3-24-3374/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3374

Määruse kuupäev

31.01.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks 2500 euro ulatuses seoses vangiportaali süsteemis

tehtud muudatustega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

2. Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1; riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks

Tartu Vanglale.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Siim Grossberg esitas 14.12.2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse Tartu Vangla vastu seoses vangiportaali süsteemis tehtud muudatusega (s.o

funktsioonide lõika, kopeeri ja kleebi kasutamise piiramine) ning nõuab eeltoodud

muudatusega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 2500 euro ulatuses. Kaebaja

põhjendab, et ta ei saa maksimaalselt kasutada enda kaebeõigust. Peale muudatuste tegemise

on pöördumiste esitamine oluliselt raskendatud, sest kaebajal on paremal käel närvikahjustus,

mille tõttu on kõnealuse funktsiooni kasutamine hädavajalik. Kaebaja arvates tuleks

funktsioon koheselt taastada. Kaebaja viitab väärikuse alandamisele. Kaebuse kohaselt esitas

S. Grossberg 09.10.2024 Tartu Vanglale kahjunõude ja selle lisa nr 2-24/2-2/10426 ja nr 2-

24/2-2/10432. Kaebaja sõnul ei ole kahjunõuet tähtaegselt lahendatud. Kaebaja on kaebuses

esitanud ka riigilõivust vabastamise taotluse. Samuti on kaebaja kaebuses esitanud riigi

õigusabi taotluse. Kaebaja põhjendab, et ta ei suuda ta ennast ise esindada, sest tema

kaebuste hulk on niivõrd suur ja tal on raske materjalides orienteeruda.

2. Tartu Vangla esitas 30.01.2025 vastusena kohtunõudele S. Grossbergi kahjunõudega

seonduvad kohtueelse menetluse materjalid, sh kahjunõude lahenduse. Samuti selgitas vangla,

et esmasel kontrollimisel vanglale teadaolevalt rohkem samasisulisi pöördumisi või vaideid ei

ole, aga arvestades kaebaja pöördumiste suurt hulka, ei saa vangla välistada, et mõni

pöördumine sellist infot sisaldas. Aastal 2024 on S. Grossberg esitanud vanglale umbes 550

3-24-3374

pöördumist. Vangla on seisukohal, et HKMS § 59 lg 1 ja § 58 koostoimes saab kaebaja ise

esitada täpsemad viited, mille järgi vangla saaks teha dokumendi otsingu ja nende olemasolul

siis dokumendid kohtule edastada.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et S. Grossbergi kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis

näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Sätte näol on tegemist diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ning see näeb ette

võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t

kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt

põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul

täidetud.

4. Kohus leiab, et vaidlusalune vanglale ette heidetav tegevus ei saa põhjustada kaebajale

taolisi tagajärgi, mis tingiksid tema õiguste intensiivse riive ja kaebaja kasuks kahjuhüvitise

väljamõistmise. Kohtule Tartu Vangla poolt esitatud 20.12.2024. a vastusest kahjunõudele

nähtub, et kõnealune funktsiooni muudatus mõjutab üksnes kinnipeetavate poolt tahvelarvutis

vangiportaali kaudu vanglale esitatavaid pöördumisi ehk pöördumiste esitamist vanglale

justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 522 lg 1 p 2

tähenduses. See ei mõjuta kinnipeetavate pöördumisi teistele asutustele ja isikutele väljaspool

vanglat, sh ei ole piirangut kohtutele menetlusdokumentide esitamisel e-toimiku vahendusel.

Seega ei too vangiportaalis tehtavad muudatused kaasa kaebaja põhiseadusest tulenevate

õiguste (sh kaebepõhiõiguse) pöördumatut või nende õiguste põhiolemust olulisel määral

kahjustavat riivet. Kaebajale ei ole tehtud võimatuks elektroonilises vormis pöördumiste

esitamist. Üldjuhul ei pea kinnipeetav oma õiguste kaitseks esitama pöördumistes

varasematest pöördumistest, kohtulahenditest või õigusaktidest kopeeritud pikemaid tekste.

Kinnipeetaval on oma õiguste kaitseks eeskätt oluline anda pöördumises ülevaade probleemi

faktilistest asjaoludest ning kui ta soovib viidata konkreetsele kohtulahendile või

õigusaktidele, siis piisab ka lühikesest viitest. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema väidetav

terviseprobleem ei võimaldaks tal taolisi lühemaid pöördumisi üldse esitada. Samuti ei välista

muudatus kinnipeetavate võimalust pöörduda vangla poole kirjalikult paberkandjal, nagu see

toimus enne tahvelarvutite kasutusele võtmist (vangistusseaduse § 11 lg 4). Arvestades

eeltoodut ning ka asjaolusid, et juba kaebaja üksi on 2024. aastal Tartu Vanglale esitanud ca

550 pöördumist ning samuti teeb kaebaja ise oma kaebuses etteheiteid nendele pöördumistele

vastamise tähtaja ületamise osas, siis ei näe kohus vangla halduskoormuse kontrolli all

hoidmiseks tehtud muudatustes õigusvastasust.

5. Kaebaja on kaebuses esitanud selgesõnaliselt üksnes hüvitamisnõude, kuid kaebuse sisust

võib välja lugeda, et kaebaja soovib ka vaidlusaluse funktsiooni taastamist. Kohus ei suuna

siiski kaebajat kohustamisnõude esitamisele, kuna ka selle nõude osas esinevad eeltoodud

põhjendustel HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud kaebuse tagastamise alused.

6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne

ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel

tagastada. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

7. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.

3-24-3374

8. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja soovib

saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt RÕS § 4 lg 3 p-le 5.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund

ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi

ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5,

et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks

ilmselt vähene.

9. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise halduskohtumenetluses osalema. Käesolevas asjas

on kaebaja esitanud iseseisvalt halduskohtule kaebuse ja vanglale kahjunõude. Nagu kaebaja

ka ise välja tõi, siis ei ole ta halduskohtumenetluses kogenematu ning on ka varasemalt

suutnud kohtule iseseisvalt kaebusi, sh määruskaebusi ja muid menetlusdokumente esitada.

Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi, ei tingi kohtu hinnangul seda, et kaebaja ei

oleks ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus märgib täiendavalt, et halduskohtumenetluses

selgitab vajalikud asjaolud, õigusnormid ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda

initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv

uurimisprintsiip. Lisaks tagastab kohus käesoleva määrusega kaebuse tervikuna, olles

seisukohal, et kaebaja õiguste riive on vähene ja kaebuse rahuldamise väljavaade puudub.

Seega esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)