3-24-582/28 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-24-582

Otsuse kuupäev

31. jaanuar 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 4. detsembri 2023. a

ettekirjutuse nr 12-573-23/105-1 osaliseks tühistamiseks,

ettekirjutuse tühisuse tuvastamiseks ja asendustäitmise

tagajärgede kõrvaldamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja Kärt

Aavel

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. märtsil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) soovis haldusorganile laekunud vihje tõttu teostada

16. novembril 2023 X-i (kaebaja) majapidamises kohapealset kontrolli, et tuvastada

3-24-582

loomakaitseseaduses (LoKS) sätestatud nõuete täitmine. Eelnimetatud kuupäeval ei olnud

vastustaja ametnikel võimalik kontrolli kaebaja vastuseisu tõttu teostada ning selle kohta on

24. novembril 2024 vormistatud protokoll nr 08-306-23/083. PTA viis 17. novembril 2023

kaebaja majapidamises läbi kontrolli, mille tulemused fikseeriti 24. novembri 2023. a

protokollis nr 12-573-23/105. PTA tegi kaebajale seoses loomade pidamise tingimustega

ettekirjutuse tegemise hoiatuse ning andis kaebajale tähtaja arvamuse ja vastuväidete

esitamiseks.

2. PTA kohustas 4. detsembri 2023. a ettekirjutusega nr 12-573-23/105-1 kaebajat

korrastama maja siseruumid kolme koera ja kolme kassi nõuetekohaseks pidamiseks vastavalt

LoKS § 3 lg 2 p-le 3. Ettekirjutuse kohaselt on maja, kus loomi peetakse, vana ja lagunenud.

Maja tubades on piiratud liikumisruum, kuna mööblipinnad ja põrand on täidetud hulgaliselt

erinevate esemetega. Kontrollimise hetkel peeti ühte väikest koera ja suuremat kasvu valget

koera eluhoone siseruumides, milles esinevad tingimused ei olnud loomade pidamiseks

sobilikud. Ühte väiksemat koera peeti väljas ketis. PTA andis ettekirjutuse vabatahtlikuks

täitmiseks tähtaja kuni 31. detsembrini 2023. PTA hoiatas, et rakendab ettekirjutuse täitmata

jätmise korral asendustäitmist, mille kulud eeldatavas suuruses 1000 eurot jäävad kaebaja

kanda.

3. PTA-s registreeriti 27. detsembril 2023 kaebaja eelnimetatud ettekirjutuse peale esitatud

hiljem täiendatud vaie.

4. PTA viis 12. jaanuaril 2024 kaebaja majapidamises läbi järelkontrolli, mille kohta koostati

19. jaanuaril 2024 protokoll nr 12-573-24/004. PTA tuvastas, et haldusorgani 4. detsembri

2023. a ettekirjutus nr 12-573-23/105-1 on täitmata. Seetõttu otsustas PTA rakendada

asendustäitmist, mille raames võeti kaebaja eluhoones ära kaks koera: väikest kasvu halli

värvi koer nimega Leedi ning keskmist kasvu valget värvi koer nimega Donna. PTA koostas

12. jaanuaril 2024 kohapeal toimingu protokolli looma nõuetekohase pidamisega seotud

kohustuse ülevõtmise kohta. PTA võõrandas 19. jaanuaril 2024 loomapidajast tulenevatel

põhjustel Varjupaikade MTÜ-le kaks vaidlusalust koera ning koostas asendustäitmise

toimingu protokolli nr 5-1/4.

5. PTA jättis 30. jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 1.5-5/11307-3 kaebaja 27. detsembri

2023. a vaide rahuldamata.

6. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 27. veebruaril 2024 hiljem täiendatud kaebuse PTA 4.

detsembri 2023. a ettekirjutuse nr 12-573-23/105-1 tühistamiseks või haldusakti tühisuse

tuvastamiseks ning PTA kohustamiseks tagastada kaebajale tema kaks koera.

7. PTA esitas 4. märtsil 2024 kohtule seisukoha, milles märgib, et Varjupaikade MTÜ teatel

on üks koer 29. veebruaril 2024 võõrandatud kolmandale isikule.

8. PTA esitas kohtule 15. aprillil 2024 seisukoha, milles selgitab, et 12. aprilli 2024. a seisuga

viibis koer Donna endiselt varjupaigas. Arvestades, et vaidlusaluse ettekirjutusega pandud

kohustuse täitmise tähtaeg on möödunud, kaebaja ei ole ettekirjutust täitnud ning PTA on

ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu võtnud kaebajalt üle kahe koera nõuetekohase pidamisega

seotud kohustuse, võtnud loomad nende senisest asukohast ära ning võõrandanud nad

Varjupaikade MTÜ-le, oli ettekirjutus kaotanud oma õigusliku mõju ning PTA tunnistas oma

12. aprilli 2024. a otsusega nr 1.2-17/159 ettekirjutuse edasiulatuvalt kehtetuks.

3-24-582

9. Kaebaja esitas 29. aprillil 2024 kohtule avalduse, milles täpsustab esitatud kaebust.

Kaebaja palub kohustada PTA-d kõrvaldama vaidlusaluse ettekirjutusega tekitatud

õigusvastased tagajärjed. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et heastamisnõue ei ole

põhjendatud, palub kaebaja tuvastada PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutuse nr 12-573-

23/105-1 tühisus. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et heastamis- ja tuvastamisnõuded ei ole

põhjendatud, palub kaebaja tühistada vaidlusaluse ettekirjutuse osas, milles PTA ei

tunnistanud seda 12. aprilli 2024. a otsusega nr 1.2-17/159 kehtetuks. Ühtlasi esitas kaebaja

täiendavad põhjendused.

10. Tartu Halduskohus võttis 29. mai 2024. a määrusega menetlusse X-i kaebuse PTA 4.

detsembri 2023. a ettekirjutuse nr 12-573-23/105-1 osaliseks tühistamiseks, ettekirjutuse

tühisuse tuvastamiseks ja asendustäitmise tagajärgede kõrvaldamiseks. Sama määrusega andis

kohus vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

11. Vastustaja esitas 28. juunil 2024 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

12. Tartu Halduskohus otsustas 25. oktoobri 2024. a määrusega haldusasja läbi vaadata

kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja

neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.

13. Kaebaja esitas 13. detsembril 2024 kohtule täiendava seisukoha, millele PTA esitas

omapoolsed vastuväited 10. jaanuaril 2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

14. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

14.1. Kaebaja on oma loomade eest hästi hoolitsenud. Loomad on kiibistatud, hästi toidetud

ning loomi on ravitud. Kaebaja tagas loomade heaolu ja neile sobiva elukeskkonna. Loomad

tundsid end mugavalt ja turvaliselt. Kui selline elukeskkond sobib kaebajale endale, siis jääb

arusaamatuks, miks ei peaks see sobima tema loomadele. Lubamatu on kaebajale ette heita

tema vähest sissetulekut ja tagasihoidlikku elukorraldust. Kaebaja armastab oma loomi väga

ja hoolitseb nende eest parimal võimalikul viisil. Vastustaja väidab, et kaebaja maja on ositi

lagunenud, kuid ei andnud kaebajale sellise puuduse kõrvaldamiseks mõistlikku tähtaega. On

ilmselge, et suurte ehitustööde tegemine 26 päeva jooksul on ebareaalne. Ettekirjutuse

resolutsioon ei ole täidetav, kuivõrd sellest ei ole võimalik aru saada, mida oleks kaebaja

pidanud tegema ja millisele elukvaliteedile oleksid tema eluruumid pidanud vastama.

Ettekirjutusest ei ole võimalik üheselt aru saada, et selle allkirjastanud ametnikul on

allkirjastamisõigus.

14.2. Vaidlusalusest ettekirjutusest ei nähtu, et kaebajale oleks selgitatud asendustäitmise ja

sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg-s 2 sätestatud õigust ning asendustäitmise viisi. Vastustaja ei

ole kunagi kaebajale menetluse käigus andnud teada, et hakkab koeri edasi müüma või üle

andma. Ettekirjutuse lõpus märgitud selgitust ei ole võimalik tõlgendada hoiatusena

asendustäitmise ja sunniraha seaduse tähenduses. Oma sisult ei vasta see ATSS § 7 lg 1

nõuetele, nt ei ole märgitud adressaati ja sunnivahendit, puudub viide ettekirjutusele jne.

ATSS § 7 lg 2 ei vabasta vastustajat ATSS § 7 lg 1 rangest järgimisest.

14.3. Kaebaja selgitas vastustajale 18. jaanuaril 2024, et korrastas oma toad ning et loomadel

on toas liikumine kindlustatud. Vastustaja võttis kaebajalt loomad ära ja rakendas

asendustäitmist, kontrollimata kaebaja eluaseme tegelikku olukorda. Asendustäitmise

rakendamine on selgelt ebaproportsionaalne, arvestades ka kaebaja vanust, tervist ja tema

loomadega tekkinud hingelist sidet. Vastustaja pole kaebajaga soovinud koostööd teha, s.o ei

3-24-582

ole võimaldanud mõistlikku tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, pole organiseerinud kaebajale

abi nõuete täitmiseks ega teinud koostööd kohaliku omavalitsusega, et aidata kaebajal

vastustaja nõudeid täita. Kaebajalt on koerad ära võetud ja edasi võõrandatud õigusvastaselt.

