2-25-35/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-25-35

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Tallinn

Kohtuasi UAB „Ilsanta“ hagi Novel Clinic Assets OÜ

(pankrotis)

võlausaldajate

üldkoosoleku

otsuste

kehtetuks tunnistamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: UAB „Ilsanta“ (välisriigi registrikood

esindajad 110498671), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ann

Tarkin (e-post: xxx)

Kostja: Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis, registrikood

16206063), esindaja pankrotitoimkonna esimees Mari

Agarmaa-Jentson

(e-post: xxx)

Asja läbivaatamise viis

kohtuistungil, 13.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud UAB „Ilsanta“ kanda.

3. Määrata kindlaks kostja Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) menetluskulude

rahaline suurus ning mõista hagejalt UAB „Ilsanta“ Novel Clinic Assets OÜ

(pankrotis) kasuks välja Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) menetluskulud 2549,70

eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb UAB-l „Ilsanta“ käesoleva määruse

jõustumisest kuni täitmiseni tasuda Novel Clinic Assets OÜ-le (pankrotis) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Määrata, et UAB-l „Ilsanta“ tuleb käesoleva kohtumäärusega kostja kasuks

väljamõistetud menetluskulud ja viivis tasuda xxx OÜ (registrikood xxx) poolt teada

antavale arveldusarvele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Harju Maakohus kuulutas 04.12.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-24-6760 välja Novel

Clinic Assets OÜ (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennok´i.

Pankrotimäärus ei ole jõustunud, kuna võlgnik esitas 19.12.2024 sellele määruskaebuse.

2. UAB „Ilsanta“ esitas 02.01.2025 hagiavalduse Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis)

23.12.2024 võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunktides 2.2 ja 2.4 vastu võetud otsuste

kehtetuks tunnistamiseks.

3. Hagiavalduses on välja toodud, et Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) võlausaldajate

esimene üldkoosolek toimus 20.12.2024 ning jätkus 23.12.2024 pärast kohtu poolt 23.12.2024

tehtud häälte määramise kohtumääruse teatavakstegemist.

4. Üldkoosolekul määrati võlausaldajatele hääled järgmiselt: UAB „Ilsanta“ 11 455 häält

(esitatud nõue 1 145 486,20 eurot); xxx OÜ 60 557 häält (esitatud nõue 6 055 718,03 eurot);

xxx OÜ 147 häält (esitatud nõue 14 682,69 eurot); xxx OÜ 133 häält (esitatud nõue 13 303,22

eurot); xxx OÜ 61 häält (esitatud nõue 6 110,82 eurot); xxx OÜ 115 häält (esitatud nõue 11

472,64 eurot); UAB „Ilsanta“ 0 häält (esitatud nõue 822 879,47 eurot); xxx OÜ 0 häält

(esitatud nõue 59 356,19 eurot); xxx 0 häält (esitatud nõue 3 591 138,67 eurot); Osaühing xxx

0 häält (esitatud nõue 51 781,20 eurot).

5. Võlausaldajate 23.12.2024 üldkoosolekul otsustati muuhulgas moodustada

pankrotitoimkond (päevakorra p 2.1), moodustada 3-liikmeline pankrotitoimkond (päevakorra

p 2.2), suuremad võlausaldajad on nõuetega üle 15 000 euro ja väiksemad võlausaldajad

nõuetega alla 15 000 euro (päevakorra p 2.3), valida pankrotitoimkonna liikmeteks xxx

(suurte võlausaldajate esindaja) ning xxx (väiksemate võlausaldajate esindaja) ja xxx

(väiksemate võlausaldajate esindaja) (päevakorra p 2.4). Hageja hääletas kõigi eelnimetatud

kandidaatide vastu ja esitas koheselt peale hääletamistulemuste teatavakstegemist ka

2/11

protokollitud vastuväite pankrotitoimkonna koosseisule, kuivõrd valituks osutusid üksnes

samal eesmärgil ja ühistes huvides tegutsevad kandidaadid, kelle osas on hagejal põhjendatud

kahtlus, et nad ei tegutse heausklikult kõigi võlgniku võlausaldajate ühistes huvides. Samuti

soovis hageja moodustada 5-liikmelise toimkonna, hääletades ainsana selle ettepaneku poolt,

teised võlausaldajad, kellele olid hääled antud, hääletasid 3-liikmelise toimkonna poolt.

6. Hageja on vaidlustanud üldkoosoleku päevakorrapunktides 2.2 ja 2.4 vastu võetud

otsused, olles seisukohal, et päevakorrapunktis 2.4 vastu võetud otsus pankrotitoimkonna

koosseisu kohta on vastuolus seadusega ning päevakorrapunktides 2.2 ja 2.4 vastu võetud

otsused pankrotitoimkonna koosseisu ja suuruse kohta kahjustavad võlausaldajate ühiseid

huve järgmistel põhjendustel:

6.1.

Kuigi formaalselt on osad xxx OÜ lepingulised esindajad pankrotitoimkonda

valitud n-ö väiksemate võlausaldajate esindajatena, siis on tegemist siiski xx

OÜ-ga seotud isikutega. Seega koosneb pankrotitoimkond eksklusiivselt üksnes

xxx OÜ kui suurima võlausaldaja esindajatest ja sisuliselt on pankrotitoimkonda

valitud üksnes suurima võlausaldaja xxx OÜ-ga sarnast majanduslikku huvi

omavad seotud isikud, mistõttu on hagejal õigus nõuda võlausaldajate

üldkoosoleku päevakorrapunktis 2.4 tehtud otsuse kehtetuks tunnistamist.

6.2.

Hageja hinnangul on xxx OÜ peamiseks eesmärgiks pankrotimenetluses mitte

oma nõude maksimaalne maksmapanek pankrotimenetluses tunnustatud

nõudena, vaid tsiviilasja nr 2-23-15821 raames esitatud nõude arutamise ja

rahuldamise igakülgne takistamine. Vastavaid xxx OÜ huve esindavad hageja

hinnangul kõik tema esindajad nii pankrotimenetluses kui ka xxx OÜ ja

võlgniku vahelistes kohtumenetlustes – sh xxx, xxx ja xxx

6.3.

Xxx OÜ kuulub 100%-liselt vandeadvokaat Kaido Loorile, kes on mh ka Xxx

OÜ ainus juhatuse liige. Vandeadvokaat Kaido Loor on xxx OÜ esindaja nii

tsiviilasjas 2-23-15821 kui ka 2-24-501, olles täiendavalt xxx OÜ esindajana

osalenud ka kohtueelses vaidluses. Hageja hinnangul on selge, et xxx OÜ

esindajana on vandeadvokaat Kaido Loori eesmärk eelkõige oma kliendi,

suurvõlausaldaja xxx huvide kaitsmine, mitte üksnes Xxx OÜ poolt

xxx OÜ-lt omandatud nõude pankrotimenetluses tunnustamine. Xxx OÜ-ga on otseselt

seotud ka pankrotitoimkonda valitud xxx, kes on tegutsenud Xxx OÜ esindajana mh

pankrotiavalduse esitamisel. xxx OÜ ja Xxx OÜ esindajaks on samuti olnud

vandeadvokaat Kaido Loor ainuosalusega Advokaadibüroos Loor tegutsev

vandeadvokaat xxx, kes on mh ka xxx OÜ lepinguline esindaja tsiviilasjas nr 2-23-

15821 ja Xxx OÜ lepinguline esindaja. Seega on ilmne, et ka vastavad äriühingud on

otseselt seotud xxx OÜ-ga, omavad sama lepingulist esindajat nagu xxx OÜ ja Xxx OÜ

ning tegutsevad xxx OÜ huvides.

6.4.

Pankrotitoimkonna kandidaatidena olid 23.12.2024 üldkoosolekul üles antud ka

hageja lepinguline esindaja xxx, võlausaldaja xxx lepinguline esindaja xxx ja

võlausaldaja osaühingu Xxx kandidaat xxx. Ükski neist kandidaatidest valituks

ei osutunud.

6.5.

Otsus, mille kohaselt pankrotitoimkonda valitud üksnes xxx OÜ lepingulised

esindajad, kahjustab võlausaldajate ühiseid huve (milleks eelduslikult on kõikide

nõuete rahuldamine maksimaalses võimalikus ulatuses), sest usutavasti on Xxx

XXX OÜ esindajatest koosneva pankrotitoimkonna eesmärk pigem ka see, et

Xxx XXX OÜ vastu võlgniku poolt esitatud nõue õnnestuks üldse tagasi võtta ja

selle arutamist kohtus vältida. Selline teguviis on kasulik üksnes Xxx XXX OÜ-

le endale. Kõik teised võlausaldajad, kelle nõuded potentsiaalselt võiksid saada

rahuldatud, kui kohus rahuldaks võlgniku nõude Xxx XXX OÜ vastu

3/11

maksimaalses ulatuses, peaksid aga kandma kahju, kui Xxx XXX OÜ-l

õnnestuks tsiviilasja nr 2-23-15821 arutamist takistada – eeltoodu tähendaks

seda, et pankrotivarasse laekuks eeldatust oluliselt vähem rahalisi vahendeid.

6.6.

Lisaks kahjustab võlausaldajate ühiseid huve ka päevakorrapunktis 2.2 tehtud

otsus, mille kohaselt pankrotitoimkond valiti üksnes 3-liikmelisena. 5-liikmeline

pankrotitoimkond võimaldanuks pankrotitoimkonda valida erinevaid liikmeid,

sh nii suurima võlausaldajaga teatud määral seotud liikmeid kui ka muid teiste

huvide ja eesmärkidega ning neutraalseid liikmeid. Eeltoodu tagaks kõige

laiapõhisema ja kaalukama pankrotitoimkonna, mis eelduslikult tagaks ka kõige

parema erinevate võlausaldajate kaitse.

7. Kostja vastas hagile 09.01.2025. Kostja vaidles hagile vastu ning on seisukohal, et see

tuleks jätta rahuldamata. Kostja seisukohad on alljärgnevad:

7.1.

Võlausaldajate 23.12.2024 üldkoosoleku otsus on seaduslik ja puuduvad alused

selle kehtetuks tunnistamiseks. Hagi on esitatud võlgniku huvides, mitte aga

võlausaldajate ühiste huvide kaitsmise eesmärgil. Hageja näol on tegemist

võlgniku lähikondsega pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p 5 ja 6 mõttes, kuna

nii hageja kui võlgniku omanikuks ja tegelikuks kasusaajaks on xxx.

7.2.

Ebaõige on hageja väide, et pankrotitoimkond koosneb eksklusiivselt üksnes

Xxx XXX OÜ kui suurima võlausaldaja esindajatest. Xxx XXX OÜ

esindajateks võlgniku pankrotimenetluses on Advokaadibüroo Sorainen

advokaadid Piret Schasmin ja Mari Agarmaa-Jentson. Xxx XXX OÜ

esindajateks võlgniku pankrotimenetluses ei ole xxx ja xxx Seega

pankrotitoimkond ei koosne ainuüksi Xxx XXX OÜ esindajatest, vaid lisaks

Xxx XXX OÜ esindajale (Mari Agarmaa-Jentsonile) kuuluvad

pankrotitoimkonda ka väiksemate võlausaldajate esindajad xxx ja xxxs. Sellest

tulenevalt puudub vastuolu PankrS § 74 lg-ga 2, kuna pankrotitoimkonda

kuuluvad nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud

isikud. 7.3. Võlausaldajate nõudeavaldustest nähtub, et nii Xxx XXX OÜ-l, kui

Xxx OÜ-l ja Xxx OÜ-l ning xxx OÜ-l on nõuded võlgniku vastu täiesti

erinevatel alustel ning nimetatud juriidilised isikud pole omavahel seotud ei

omanike ega juhatuste liikmete kaudu. Hageja pole toonud esile ühtegi asjaolu,

mis näitaks või tõendaks nende juriidiliste isikute ühiseid või samaväärseid

majanduslikke huve. Asjaolu, et väikevõlausaldajate esindajad (nii lepinguline

kui ka seaduslik esindaja) on varasemalt olnud teistes menetlustes Xxx XXX

OÜ esindajad, ei tõenda, et väikevõlausaldajatel oleks samaväärne majanduslik

huvi suurvõlausaldajaga. Pankrotimenetlus ongi suunatud võlausaldajate nõuete

rahuldamisele ja on mõistetav, et võlausaldajate nõuete maksimaalsest

rahuldamisest on huvitatud nii suured kui väikesed võlausaldajad ning sellise

ühise huvi olemasolu ei ole kuidagi vastuolus PankrS-i mõttega.

7.4.

Xxx OÜ, xxx OÜ ning Xxx OÜ olid väikevõlausaldajad, kellel oli õigus esitada

oma kandidaate. Xxx OÜ, xxx OÜ ning Xxx OÜ esitasid võlgniku vastu

pankrotiavalduse ning pankrotimenetluse jooksul ei vaielnud võlgnik nendele

nõuetele vastu, st ei seadnud kahtluse alla, et nendel võlausaldajatel nõuded

puuduksid või tegutseksid need Xxx XXX OÜ huvides. Hoopis vastupidi,

võlgnik tasus osaliselt nendele võlausaldajatele oma kohustused. See annab

kinnitust, et võlgnik on nende võlausaldajate nõudeid varasemalt tunnustanud

ning puudub alus neid pidada nö fabritseerituks või suurvõlausaldaja huvides

looduks.

4/11

7.5.

Üldkoosolekul ei olnud võimalik Xxx XXX OÜ-l anda hääli hageja soovitud

kandidaatidele: xxx ning xxx. Seda põhjusel, et tegemist on võlgniku

lähikondsetega, mistõttu ei sobi nad pankrotitoimkonna liikmeteks PankrS § 74

lg 3 alusel. Sealjuures tegutsevad xxx, kes on hageja lepinguline esindaja, ja xxx

selgelt võlgniku ning võlgniku lähikondsete huvides. Seega ei saa Xxx XXX OÜ

poolt nendele kandidaatidele häälte andmata jätmist pidada kuidagi

pahausklikuks, nagu on leidnud hageja.

7.6.

Hageja on võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 2 p 5 ja 6 mõttes, sest nii

hageja kui võlgniku omanikuks ja tegelikuks kasusaajaks on xxx Lähikondsust

tõendab ka see, et hageja on tasunud võlgniku eest tema kohustusi teistele

võlausaldajatele. Võlgniku osanikuks on xxx, kelle osanikuks (100%) on

omakorda xxx xxx xxx tütarettevõte on omakorda hageja (xxx kuulub 100%

UAB „Ilsanta“ osalusest). Seega on hageja näol selgelt tegemist võlgniku

lähikondsega PankrS § 117 lg 2 p 5 ja 6 mõttes ning PankrS § 74 lg 3 alusel ei

tohi võlgniku lähikondne toimkonda kuuluda. xxx on käesolevas

pankrotimenetluses xxx lepinguline esindaja. xxx on samuti võlgniku

lähikondne, sest on võlgniku tegelikuks kasusaajaks. Tsiviilasjas nr 2-24-17511

ning tsiviilasjas nr 2-24-5907 esindab xxx xxx, mis on võlgniku osanik ehk

võlgniku lähikondne. xxx esindab seega võlgniku lähikondseid ning on seetõttu

ka ise käsitletav võlgniku lähikondsena.

7.7.

Hageja, hageja lepingulise esindaja xxx ning võlgniku ühiseid huve ning koos

tegutsemist tõendab muuhulgas asjaolu, et hageja käesolevas menetluses

koostatud hagiavaldus on koostatud võlgniku esindaja poolt. Nimelt nähtub

hagiavalduse dokumendi metaandmetest, et hagiavalduse autor on xxx (võlgniku

esindaja), kuid allkirjastaks on xxx (xxx esindaja).

7.8.

Võlausaldajate ühised huvid ei ole kahjustatud ei toimkonna liikmete ega ka

toimkonna ülesannete kaudu. Pankrotitoimkonnal puuduvad hageja viidatud

volitused või võimalused – otsustada võlgniku poolt esitatud hagi tagasivõtmise

või rahuldamata jätmise üle. Toimkonna tegevust reguleerivate PankrS sätete

järgi on toimkonnal eelkõige järelevalvet teostav funktsioon ning

pankrotitoimkonnal puudub võimalus ise otsustada, teha toiminguid võlgniku

nimel kohtumenetluses või teha haldurile ettekirjutisi hagi tagasivõtmise või

hagist loobumise osas. Eelnevast tulenevalt on seetõttu põhistamata ning

tõendamata, et võlausaldajate ühised huvid oleksid saanud kahjustada.

8. Maakohus vaatas asja läbi 13.01.2025 kohtuistungil, kus pooled jäid oma kirjalike

seisukohtade juurde.

9. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 14.01.2025 ja hageja esitas menetluskulude

nimekirja 16.01.2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Maakohus, olles tutvunud kohtule esitatud asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega,

ning hinnanud tõendeid kogumis, jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludel on hageja nõude õiguslikuks aluseks PankrS

§ 83 lg 1. Võlausaldajal on õigus selle sätte alusel nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks

võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud

seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette

nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

5/11

12. Arvestades, et hageja tugineb sellele, et vaidlustatud otsused ei vasta seadusele ja

kahjustavad võlausaldajate ühiseid huve, tuli hagejal hagi rahuldamiseks esile tuua ja

tõendada, missuguse sisuga otsused võlausaldajate üldkoosolekul vastu võeti, samuti

kehtetuks tunnistamist õigustavad asjaolud, mille alusel saaks järeldada, et otsus ei vasta

seadusele ja et otsused rikuvad võlausaldajate ühiseid huve.

13. Hageja on tõendanud, et võlausaldajate üldkoosolekul võeti vastu otsus 3-liikmelise

pankrotitoimkonna moodustamiseks (päevakorra punkti 2.2 otsus) ja otsus, et toimkonna

liimeteks on xxx (suurte võlausaldajate esindaja) ning xxx (väiksemate võlausaldajate

esindaja) ja xxx (väiksemate võlausaldajate esindaja) (päevakorra p 2.4. otsus) (dtl 44). Poolte

vahel ei ole vaidlust, et taolised otsused üldkoosolekul vastu võeti. Kohus loeb need asjaolud

tuvastatuks.

14. Hageja on tuginenud sellele, et päevakorrapunktis 2.4 vastu võetud otsus

pankrotitoimkonna koosseisu kohta on vastuolus seadusega ning päevakorrapunktides 2.2 ja

2.4 vastu võetud otsused pankrotitoimkonna koosseisu ja suuruse kohta kahjustavad

võlausaldajate ühiseid huve. Kõikide hageja etteheidete aluseks on seisukoht, et toimkonda

valitud võlausaldajate esindajad esindavad tegelikkuses vaid suurvõlausaldaja Xxx XXX OÜ

huve ja seetõttu koosneb toimkond vaid suurima võlausaldaja esindajatest. Seega peab kohus

andma hinnangu, kas suurvõlausaldaja Xxx XXX OÜ ja väikevõlausaldajad Xxx OÜ, Xxx

OÜ ning xxx OÜ on selliselt seotud, et neil on ühine majanduslik huvi, mis annaks aluse

lugeda ka väikevõlausaldajate esindajad suurvõlausaldajate esindajateks ning kas vaidlustatud

otsused on seetõttu seadusega vastuolus või kahjustavad võlausaldajate ühiseid huve.

Päevakorrapunkti 2.4. otsus

15. PankrS § 74 lg 2 sätestab, et pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka

väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud

üldkoosoleku otsust, mille järgi määrati, kes on suure ja kes on väikese nõudega

võlausaldajad. Seega on suure nõudega võlausaldajaks üle 15 000 eurose nõudega

võlausaldajad ja väikese nõudega võlausaldajateks on alla 15 000 eurose nõudega

võlausaldajad. Kohtule arusaadavalt ei ole vaidlust selles, et Xxx OÜ, xxx OÜ ja Xxx OÜ

nõuded on väiksemad kui 15 000 eurot ning Xxx XXX OÜ nõue on suurem kui 15 000 eurot.

Seega, kuna pankrotitoimkonda on valitud xxx ja xxx kui väikevõlausaldajate esindajad ja

xxx kui suurvõlausaldaja esindaja, siis formaalselt on PankrS § 74 lg 2 nõue täidetud ja

pankrotitoimkonda kuuluvad nii suuremate kui ka väiksemalt nõuetega võlausaldajate

esindajad.

16. Kohus kontrollib järgnevalt, kas võlausaldajad on seotud selliselt, et nende ühise

majandusliku huvi kaudu oleks võimalik lugeda kõik toimkonna liikmed suurvõlausaldaja

esindajaks.

17. Hageja on hagis selgitanud, et võlausaldajate seotus, millele hageja tugineb, tuleneb

sellest, et pankrotitoimkonna liikmed on või on olnud varasemalt lepingulisteks esindajateks

teistes Xxx XXX OÜ ja võlgniku vahelistes tsiviilasjades (hagi p-d 2.10, 2.11; dtl 5) ning on

ka 13.01.2025 istungil avaldanud, et seotus tuleneb lepingulisest esindusest, ühiseid osanikke

või juhatuse liikmeid Xxx XXX OÜ-l ja väikevõlausaldajatel ei ole (dtl 111; ajamärk

00:19.32).

18. Kohus on seisukohal, et sellist ühist majanduslikku huvi võlausaldajateks olevate

juriidiliste isikute vahel, mille tõttu tuleks Xxx OÜ, xxx OÜ ja Xxx OÜ esindajad lugeda

suurvõlausaldaja Xxx XXX OÜ esindajateks, käesoleval juhul ei esine. Võlausaldajad ei ole

seotud osanike ega juhatuse liikmete kaudu ning ei ole ka lähikondsed PankrS § 117 lg 2

mõttes. Hageja ei ole esile toonud, et võiks esineda veel mingi seotus eelnimetatud

6/11

äriühingute vahel. Võlausaldajate nõuded tulenevad erinevatest alustest ning nad osalevad

pankrotimenetluses igaüks iseseisvalt.

19. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 kohaselt osutab advokaat õigusteenust

kliendilepingu alusel ning AdvS § 55 lg 3 kohaselt kohaldatakse kliendilepingule käsundit

reguleerivaid sätteid. Arvestades käsunduslepingust tulenevaid üldiseid kohustusi, peab

advokaat käsundisaajana mh tegutsema käsundiandjale lojaalselt (VÕS § 620 lg 1), täitma

käsundi käsundiandja jaoks parima kasuga (VÕS § 620 lg 2) ning järgima käsundiandja

juhiseid (VÕS § 621 lg 1). Kohtul puudub alus asuda seisukohale, et Xxx OÜ ja xxx OÜ

lepinguline esindaja xxx eiraks lepingust tulenevaid kohustusi oma klientide ees ja lähtuks

pankrotimenetluses juriidilise isiku huvidest, keda ta selles menetluses ei esinda. Selliseid

asjaolusid ega tõendeid ei ole menetluses esitatud. xxx esindab Xxx OÜ-d juhatuse liikmena

ning tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi

täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, mis tähendab muuhulgas, et ta peab lähtuma osaühingu

huvidest. Kohtule ei ole esitatud usutavaid väiteid ega tõendeid selle kohta, et xxx´il oleks

kavatsus eirata oma kohustusi äriühingu ees, mille juhatuse liige ta on.

