2-23-17317/21 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U

S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Kohtujurist

Keith Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht

31.01.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-23-17317

Tsiviilasi

XX-i hagi XX vastu kaasomandi lõpetamiseks

Menetlustoiming ja liik

Hagi läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat XX

Kostja XX (isikukood XXX ), lepinguline esindaja

vandeadvokaat XX

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata XX-i hagi XX vastu kaasomandi lõpetamiseks ning

lõpetada tsiviilasja menetlus.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a tasutud riigilõiv, mille tagastamist

saab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 3 alusel

esitatava taotlusega nõuda.

3. Saata määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva määruse tegemisest.

ASJAOLUD

1. XX (hageja) esitas 07.12.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu

kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt kinnitati 15.03.2006 määrusega hageja ja

kostja vahel sõlmitud kompromiss. Nimetatud kmäärusega jagas kohus poolte ühisvaraks

oleva XXX kinnistu võrdsetes osades poolte kaasomandisse korteriomanditeks jagamise teel.

Ühtlasi leppisid osapooled kokku kinnistu kasutamise korras. Hageja märgib, et kuivõrd

kohus ei asendanud poolte tahteavaldusi kinnisturaamatu kannete muutmiseks ja osapooled ei

ole kokkuleppel saanud korteriomandeid moodustatud, siis on kaasomand faktiliselt

1(4)

lõpetamata. Pooled ei ole võimelised konfliktsete suhete tõttu elama ühel kinnistul,

kokkulepitud kinnistu kasutamise kord osaliselt ei toimi ja hageja taotleb seega kaasomandi

lõpetamist kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel.

2. Kostja esitas 02.02.2024 seisukoha, milles märgib, et asi tuleks jätta läbivaatamata ja

menetlus tuleks lõpetada otsust tegemata, kuna hageja ja kostja suhtes on sama hagieseme

osas kohtumenetlust juba peetud ning jõustunud on menetluse lõpetanud kohtulahend.

Käesolevaks hetkeks ei ole XXX kinnistul korteriomandeid moodustatud, kuid seda üksnes

seetõttu, et hageja on järjepidevalt jätnud täitmata enda poolsed kohustused, mis on vajalikud

korteriomandite moodustamiseks. Kostja tegutseb siiski siiamaani selle nimel, et

korteriomandid oleks võimalik moodustada ning 15.03.2006 sõlmitud kohtulikus

kompromissis kokku lepitud tingimused täita. Seni ei ole see õnnestunud, kuna hageja on

enda poolse tegevustega järjepidevalt takistanud kompromissi täitmist. Muu hulgas on jätnud

hageja tasumata temale langeva osa kostja poolt ühistes huvides korteriomandite seadmiseks

korraldatud tööde ja hangitud materjalide eest.

3. 07.11.2024 pidas kohus asjas eelistungi. Pooled arutasid istungil muuhulgas

kompromissivõimalust ning kohus andis hagejale tähtaja kostjale kokkuleppe ettepaneku

tegemiseks. Pooled kokkulepet ei saavutanud.

4. 16.01.2025 on hageja esitanud kohtule seisukoha, milles märgib, et kaasomandi lõpetamise

osas on kohtupraktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et kohus ei saa oma otsusega

lõpetada kaasomandit, vaid kohtulahendi toime saab seisneda selles, et kohtulahendiga üksnes

asendatakse kaasomandi lõpetamisele vastu vaielnud kaasomaniku tahteavaldused, mis on

vajalikud tehingulisel teel kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandi eseme ühe kaasomaniku

ainuomandisse jätmiseks. Seega on kaasomandi lõpetamise hagi sooritushagi, millega saab

asendada neid tahteavaldusi, mida peaks kostja vabatahtlikult tegema selleks, et kaasomandis

olnud ese teise kaasomaniku ainuomandisse kanda. 15.03.2006 kohtulahendiga ei asendatud

tahteavaldusi, vaid kohus üksnes kinnitas poolte vahel sõlmitud kompromissi, milles pooled

leppisid kokku kaasomandi lõpetamise viisis (korteriomandite seadmises), samuti selles,

millised ruumid ühe reaalosa ja millised ruumid teise reaalosa koosseisu hakkavad kuuluma.