Kuna tegemist on õigusvastaste tehingutega, siis ei ole toimunud asjaõigusseaduse (AÕS) §

95 lg 3 kohast heauskset omandamist. Koerad kuuluvad kaebajale ning keegi ei ole tema

omandiõigust vaidlustanud. Kaebajale ei antud protokolli loomade äravõtmise ja äraviimise

kohta. Vastustaja ei ole järginud ka haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid, ettekirjutus on

tühine.

15. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

15.1. Kaebaja on rikkunud LoKS § 3 lg 2 p 3 nõuet, mille kohaselt peab loomapidaja

võimaldama loomale vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise,

mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust. Eelnimetatud regulatsiooni täpsustab

LoKS § 52 lg 2 ja põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määruse nr 76 „Lemmiklooma

pidamise nõuded“ (määrus nr 76) § 3. Vastustaja tuvastas 17. novembri 2023. a kontrollis, et

koer Donna osas oli ruumi katus varisemisohtlik ja võis loomale peale langeda ning ruumi

põrandal olid esemed, mis võisid loomale vigastusi tekitad. Koera liikumine oli sellistes

tingimustes piiratud. Koer Leedi pidamise ruumis tuvastati mööblile ja põrandale kuhjatud

esemete koerale peale langemise ohu kahtlus. Koeral ei olnud võimalik ruumis vabalt liikuda.

Amortiseerunud ja osaliselt katuseta ehitis, samuti kõikvõimalikke asju täis kuhjatud ruum ei

ole loomade pidamiseks sobilik. Esinenud tingimused seadsid ohtu koerte heaolu ja tervise.

Loomade kiibistatus, ravimine ning toitmine ei oma mingit puutumust LoKS § 3 lg 2 p-s 3

nimetatud nõudega. Sõltumata looma stressi esinemisest või puudumisest on õigustamatu

hoida loomi neile sobimatutes ning potentsiaalselt ohtlikes tingimustes.

Loomakaitseorganisatsioonid tõid 2023. a kaebajale kaks uut korralikku ja soojustatud kuuti

ning kaebajal oli ka vanem, kuid parandatud ja soojustatud kuut, mida ta oleks saanud koerte

pidamiseks kasutada, kuid ei teinud seda.

15.2. Kaebajal oli võimalik ettekirjutust täita ning ettekirjutusega pandud kohustus ei olnud

liiga abstraktne. Vastustaja ei saa kaebajale ette kirjutada konkreetseid üksikuid tegevusi. Nii

24. novembri 2024. a protokollides nr 08-306-23/083 ja 12-573-23/105 kui ka vaidlusaluses

ettekirjutuses esitatud selgituste põhjal pidi kaebajale olema arusaadav, millistes aspektides

loomade pidamise tingimused nõuetele mittevastavaks loeti. Kaebajal oli võimalik ise

otsustada, milliseid ruume korrastada, kuhu loomad paigutada jne. Oluline oli saavutada

olukord, kus loomadele oleks tagatud nende heaolu seisukohalt puhas, ohutu ja sobiv

keskkond. Isegi kui kaebaja ei mõistnud, mida temalt oodatakse, siis ei saanud ta jätta

ettekirjutust täitmata, vaid oleks pidanud vajadusel pöörduma vastustaja poole selgituste

saamiseks. Võttes arvesse kaebajale pandud kohustuse sisu, ei olnud ettekirjutuse täitmise

tähtaeg ebamõistlik. PTA arvestas mh kaebaja selgitusi selle kohta, et koera Donna ei saa

pidada õues.

15.3. Ettekirjutuses sisaldus sunnivahendi rakendamise hoiatus ning ettekirjutus sisaldab osas,

mis puudutab seda hoiatust, ATSS § 7 lg-s 1 toodud andmeid. Ettekirjutuses on selgelt

viidatud asendustäitmisele kui sunnivahendi liigile. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas

saab puududa viide ettekirjutusele, kui hoiatus kaasnes ettekirjutusega, mis on kooskõlas

ATSS § 7 lg-ga 2. Ettekirjutuses on toodud kaebajale pandud kohustus ning kaebajat on

hoiatatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmise rakendamise eest. Puudub ka

mistahes alus kahelda ettekirjutuse allkirjastanud isiku allkirjastamisõiguses.

15.4. Vastustaja tuvastas 12. jaanuari 2024. a järelevalvetoimingu tulemusena, et ettekirjutus

ei olnud nõuetekohaselt täidetud ning loomapidamiskohas puudusid jätkuvalt tingimused kahe

koera nõuetekohaseks pidamiseks. Kaebaja soov omada lemmikloomi ja seltsilisi ei õigusta

koerte pidamist sobimatutes tingimustes. Kuna kaebajale tehtud ettekirjutus ei olnud täidetud,

3-24-582

otsustati rakendada loomapidaja suhtes asendustäitmist LoKS § 64 lg-te 1 ja 2 alusel, mille

raames võeti kaebaja eluhoonest ära kaks koera, keda hoiti sobimatutes tingimustes. Loomad

toimetati vastavalt LoKS § 64 lg-le 3 nende tervisele ja heaolule vastavatesse tingimustesse.

Loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustus võeti üle üksnes nende kahe koera osas,

keda peeti sobimatutes ja ohtlikes ruumides või ehitistes. Ühe õues peetava koera ning kasside

pidamise tingimused loeti rahuldavaks ning nimetatud loomi ei ole kaebajalt ära võetud. Kuigi

loomade äravõtmine riivas intensiivselt kaebaja omandiõigust, tuleb arvestada, et koerad ei

ole tavalised asjad, vaid nad on valu tundvad elusolendid. Kaebajale anti 12. jaanuaril 2024

kohapeal kätte protokoll looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise

toimingu kohta. 12. jaanuari 2024. a järelkontrolli kajastav 19. jaanuari 2024. a protokoll nr

12-573-24/004 on kaebajale paberkandjal edastatud 19. jaanuaril 2024. Kaebaja väited selle

kohta, et ta teatas vastustajale 18. jaanuaril 2024 ruumide korrastamisest ja loomadele

liikumisvõimaluste kindlustamisest, on asjakohatud. Ettekirjutusega pandud kohustuse

täitmise tähtaeg saabus 31. detsembril 2023.

15.5. Vastustajal ei olnud võimalik rakendada muid leebemaid meetmeid. Vastustaja on

andnud kaebajale piisavalt aega ja mitmeid võimalusi, et loomade nõuetekohane pidamine

tagada, kuid kaebaja ei olnud 12. jaanuariks 2024 loomade pidamistingimusi

märkimisväärselt parandanud. Loomade pidamiseks kasutatavate ruumide sobimatust on

lisaks 17. novembri 2023. a ja 12. jaanuari 2024. a kontrollkäikudele tuvastatud ka

varasematel, nt 31. mail 2023 toimunud kontrollkäigul. Vastustaja järelevalveametnikud on

korduvalt tuvastanud, et loomi ei peeta sobilikes tingimustes ning kaebaja ei ole olukorda pika

perioodi vältel parandanud. Kaebaja ei ole ettekirjutuse tegemise järgselt pöördunud

vastustaja poole tähtaja pikendamiseks, alternatiivsete loomade heaolu tagamiseks vajalike

tegevuste pakkumiseks vms. Vajaduse korral oleks vastustajal olnud võimalik nii ettekirjutuse

täitmise tähtaega muuta kui ka lükata sunnivahendi rakendamine edasi. Vastustajale ei ole

teada asjaolud, mis oleksid objektiivselt takistanud kaebajal ettekirjutust tähtaegselt täita.

15.6. Vastustajale on inimlikult mõistetav, et kaebajalt loomade pidamiskohustuse ülevõtmine

ning sellele järgnenud loomade võõrandamine on olnud kaebajale emotsionaalseks raske. Ka

ei kahtle vastustaja selles, et kaebaja oma loomi armastab. Nimetatud asjaolud, samuti ka

vanus või tervislik seisund, ei saa aga olla aluseks erisuste tegemiseks loomakaitseseadusest

tulenevate nõuete täitmisel või riikliku järelevalve teostamisel. Samuti ei saa erandite

tegemise aluseks olla asjaolu, et seni pole koertega midagi juhtunud. Ka paljasõnalised väited

sellest, et koerad tundsid ennast õnnelikult, turvaliselt, mugavalt, hästi ja koduselt ega olnud

stressis, ei saa vabandada loomakaitseseaduse nõuete rikkumisi. Vastustaja ei ole andnud

hinnanguid kaebaja varandusliku seisu vms kohta, vaid hinnanud üksnes loomapidamisnõuete

täitmist.

KOHTU SEISUKOHT

16. Vaidluse all on, kas PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutus nr 12-573-23/105-1 on tühine ja

osas, milles PTA ei tunnistanud seda 12. aprilli 2024. a otsusega nr 1.2-17/159 kehtetuks (s.o

haldusakti andmisest alates), õigusvastane ning kas PTA rakendas kaebaja suhtes vaidlusaluse

ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu asendustäitmist õiguspäraselt. Kohus käsitleb esmalt X-i

kaebust PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutust nr 12-573-23/105-1 (I) ning seejärel

asendustäitmise rakendamist puudutavas osas (II). Viimaks lahendab kohus kaebuse ning

jaotab menetluskulud (III).

I

3-24-582

17. Vastustaja heidab vaidlusaluses ettekirjutuses kaebajale ette LoKS § 3 lg 2 p-s 3 sätestatud

nõude täitmata jätmist, mis andis vastustaja hinnangul õiguse teha kaebajale ettekirjutuse ja

hoiatada teda vajadusel haldussunnivahendite kohaldamise eest (korrakaitseseaduse § 28 lg-d

1 ja 2). LoKS § 3 lg 2 p 3 kohaselt peab loomapidaja võimaldama vastavalt looma liigile ja

eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku

liikumisvajadust. Kuna vaidlusaluste koerte näol on tegemist lemmikloomadega LoKS § 2 lg

3 tähenduses, siis täpsustab eelnimetatud regulatsiooni LoKS § 52 lg 2, mis sätestab, et

lemmiklooma pidamise ruum või ehitis ning tema pidamiseks kasutatavad vahendid ja

seadmed peavad olema loomale ohutud ja kergesti puhastatavad. Lisaks rakendub määruse nr

76 § 3, mille esimese lause järgi tuleb lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise põrand ja

põhi hoida puhtana.

18. PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutuse nr 12-573-23/105-1 kohaselt peeti kaebaja vanas ja

lagunenud majas kolme koera ja kolme kassi. Katus oli katkine, osa majast oli katusega

katmata ning tubades oli piiratud liikumisruum. Kontrollimise hetkel peeti ühte väikest koera

ja suuremat kasvu valget koera eluhoone siseruumides, milles esinevad tingimused ei olnud

loomade pidamiseks sobilikud. Ka hoone teised ruumid ei olnud loomade pidamiseks

sobilikud (dtl-d 11-13). Ettekirjutuse aluseks on kaebaja majapidamises 17. novembril 2023

läbi viidud kontroll, mille tulemused on fikseeritud 24. novembri 2023. a protokollis nr 12-

573-23/105 (dtl-d 43-46). Vaidlusaluses ettekirjutuses ja sellele aluseks olnud protokollis

esitatud väiteid kinnitab vastustaja 17. novembril 2023 tehtud videosalvestis (dtl 47).

Videosalvestiselt nähtub, et kaebaja majapidamises olevad hooned on osaliselt lagunenud, sh

siseruumid, kus kaebaja loomi pidas. Siseruumid ei paku piisavat kaitset ilmastikutingimuste

eest. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et siseruumi, kus peeti koera Donna, põrandale oli sadanud

lund. Kuigi nimetatud siseruumis oli olemas kuut, siis ei saa kohus videosalvestiselt nähtuva

põhjal välistada hoone varisemisohtlikkust. Samuti olid siseruumide põrandad ja mööblipind

täidetud suure hulga erinevate esemetega, mis ei olnud sinna paigutatud korrapärasel viisil, sh

oli seal prügi, lagunenud telliskive jne. Loomade liikumine oli olulises ulatuses piiratud.

Ruumis, kus paiknes koer Leedi, ei olnud videosalvestiselt nähtuvat asjade paigutust

arvestades välistatud ka oht, et esemed koera peale langevad. Asjaolu, et kaebaja pidas

selliseid tingimusi endale elamiseks sobivaks, ei oma asjas tähtsust. Tegemist on kaebaja

subjektiivse hinnanguga, mis kohtule esitatud tõendeid arvestades ei kinnita kaebaja

majapidamise tegelikku vastavust loomapidamise nõuetele. Samuti ei ole määrava

tähendusega see, et loomad olid kaebaja väitel kiibistatud, toidetud, saanud vajadusel käia

loomaarsti juures, tundsid end oma elukeskkonnas hästi ja turvaliselt, neil oli kaebajaga

kiindumussuhe jne. Eeltoodu ei tähenda, et kaebaja võinuks lemmikloomade pidamisel jätta

täitmata LoKS § 3 lg 2 p-s 3 sätestatud nõude ning täita loomapidamise nõudeid üksnes

valikuliselt. Kaebaja loomade pidamise tingimused seadsid loomade heaolu ja tervise ohtu,

mistõttu oli ettekirjutuse tegemine õigustatud.

19. PTA kohustas 4. detsembri 2023. a ettekirjutusega nr 12-573-23/105-1 kaebajat

korrastama maja siseruumid kolme koera ja kolme kassi nõuetekohaseks pidamiseks. Kohtu

hinnangul on ettekirjutuse resolutsioon HMS § 55 lg 1 tähenduses selge ja üheselt mõistetav.

PTA ettekirjutusest nähtuvad asetatava kohustuse tekkimise eeldused ning nende sisu ja

ulatus, kaebajal oli mõistlik võimalus ettekirjutust täita ning ettekirjutust ei saa pidada

õigusvastaselt abstraktseks. Ettekirjutuse sisu väljaselgitamisel oli lisaks resolutiivosale

võimalik arvestada ettekirjutuse põhjendusi ning faktilist konteksti. Ettekirjutusega võidi jätta

kaebajale valik erinevate abinõude vahel, määratledes olukorra, mis tuleb ettekirjutuse

täitmisega saavutada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2018. a otsus asjas nr 3-15-

443, p-d 12 ja 13). Vastustaja ei kohustanud kaebajat teostama suuremahulisi ehitustöid ega

kirjutanud kaebajale ette konkreetseid tegevusi, vaid andis kaebajale õigesti võimaluse ruumid

3-24-582

enda äranägemise järgi loomade nõuetekohaseks pidamiseks korrastada. Kaebajale oli teada,

mis loomade pidamise tingimusi PTA lubamatuteks pidas ning oleks selle järgi saanud oma

majapidamises ümberkorraldusi teha. Kaebajal oli võimalik siseruumid ära koristada,

vähendada seal olevate esemete hulka ning tagada sellega loomadele vajalik liikumisruum.

Kaebajal oli võimalik loomi ümber paigutada, nt paigutada nad ruumidesse, mis olid

korrastatud ja kus on vajalik kaitse ilmastikutingimuste vastu, või kasutada loomade

pidamiseks väljas olevaid kuute, mis PTA hinnangul olid loomade pidamiseks kohased.

Kaebaja oleks ettekirjutuse resolutsiooni saanud täita ilma märkimisväärsete täiendavate

kulutuste kandmiseta. Samuti oleks kaebaja saanud paluda vastustajalt ettekirjutuse

nõuetekohase täitmise kohta täiendavaid selgitusi, kui ta tõepoolest ei mõistnud, mis tema

majapidamises ebakohast oli.

20. Kohus nõustub vastustajaga, et puudub alus kahelda PTA 4. detsembri 2023. a

ettekirjutuse nr 12-573-23/105-1 allkirjastanud isiku allkirjastamisõiguses. Kaebaja on

esitanud selles osas üksnes üldsõnalise väite ega ole seda põhistanud. Kohus kontrollis

täiendavalt isiku allkirjastamisõigust ning tuvastas, et ettekirjutuse on allkirjastanud PTA

lõuna regiooni peaspetsialist, kellel on õigus viia läbi loomakaitseseaduse nõuete täitmisega

seonduvalt järelevalvetoiminguid ja allkirjastada oma pädevuse piires dokumente (LoKS § 60

lg 1; maaeluministri 18. augusti 2020. a määrus nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti

põhimäärus“ § 21 lg 1; PTA lõuna regiooni peaspetsialisti ametijuhend, mis on kohtuotsuse

tegemise seisuga kättesaadav internetileheküljel

https://pta.agri.ee/ametist-uudised-ja-

kontaktid/kontakt/koik-kontaktandmed).

21. Kaebaja leiab, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine ning viitab HMS § 63 lg 2 p-le 5.

Nimetatud normi kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused,

kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

Seega peab haldusakti tühisuse tuvastamiseks olema kohustuse ebaselgus nii suur, et

haldusakti ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktikas

rõhutatud tühisuse aluse ilmselguse nõue. Õiguskindluse põhimõtte alusel võivad isikud

usaldada haldusaktide kehtivust ja oma tegevuses neile tugineda. Üksnes olulised ja ilmselged

puudused haldusaktis tingivad selle tühisuse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. novembri

2020. a otsus asjas nr 3-18-1725, p 16 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Vaidlusaluses

haldusaktis ei ole selliseid tõsiseid puuduseid, mis tingiks selle täitmise võimatuse ja seeläbi

selle tühisuse (vt otsuse p-d 18-19). Haldusakti tühisust ei tingi ka kaebaja väited

ettekirjutuses puuduolevate selgituste kohta seoses sunnivahendi rakendamise menetlusega.

Ettekirjutus sisaldab nõuetekohast sunnivahendi rakendamise hoiatust (vt täpsemalt käesoleva

kohtuotsuse p 24). Kaebajal oli võimalik ATS § 8 lg-t 2 aluseks võttes esitada taotlus

sunnivahendi rakendamise edasilükkamiseks ja uute tähtaegade määramiseks, kuid ta ei

teinud seda. Kaebaja ei pöördunud ettekirjutuse tegemise järgselt PTA poole tähtaja

pikendamiseks, alternatiivsete loomade heaolu tagamiseks vajalike tegevuste pakkumiseks

vms, mille järgselt oleks vastustajal olnud võimalik ettekirjutuse täitmise tähtaega muuta või

lükata sunnivahendi rakendamine edasi. Kohus nõustub vastustajaga, et ettekirjutuse täitmise

raskustest haldusorgani teavitamine on eelkõige ettekirjutuse adressaadi ülesanne.

22. Eeltoodust tulenevalt ei ole PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutus nr 12-573-23/105-1

tühine ega vaidlustatud osas õigusvastane.

II

23. Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat

ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse

3-24-582

õiguspärasusele (HMS § 60, ATSS § 8 lg-d 1 ja 3). Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes

üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle

kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu

(Riigikohtu halduskolleegiumi 12. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-19-2051, p 10; 22. aprilli

2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 16).

24. Vaidlusalune ettekirjutus oli sundtäitmise ajal kehtiv ning selles ei esinenud tühisuse

aluseid (ATSS § 8 lg 1). Samuti ei tuvasta kohus sunnivahendi rakendamist välistavaid

asjaolusid (ATSS § 8 lg 3). Vastustaja on teinud kaebajale PTA 4. detsembri 2023. a

ettekirjutuses nr 12-573-23/105-1 vastavalt ATSS § 7 lg-le 1 enne sunnivahendi rakendamist

kirjaliku hoiatuse (dtl 12). Kuivõrd hoiatus kaasnes vaidlusaluse ettekirjutusega, mis on ATSS

§ 7 lg 2 kohaselt lubatav, siis on üheselt arusaadav, millise ettekirjutuse täitmist taotletakse,

mistõttu ei ole kaebaja etteheide eraldiseisva viite puudumisele põhjendatud. Hoiatusest

selgub vastavalt ATSS § 7 lg 1 p-le 4 sunnivahend, mida ettekirjutuse täitmata jätmise korral

rakendatakse, kuivõrd PTA on selgitanud, et ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendab

vastustaja asendustäitmist, täites ettekirjutuse ise või korraldades selle täitmise kolmanda

isiku poolt. Kuna ettekirjutuse eesmärgiks on loomadele nõuetekohaste pidamistingimuste

tagamine, siis pidi kaebaja mõistma, et kui kaebaja ise vastavaid tingimusi ei taga, siis peab

loomade heaolu tagama ja vastavad kohustused üle võtma vastustaja. Samuti on vaidlusaluses

ettekirjutuses, milles hoiatus sisaldub, märgitud nõuetekohaselt järgnev teave: kaebaja ees- ja

perekonnanimi ning aadress; kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita, s.o 31.

detsember 2023; hoiatuse teinud haldusorgani nimetus; hoiatuse teinud haldusorgani volitatud

ametiisiku allkiri; hoiatuse koostamise kuupäev (ATSS § 7 lg 1 p-d 1, 3, 5-7). Vastavalt

ATSS § 7 lg-le 3 võimaldas hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikult täitmiseks antud tähtaeg,

s.o 31. detsember 2023, kaebajal kohustust täita. Kaebajal jäi ettekirjutuse täitmiseks üle

kolme nädala, mida ei saa pidada ebapiisavaks. Kaebajal oli selle aja jooksul mõistlik

võimalus oma majapidamist korrastada ja loomade nõuetekohane pidamine tagada. PTA ei

kohustanud kaebajat teostama ehitustöid ning ettekirjutuse täitmiseks piisanuks, kui kaebaja

oleks ruumid mõistlikul määral koristanud, paigutanud loomad õues olevatesse kuutidesse või

ilmastikutingimustele vastavasse ruumi jne (vt ka käesoleva kohtuotsuse p 19).

Asendustäitmise rakendamise hoiatuses on märgitud ka asendustäitmise kulude eeldatav

suurus, s.o 1000 eurot (ATSS § 7 lg 6).

25. Vastustaja viis 12. jaanuaril 2024 kaebaja majapidamises läbi järelkontrolli PTA 4.

detsembri 2023. a ettekirjutuse nr 12-573-23/105-1 täitmise kontrollimiseks, mille tulemused

fikseeriti 19. jaanuari 2024. a protokollis nr 12-573-24/004 (dtl-d 59-61). PTA tuvastas, et

vaidlusalune ettekirjutus on täitmata, kuna kaebaja eluruumides valitsevad tingimused ei

olnud võrreldes 17. novembril 2023 teostatud kontrolliga märkimisväärselt muutunud. Kohus

nõustub vastustaja seisukohaga, olles tutvunud kaebaja majapidamises 12. jaanuaril 2024

tehtud fotodega (dtl-d 65-68). Ruumide põrandatel ja mööblipindadel oli jätkuvalt palju

erinevaid esemeid ning loomade liikumisruum oli seetõttu piiratud. Koer Donna viibis

endiselt ruumis, mis ei kaitsnud ilmastikutingimuste eest, kuivõrd ruumi põrand oli kaetud

lumega. Seega ei olnud kaebaja vastavalt ettekirjutusele oma maja siseruume korrastanud.

Kohtu hinnangul ei saa selliseid tingimusi pidada loomade pidamiseks kohaseks, kuna need

seavad loomade heaolu ja tervise olulisel määral ohtu.

26. Kuna kaebaja ei olnud PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutust nr 12-573-23/105-1

tähtaegselt täitnud, siis oli 12. jaanuaril 2024 asendustäitmise korras loomade nõuetekohase

pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine, kahe koera kaebaja majapidamisest eemaldamine,

nende tervisele ja heaolule vastavatesse tingimustesse toimetamine ja hiljem Varjupaikade

MTÜ-le võõrandamine põhjendatud (ATSS § 11 lg 1; LoKS § 64 lg-d 1-3 ja 6, § 64 2 lg 2).

3-24-582

Asjaolu, et kaebaja väitel oli ta 18. jaanuariks 2024 loomadele kohased tingimused taganud, ei

ole määrava tähendusega, kuivõrd ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli juba 31. detsember 2023

ning ka 12. jaanuaril 2024, s.o 12 päeva pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, ei

olnud kaebaja ettekirjutust veel täitnud. Vastustaja tegevust ei saa pidada

ebaproportsionaalseks, arvestades kaebaja majapidamise ebakohaseid tingimusi ja asjaolu, et

kaebajal oli piisav võimalus neid tingimusi parandada, kuid ta ei teinud seda. Kohus ei arva,

et kaebaja oma loomadest ei hooli või et ta soovis neid halvasti kohelda ning mõistab, et tal

oli loomadega oluline side, kuid ta ei astunud piisavaid samme loomade heaolu

parandamiseks, kuigi talle on selleks antud piisavalt aega ja võimalusi. Lisaks 16. ja 17.

novembri 2023. a ning 12. jaanuari 2024. a kontrollkäikudele on kaebaja majapidamises

toimunud kontrollkäik ka 31. mail 2023, mille tulemused fikseeriti 6. juuli 2023. a protokollis

nr 08-306-23/049 (dtl-d 71-74). Juba eelnimetatud protokollis selgitati kaebajale, et tema

majapidamise seisukord ei ole loomade pidamiseks kohane ning et tal tuleb tagada loomadele

sobivad tingimused. Samuti tegi PTA kaebajale 11. juulil 2023 ettekirjutuse nr 08-306-

23/049-1, milles mh kohustas tagama loomadele sobiv mikrokliima ning ruum või ehitis (dtl-d

75-79). PTA ametnik on teinud kaebajale ettepaneku koerte arvu vähendada ning kohtus

kohaliku omavalitsuse ametnikega, et kaebaja probleemidele lahendus leida (dtl-d 72-73).

Vastustaja on mitmeid kordi juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et ta peab oma

majapidamises ümberkorraldusi tegema, kuid kaebaja ei ole seda piisaval määral teinud.

Seega ei saa asuda seisukohale, et vastustaja pole soovinud kaebajaga koostööd teha. Kaebaja

ei saa eeldada, et vastustaja kaebaja eest loomadele vajalikud tingimused tagab või et annab

kaebajale selleks määramatult kaua aega. Kui kaebaja soovib loomi pidada, siis tuleb tal endal

kindlustada loomade heaolu ja neile sobivad tingimused. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et

vastustaja ei võtnud kaebajalt 12. jaanuaril 2024 ära kõiki loomi, vaid ainult kaks koera, kelle

tingimusi peeti niivõrd ebakohaseks, et nende kaebaja majapidamisse jätmine polnud

võimalik. Loomade äravõtmine riivas intensiivselt kaebaja õigusi, kuid loomade heaolu

tagamine kaalub selle riive üle.

27. PTA on õigusaktidele vastavalt koostanud 12. jaanuaril 2024 looma nõuetekohase

pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise toimingu protokolli (dtl-d 62-64) ja 19. jaanuaril

2024 asendustäitmise toimingu protokolli nr 5-1/14 loomade Varjupaikade MTÜ-le

võõrandamise kohta (dtl 70) (ATSS § 13 lg-d 1 ja 2, LoKS § 64 lg 7, § 64 2 lg 3). Kuivõrd

kaebaja viibis 12. jaanuari 2024. a kontrollkäigu ajal, mil kaebajalt asendustäitmise raames

loomad ära võeti, oma majapidamises, siis ei pea kohus usutavaks, et kaebajale vastupidiselt

vastustaja kinnitusele asendustäitmise rakendamise protokolli kohapeal ei antud ning et ta

vastustaja toimingutest teadlik ei olnud. Kohus märgib täiendavalt, et AÕS § 95 lg 3 kohast

heauskset omandamist ei toimu üksnes siis, kui PTA võtab isikult loomad ära ja võõrandab

nad õigusvastaselt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2023. a määrus asjas nr 3-21-2399,

p 13; 20. oktoobri 2023. a määrus asjas nr 3-23-2063, p 10). Praegu ei ole tegemist sellise

olukorraga, kuivõrd vastustaja tegevus on olnud õiguspärane.

28. Eeltoodust tulenevalt oli kaebaja suhtes asendustäitmise rakendamine õiguspärane ning

puudub alus vastustaja kohustamiseks kõrvaldada asendustäitmise tagajärjed.

III

29. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i kaebuse tervikuna rahuldamata. HKMS § 108 lg 1

järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata,

siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulu

dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

3-24-582

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider