2-23-121651/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-23-121651

Määruse tegemise aeg ja koht

31.01.2025.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Maris Kuurberg, Mati Maksing

Kohtuasi

Y.Z-i hagi L.J-i vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Y.Z-i apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant):

Y.Z

(XXX), lepinguline esindaja RM

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Kostja:

L.J (XXX), lepinguline esindaja Vadim Vilde, e-post:

XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda menetlusse võtmast Y.Z-i apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

03.12.2024 otsuse peale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud apellandi menetluskulud tema enda kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi

taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

1(4)

Hagi asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt palus hageja tuttav C 2022.a. veebruaris hagejat, et hageja

maksaks ära C võla 1427,85 eurot, mis oli viimasel korteriühistu KÜ K. Kärberi 18

ees. C palus maksta võlg otse korteriühistu arvele garaažiboksi nr 874 eest. Hageja

tundis C ega kontrollinud seetõttu kas Cle kuulub garaažiboks ja maksis 24.02.2023,

ära 1427,85 eurot. Hageja märkis ekslikult maksekorraldusse boksi numbriks 873.

Hageja ei märganud kohe oma eksitust. Hageja püüdis C leida, et teada, millal C

tagastab hageja poolt maksutud võla. Pärast seda kui võlg oli tasutud, lõpetas C

suhtlemise.

2. 2023. aasta mais otsustas hageja kindlaks teha maksekorralduse järgi omaniku

andmed ja avastas, et ta oli maksekorraldusse valesti märkinud boksi numbri.

Tuttava poolt nimetatud boksi nr 874 asemel oli hageja märkinud maksekorraldusse

„KÜ Kärberi 18, boks 873“. Kärberi 18-873 boksi omanik on registri andmete järgi

kostja L.J, keda hageja ei tunne ja hagejal ei ole kostja ees kohustusi. Hageja täitis

ekslikult kostja kohustused korteriühistu KÜ Kärberi 18 ees. Hageja tuvastas ka

seda, et boks nr 874 ei kuulu Cle. Hageja saatis 2023.a. mais kostjale kirja, milles

palus tagastada ekslikult tema eest korteriühistule KÜ Kärberi 18 makstud teenuse

eest raha. Kostja ei reageerinud hageja nõudmistele.

3. 11.02.2022 esitas ühistu arve 549,96 euro tasumiseks kostjale mitte Cle ja selleks

ajaks oli võlg 1445,90 eurot, kokku 1991,33 eurot. Kostjale kuuluva boksi (Kärberi

18 - 873) isikukonto 2022. aasta väljavõttest nähtub, et ühistu arvele oli 2022.a.

veebruaris makstud boksi nr 873 eest 1984, 44 eurot, mitte 1991,33 eurot, nagu on

märgitud 2022. aasta veebruarikuu arvel veebruari eest. Hageja kandis KÜ Kärberi

18 arvele boksi nr 873 eest 1427,85 eurot. Hageja makstud summa ei lange kokku

kostjale esitatud 2022.a veebruarikuu eest esitatud summaga. Hageja makstud

summa ei lange kokku kostja võlaga, mis oli 01.02.2022 1445,90 eurot, ega ka kogu

võlgnevusega 1991,33 eurot. Nii ei lange hageja poolt boksi nr 873 eest sendi

täpsusega makstud summa kokku sellega, mida pidi kostja ise tasuma. Selle tõttu

leiab hageja, et C võlg võis olla boksi nr 874 eest ja ei saa välistada, et üürnik

(kolmas isik) võttis üürile ka boksi nr 874 ja selle boksi eest võis olla võlgnevus

1427,85 eurot. Hageja pidi seega maksma 1427,85 eurot C palvel boksi nr 874 eest.

Hageja kandis ekslikult üle raha üle boksi nr 873 eest. Esitatud üürilepingu järgi pidi

üürnik isiklikult tegema kommunaalmakseid KÜ Kärberi 18 arvele, kuid maksmata

jätmise korral võis KÜ Kärberi 18 välja nõuda võlgnevuse ainult kostjalt. Hageja

leiab, et hagejal ei olnud kohustusi kostja ees maksta 1427,85 eurot ning see summa

on kostjale kuuluva boksi nr 873 eest ekslikult makstud. Kostja on hageja arvel

rikastunud.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista 1427,85 eurot ja jätta menetluskulud kostja

kanda.

Kostja vastuväited

5. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagi on

esitatud vale isiku vastu. Hagi asjaolude kohaselt on hageja ja C vahel võlaõiguslik

leping (laenu -või käsundusleping), mille alusel hageja täitis võlgniku C kohustusi.

On oluline, et hageja kandis mitte kogemata, vaid täpselt C poolt võlgneva summa

1427,85 eurot. Tegemist ei ole eksimusega. C edastas hagejale kõik makse

sooritamiseks vajalikud andmed (arve ja KÜ pangakonto andmed).

2(4)

6. Kostja ja C vahel oli 26.03.2021 sõlmitud äriruumi üürileping Kärberi 18-873,

Tallinn asuva ruumi üürimiseks. Üürilepingu p-i 5.1 järg oli C kohustatud lisaks

üürile tasuma kõigi äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude, sh elektrienergia,

vesi-ja kanalisatsioon, küte, haldus, avariiremont, maamaks, prügivedu, üldkoristus,

side, valve jne eest. Arved edastati Cle vastavalt lepingu p-le 5.3. C ei täitnud oma

kohustusi ja tema kõrvalkulude võlg oli 1427,85 eurot, mille ta laenas hagejalt ja

käskis hagejat tasuda otse KÜ arvele. Hageja teadis võla summat 1427,85 eurot ja

teadis mille eest ta teeb makse, sest hageja ise on õigesti määranud maksekorralduse

selgitusse KÜ 18, boks 873.

7. Kostja ei saanud sellest rahast mingit kasu, sest see oli C kohustus. Hageja ise

märkis, et C oli ta tuttav, kes palus raha ära maksta, ei kontrollinud kellele kuulub

boks ja alles siis, kui ta oli raha ära maksnud, uuris Clt millal ta temalt raha tagasi

saab, ent ei saanud enam C kätte. Arusaamatu on hageja väide, et ta tuvastas, et boks

nr 874 ei kuulu Cle ja et hagejal ei olnud alust tuttava taotlust rahuldada.

8. Kuna hageja teadis kõiki võlgnevusega seotud asjaolusid, sealjuures andis kolmas

isik C hagejale kõik makse sooritamiseks vajalikud andmed (arve ja KÜ pangakonto

andmed), siis ei ole eluliselt usutav ja jääb kostjale arusaamatuks, miks hageja

väidab, et tal ei olnud mingit alust makse sooritamiseks. Hageja on ju hagis ise

kinnitanud, et tegi makse C palvel. Kostja ei nõustu, et hageja väidetava eksimuse

tõttu tehtud makse on kostjat alusetult rikastanud, sest hageja ei ole eksinud

maksega, vaid ta tasus kolmanda isiku C võla 1427,85 eurot KÜ K. Kärberi 18 boksi

nr 873 eest. See pole eksimus.

Maakohtu otsus

9. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste

kohaselt tõendas kostja kohtule esitatud kostja ja C vahel 26.03.2021 sõlmitud

üürilepinguga, et C üüris kostjalt boksi nr 873 (Kärberi 18-873, Tallinn) ning pidi

tasuma kostjale üüri ja kõrvalkulusid. Kostja on tõendanud lepinguga, et tolle p-i 5.1

järgi pidi C tasuma üürileandja (kostja) poolt näidatud isikule kõigi ruumi

kasutamisega seotud kõrvalkulud, sh elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte,

halduse, hoolduse, avariiremondi, maamaksu, prügiveo, üldkoristuse, side, valve jne.

eest. Seega on tõendatud kostja väide, et kostjal oli üürilepingust tulenev võlasuhe

Cga ja viimasel tuli täita kostja ees üürilepingust tulenevaid kohustusi nii, et ta

kohustus maksma kõrvalkulusid otse kostja poolt näidatud isikule, antud juhul

arusaadavalt ühistule.

10. Hageja on ise hagiavalduses esile toonud, et ta sai oma tuttavalt Clt palve, et hageja

maksaks ära C võla 1427,85 eurot, mis oli viimasel tekkinud korteriühistu KÜ K.

Kärberi 18 ees, ja et C oli palunud ära maksta tolle võla otse korteriühistu arvele.

11. Hageja ei tõendanud, et 1) et Cl oleks olnud võlasuhe boksi nr 874 omanikuga või

ühistuga 2) et C oleks palunud tasuda hagejal ära võla boksi nr 874 eest, 3) et hageja

oleks maksekorraldusse ekslikult näidanud boksi nr 874 asemel nr 873. Nii pole

hageja 1427,82 euro tasumisega teinud ilma seadusliku aluseta sooristust kostjale

VÕS § 1028 mõttes või täitnud kostja kohustust VÕS § 1041 mõttes alusetult ja

kostja pole hageja arvel alusetult rikastunud. Kohtu hinnangul täitis hageja VÕS §

78 lg 1 alusel C palvel C kohustust kostja ees, mida C kohustus täitma omakorda

kostja ees lepingu p 5.1 ja VÕS § 76 lg 3 järgi vahetult ühistule.

Apellatsioonkaebus

3(4)

12. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu

otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja

kanda.

Määruse põhjendused

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva

TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega.

Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja (edaspidi ka apellant) maakohtu otsuse.

Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist osas, milles maakohus tuvastas hageja

menetluskulude põhjendatud suuruse, ei ole eraldi põhjendustega vaidlustatud.

14. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud

aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti

kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust.

Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on hagi põhjendatult jätnud

rahuldamata, sest asjas leidis tõendamist, et kostja ei ole hageja arvel alusetult

rikastunud. Hageja hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt tasus ta kokkuleppel oma

tuttava C võla 1427,85 eurot korteriühistu KÜ K. Kärberi 18 ees. Asjaolu, et

võlgnevus oli tekkinud üürisuhtest mitte omandisuhtest, ei muuda asjaolu, et hageja

nõustus kokkuleppel Cga tasuma ja tasuski tema võlgnevuse. Kostja rikastumine

hageja arvel tõendamist ei leidnud. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu,

ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust.

16. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu

menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kui apellandil ei tekkinud apellatsioonkaebuse

esitamisega kulusid, siis tal ka kulud puuduvad. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub

kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, siis hagejalt riigilõivu tasumist

riigituludesse ei nõuta. Riigilõivu tasumise kohustuse täitmine oleks olnud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks. Apellatsioonkaebust ei edastatud

vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses

apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega

ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei

mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)