3-25-251/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-251

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes seoses kassitoa külastamisega

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

Menetlusabi taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotlus.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 31. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja mõista hüvitis riigivastutuse seaduse (RVastS) § 90 lg

1 ja põhiseaduse § 25 alusel.

Kaebuse kohaselt on kahjunõue ajendatud sellest, et kaebajale pole pikema aja jooksul hoolimata

tema korduvatest taotlustest võimaldatud viibida Tartu Vangla kassitoas. Kaebaja viitab kaebuses

haldusmenetluse dokumentidele nr 6-24/24/1303-1 ja 2; 1-11/24/148-1 ja 2; 2-3/24/1950-1 ja 2;

1-13/24/456-1 ja 2 ning 1-13/24/592-1 ja 2.

3-25-251

Kaebust põhistades märgib kaebaja järgmist. Meedias on selgitatud, et kassituba muudab vange

paremuse poole ning saavutataks ka kaebaja ümberkasvatamine õiguskuulekaks, korralikuks,

ausaks maksumaksjaks. Kaebaja esitas taotlusi kassitoas käimiseks vähemalt kord nädalas, kuid

vastust ei saanud. Esitatud vaidele sai ta vastuse, et taotlus on rahuldatud. Järelikult peab ta kord

nädalas kassitoas käima, kuid tegelikult ei ole saanud kordagi pärast vaideotsust. Kaebajale

mõjub see tema väitel õudselt: viha, vihkamine, vaenulikkus maailmavaate ja võimude suhtes,

negatiivne eeskuju. Kaebajal on keskmine puue ja traumajärgne ajukahjustus ning erinevad

psüühika- ja käitumishäired, mis süvenevad. Eeltoodut on tal raske üle elada.

Kaebaja esitas ka taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning talle

advokaadi määramiseks.

2. Tartu Vangla dokumendiregistrist1 nähtuvad kaebaja viidatud dokumentide osas järgmised

andmed:

- menetluses 6-24/24/1303 on taotlus nr 1-13/24/456-1 esitatud 20. märtsil 2024;

- menetluses 2-3/24/1950 on märgukiri nr 2-3/24/1950-1 esitatud 18. juulil 2024, vastus

märgukirjale seoses koerateraapia ja akvaariumiga nr 2-3/24/1950-2 on antud 21. augustil 2024;

- menetluses 1-11/24/148 on vaie nr 1-11/24/148-1 esitatud 23. mail 2024 ja vaideotsus

toimingu sooritamiseks nr 1-11/24/148-2 tehtud 19. juunil 2024;

- menetluses 1-13/24/456 on kahjunõue nr 1-13/24/456-1 esitatud 23. juulil 2024 ja otsusega nr

1-13/24/456-2 rahuldamata jäetud 10. oktoobril 2024;

- menetluses 1-13/24/592 on kahjunõue nr 1-13/24/592-1 esitatud 31. oktoobril 2024 ja otsusega

nr 1-13/24/592-2 on kahjunõue 31. detsembril 2024 rahuldamata jäetud.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. See säte

võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5. Arvestades kaebuse vähest edulootust ei pea kohus põhjendatuks teha kaebaja viidatud

dokumentide väljanõudmiseks vanglale päringut, vaid piirdub nende kohta Tartu Vangla

avalikus dokumendiregistris esitatud andmete väljaselgitamisega. Kohus peab võimalikuks võtta

seisukoha kaebaja õiguste riive osas kaebuses esitatud asjaolude pinnalt ilma täiendavaid

tõendeid kogumata.

6. Kaebaja poolt käesolevas asjas ning varasemalt haldusasjas nr 3-24-3092 esitatu põhjal

järeldab kohus, et väidetav mittevaraline kahju on kaebajale tekkinud seeläbi, et tema

korduvatest taotlustest hoolimata ei ole vangla võimaldanud tal külastada vangla kassituba.

Kohus möönab, et võimaluse puudumine veeta aega lemmikloomadega tegeledes võib kaebajale

tekitada kaebuses loeteletud negatiivseid tundeid ja ebameeldivust, kuid mitte sellisel määral, et

seda võiks pidada kaebaja õiguste oluliseks riiveks.

7. Vangistusseaduse § 6 lg-s 1 on sätestatud vangistuse täideviimise eesmärk – kinnipeetava

suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. See eesmärk hõlmab ka

1 https://adr.rik.ee/tartuv/

3-25-251

kinnipeetavatele võimaluste loomise vaba aja veetmiseks. Tegelemine lemmikloomadega on üks

vangla poolt loodud täiendavatest võimalusest, mis aitab kinnipeetavatel tähendusrikkalt aega

veeta ja anda panuse neis õiguskuulekuse ning positiivsete isiksuseomaduste kujunemisse.

Samas ei ole aga tegemist kehtivates õigusaktides otseselt sätestatud hüvega, mille

mittevõimaldamine saaks kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Tegevus kassitoas on üks

erinevatest vangla poolt pakutavatest taasühiskonnastamise abinõudest, kuid kaugeltki mitte

ainus. Kaebajal puudub alus nõuda vaba aja veetmiseks just konkreetselt kassitoa külastamist.

Kohtu hinnangul ei saa sellest võimalusest ilmajäämine kujutada endast kaebaja õiguste

intensiivset riivet. Kohtul puudub, alus arvata, et kaebajal poleks Tartu Vanglas kasutada muid

võimalusi tähendusrikkaks suhtluseks ja ajaveetmiseks. Kuigi kaebaja väitel on ta

vaidemenetluse tulemusena saavutanud kassitoa külastamise taotluse rahuldamise, ei kujuta

külastamisvõimaluse puudumine või edasilükkumine endast kohtu hinnangul kaebaja õiguste

intensiivset riivet.

Tartu Halduskohus on kaebaja sarnase sisuga (kassitoa külastamist puudutavas) vaidluses

haldusasjas nr 3-24-3092 tagastanud kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu ning Tartu

Ringkonnakohus tagastas kaebaja määruskaebuse halduskohtu määruse peale HKMS § 207 lg 2

alusel, st leides et määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene.

Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja hüvitamisnõude rahuldamine ei oleks

tõenäoline. RVastS § 9 lg-s 1 ette nähtud mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks on loetletud

oluliste õigushüvede kahjustamine. Praegusel juhul kaebaja poolt välja toodud üleelamised

endast sellist õiguste riivet ei kujuta.

8. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Muud menetluslikud otsustused

9. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

10. Kaebaja on taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuna asjaoludest

tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesolevas asjas ilmselt vähene ning kohtud

on varasemates arvukates asjades leidnud, et kaebaja on võimeline oma õigusi vaidlustes

vanglaga iseseisvalt kaitsma, jätab kohus, tuginedes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 punktidele 1

ja 5 kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik