Legislator Case Law & Legislation
2-24-115527/49 AI generated

2-24-115527/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-115527/49
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista K. P.lt A. T. kasuks alates 25. aprill 2024 kuni A. T. täisealiseks saamiseni lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),

Legislator headnote

AI generated

2-24-115527/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista K. P.lt A. T. kasuks alates 25. aprill 2024 kuni A. T. täisealiseks saamiseni lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-115527

Tsiviilasi

A. T. hagi K. P. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. T. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja

eestkostja O. T., lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner

Kostja K. P. (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. T. hagi K. P. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista K. P.lt A. T. kasuks alates 25. aprill 2024 kuni A. T. täisealiseks saamiseni

(xxxx) välja igakuine elatis 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

muutumisele järgnevast kuust.

3. Kohustada K. P. tasuma väljamõistetud elatis iga kuu 5. kuupäevaks A. T.

arvelduskontole nr xxxx.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada K. P.le tagaseljaotsus kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Otsuse edastamine

Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099

(Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või

EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. A. T. (hageja) esitas 25.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

K. P.lt (kostja) elatise saamiseks. 03.06.2024 anti nõue üle Harju Maakohtule hagimenetluses

jätkamiseks. Hageja esitas 21.06.2024 (täiendatud 12.09.2024) hagiavalduse, milles palub

mõista kostjalt välja elatis alates 25.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses

sätestatud miinimummääras.

Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hageja kostja laps, kuid lapse eestkostjaks on

Harju Maakohtu 16.04.2015 määrusega määratud O. T.. Hageja elab enda seadusliku

esindajaga (eestkostja) ning on tema ülalpidamisel. Hageja kostja juures ei viibi. Kostja

hageja ülalpidamises ei osale. Hageja ülalpidamiseks kulub ühes kuus 848 eurot

(kommunaalkulud, sh elekter 52 eurot, TV ja internet 10 eurot, sidekulud 24 eurot, kulud

toidule 250 eurot, majapidamisvahendid 8 eurot, hügieen 10 eurot, riided ja jalatsid 70 eurot,

tervishoid 15 eurot, koolikohustusega seotud kulud 20 eurot, sünnipäeva pidamine 25 eurot,

meelelahutus 80 eurot, käsipalli treening 50 eurot, pikapäevarühm 20 eurot, transpordikulu

maale sõitmiseks 64 eurot, eesti keel 120 eurot, muud kulud 30 eurot).

2. Kohus võttis hagi 16.09.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest.

2.1

Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida

põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele

kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh

vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku

kättetoimetamise eeldused on täidetud (Riigikohtu 20.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-

123093, p 9.3).

Rahvastikuregistris on märgitud kostja elukoha aadressiks Xxxx. Kohus üritas

menetlusdokumente kostjale kätte toimetada antud aadressil, kuid dokumendid tagastati (dtl

138). Kohus saatis dokumendid ka rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressile xxxx, kuid

dokumendid tagastati (dtl 137). Xxxx puhul on tegemist xxxx poolt hallatava sotsiaalmajaga,

mille töötaja selgitas kohtule, et kostja ei ela enam seal (dtl 60). Ka e-posti aadressile xxxx ja

xxxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud. Kohus helistas ka telefoninumbrile xxxx, kuid

kõne ei võetud vastu ning numbrile xxxx, kuid number ei ole kasutusel (dtl 60). O. T. sõnul ei

ela kostja (tütar) temaga ning ta ei tea, kus kostja elab (dtl 62). Kohus tegi 19.11.2024

päringud pankadesse ning asutustesse TsMS § 306 lg 4 alusel (dtl 64). Saadud andmete alusel

helistas kohus kostjale numbrile xxxx, kuid number ei ole kehtiv, numbrile xxxx, kuid telefon

oli välja lülitatud ning numbrile xxxx, kuid number ei ole kehtiv (dtl 129). E-posti aadressile

xxxx saadetud kiri osutus kättetoimetamatuks. Muid andmeid kohtule kostja kohta ei esitatud.

Kohus on teinud järelepärimise ka Politsei- ja Piirivalveametile seoses kostjale 09.12.2024

väljastatud isikut tõendava dokumendi taotlusega (dtl 131), kuid uusi andmeid kohtule ei

esitatud (dtl 136). Kostjal hetkel tööandjat pole ning samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1

kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui

menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil

ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa

kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes TsMS § 317 lg-test 1 ja 3

toimetas kohus menetlusdokumendid, sh hagiavalduse kostjale kätte avalikult. Teadaanne

avaldati 23.12.2024 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks

08.01.2025. Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 29.01.2025, kuid kostja ei ole vastust

esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on

kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi

selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

4. Tsiviilasja menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohtu selgitused

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse

esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses

kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei

saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik