2-24-115527/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista K. P.lt A. T. kasuks alates 25. aprill 2024 kuni A. T. täisealiseks saamiseni lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),
Legislator headnote
AI generated2-24-115527/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista K. P.lt A. T. kasuks alates 25. aprill 2024 kuni A. T. täisealiseks saamiseni lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Triin Siimpoeg
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-115527
Tsiviilasi
A. T. hagi K. P. vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2589,48 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja A. T. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja
eestkostja O. T., lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner
Kostja K. P. (isikukood xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada A. T. hagi K. P. vastu tagaseljaotsusega.
2. Mõista K. P.lt A. T. kasuks alates 25. aprill 2024 kuni A. T. täisealiseks saamiseni
(xxxx) välja igakuine elatis 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot
(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%
lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),
lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste
seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse
muutumisele järgnevast kuust.
3. Kohustada K. P. tasuma väljamõistetud elatis iga kuu 5. kuupäevaks A. T.
arvelduskontole nr xxxx.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5. Toimetada K. P.le tagaseljaotsus kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Otsuse edastamine
Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus
toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja
sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda
riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot
ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099
(Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või
EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja
number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §
178).
Asjaolud ja kohtu seisukoht
1. A. T. (hageja) esitas 25.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
K. P.lt (kostja) elatise saamiseks. 03.06.2024 anti nõue üle Harju Maakohtule hagimenetluses
jätkamiseks. Hageja esitas 21.06.2024 (täiendatud 12.09.2024) hagiavalduse, milles palub
mõista kostjalt välja elatis alates 25.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses
sätestatud miinimummääras.
Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hageja kostja laps, kuid lapse eestkostjaks on
Harju Maakohtu 16.04.2015 määrusega määratud O. T.. Hageja elab enda seadusliku
esindajaga (eestkostja) ning on tema ülalpidamisel. Hageja kostja juures ei viibi. Kostja
hageja ülalpidamises ei osale. Hageja ülalpidamiseks kulub ühes kuus 848 eurot
(kommunaalkulud, sh elekter 52 eurot, TV ja internet 10 eurot, sidekulud 24 eurot, kulud
toidule 250 eurot, majapidamisvahendid 8 eurot, hügieen 10 eurot, riided ja jalatsid 70 eurot,
tervishoid 15 eurot, koolikohustusega seotud kulud 20 eurot, sünnipäeva pidamine 25 eurot,
meelelahutus 80 eurot, käsipalli treening 50 eurot, pikapäevarühm 20 eurot, transpordikulu
maale sõitmiseks 64 eurot, eesti keel 120 eurot, muud kulud 30 eurot).
2. Kohus võttis hagi 16.09.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama
kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest.
2.1
Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida
põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele
kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh
vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku
kättetoimetamise eeldused on täidetud (Riigikohtu 20.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-
123093, p 9.3).
Rahvastikuregistris on märgitud kostja elukoha aadressiks Xxxx. Kohus üritas
menetlusdokumente kostjale kätte toimetada antud aadressil, kuid dokumendid tagastati (dtl
138). Kohus saatis dokumendid ka rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressile xxxx, kuid
dokumendid tagastati (dtl 137). Xxxx puhul on tegemist xxxx poolt hallatava sotsiaalmajaga,
mille töötaja selgitas kohtule, et kostja ei ela enam seal (dtl 60). Ka e-posti aadressile xxxx ja
xxxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud. Kohus helistas ka telefoninumbrile xxxx, kuid
kõne ei võetud vastu ning numbrile xxxx, kuid number ei ole kasutusel (dtl 60). O. T. sõnul ei
ela kostja (tütar) temaga ning ta ei tea, kus kostja elab (dtl 62). Kohus tegi 19.11.2024
päringud pankadesse ning asutustesse TsMS § 306 lg 4 alusel (dtl 64). Saadud andmete alusel
helistas kohus kostjale numbrile xxxx, kuid number ei ole kehtiv, numbrile xxxx, kuid telefon
oli välja lülitatud ning numbrile xxxx, kuid number ei ole kehtiv (dtl 129). E-posti aadressile
xxxx saadetud kiri osutus kättetoimetamatuks. Muid andmeid kohtule kostja kohta ei esitatud.
Kohus on teinud järelepärimise ka Politsei- ja Piirivalveametile seoses kostjale 09.12.2024
väljastatud isikut tõendava dokumendi taotlusega (dtl 131), kuid uusi andmeid kohtule ei
esitatud (dtl 136). Kostjal hetkel tööandjat pole ning samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses.
Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1
kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui
menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil
ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa
kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul
tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes TsMS § 317 lg-test 1 ja 3
toimetas kohus menetlusdokumendid, sh hagiavalduse kostjale kätte avalikult. Teadaanne
avaldati 23.12.2024 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks
08.01.2025. Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 29.01.2025, kuid kostja ei ole vastust
esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on
kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,
kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja
jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi
TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt
omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi
selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.
4. Tsiviilasja menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
Kohtu selgitused
Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse
esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte
toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)
kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale
kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,
kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses
kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §
416).
Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse
riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus
sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis
tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei
saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,
millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).
Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks
(TsMS § 468 lg 1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Siimpoeg
kohtunik