töövõtulepingute järgi kohustus tasuda hageja tehtud tööde

eest, kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku summas 192 969.16 eurot.

VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult kohtumenetluse eelsete õigusabikulude

hüvitamist nõuda (RKTKo 3-2-1-79-08 p 18). Selline nõue on põhjendatud, kui on täidetud kahju

hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos

rikkumise ja kahju vahel. Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad

olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3

järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7

järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda. Need on hõlmatud ka VÕS § 127

lõigetega 2 ja 3 (RKTKo 3-2-1-5-13 p 50). VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos).

Hageja nõuab kostjalt kohtumenetluse eelsete õigusabikulude kahjuhüvitist 9 453.63 eurot.

Hageja põhjendab nõuet sellega, et hageja on kostjaga peetud kohtueelse suhtlemise käigus

kandnud õigusabikulusid. Osutatud õigusabi hõlmab kostja 20.01.2023 ja 27.01.2023

pöördumistega seotud asjaolude analüüsi ning pöördumistele vastamist. Samuti kostja 23.03.2023

pöördumistega seotud asjaolude analüüsi ja pöördumistele vastamist ning kostja 07.08.2023

leppetrahvinõuetega seotud asjaolude analüüsi ja leppetrahvinõuetele vastamist. Hageja toodud

kohtueelne õigusabikulu on kujunenud vandeadvokaadi ja juristi töö alusel. Hageja hinnangul on

selline õigusabikulu suurus mõistlik, arvestades vastamist vajanud väidete ja põhjenduste suurt

hulka (dtl 14-15). Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on kostja vastu lepingujärgne tasunõue 192

969.16 eurot. Kohtu hinnangul selle nõudmisega seonduvad mõistlikud hageja kohtueelsed kulud

tuleb hüvitada VÕS § 128 lg 3 järgi. Kostja ei ole toonud välja ega tõendanud asjaolusid, millest

nähtuvalt on õigusteenuskulu 9 453.63 eurot ebamõistlik. Kohtu hinnangul vastab õigusteenuse

eest maksmisele kuuluv tasu osutatud õigusteenuse mahule ega ületa kohalikku keskmist

turuhinda. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusteenuskulude 9

453.63 eurot hüvitamist. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku

summas 9 453.63 eurot.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Hageja esitas kooskõlas töövõtulepingutega ka viivisenõude. Poolte lepingute punkti 12.2

kohaselt on viivisemääraks 0,1 % tasumata arve summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte üle

30% hilinenud makse summast. Hageja palub hagis põhinõudelt (lepingujärgne tasunõue 192

969.16 eurot) arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise summas 14 279.72 eurot ja põhinõudelt

jooksva viivise lepingujärgses määras alates 21.10.2023 (hagi esitamise kuupäevale järgnevast

kuupäevast) kuni põhivõla tasumiseni kostjalt väljamõistmist, arvestusega, et sellelt arvestatud

viivisenõude kogusuurus ei ületaks 57 890.75 eurot. Hageja palub hagis kõrvalnõudelt

(kohtueelsed õigusteenuskulud 9 453.63 eurot) jooksva viivise seadusjärgses määras alates

21.10.2023 (hagi esitamise kuupäevale järgnevast kuupäevast) kuni võla tasumiseni kostjalt

väljamõistmist.

Kohus märgib, et sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt summas 14 279.72 eurot on

hageja arvestanud lepingujärgse määra järgi (dtl 309) ja poolte lepingute punkti 12.2 kohaselt

saab põhinõudelt täiendavalt edasiulatuvat viivist nõuda summani 43 611.03 eurot (=57 890.75-

14 279.72). Kostja ei ole hageja viivisenõuetele vastuväiteid esitanud.

Kohtu hinnangul on hageja viivisenõuded õiguslikult põhjendatud, hageja on nõudeid tõendanud.

Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS

§ 113 lg-s 1 sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ja seadusega ettenähtud

viivisemäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad ka hageja viivisenõuded rahuldamisele.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja esitas 16.12.2024 menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista riigilõivu

summas 3 780 eurot, õigusabikulud summas 7 500 eurot (käibemaksuta) ja viivise

menetluskuludelt. Hageja on käibemaksukohustuslane. Kostja menetluskulude nimekirjale

vastuväiteid ei esitanud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg-s 2 nimetatud kohtukuluks. Menetlusosalise esindaja kulud on

kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes.

Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis

on riigilõiv summas 3 780 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p 1 nõuetele ning kõik

menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud, seega osales hageja menetluses

lepingulise esindaja kaudu.

Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-

115-13, p 25). Tunnihinda vahemikus 140-250 eurot (käibemaksuta) on aktsepteeritud

kohtupraktikas (RKTKo nr 2-16-3785, p 31.4 (200 eurot); RKTKo nr 2-18-17536, p 18 (190

eurot); RKHKo 3-3-1-82-14, p 28 (198.20 eurot); HMKo 2-19-1575, p 17 (180-220 eurot);

HMKo 2-19-12276, p 17 (180-220 eurot); HMKo 2-19-15850, p 38 (180-220 eurot); HMKo 2-

20-13307, p 84 (200 eurot); HMKo 2-17-8693, p 176 (200 eurot); RKKKo nr 2-16-3785/114, p

31.4 (200 eurot); RKTKo nr 2-21-1824/23, p 13 (205.58 eurot); THK nr 3-22-2325, p 29 (250

eurot); TRgKo 2-22-3891, p 5 (250 eurot); TRgKo 2-22-3891, p 43 (190-250 eurot). Hageja

vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot (ilma käibemaksuta) jääb seega

keskmise tasu piiridesse ning on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul

nii ei ole.

Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas hageja esindaja õigusabiteenusele

kokku 37,50 tundi (37 tundi 30 minutit): 14 tundi - hagiavalduse koostamine ja täiendamine, 14

tundi 30 minutit –kostja hagivastusele seisukoha koostamine ja sellega seonduvad toimingud, 9

tundi –istungiks ettevalmistus ja istungil osalemine ning menetluskulude nimekirja koostamine.

Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja

vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele

ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohtu hinnangul vastab hageja lepingulise esindaja

märgitud ajakulu asja keerukusele ning hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabi sisule ja

mahule. Kohus, hinnates toimikumaterjalide põhjal osutatud õigusabi sisu ja mahtu, peab hageja

põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 7 500 eurot (s.o 37 tunni 30 minuti eest).

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 11 280 eurot (3 780 + 7

500) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 alusel ja hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2026 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 31. jaanuari 2025 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta Narva linna apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Mõista Narva linnalt OÜ

N&V kasuks välja menetluskulude katteks 2600 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni kohustuse täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

Riigikohtu 13.04.2026 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud kassaatori kanda.

3. Kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta.

4. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lg

2).

31.01.2025 kohtuotsus 2-23-14894 jõustus 13.04.2026 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

referent