2-23-1541/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

31.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-1541

Tsiviilasi

T.X hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ja Eesti Vabariigi

vastu täitemenetluste läbiviimisega seotud kahju

hüvitamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 18.10.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

T.X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja) T.X , endine esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Veiko Parts

Kostja I Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, lepinguline esindaja

Kaido Tori

Kostja II Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu),

lepinguline esindaja Heili Jaamu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18.10.2024 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta rahaliselt kindlaks määramata.

5. Lõpetada T.X-ile (isikukood XXX) riigi õigusabi osutamine ja vabastada

vandeadvokaat Veiko Parts õigusabi andmise kohustusest.

6. Edastada määrus resolutsiooni p 5 osas teadmiseks Eesti Advokatuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse resolutsiooni p-de 1–4 peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel määrus-

kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv.

Resolutsiooni p-d 5 ja 6 jõustuvad määruse teatavaks tegemisel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. T.X (hageja) esitas 28.01.2023 Harju Maakohtule hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi

(edaspidi: RK) ja Eesti Vabariigi (edaspidi: EV, koos kostjad) vastu järgmistes nõuetes

(edaspidi nõuded (1)–(6)):

(1) mõista kostjatelt solidaarselt välja hüvitis mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks

217 892,65 €;

(2) tunnustada hageja tasaarvestust täiteasjas nr 014/2007/1189 RK nõudega 19 752,58 €

ja kohtutäituri täitekulude nõudega 2200,74 €;

(3) tunnustada hageja tasaarvestust täiteasjas nr 008/2008/11509 RK nõudega 134 032,62

€ ja kohtutäituri täitekulude nõudega 11 906,71 €;

(4) tunnistada täiteasjades nr 014/2007/1189 ja 008/2008/11509 (edaspidi koos:

täiteasjad) sundtäitmine lubamatuks;

(5) vabastada RK nõude tagamiseks täiteasjades seatud arestidest hageja järgmine vara:

-

Swedbank AS-s arveldusarve 43 906,11 € ja 146 437,34 € ulatuses;

-

OÜ Goldenbrand (likvideerimisel) osa nimiväärtusega 2556 €;

-

kinnistud registriosa nr 60734, 60834, 2917334, 3516834 ja 3516934;

(6) kustutada RK kasuks OÜ Goldenbrand (likvideerimisel) osale ning kinnistute

registriosade kolmandasse jakku täiteasjades seatud käsutuskeelumärked.

Hagiavalduses sisaldus eeltõendamismenetluse algatamise taotlus. Hageja palus tellida seoses

mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudega sõltumatu ekspertarvamus eesmärgil välja

selgitada nende kahjude suurus ja põhjuslik seos kahju tekitamisega.

Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused.

2. Maakohus rahuldas 23.07.2024 määrusega hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja

määras hagejale esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud.

3. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: esindaja) esitas 16.09.2024

maakohtule seisukoha, mille kohaselt on hageja nõuded alusetud. Ühtlasi palus esindaja riigi

õigusabi osutamise lõpetada.

3.1.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude (4) alusetus sai selgeks juba töö algul,

millest esindaja teavitas hagejat esmasel suhtluskontaktil. Täitemenetlused täiteasjades

lõpetati vastavalt 15.08.2023 ja 01.09.2023 nõude täitmise aegumise tõttu. Kuna sundtäitmise

lõpetamise hagi alus on ära langenud, on nõue õiguslikult perspektiivitu.

3.2.

Kahju hüvitamise nõude (1) kohta märgib hageja, et RK tekitas talle varalise ja

mittevaralise kahju lubamatu sundtäitmisega, kusjuures RK õigusvastane tegu seisneb nõuete

täitmisele esitamises või täitemenetluse lõpetamise avalduste esitamata jätmises. RK pidi

tunnistama raamatupidamises nõuded lootusetuks ning pidi nõuded bilansist välja kandma

vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendi nr 3 (edaspidi: RTJ) p-le 31. Kuna RK seda ei

teinud, oli nõuete sundtäitmine lubamatu. Lootusetuks ja bilansist välja kandma pidi RK oma

nõuded seetõttu, et kui ta nõuded täitmisele esitas 2007. ja 2008. a, puudus hagejal vara,

millele oleks saanud pöörata sissenõude. EV vastu on hüvitisnõue esitatud seetõttu, et EV on

RK ainuaktsionär, kes majandusaasta aruannet kinnitades vastutab bilansi õigsuse eest.

3.3.

Esindaja selgitas hagejale, et asjakohatu on tuginemine RTJ-le või muule finants-

aruandluse standardile. Finantsarvestusel ja -aruandlusel on informatiivne tähendus ehk

ettevõte vara raamatupidamises ja aruannetes kajastamise viis ei loo ega lõpeta õigusi.

3.4.

Hageja viide Riigikohtu lahendile nr 2-20-9975 on asjakohatu, sest puuduvad asjaolud,

millest järelduks, et RK nõuded hageja vastu olid lõppenud või oli nõuete sundtäitmine hea

2 (5)

usu põhimõtte vastaselt lubamatu. RK esitas täitmisele jõustunud kohtuotsused, mis on

sundtäidetavad täitedokumendid TMS § 1 ja § 2 lg 1 p 1 järgi. TsMS § 206 lg 3 ls 1 sätestab,

et poolel on õigus nõuda kohtulahendi sundtäitmist. TsMS § 461 lg 3 järgi täidetakse otsus

sissenõudja avalduse alusel. Neil asjaoludel ei põhine seadusel hageja arvamus, et

kohtuotsuste täitmisele esitamine või täitemenetluste lõpetamise avalduse esitamata jätmine

täiteasjades on õigusvastane põhjusel, et kohtuotsustest tulenevad nõuded olid või pidid olema

RK bilansist välja kantud.

3.5.

Esindaja kontrollis hageja väidetud asjaolude vastavust VÕS § 1045 lg 1 p-des 2, 5 ja 6

nimetatud tunnustele ning jõudis järeldusele, et puuduvad asjaolud, millest järelduks, et RK

käitumine võis olla õigusvastane. Samuti ei ole alust järeldada, et RK on rikkunud seadusest

tulenevat kohustust (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) või tahtlikult käitunud heade kommete

vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8) ja sellega tekitanud hagejale kahju. RK vastutus hagejale

väidetava kahju tekitamise eest on välistatud ainuüksi sel alusel, et puudub RK õigusvastane

tegu, millega oleks hagejale tekitatud varaline või mittevaraline kahju. Samamoodi puudub ka

EV vastutus RK aktsionärina.

4. Hageja esindaja seisukohtadega ei nõustunud ja palus määrata uus esindaja.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus jättis 18.10.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata hageja taotluse

esindaja riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamiseks. Ühtlasi keeldus maakohus hagiavalduse ja

eeltõendamismenetluse algatamise avalduse menetlusse võtmisest ning jättis rahuldamata

hageja menetlusabi taotluse. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja

kanda, kuid teiste menetlusosaliste puudumise tõttu polnud vaja neid kindlaks määrata.

5.1.

Maakohus märkis, et hageja esindaja ei ole näidanud üles asjatundmatust ega hooletust

hagejale riigi õigusabi osutamisel. Esindaja täitis RÕS § 19 lg 1 ls-s 2 sätestatud kohustuse

põhjendada hagejale, et tema nõue ei põhine seadusel. Maakohus ei vabastanud hageja

esindajat riigi õigusabi osutamise kohustusest, sest RÕS § 19 lg 1 ls 2 kohaselt tuleb riigi

õigusabi osutamine lugeda lõppenuks kirjaliku selgituse saatmisega.

5.2.

Maakohus keeldus hageja nõudeid menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest

hagiga ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Hageja avaldatud asjaolude õigsust

eeldades ei saa lugeda sundtäitmisi lubamatuks ega täitemenetluste läbiviimist seadusega

vastuolus olevaks. TMS kohaselt ei ole võlgnikul vara (sh kinnisasjade) puudumine asjaolu,

mille esinemisel ei saa sissenõudja esitada jõustunud kohtulahendit täitmisele või mille

esinemisel peab sissenõudja taotlema täitemenetluse lõpetamist. Lootusetu nõude

mahakandmine on raamatupidamise toiming, mille eesmärk on kajastada adekvaatselt

raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. Raamatu-

pidamiskohustuslase raamatupidamise toimingute tegemine ei ole VÕS §-s 186 või mõnes

muus seaduses sätestatud võlasuhte lõppemise aluseks. Raamatupidamise toimingute

tegemine ei ole sissenõudja ja võlgniku vaheline kokkulepe võlasuhte lõpetamise kohta (VÕS

§ 207 lg 1), nõudest loobumine (VÕS § 207 lg 2) või negatiivse võlatunnistuse andmine

(VÕS § 30 lg 1). Seega ei mõjuta RK nõude raamatupidamises kajastamise viis (sh selle

võimalik mahakandmine) tema ja hageja vahelist võlasuhet ega too kaasa RK nõudeõiguse

minetamist. Hageja ei ole oma nõudeid põhjendanud asjaoludega, millest nähtub sundtäitmise

vastuolu hea usu põhimõttega. Hageja avaldatud asjaoludest ei nähtu RK eesmärk tekitada

täitemenetlusega hagejale kahju ega RK lubadust täitedokumentide sundtäitmisele

mittepööramise kohta.

5.3.

Maakohus keeldus eeltõendamismenetluse algatamisest, sest hageja ei märkinud selgelt

asjaolusid, mille kohta soovib tõendeid koguda.

3 (5)

5.4.

Hageja menetlusabi taotlus jäi rahuldamata, sest maakohus keeldus hagi menetlusse

võtmast, seega ei ole alust eeldada, et hageja osalemine tema soovitud menetluses oleks

edukas.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

6. Hageja esitas 24.10.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.

Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et esindaja osutas talle õigusabi. Nõuetekohast

hagiavaldust kohtule ei esitatud ja kohus ei saa lähtuda menetlusdokumendist, mille

puuduseid ei ole kõrvaldatud. Lisaks ei saa kohus menetlusse võtmise staadiumis lahendada

asja sisuliselt. Kohtul tulnuks alles eelmenetluses välja selgitada, kas RK nõuded on

kustutatud või vähendatud või need tuli raamatupidamiseeskirjade kohaselt maha kanda kui

lootusetud ja kas nõuete mahakandmisel oli RK-l kohustus täitmismenetluste lõpetamiseks

avaldused esitada, samuti milline on kahju suurus ja põhjuslik seos.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele

vastamiseks. Kostjad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 18.11.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja kaebuse rahuldamata (TsMS §

659 ja § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab kaebuse läbivaatamisega seonduvad menetluskulud.

Menetluse selguse huvides vabastab kohus esindaja riigi õigusabi osutamise kohustusest.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse

väidetele tuleb märkida järgmist.

9.1.

Riigi õigusabi osutamise vastu võtnud isik on õigustatud kohtule teatama asjaoludest,

mis tema hinnangul välistavad taotlejale riigi õigusabi andmise. Kui riigi õigusabi saaja

väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi

õigusabi saaja õigusi ja huve, siis esineb osutatava riigi õigusabi piiramise alus RÕS § 19 lg 1

järgi. Nimetatud sätte teise lause kohaselt piirdub õigusabi osutamine sellega, et esindaja

põhjendab kirjalikult riigi õigusabi osutamisest keeldumise asjaolusid riigi õigusabi saajale.

Sellele viitas vaidlustatud määruses ka maakohus, kui jättis rahuldamata hageja taotluse

esindaja riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamiseks.

9.2.

Põhjendamatu on määruskaebuse väide, et asja menetlusse võtmise otsustamisel hindas

maakohus tõendeid ja lahendas asja sisuliselt. Maakohus hindas hagi perspektiivi üksnes

hageja avaldatu põhjal. Hagiavalduse järgi on hageja suhtes algatatud täitemenetlused kahes

täiteasjas, kus täitedokumendiks on kohtulahendid ning sissenõutavatele summadele on

lisandunud täitekulud. Nõudega (1) taotles hageja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 6-8 alusel

lubamatu sundtäitmisega tekitatud kahju hüvitamist. Nõuetega (2) ja (3) palus ta tasaarvestada

kahjuhüvitise summa sissenõutavate summade ja täitemenetluste kuludega. Tasaarvestus

eeldab VÕS § 197 lg 1 järgi, et tasaarvestaval poolel on nõue teise osapoole vastu. Seega on

nõuete (2) ja (3) rahuldamise eeldus nõude (1) alusnormidele vastavate asjaolude

esiletoomine. Hageja arvates seisneb RK õigusvastane tegu nõuete täitmisele esitamises või

täitemenetluse lõpetamise avalduste esitamata jätmises, sest täitmisavalduste esitamise ajal

puudus hagejal kinnisvara ja RK-le pidi olema selge, et nõudeid ei õnnestu sundtäita.

9.3.

Maakohus märkis õigesti, et hageja esiletoodud asjaolude põhjal ei saa RK-le ette heita

täituri poole pöördumist täitemenetluse algatamiseks ega täitemenetluste läbiviimist. RK-l

olid täitedokumendid (jõustunud kohtulahendid) ja seega õigus nõuda läbi täitemenetluses

hagejalt võla tasumist. Jõustunud kohtulahendist tulenevate kohustuste täitmise nõudmine

hagejalt täitemenetluses ei ole seadusega vastuolus ega sõltu sellest, kas hagejal on vara. RK

soov saada jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõue täidetuks ei saa olla vastusolus heade

4 (5)

kommete ega hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus õigele järeldusele,

et hageja kahju hüvitamise nõue (1) seoses läbiviidud täitemenetlustega on perspektiivitu.

Eelmises p-s 9.2 märgitud kaalutlustel on järelikult perspektiivitud ka nõuded (2) ja (3).

Kuivõrd edulootust pole nõuetel RK vastu, siis ei saa hageja ees vastutada EV kui RK

aktsionär.

9.4.

Nõuete (4)–(6) osas puudub hagejal eelkõige õiguskaitsevajadus. Hageja ei väida, et

täitemenetlused täiteasjades veel kestaksid. Kui täitemenetlus on lõppenud, ei saa seda enam

tunnistada lubamatuks ega ka selle menetluse väliselt vabastada vara arestist. Kui seoses

täitemenetluse lõppemisega jäi mingeid toiminguid tegemata (nt vara arestist vabastamata),

peab hageja kaebama kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäituri otsuse või tegevuse, aga ka

tegevusetuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa

(TMS § 218 lg 1 ls 2).

9.5.

Kokkuvõttes keeldus maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg

2 p 2 alusel.

10. Esindaja esitas 16.09.2024 selgituses taotluse riigi õigusabi andmise lõpetamiseks.

Maakohus esindaja taotluse osas seisukohta ei võtnud. RÕS § 17 lg 1 järgi võib riigi õigusabi

andmise otsustanud kohus igal ajal uuesti hinnata, kas esinevad jätkuvalt seaduses ettenähtud

alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning aluste äralangemisel lõpetada riigi õigusabi

andmine. RÕS § 19 lg 1 ls 2 kohaselt kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus

oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub

protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi

osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi

saajale. RÕS § 7 lg 1 p-d 5 ja 6 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt

on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks vähene ja/või seda taotletakse mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Seega esinevad

alused hagejale riigi õigusabi andmise lõpetamiseks, sest hagejale tuleb tulenevalt RÕS § 19

lg-st 1 lugeda 16.09.2024 kirjaliku põhjendusega riigi õigusabi osutatuks.

11. RÕS § 17 lg 6 näeb ette, et riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi

õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi

taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse. Tulenevalt eeltoodust lõpetab ringkonnakohus hagejale riigi õigusabi andmise ja

vabastab esindaja hagejale õigusabi andmise kohustusest. Riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramise taotluse lahendas maakohtu 18.10.2024 määrusega.

12. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebuse menetlemise kulud hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, sest kostjaid esindasid nende töötajad.

13. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse sisulise osa ja

TsMS § 178 lg 1 ls 1 menetluskulude jaotuse peale. RÕS § 15 lg 8 ls 1 ja TsMS § 191 lg 1 ls

1 järgi ei ole vaidlustatav RÕS § 19 lg 1 alusel tehtud otsustus lugeda riigi õigusabi osutatuks

– selles osas jõustub määrus teatavaks tegemisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)