20. Kuna hageja on vaidlustanud kogu päevakorra p 2.4, siis on vaidlustatud ka xxx´i

toimkonna liikmeks valimine, kuid hageja ei ole esile toonud, miks on eelnimetatud isiku

toimkonna liikmeks valimine seadusega vastuolus või kahjustab võlausaldajate ühiseid huve.

xxx on valitud toimkonda suure võlausaldaja esindajana ning kuna toimkonnas peavad lisaks

väikevõlausaldajate esindajatele olema ka suuremate võlausaldajate esindajad, siis ei ole xxx´i

toimkonda valimine vastuolus seadusega ega ka võlausaldajate ühiseid huve kahjustav.

21. Eelnevat arvestades ei ole üldkoosoleku päevakorrapunktis 2.4 vastu võetud otsus

vastuolus seadusega, st PankrS § 74 lg-ga 2, ja ei kuulu kehtetuks tunnistamisele.

Pankrotitoimkonda kuuluvad nii formaalselt kui ka sisuliselt nii suurte kui ka väikeste

nõuetega võlausaldajate esindajad.

22. Hageja on leidnud, et päevakorrapunktis 2.4 vastu võetud otsus toimkonna liikmete

koosseisu osas kahjustab võlausaldajate ühiseid huve. Hageja leiab, et Xxx XXX OÜ

peamiseks eesmärgiks pankrotimenetluses on mitte oma nõude maksimaalne maksmapanek

pankrotimenetluses tunnustatud nõudena, vaid tsiviilasja nr 2-23-15821 raames esitatud nõude

arutamise ja rahuldamise igakülgne takistamine ning et vastavaid Xxx XXX OÜ huve

esindavad kõik tema esindajad nii pankrotimenetluses kui ka Xxx XXX OÜ ja võlgniku

vahelistes kohtumenetlustes – sh xxx, xxx ja xxx. Hageja on esile toonud, et Xxx XXX OÜ

nõude rahuldamisel tsiviilasjas nr 2-23-15821 laekuks pankrotivara hulka rahalisi vahendeid,

mille arvelt võlausaldajate nõudeid täita.

23. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pankrotitoimkonda kuuluvad nii väiksemate kui ka

suurema nõudega võlausaldajate esindajad. Juhul, kui oleks tõene hageja eeldus, et Xxx XXX

OÜ esindaja kavatseb pankrotitoimkonna liikmena takistada tsiviilasja 2-23-15821 menetlust

ja nõude rahuldamist selles menetluses, siis ei saa pankrotitoimkonda valitud võlausaldajate

esindajatel olla ühised huvid, mille läbi saaksid kahjustada kõikide teiste võlausaldajate

ühised huvid. Eelduslikult on pankrotimenetluse võlausaldajate huvi saada oma nõuded

rahuldatud võimalikult suures ulatuses ja kui selleks annab võimaluse teises tsiviilasjas nõude

rahuldamine, siis on kõikide võlausaldajate ühine huvi, et nõue saaks rahuldatud. Hageja ei

ole selgitanud, miks peaks toimkonda valitud vandeadvokaadist lepinguline esindaja ja

äriühingu juhatuse liige eelistama mitte oma esindatava, vaid teise võlausaldaja huve, eriti

veel juhul, kui need huvid on omavahel vastuolus. Mõlemat liiki esindajale kaasneks sellega

vastutus ning kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas esitatud väiteid ja tõendeid arvestades

toimkonda valitud väikevõlausaldajate esindajate taoline käitumine usutav ja hageja ei ole

seda ka usutavaks teinud ega tõendanud.

7/11

24. Võlausaldajate ühine huvi pankrotimenetluses on saavutada võimalikult suures

ulatuses oma nõuete rahuldamine. Sellele on suunatud nii pankrotihalduri kui ka toimkonna

tegevus.

Kohtu hinnangul puudub toimkonnal võimalus mõjutada haldurit loobuma võlgniku esitatud

hagidest teistes tsiviilasjades. PankrS § 73 lg 1 kohaselt kaitseb pankrotitoimkond

pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid

seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt

ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist

ning finantsolukorda. Seega on toimkonnal eelkõige järelevalve funktsioon ning toimkonnal

puudub õigus ja pädevus otsustada halduri poolt võlgnikuga seotud kohtumenetlustes

osalemise üle või menetlusõiguste käsutamise (hagi tagasivõtmine, hagist loobumine jms) üle.

25. PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku

vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse. PankrS § 43 lg 1 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud

kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu

avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses

kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku

asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või

kolmanda isikuna. PankrS ei sätesta, et kohtumenetluses osalemist oleks halduril tarvis

arutada toimkonnaga või vajaks haldur selleks toimkonna luba, veel vähem on toimkonnal

õigus mõjutada halduri otsustusi kohtumenetluste siseselt.

26. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et üldkoosoleku päevakorrapunktis 2.4

vastu võetud otsus ei kahjusta võlausaldajate ühiseid huve ja ei kuulu kehtetuks

tunnistamisele.

Päevakorrapunkti 2.2 otsus

27. Hageja leiab, et päevakorrapunkti 2.2 otsus, mille kohaselt pankrotitoimkond valiti

üksnes 3-liikmelisena, kahjustab võlausaldajate ühiseid huve, kuivõrd olukorras, kus

pankrotimenetlusega on paratamatult seotud mitmeid erinevate huvidega võlausaldajaid, siis

kaitseks võlausaldajate ühiseid huve kõige paremini laiapõhisem ja rohkemate liikmetega

pankrotitoimkond. Hageja leiab, et 5-liikmeline pankrotitoimkond võimaldanuks

pankrotitoimkonda valida erinevaid liikmeid, sh nii suurima võlausaldajaga teatud määral

seotud liikmeid kui ka muid teiste huvide ja eesmärkidega ning neutraalseid liikmeid.

Eeltoodu tagaks kõige laiapõhisema ja kaalukama pankrotitoimkonna, mis eelduslikult tagaks

ka kõige parema erinevate võlausaldajate kaitse.

28. Kohus on seisukohal, et 3-liikmelise pankrotitoimkonna valimine ei kahjusta

võlausaldajate ühiseid huve. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et toimkonda on valitud nii

suurte kui ka väikeste nõuetega võlausaldajate esindajad, mistõttu on toimkonnas esindatud

võimalike erinevate huvidega võlausaldajad. Hageja väited, et 5-liikmeline toimkond tagaks

eelduslikult parema erinevate võlausaldajate huvide kaitse, ei ole kooskõlas hageja väidetega,

et praegu valitud kolm toimkonna liiget esindavad suurvõlausaldaja Xxx XXX OÜ huve.

PankrS § 74 lg 4 sätestab, et pankrotitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole

tema liikmetest. Igal pankrotitoimkonna liikmel on üks hääl. Pankrotitoimkond teeb otsuseid

lihthäälteenamusega, häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl. Juhul, kui

toimkonda kuuluks veel kaks liiget, siis vaatamata sellele ei pruugiks 5-liikmelise toimkonna

hääletustulemused erineda 3-liikmelise toimkonna tulemustest, arvestades, et hageja

hinnangul on kolmel toimkonna liikmel (mis oleks toimkonna häälteenamus ka 5-liikmelise

toimkonna puhul) eesmärk esindada vaid suurvõlausaldaja huve.

8/11

29. Kohtu hinnangul on 3-liikmeline pankrotitoimkond esimese üldkoosoleku ajaks

nõudeavalduse esitanud võlausaldajate hulka arvestades optimaalne ja tagab toimkonna

toimimise selliselt, et oleksid täidetud PankrS § 74 lg-s 1 sätestatud ülesanded. Suurema

liikmeskonnaga toimkonna efektiivne toimimine on paratamatult kohmakam ja toimkonnaga

suhtlemine ka haldurile ajamahukam.

30. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et üldkoosoleku päevakorrapunktis 2.2

vastu võetud otsus ei kahjusta võlausaldajate ühiseid huve ja ei kuulu kehtetuks

tunnistamisele.

31. Arvestades, et kohus on tuvastanud, et toimkonna liikmete arv ja koosseis ei ole

vastuolus seadusega ja ei kahjusta võlausaldajate ühiseid huve, ei pea kohus vajalikuks anda

hinnangut kostja väidetele, mille kohaselt ei saanuks toimkonda valida xxx xxx esindajana

ega xxx´it hageja esindajana, kuna nii hageja kui ka xxx on võlgniku lähikondsed.

Menetluskulud

32. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1

üldreegli alusel hageja kanda. Kostjaks on pankrotivõlgnik, kelle nimel osaleb

pankrotitoimkonna esimees. Seega tuleb kulud välja mõista võlgniku kui kostja kasuks.

33. Kostja esitas 14.01.2025 menetluskulude nimekirja. Hageja kostja nimekirjale

vastuväiteid ei esitanud.

34. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades

käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja

avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

35. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva

TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

36. Kostja 14.01.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku

summas 3813,70 eurot (lepingulise esindaja kulud käibemaksuta ja tõendi saamise kulu).

Lepingulise esindaja kulud (kokku 14,5 tundi) koosnevad järgnevatest toimingutest:

o

Kohtumäärusega tutvumine 0,2 tundi

o

Tähtaegade kontrollimine ja strateegia planeerimine 0,5 tundi

o

Hagiavalduse ja selle lisade analüüs. PankrS sätete analüüs seoses pankrotitoimkonna

ja halduri pädevuse küsimusega 2,8 tundi

o

Suhtlus pankrotitoimkonna liikmetega 0,5 tundi

o Seisukoha koostamine

hagiavaldusele 4,8 tundi o Kohtupraktika analüüs seoses võlausaldajate ühiste

9/11

huvidega 0,6 tundi o Hagivastuse täiendamine, allkirjastamine ja kohtule esitamine

0,5 tundi o Istungi jaoks materjalide kokkupanek 0,4 tundi o Kohtuistungiks

valmistumine 2,3 tundi o Osalemine kohtuistungil 0,9 tundi

o

Menetluskulude nimekirja koostamine 1 tundi

37. Eelnimetatud toimingud on teinud pankrotitoimkonna esimees xxx, kes on ühtlasi

vandeadvokaat. Pankrotitoimkonna esimees on PankrS § 83 lg 1 alusel peetavas

kohtuvaidluses pankrotivõlgniku seaduslikuks esindajaks, kellel on kõik TsMS-s sätestatud

menetlusosalise õigused ja kohustused, sh õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja

kaudu (TsMS § 217 lõige 1). PankrS § 83 lg 5 ei reguleeri, kas pankrotitoimkonna esimees

peab võlgniku seadusliku esindajana esindama võlgnikku kohtumenetluses isiklikult või saab

võlgnik kasutada lepingulist esindajat. Kohus on seisukohal, et ka seaduslikud esindajad,

kellel on kõrgem juriidiline haridus, ei pea täitma kohtumenetluses lepingulise esindaja

ülesandeid tasuta (vt nt Riigikohtu 18.06.2014 määrus nr 3-2-1-62-14 p 14 ja 19.10.2016

määrus nr 3-2-1-86-16 p 11). Käesoleval juhul on kostja õiguste kaitsmiseks teinud

menetlustoiminguid pankrotitoimkonna esimees, kes on ühtlasi ka vandeadvokaat. Kohus

leiab, et eeltoodut arvestades on lubatav ja põhjendatud hagejalt kostja lepingulise esindaja

kulude väljamõistmine.

38. Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

39. Kohtu hinnangul on kostja esindaja õigusteenuse ajakulu põhjendatud osaliselt.

Põhjendatud ei ole kohtuistungiks valmistumise ajakulu 2,3 tundi, arvestades, et tegemist oli

väga lühikese menetlusega ja esindaja oli vahetult enne istungit tutvunud hagiga, koostanud

sellele vastuse ning teinud muid toiminguid. Kohtu hinnangul on istungiks valmistumise

ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses. Samuti ei saa pidada põhjendatuks menetluskulude

nimekirja koostamisele kulunud aega 1 tunni ulatuses, kohtu hinnangul on põhjendatud aeg

0,5 tundi.

Ülejäänud osas on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad seega

väljamõistmisele hagejalt. Kokku on kostja esindaja põhjendatud ajakulu 12,7 tundi.

40. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi tunnihinnaga 262,345 eurot (ilma

käibemaksuta). Kostjat esindas käesolevas menetluses pankrotitoimkonna esimees

vandeadvokaat xxx. Üldisemalt on Riigikohus pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud

tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-

16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-195942), 190 eurot ilma

käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta

(RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Kostja menetluskulude nimekirjas viidatud

kohtupraktikas väljamõistetud tunnitasu 247 eurot on pigem erandlik. Võlgniku lepingulise

esindaja õigusteenuse tunnihind on 262,345 eurot ilma käibemaksuta, mis kohtu hinnangul

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades käesoleva tsiviilasja

olemust, pikkust, mahtu, asjaolusid ja esindaja kvalifikatsiooni on põhjendatud lepingulise

esindaja tunnitasu 200 eurot (käibemaksuta).

41. Kostja on palunud välja mõista ka sõidukulu (takso) summas 9,70 eurot. Tegemist on

TsMS §144 p 2 järgi hüvitatava kohtuvälise kuluga ja kohus mõistab selle hagejalt välja.

42. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks

2549,70 eurot (12,7x200+9,7), mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kohus

leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja

asja olemust, põhjendatud. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja

mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

(TsMS § 177 lg 4).

10/11

43. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see,

kui tema eest kandis need muu isik. Kostja taotlusel tuleb määrata kindlaks kohtulahendi

täitmise viis selliselt, et väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Xxx XXX OÜ

arvelduskontole. Kostja ei ole menetluskulude nimekirjas märkinud Xxx XXX OÜ

arveldusarve numbrit ning see tuleb kostjal hagejale teada anda.

44. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helvia Räägel kohtunik

11/11