Kuivõrd pooled ei ole teinud vajalikke toiminguid selleks, et kinnisasi reaalosadeks jagada, on

kaasomand reaalselt ja õiguslikult lõpetamata ja seda ei ole võimalik ka teha, kuna pooled ei

ole nõus vabatahtlikult vastavaid toiminguid tegema. Ka ei ole võimalik kohtumäärust

sundtäita, kuna neid tahteavaldusi, mida üks või teine pool peaks tegema, ei ole asendatud

kohtumäärusega. Lisaks ei ole võimalik hageda üksnes tahteavaldusi, kuivõrd kohtulahendi

tegemisest on möödas enam kui 10 aastat ning 2006. aasta kohtumäärus ei ole enam

sundtäidetav. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et esinevad eeldused asja edasiseks

menetlemiseks ning hageja palub kostja taotluse, jätta asi läbi vaatamata, jätta rahuldamata.

5. Kostja esitas 20.01.2025 oma seisukoha, milles märgib, et on nõus lõpetama kaasomandi

selliselt, nagu pooled kõnealuses kompromissis kokku leppisid. Nähtuvalt poolte praeguses

menetluse peetud kompromissläbirääkimistest on kunagise kompormissi kohase kaasomandi

lõpetamisega sisuliselt nõus ka hageja (kompromissi takistuseks sai asjaolu, et hageja ei olnud

nõus kostja menetluskulusid hüvitama). Seega on faktiliselt võimalik kaasomand lõpetada

eelmises kohtumenetluses sõlmitud kompormissi alusel. Seda on ka õiguslikult võimalik teha,

kui hageja annab vajalikud nõusolekud ehitise tehnilise dokumentatsiooni korda seadmiseks

(praegu on veel puudu elektriaudit hageja poolel ning terve elamu tulekollete ekspertiis).

Seejärel saavad pooled korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 7 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud

dokumendid hankida ning nende alusel esitada kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse

korteriomandite seadmiseks. Õiguslikult ei takista kompromissi täitmist ka sellest tulenevate

võimalike nõuete aegumine (mis ei pruugi tegelikult olla üldse toimunud). Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 142 lg 1 teise lause kohaselt võib pärast nõude aegumist kohustatud isik

2(4)

keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega ei kaota nõue pärast aegumist kehtivust, pooled

võivad selle täitmisest lihtsalt keelduda, ning seda võib vabatahtlikult täita. Seega ei ole

poolte poolt vabatahtlik kompromissi täitmine ja seega kaasomandi lõpetamine võimatu.

Kostja soovib endiselt kompromissi täita ja on valmis selleks vajalikud toimingud tegema.

Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja on ehitise seadustamiseks (korteriomandite seadmise

eeltoiminguteks) kulutanud üle 2000 euro, kahjuks on hageja tasunud pooleteise aasta jooksul

omalt poolt ainult 60 eurot. Põhjuseks, miks hageja soovib uut kaasomandi lõpetamise

menetlust, on see, et hageja soovib saavutada kaasomandi lõpetamise vara enampakkumisel

müümise ja raha pooleks jagamise teel. Selle jaoks on hagejal tarvis uut kohtulahendit. Kostja

hinnangul ei ole selline käitumine tema suhtes heauskne. Esiteks on pooled kompormissi näol

juba sõlminud kokkuleppe kaasomandi lõpetamiseks ja kostja on nõus seda täitma. Sellises

olukorras püüda saavutada teistsugust kaasomandi lõpetamise viisi on juba iseenesest

pahauskne. Kui siin aga võtta arvesse kõiki asjaolusid, on hageja käitumine veelgi

pahausksem. Nimelt saaks kostja märkimisväärset kahju, kui kaasomand lõpetataks nii nagu

hageja soovib, st enampakkumisel. Kostja on teinud elamusse suuri kulutusi (nii raha kui enda

ja oma elukaaslase aja ja energia näol) ja on sellega tema kasutuses oleva osa väärtust

märkimisväärselt tõstnud. Hageja seda teinud pole. Seega saaks kostja kaasomandi

lõpetamisel asja enampakkumisel müümise teel sama suure summa kui hageja, vaatamata

sellele, et kostja on tema kasutuses olnud osa järjepidevalt parendanud ja isegi juurdeehituse

teinud. Sellises olukorras 2006. aastal sõlmitud kompormissi mittetäitmine hageja poolt ja

kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümise teel lõpetamise nõudmine on selgelt

pahauskne ning kohus ei peaks hageja hagi ka seetõttu edasi menetlema.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda.

7. Riigikohus on selgitanud (nt RKTKm 26.04.2017, 3-2-1-34-17, p 11), et tsiviilasja

menetlus tuleb TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada otsust tegemata, kui menetluses on

selgunud, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud

menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Sama asja korduva menetlemise keeld, mis tuleneb

mh TsMS § 371 lg 1 p-st 4, on hagi lubatavuse eeldus, mida kohus peab kontrollima omal

algatusel. Kui menetluse käigus selgub, et hagi on menetlusse võetud sama asja korduva

menetlemise keeldu rikkudes, peab kohus lõpetama menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel

otsust tegemata.

8. Pärnu Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-06-2573 XX hagi XX XX vastu kaasomandi

lõpetamiseks ja korteriomandite moodustamiseks ja XX XX vastuhagi XX vastu kaasomandi

lõpetamiseks ja reaalosadeks jagamiseks. Eelpool toodud menetluses on pooled sõlminud

kompromissi, kohus on selle 15.03.2006 määrusega kinnitanud ja vastav määrus on

jõustunud. Antud kompromiss hõlmab käesoleva tsiviilasja nõuet ning seetõttu tuleb

käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Kostja on kinnitanud, et on nõus ka tänasel päeval

lõpetama kaasomandi selliselt, nagu pooled eelpool toodud kompromissis kokku leppisid.

Vastavad nõusolekud saavad pooled anda vaatamata sellele, et neid kompromissimääruse

punktina kirja pandud ei ole. Kohus selgitab täiendavalt, et kohtuotsus ei asendaks kuidagi

ettenähtud korteriomandite kinnistamiseks vajalikke riikliku hooneregistri pidaja või ehitus-

või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopiaid korteriomanditeks jagatava hoone

plaanist või ehitatava hoone projektist ega muid kinnistamise eeldusena seadusega ettenähtud

dokumente.

9. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

3(4)

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse

määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

10.1. Üldreeglina kannab hageja asja menetluskulud, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata

(TsMS § 168 lg 2). Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul jätta poolte menetluskulud nende

endi kanda analoogia korras TsMS § 163 lg 1 alusel ning põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

10.2. Menetluskulude poolte vahel jaotamise peamine kriteerium on õiglus ja menetluskulude

jaotamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse ((RKTKo 08.03.2023, 2-20-17125, p 11; RKTKo

20.12.2022, 2-19-2709, p 10; RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-176-16, p 27 esimene lõik; RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 21).

10.3. Kohus arvestab antud juhul menetluskulude jaotamise üldiste põhimõtetega ning sellega,

et kaasomandi jagamine toimub mõlema poole huvides ning pooltel on vastav kohtulahend

olemas, kuid kumbki pool pole selle täitmiseni seni jõudnud, mis tingis ilmselt hageja soovi

asjas uuesti kohtu poole pöörduda. Seega puudub kohtu arvates käesolevas asjas mõistlik

põhjus hagi läbivaatamata jätmisel kostja menetluskulude jätmiseks hageja kanda. Tegemist

on vaidlusega, milline on sisuliselt tekitatud menetlusosaliste endi poolt. Kohtu hinnangul ei

ole õiguslikult olnud takistusi kompromissi täitmiseks, vaid vastavad toimingud on tänaseks

lõpule viimata poolt endi käitumisest tingituna. Õiglane on kulud jätta neid kandnud

menetlusosaliste endi kanda. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et antud vaidluseseme oleks

saanud/saavad lahendada kokkuleppel kohtuväliselt menetluskulusid kandmata.

10.4. Hageja saab taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik

Kohtumäärus tühistati osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2025 lahendiga, jõustus

osaliselt Riigikohtu lahendiga.

4(4)