2-24-120976/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-120976

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K P vastu võlgnevuse

nõudes

Hagi hind

1754,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht:

Toompuiestee 35, Tallinn, lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

KOSTJA

K P, ik xxxx, elukoht xxxx; tegelik elukoht teadmata

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt K Plt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS

ja K P vahel 21.09.2021 sõlmitud kliendilepingust nr. xxxx ja järgnevatest lepingutest

ning 30.09.2021 – 31.03.2022 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 1288,49 eurot,

31.01.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 388,69 eurot.

1. Välja mõista kostjalt K Plt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367

alusel edaspidine seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõude (1288,49 euro) tasumata jäägilt alates 01.02.2025 kuni põhinõude 1288,49

euro tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt K Plt hageja Aktiva

Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 515 eurot.

4. Välja mõista kostjalt K Plt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (515 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta kostja K P menetluskulud tema enda kanda.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. 03.06.2024 esitas Aktiva Finance Group OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 26.07.2024 Viru Maakohtule hagi K

P vastu võlgnevuse nõudes ning 29.10.2024 täiendatud hagiavalduse.

2. Hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmis kostja K P ja Telia Eesti AS 21.09.2021

kliendilepingu nr xxxx, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt

pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid.

22.09.2021 sõlmis kostja liitumislepingu nr. xxxx, mille alusel kostja sai kasutada mobiilside

teenust Telia EU pluss.

22.09.2021 sõlmiti seadmete kasutusleping nr. xxxx, mille alusel oli kostjal õigus kasutada teenust

eKodu, mille alusel sai kostja enda kasutusse seadme Ruuter Technicolor DGA4330.

02.10.2021 sõlmiti järelmaksu müügileping nr. xxxx seadme Apple Iphone 12 Pro Max 256 GB

soetamiseks hinnaga 1279 eurot, sissemaksega 255,80 eurot, lepingutasuga 1 euro, järelmaksuga

48 kuuks. Krediidi kulukuse määraks on 0,06% aastas.

02.10.2021 sõlmiti seadmekindlustusleping, mille alusel kindlustati seade Apple Iphone 12 Pro

Max 256 GB.

Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast

oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise

põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui

kostja sissetulekud. Müügilepingu nr. xxxx sõlmimise ajal 02.10.2021 oli kostjal positiivne

sisemine reiting. Kostjal ei olnud aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo

maksehäireregistri andmetel. Creditinfo Eesti AS-i erakliendi riskihinnang (erakliendi

maksejõuetuse tõenäosus nn Delphiskoori) on olnud aktsepteeritav 9,7 (Telia jaoks

aktsepteeritavaks skoori ülempiiriks on 15%). Delphiskoori ehk erakliendi maksejõuetuse

tõenäosus koosneb peamiselt maksehäireregistri andmetest (lõpetatud/lõpetamata maksehäirete

info), kinnistusraamatu infost, seotud ettevõtete andmetest, ametlikest teadaannetest, riigimaksude

saldo infost, konkreetse isiku krediiditurul uudsuse ja aktiivsuse infost, jne. Tulenevalt saadud

hinnangutest oli kliendil 02.10.2021 ka Telia poolt arvutatud aktsepteeritav koondreiting (sisemise

taustakontrolli hinnangu näol, mis põhineb Telia poolt aktsepteeritaval riskiisul) ja ettearvutatud

kõrgeim standardlimiit summas 1600 eurot, millest kasutuses oli 0 eurot. Telia hindas isiku

maksevõimet eeskätt kliendi enda ütluste alusel. Kostja märkis oma igakuiseks sissetulekuks 1500

eurot, igakuiste laenukohustuste summa oli 700 eurot. Maksimaalse kuumakse arvutamise

metodoloogia põhjal oli leitud kliendi arvestuslik netosissetulek, mis deklareeritud sissetuleku

järgi oleks 1500 * 0,8 = 1200 eurot. Konservatiivsel lähenemisel arvestades tegelikest

sissetulekutest väiksema arvestusliku summaga, lubatud kohustuste osakaal võib olla kuni 50%.

Seejärel hinnati kliendi vabaraha osakaalu ning arvutati maksimaalselt lubatud kuumakset, mis

antud juhul oli leitud kehtiva metodoloogia järgi järgnevalt: vaba raha x 25% ehk 800 x 25% =

200 eurot. Kuivõrd kliendi lubatud maksimaalseks kuumakseks oli 200 eurot, siis antud lepingu nr

xxxx puhul moodustus kuumakseks vaid 21,34 eurot ja tasus sissemakse 255,80 eurot.

Lepingu(te) sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid

teenuste kasutamise üldtingimusi. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud

kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende

eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete

sooritamiseks oli kirjas Telia Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Arvete mittetasumisega

on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale

01.12.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Teavitused olid edastatud kostja poolt

märgitud e-posti aadressile. Teade loeti kättesaaduks 03.12.2023. Kuivõrd hoiatusest hoolimata

kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks

16.12.2023.

Telia Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud

arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu):

Kuupäev

Arve nr

Tasumata summa

Maksetähtaeg

30.09.2021

xxxx

9,80

20.10.2021

31.10.2021

xxxx

77,12

20.11.2021

30.11.2021

xxxx

38,06

20.12.2021

31.12.2021

xxxx

30,66

20.01.2022

31.01.2022

xxxx

43,14

20.02.2022

28.02.2022

xxxx

938,88

20.03.2022

28.02.2022

xxxx

21,83

20.03.2022

31.03.2022

xxxx

129,00

20.04.2022

Kokku

1288,49

Kostjalt ei ole hagejale ühtegi makset laekunud, seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 1288,49

eurot.

Telia Eesti AS loovutas 19.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks

olevatele üldtingimuste punktile 4.10, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt,

on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas. Hageja nõuab viivist

väiksemas määras s.o seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve

maksetähtajale järgnevast päevast s.o 21.04.2022 põhisummalt 1288,49 eurolt kuni hagiavalduse

esitamiseni 25.07.2024 (827 päeva eest) seadusjärgses määras kokku summas 307,92 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista

kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud seadusjärgses viivisemääras.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 17.11.2024 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.11.2024. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse

esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast

päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati

01.11.2024 ja loeti kättetoimetatuks 17.11.2024, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

02.12.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille

kohaselt on Telia Eesti AS 19.03.2024 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude

Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 84). Lisatud on ka Telia Eesti AS kinnituskiri, et lepingutest nr.

xxxx, nr. xxxx, nr. xxxx, nr. xxxx ja seadmekindlustuse lepingust tulenevad nõuded on loovutatud

07.03.2024 nõude loovutamise lepinguga (dtl 122).

7. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale

toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping

või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele

kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

8. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Telia Eesti AS ja kostja vahel

21.09.2021 sõlmitud kliendilepingust nr. xxxx, 22.09.2021 sõlmitud liitumislepingust nr. xxxx ja

seadmete kasutuslepingust nr. xxxx, 02.10.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr. xxxx ja

seadmekindlustuslepingust ning kostjale perioodil 30.09.2021 – 31.03.2022 esitatud arvetest,

põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus

seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kostjaga sõlmitud 02.10.2021 järelmaksu

müügilepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 0,06% aastas (dtl 40), mis ei ületanud laenu

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ning seega ei ole leping VÕS § 4062 lg 1 alusel

tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu. Lepingus on küll kokku lepitud intressis 0,01%

aastas, kuid hageja intressi tasumist ei nõua. Kohtu hinnangul on Telia Eesti AS toimingud kostja

krediidivõimelisuse kontrollimiseks enne järelmaksu müügilepingu sõlmimist käesoleval juhul

piisavad. Hagiavalduse kohaselt on tasumata põhinõude suuruseks kokku 1288,49

eurot

, mis

kuulub kostjalt väljamõistmisele.

9. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates

21.04.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.07.2024 põhinõudelt 1288,49 eurolt summas 307,92

eurot (dtl 85). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367

teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni,

arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise

põhinõudelt 1288,49 eurolt alates 26.07.2024 – 31.01.2025 (k.a) 190 päeva eest, mis moodustab

80,77 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele

sissenõutavaks muutunud viivis 31.01.2025 seisuga kokku summas 388,69 eurot (307,92 +

80,77).

11. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, märkides, et

see on VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o 12,25% aastas. Kuivõrd

seadusjärgne viivis on ajas muutuv, siis ei pea kohus põhjendatuks määrata viivis kindlaks

konkreetse määrana vaid üksnes viitega VÕS § 113 lõike 1 teisele lausele. Seega arvestades

eeltoodut ning juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 01.02.2025

edasiulatuv seadusjärgne viivis põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 1288,49 euro

tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks

muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi

ületada 899,80 eurot (1288,49 –388,69).

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

14. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud

riigilõiv summas 315 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast.

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega,

mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

15. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista TsMS

§4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud

summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3

tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue

kuulub rahuldamisele osaliselt.

16. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20

eurot (TsMS § 484²).

17. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

18. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole.

19. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses, s.h täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest

eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn

esimesel korral. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud

teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja

mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 180 eurot

(käibemaksuta).

20. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 515 eurot (riigilõiv 315

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 180 eurot).

21. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

23. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik