3-24-2275/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2275

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 05.07.2024 otsuse nr

TVH/24/024367 ja 07.07.2024 otsuse nr TVT/24/033563

tühistamiseks ühes kohustamisnõudega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Kohtulahendi avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed (sh faili nimes)

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.03.2025. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul,kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK

1.

20.07.2024 esitas X (kaebaja) Eesti Töötukassale (Töötukassa) töövõime hindamise

taotluse.

2.

05.07.2024 otsusega nr TVH/24/024367 tuvastas Töötukassa, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud.

3.

07.07.2024 otsusega nr TVT/24/033563 jättis Töötukassa töövõimetoetuse määramata,

kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

4.

05.08.2024 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Töötukassa 05.07.2024 otsuse nr

TVH/24/024367 ja 07.07.2024 otsuse nr TVT/24/033563 tühistamiseks ning kaebajal puude

raskusastme tuvastamiseks ja puudega tööealise inimese toetuse määramiseks. 06.08.2024

määrusega otsustas Tartu Halduskohus anda haldusasi nr 3-24-2275 kohtualluvuse järgi üle

lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

5.

05.09.2024 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, 02.10.2024 esitas Töötukassa

vastuse kaebusele, 25.11.2024 esitas kohus vastustajale küsimused, millele vastustaja vastas

03.12.2024.

6.

04.12.2024 määrusega otsustas kohus vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ja jättis

kaebaja taotluse ekspertiisi määramiseks rahuldamata. Ühtlasi selgitas kohus määruse punktides

19 ja 20 eksperthinnangutele täiendavate vastuväidete esitamise võimalust ja seda, millised

asjaolud kaebajal vaidlusaluste otsuste ja eksperthinnangute vaidlustamisel välja tuua tuleks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

7. Kaebaja seisukohad (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 118 jj) on kokkuvõtvalt

järgmised:

7.1. Vaidlusaluste otsustega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kui kaebaja kaotas riigi

poolse toe seoses tema ebarahuldava tervise seisundiga, kaotas kaebaja ka soodustused

paljudele ravimetele, mida kaebaja peab igapäevaselt tarvitama.

7.2. Kaebajal on pika aja jooksul tõsised ja elu ohustavad terviseprobleemid - eelkõige C-

hepatiit. 2015. aastal kaebajal tuvastati onkoloogiline haigus: pahaloomuline munasarjakasvaja.

Pärast diagnoosi ning ravi alustamist, kaebaja elu oli küll pikendatud, kuid elu kvaliteet ja

enesetunne muutus oluliselt halvemaks: tekkis tugev hormonaalne tasakaalutus (liigne

higistamine, krooniline jõupuudumine, unehäired, õhupuudus, alaäge ja krooniline vaginiit ja

vaginiit, interstitsiaalne (krooniline) põiepõletik, maohaigused, sooled, piirangud liikumises ja

käega juhtimises. Kõik kaebaja kaebused on kajastatud digiloos.

7.3. Seoses eelpool nimetatud haigestumistega külastab kaebaja palju arste ning tarvitab

igapäevaselt palju ravimeid (sh tugevad valuvaigistid).

7.4. Kaebaja ei ole Töötukassa järeldustega nõus ei ole ning leiab, et Töötukassa jõudis väära

järelduseni arvestades haigestumisi kestus, haigestumiste mõju igale elu valdkonnale. Puude

raskusastme tuvastamisel Töötukassa ei võtnud aluseks kaebaja taotluses sisalduvaid kõiki

andmed ning tervise infosüsteemis sisalduvaid andmed. Kaebaja peab Töötukassa hindamist

ebaobjektiivseks. Töötukassa põhjendustest ei tulene, millele on tema järeldused rajatud.

Kaebaja ei saa iseseisvalt teha tavapärased toiminguid ilma kõrvalabita. Isegi poes käimine üksi

ei ole alati võimalik väga halva enesetunne tõttu. Kaebaja ei ela juba mitu aastat täisväärtuslikku

elu. Kaebaja väljub kodust oma tervise probleemide tõttu, pidevate haigestumiste tõttu tegelikult

ainult arstide juurde. Vastustaja rikkus ka töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 7 lõikeid 1 ja 3,

kuna arvestades kaebaja diagnooside paljustust ja tervis rikete kestust, pidi vastustaja kaasata

eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte ning

kui olemasolevate andmete põhjal ei olnud võimalik igakülgselt töövõimet hinnata, töötukassa

oli kohustatud suunata kaebajat tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse

osutaja vastuvõtule. Vastutaja aga seda ei teinud.

Vastustaja seisukohad

8. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata (dtl 232 jj):

2 (12)

8.1. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 20.06.2024

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise

infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Tervishoiuteenuse osutaja Sihtasutus Jõhvi

Taastusravi Keskus (TTO) ekspertarst dr (E.S), võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime

hindamise taotluses (taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja

kaebaja terviseandmed, koostas 03.07.2024 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime

hindamise 05.07.2024 otsuse nr TVH/24/024367 koostamisel aluseks. Käesoleva kohtuasja

raames on Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr (I.K) kõik kaebaja terviseandmed ja

kaebuses kirjeldatu üle vaadanud ning on 01.10.2024 allkirjastanud oma kokkuvõtliku

seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.

8.2. TTO ekspertarst hindas, et kuigi kaebajal on piirangud liikumise valdkonnas, ei mõjuta

need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud

kaebajal töövõime vähenemist. TVTS § 11 kohaselt makstakse töövõimetoetust inimesele,

kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud, on õigesti jäetud Eesti Töötukassa 07.07.2024 otsusega nr TVT/24/033563

kaebajale töövõimetoetus määramata.

8.3. Vastustaja on vaidlustatud töövõime hindamise otsuse põhjendustes seega õiguspäraselt

märkinud: kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

artroosid, liigeste haigusseisundid, dorsopaatiad. Kaebajal on periooditi esineva selja- ja

jalavalu tõttu takistatud pikkade vahemaade jalgsi läbimine, eri tasapindadel käimine,

kauakestvates sundasendites püsimine, kummardumine, raskuste tõstmine või kandmine.

Terviseandmetel on kaebajal iseseisev abivahendita liikumine, siirdumine, lühiajaline istumine

ja seismine võimalikud. Kuigi kaebajal esineb piirang liikumise valdkonnas, ei mõjuta see

kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebaja

töövõime vähenemist.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Keskseks vaidlusküsimuseks käesolevas asjas on see, kas vastustaja on kohaselt hinnanud

kaebaja töövõimet (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 122) ning vastustaja järeldus, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud, on õiguspärane ja põhjendatud. Sellest sõltub omakorda

töövõimetoetuse mittemääramise otsuse (dtl 124) õiguspärasus.

10. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54).

Töövõime hindamise alused

11. Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ning

kord on kehtestatud töövõimetoetuse seaduses (TVTS) (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise

tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu on kehtestanud tervise- ja tööminister

07.09.2015 määrusega nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loete

lu “ (määrus nr 39)

TVTS § 5 lg 4 alusel. 09.05.2024 otsuse õiguslike alusena on kohaselt märgitud TVTS §-d 5-9,

tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39. Lubatavaks saab pidada, et töövõime

hindamisel lähtutakse lisaks ka töövõime hindamise metoodikast, millele samuti otsuses

viidatud on (vt nt RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110/84).

12. Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus

(TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §

3 (12)

5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku taotlust ehk hinnangut oma tegutsemisvõimele (määrus

nr 39 § 5 lg 1 p 1).

13. Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: töövõime

ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes takistatud (1); osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud (2), või puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline

TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (3) (TVTS § 5 lg 3).

14. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).

15. Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: taotlusel

olevad andmed (1); TVTS § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmed (2); taotleja

tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud

arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse

kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (3) (määruse nr 39 § 5 lg 1).

16. TVTS § 7 lõike 5 alusel sätestatud tervise andmed on tervise infosüsteemi kantud andmed

(sotsiaalkaitseministri ja tervise- ja tööministri 22.02.2016 määrus nr 5 „Töövõime

hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks

vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ (määrus nr 5).

17. Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või

suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna

võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1).

Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa.

Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse vastavustabeli järgi

nii, et hinne 0 tähendab, et piirangut ei tuvastatud, 1 – kerge piirang, mis ei takista eriti isiku

igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku

igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma

pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu,

esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral

siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust

ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste

võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik

raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest

suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja

arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määruse nr 39 § 6). Eksperdiarvamuse andja

hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm

või väiksem (määruse nr 39 § 8 lg 5).

18. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piirangutega (määruse nr

39 § 5 lg 3). Töövõime hindamise metoodika järgi hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus

stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi

(kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud

vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida

inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine

tegutsemisvõimet parandaks. Seega tuleb enne osalise või puuduva töövõime tuvastamist teha

kindlaks, et haigusseisundit ei ole võimalik piisavalt kompenseerida nt ravimite, abivahendite

või füsioteraapiaga (vt nt TlnRnKo 31.01.2024 nr 3-22-573 p 12).

4 (12)

19. Töövõime hindamise metoodika (lk 9) kohaselt tuleb kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks

kasutada järgmiseid TIS-s olevaid andmeid: viie viimase aasta diagnoosid ja asjakohased

epikriisid; retseptikeskuse andmetel kahe viimase aasta jooksul välja kirjutatud retseptiravimid

ja meditsiiniseadmed; kahe viimase aasta haiguslehtede episoodid (kestused kuupäevaliselt) ja

väljastamise aluseks olevad diagnoosid.

20. Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis,

kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis

kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste

mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (RKHKo 20.06.2022 nr 3-20-2474/11, p 17

ja seal viidatud lahendid). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti

õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu

pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud

eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse

raskusastme määramisel). Sellest sõltub töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine.

Töövõime hindamiseks või puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on

tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (RKHKo 05.09.2019 nr

3-17-1110/84, p 24 ja seal viidatud lahendid).

21. Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat

kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust.

Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel

kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust

ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Kuigi hindamine eeldab

meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe

õiguslik raamistik (määrus nr 39 § 6 lg 3 (raskusastmele vastavad punktid), § 8 lg 2 (töövõime

ulatus)), mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga.

Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate

faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Seevastu ei saa kohus asuda

eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt RKHKo

20.06.2022 s nr 3-20-2474/11, p 20 ja seal viidatud lahendid).

22. Kohtupraktikast tuleneb nõue, et kui taotleja hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks

kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu

raskusastmele kahtluse alla, tuleb töötukassal kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või

töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (vt RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110/84, p 22).

23. Kui tõendite hindamise tulemusel selgub, et Töötukassa otsuste aluseks olnud väited ei ole

tõendatud või olulised asjaolud on jäänud tähelepanuta ning nende puuduste kõrvaldamine

tähendaks töövõime hindamise otsuse põhjendamise kandumist ulatuslikus mahus üle

kohtumenetlusse, tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada ja Töötukassa peaks kaebaja töövõimet

uuesti hindama (vrd RKHKo 20.06.2022 s nr 3-20-2474/11, p 32).

Kaebaja töövõime hindamine

24. 05.07.2024 otsusega (dtl 122) on tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

Praegusel juhul võttis vastustaja töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks TTO

ekspertarst E.S 03.07.2024 arvamuse (dtl 626 jj). Hinnang kaebaja töövõimele koos

põhjendustega on kokkuvõttes järgmine: „Taotlejal on mõõdukas piirang tegutsemise

valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid, liigeste haigusseisundid, dorsopaatiad. Taotleja

kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning suhtlemise valdkondades ja

sõltuvust tekitavate ainete mõjust ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal

on periooditi esineva selja- ja jalavalu tõttu takistatud pikkade vahemaade jalgsi läbimine, eri

tasapindadel käimine, kauakestvates sundasendites püsimine, kummardumine, raskuste tõstmine

või kandmine. Terviseandmetel on taotleja iseseisev abivahendite liikumine, siirdumine ,

5 (12)

lühiajaline istumine ja seismine võimalikud. Kuigi taotlejal esineb piirang nimetatud

valdkonnas, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust

tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.“

25. Kaebaja hinnang taotluses (dtl 237) erineb ekspertarsti omast järgmistes valdkondades ja

võtmetegevustes (dtl 626):

-

Valdkond 1. Liikumine. Võtmetegevused:

1.1

Liikumine eritasapindadel (raskusastme hinnang kaebajal 2, eksperdil 1);

1.2

Ohutu ringiliikumine (raskusastme hinnang kaebajal 1, eksperdil 0),

1.3.

Seismineja istumine (raskusastme hinnang kaebajal 3, eksperdil 2);

1.4.

Liikumisega seotud muud piirangud (raskusastme hinnang kaebajal 9; eksperdil

0).

-

Valdkond 4. Teadvusel püsimine ja enesehooldus. Võtmetegevused:

4.1.

Teadvusel püsimine (raskusastme hinnang kaebajal 3, eksperdil 0).

4.2.

Tualettruumi toimingud (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 0).

4.4.

Teadvusel püsimine ja enesehooldusega seotud muud piirangu (raskusastme

hinnang kaebajal 9, eksperdil 0).

-

Valdkond 7. Suhtlemise valdkond.

7.2.

Kui sageli kaotate kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle? Harva. Kui tekib

mittemõistmine suheldes inimestega (raskusastme hinnang kaebajal 1, eksperdil 0),

-

Valdkond 8. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimine kõrvaltoimed

8.1.

Kas Teil on tegutsemisraskusi alkoholi või muude sõltuvust tekitavate ainete

tarvitamise tõttu? Tugevad valuvaigistid tekitavad hajameelsust.

26. Järgnevalt kontrollib kohus, kas haldusmenetluses antud 03.07.2024 eksperthinnangus on

arvestatud kõigi oluliste asjaoludega ning tehtud põhjendatud järeldused ning kas

kohtumenetluse raames asja juurde lisatud 01.10.2024 ekspertarvamus on nendega

kooskõlaline.

Liikumine (valdkond 1)

27. Võtmetegevus: 1.1 Liikumine eritasapindadel (raskusastme hinnang kaebajal 2, eksperdil

1).

27.1.

Kaebaja on taotluses (dtl 245 jj) välja toonud, et ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ja

trepist käia. Ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta

suudab kaebaja enda hinnangul käia 200 m. Kaebaja on vastuses täpsustanud, et jalalabad, selg

valutavad, liigub aeglaselt. Treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee

äärekivid jms) ületada suudab kaebaja mõõdukate raskustega.

27.2.

TTO ekspertarst (dtl 626 jj) on viidanud järgmistele diagnoosidele: M54.1 - Dorsalgia e

seljavalu, radikulopaatia, M21.4 - Lampjalg (omandatud), M19.8 - Muud täpsustatud artroosid.

Ekspertarst on märkinud: „Terviseandmetel on taotleja iseseisev abivahendita liikumine

võimalik. Periooditi esineb valusid seljas ja jalgades, mis raskendavad pikkade vahemaade

jalgsi läbimist ja eri tasapindadel käimist. Radioloogilised muutused tagasihoidlikult, valuravi

vajab episoodiliselt. Hingamiskaebusi ega üldist koormustaluvuse langust kirjeldatud ei ole.

Vererõhuväärtused ja südamefunktsioon kardioloogi tehtud uuringute põhjal normi piires.

Piirang võtmetegevuses on hinnatav kergena, sest avaldub vaid tavapärasest suurematel

koormustel.“

6 (12)

27.3.

Kohtumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 618 jj) on ekspertarst I.K

nõustunud TTO arsti hinnanguga ja seda täiendavalt põhjendanud kõrvutades kaebaja taotlust

veelkord TIS andmetega (dr HS epikriis 22.05.2024-22.05.2024 (dtl 293); dr NB epikriis

13.06.2023-13.06.2023 (dtl 306); dr HK epikriis 01.07.2023-05.07.2023) (dtl 303 jj); JK

epikriis 13.11.2023-13.11.2023 (dtl 299); kardioloog dr NL epikriis 22.04.2024 - 04.06.2024

(dtl 287 jj).

27.4.

Ekspertarsti I.K 01.10.2024 väljatoodud epikriisid ja seotud hinnangud on asjakohased.

Ei nähtu, et ekspertarst oleks olulised TIS andmed kõrvale jätnud või neile vääralt viidanud.

Nendele epikriisidele tuginevalt nähtub I.K järeldus: „Seega ei esine kaebajal südame-

veresoonkonna haigust, mis mõjutaks kaebaja liikumise piiranguid jõu puudusest ning tekitaks

hingeldust. Retsepti alusel valuravi on välja kirjutatud harva, 14.06.2024 on välja kirjutatud ja

ostetud tramadol +deksketoprofeen kokku 15 tabletti ja enne seda on välja kirjutatud, kuid välja

ostmata 22.12.2023 etorikoksiibi kokku 14 tabletti. Tallatugede väljakirjutamise ja ostmise

kohta viimase kahe aasta jooksul TIS-is informatsioon puudub, kuid lampjalgade seisundit on

võimalik ortopeediliste tallatugedega ja taastusraviga parandada, mistõttu ei loeta lampjalgsust

töövõimet mõjutavaks piiranguks. Seega tuginedes objektiivsetele arstide sissekannetele ei ole

selja ja jalgade valude ägenemine olnud sage ega ka püsiv ning on põhjendatud hinnata

liikumise piirang eri tasapindadel kergeks ja töövõimet mitte mõjutavaks.“. Ühtlasi on

ekspertarsti I.K selgitanud viidetega TIS andmetele seda, et millised on kaebaja erinevad

ravivõimalused- ja meetodid (väljakirjutatud, kuid välja ostmata ravimid; tallatoed ja

taastusravi) ning millist mõju see kaebaja haigusseisunditele omab (määruse nr 39 § 5 lg 3).

27.5.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses

kerget piirangut tuvastades eksinud.

28. Võtmetegevus: 1.2 Ohutu ringiliikumine (raskusastme hinnang kaebajal 1, eksperdil 0).

28.1.

Kaebaja on (dtl 245 jj) välja toonud, et ta ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi

liikuda. Kaebaja suudab ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud. Kaebaja ei

ole täpsustanud raskusi, mis ohutut ringiliikumist takistavad. Kaebaja suudab mõõdukate

raskustega liikuda ohutult siseruumides, sh ruumides, kus pole varem käinud. Kaebaja on

täpsustanud, et kõrge vererõhu tõttu tekib peapööritus, jalalabad, selg valutavad.

28.2.

TTO ekspertarst I.S (dtl 627 jj) on märkinud, et „Taotleja kirjeldatud piirangud ei

leidnud TIS andmetel kinnitust.“ Kohtumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 619) on

Töötukassa ekspertarst I.K nõustunud TTO arsti hinnanguga ja täiendavalt märkinud, et

„Kaebajal ei esine närvisüsteemi, luu- ja lihaskonna haiguseid, mis põhjustaksid

tasakaaluhäireid, kukkumise ohtu ega ka nägemis-või kuulmishäiret.“

28.3.

Ka kohtule ei nähtu ja kaebaja ei ole kohtumenetluses välja toonud TIS andmeid, mis

nimetatud häireid kinnitaksid. Sealjuures ei ole kaebaja ka taotluses ise täpsustanud raskusi, mis

ohutut ringiliikumist väljas takistavad. Kuigi kaebaja on viidanud peapööritusele, selja ja

jalavalule siseruumides, ei nähtu piiranguid kinnitavaid andmeid TIS-st. Liikumine eri

tasapindadel on hinnatud aga võtmetegevuses number 1.1.

28.4.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses

piirangut tuvastamata jättes eksinud.

29. Võtmetegevus: 1.3 Seismine ja istumine (raskusastme hinnang kaebajal 3, eksperdil 2).

29.1.

Kaebaja on (dtl 246 jj) välja toonud, et ta ei suuda kehaasendeid säilitada ja vahetada

raskusteta ja valu tundmata. Ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust

suudab kaebaja vähem kui tund. Kaebaja täpsustab, et ta suudab seista kuni 10 min – selg ja

jalalabad valutavad; istuda kuni 20 min – kael, selg valutavad. Kaebaja ei suuda kehaasendeid

vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne – suurte raskustega, peaaegu võimatu.

7 (12)

Selg valutab, kehaasendi muutmisel vajab tuge; kummardab raskustega seljavalu tõttu;

mõnikord ei saa selga sirgestada, vahetevahel eriti pärast lõunat päeva teisel poolel; võib

tekkida peapööritus samuti kõrge vererõhu tõttu. Töötab koristajana, selg, kõht, parem õlg

valutavad töötades (märgitud töötamise all).

29.2.

TTO ekspertarst I.S (dtl 627 jj) viidanud järgmistele diagnoosidele: „M54.1 - Dorsalgia

e seljavalu, radikulopaatia, M21.4 - Lampjalg (omandatud), M19.8 - Muud täpsustatud

artroosid.“. Ekspertarst on põhjendanud, et „Terviseandmetel on taotleja iseseisev abivahendita

siirdumine, istumine ja seismine võimalik. Periooditi esineb valusid seljas ja jalgades, mis

raskendavad kauakestvates sundasendites püsimist. /…/ Radioloogilised muutused

tagasihoidlikult, valuravi vajab episoodiliselt. Vererõhuväärtused ja südamefunktsioon

kardioloogi tehtud uuringute põhjal normi piires. Piirang võtmetegevuses on hinnatav kergena,

sest avaldub vaid tavapärasest suurematel koormustel.“.

29.3.

Kohtutumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 619-620) on Töötukassa

ekspertarst I.K nõustunud TTO arsti hinnanguga ja selgitanud täiendavalt, et „Töövõime

hindamise juhendi alusel ei hinnata antud võtmetegevuse all staatilist istumist või seismist,

seega istumisasendeid võib vahetada. Samuti võib seismise-istumise asendit vahetada mõne

minuti järgselt. TIS-is puudub informatsioon selle kohta, et seljavalu põhjustab kaebajal

asendivahetuse, istumise või seismise rasket piirangut. Kaebaja ei ole kahe aasta jooksul

vajanud töövõimetuslehte seljavalude ägenemise tõttu. TIS-is ei ole kirjeldatud mitte üheski

epikriisis funktsionaalset asendivahetuse piirangut. Raske piirang hinnatakse, kui isik vajab

abivahendit või teise isiku abi.“.

29.4.

Ühtlasi on I.K viidanud järgmistele asjakohastele kaebaja vaevustega seotud epiriisidele

ja hinnanud neid kogumis: dr HS epikriis 22.05.2024-22.05.2024 (dtl 293); dr NB

epikriis13.06.2023-13.06.2023 (dtl 306); dr HK epikriis 01.07.2023-05.07.2023) (dtl 303 jj); JK

epikriis 13.11.2023-13.11.2023) (dtl 445); kardioloog dr NL epikriis 22.04. 2024 - 04.06.2024

(dtl 287 jj). Nähtub, et I.K on täienduseks TTO ekspertarstile selgitanud, miks piirang ei vasta

raskele piirangule ja milline oleks raske piirangu määramise alus. Ka on ekspertarsti I.K

selgitanud viidetega TIS andmetele seda, et millised on kaebaja erinevad ravivõimalused- ja

meetodid (väljakirjutatud, kuid välja ostmata ravimid; tallatoed ja taastusravi) ning millist mõju

see kaebaja haigusseisunditele omab (määruse nr 39 § 5 lg 3).

29.5.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses

mõõdukat piirangut tuvastades eksinud.

30. Võtmetegevus: 1.4 Liikumisega seotud muud piirangud (raskusastme hinnang kaebajal 9,

eksperdil 2).

30.1.

Kaebaja on (dtl 246 jj) välja toonud, et tal on pidev nõrkus, higistab; õhupuuduse tõttu

magab halvasti; tihti kõrgenenud vererõhk. TTO ekspertarst I.S (dtl 628) on märkinud, et

„Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust.“ Kohtutumenetluses esitatud

01.10.2024 arvamuses (dtl 621) on Töötukassa ekspertarst I.K nõustunud TTO arsti

hinnanguga ja selgitanud „Töövõimet mõjutavat higistamist, nõrkust, õhupuudust ja unehäiret ei

ole uuritud, diagnoositud ega ka ravitud. Vererõhu ravi on määratud ning TIS-i andmetel ei ole

põhjust arvata, et see ei toimiks.“

31. Liikumise valdkonna kokkuvõttes (dtl 628) on TTO ekspertarst tuginenud eelkõige

järgnevatele epikriisidele (dr HS epikriis 22.05.2024-22.05.2024 (dtl 293); dr NB (epikriis

13.06.2023-13.06.2023 (dtl 306); kardioloog dr NL epikriis 22.04. 2024 - 04.06.2024 (dtl 287

jj). Kohtumenetluses on I.K lisaks kõrvutanud täiendavaid epikriise (JK epikriis 13.11.2023-

13.11.2023) (dtl 445); dr HK epikriis 01.07.2023-05.07.2023) (dtl 303 jj) ja järeldanud, et ka

need kinnitavad lisaks, et valuhood on episoodilised ning piirangute hinnangud on teostatud

vastavalt erinevate arstide sarnasele kirjeldusele õigesti. Viited kaebaja terviseandmetele on

8 (12)

asjakohased ja vastavad kirjeldatule, ei nähtu epikriise, mis oleks ilmselgelt olulised, kui

arvestamata jäetud. Kokkuvõttes on kaebajal tuvastatud kohaselt liikumise piirangute

raskusastmeks 2 – mõõdukas.

Käeline tegevus (valdkond 2)

32. Kaebaja ei ole taotluses ise piiranguid käelise tegevuse all (dtl 246) kirjeldanud ning

ekspertarstid ei ole sellekohaseid piiranguid tuvastanud. Samas on 03.07.2024 ekspertarvamuses

kaebaja õla valuga seotud viitele antud hinnang võtmetegevuse „seismine ja istumine“ all.

Käelise tegevuse all ei ole piiranguid hinnatud.

33. I.K on oma 01.10.2024 kohtumenetluse tarbeks esitatud ekspertarvamuses märkinud:

„Mainitud parema õla valu töötamisel saab hinnata käelises tegevuses, kui sellised diagnoosid,

uuringud ja kaebused on TIS-is olemas.“ Kohtumenetluses selgitas Töötukassa vastuseks kohtu

küsimustele seoses käelise piirangu tuvastamisega (dtl 643), et vastuses kohtule 03.10.2024 on

ekslikult välja jäänud, et isikul ei ole käelises valdkonnas püsivaid töövõime piiranguid

põhjustavaid haigusseisundeid. Aeg-ajalt tekkivat õlavalu kaebust ja kerget artroosi leidu

piltuuringul, mille raviks on soovitatud võimlemisharjutusi, ei saa lugeda töövõimet mõjutavaks

seisundiks. Vastustaja viitab seejuures asjakohastele epikriisidele, mis kogumis seda järeldust

toetavad.

33.1.

Epikriisidest nähtub, et enne töövõime hindamise taotluse esitamist oli parema õlaliigese

valukaebust kirjeldatud. Esiteks üldise liigesvaluna perearsti dr NG epikriisis (28.02.2023 kuni

28.11.2023) (dtl 499 jj) ning samal perioodil on taastusravi arsti dr IP epikriisis (29.01.2023

kuni 08.03.2023) (dtl 311 jj), kus on pigem kirjeldatud kaela valu. Töötukassa viitab, et kaebaja

sai füsioteraapia protseduure, kus füsioterapeut õpetas sooritama venitus-ja jõuharjutusi (dtl

275). Kohtule nähtub TIS andmetest, et kaebaja on füsioteraapiat saanud nii 2020 kui 2021

aastal (dtl 275, 276). TIS andmetest nähtub ka see, et 2023 aastal käis kaebaja füsioteraapias

kohal kuuest korrast kolmel, ülejäänud kolmel korral ei ilmunud kohale. Füsioterapeudi poolt

soovitati harjutusi jätkata (dtl 498).

33.2.

Töötukassa viitab kohaselt, et dr HS epikriisis (22.12.2023 kuni 17.01.2024) (dtl 297) on

välja toodud, et teostati parema õlaliigese röntgenuuring 22.12.2023, kus leiti õlaliigeses

radioloogi poolt kerge artroos, objektiivselt on lisatud, et õlaliigese liikuvus on küllaltki hea. Dr

S soovitab RKK ehk ravikehakultuuri, tulevikus võib olla vajalik taastusravi. Töötukassa

selgitab seejuures, et nimetatud radioloogiline kerge- mõõduka artroosi leid ja õlaliigese

valulikkus liigutamisel ei ole töövõime piiranguid põhjustav seisund. Kaebaja õlavalu puhul ei

jäänud kahtlust sideme rebendile või liigeskahjustusele, mistõttu ei saa ajutise iseloomuga valu

kerge artroosi foonil, mis on antud juhul ka eale vastav, lugeda töövõime piirangut põhjustavaks

seisundiks.

33.3.

Kohtule nähtuvalt on NG epikriisis 16.04.2024 (dtl 294) toodud välja kaebus valule

paremas õlaliigese liigutamisel ning soovitus konsulteerida kirurgiga. Töötukassa selgitab

asjakohaselt töövõime hindamise kontekstis, et viidetud epikriisis puudub mistahes kirjeldus

õlaliigese liikuvuse piirangu valu kestvuse, valu tekke aja või muu sarnase kohta. Ravi ei ole

määratud, ka ei ole väljakirjutatud valuravi selle kuupäevaga. Seega ei olnud tegemist

intensiivse või püsiva loomuga probleemiga. TIS andmetest nähtub selle seisukohaga

kooskõlaline üldkirurgi dr HS epikriis 22.05.2024 kuni 22.05.2024 (dtl 293), kust nähtub

soovitus taastusraviks mitte kirurgiliseks sekkumiseks.

33.4.

Nähtub, et TTO ekspertarst ei ole kaebaja käelise tegevuse valdkonnas analüüsinud TIS

andmeid, mistõttu on Töötukassa otsus selles osas põhjendamispuudusega (HMS § 56 lg 1). See

ei tingi siiski otsuse tühistamist (HMS § 58). Töötukassa on kohtumenetluses selle puuduse

kõrvaldanud, analüüsinud olemasolevaid terviseandmeid ja selgitanud kaebaja taastusravi

võimalusi ning millist mõju see kaebaja haigusseisunditele, sh valule, omab (määruse nr 39 § 5

9 (12)

lg 3). Kokkuvõttes ei ole vastustaja kaebajal käelise tegevuse valdkonnas piirangut tuvastamata

jättes eksinud. Kaebaja on kaebuses viidanud, et tal esinevad piirangud „käega juhtimises“, kuid

ei ole seda mingilgi viisil kaebuses sisustanud ega TIS andmetega konkretiseerinud, mis

Töötukassa järelduse ja kohtumenetluses täiendavalt esitatud selgitused ümber lükkaks.

Teadvusel püsimine ja enesehooldus (valdkond 4)

34. Võtmetegevus: 4.1 Teadvusel püsimine (raskusastme hinnang kaebajal 3, eksperdil 0).

34.1.

Kaebaja on (dtl 247) välja toonud, et teadvusel püsimine on raske, teadvushäireid esineb

iga kuu. Kaebaja on täpsustanud, et teadvuse hägunemise hood esinevad kõrge vererõhu tõttu.

TTO ekspertarst E.S (dtl 631-632) on märkinud, et „Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud

TIS andmetel kinnitust.“ Kohtutumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 621) nõustub

TTO arsti hinnanguga, et „4.1. Teadvusel püsimise“ piirangut ei tuvastatud: „Kaebajal ei esine

TIS-i andmetel teadvuse kaotuse hoogusid ega ka teadvuse ajutist häiret. Kaebajal ei esine

teadvuse või motoorsete funktsioonide või tunnetuse häiret, ei ole diagnoositud krampe, aju

verevarustuse või südame rasket teadvuse kaotusega südame rütmihäiret“.

34.2.

Kaebaja ei ole viidanud ja kohtule ei nähtu TIS andmetest epikriise, mis viitaks

piirangutele seoses teadvusel püsimisega. Näiteks ei nähtu selliste vaevuste esitamist neuroloogi

(13.11.2023-13.11.2024 dr JK, dtl 299), kardioloogi (dr NL 22.04. 2024 - 04.06.2024, dtl 287

jj) ega perearsti vastuvõtuga (dr NG 16.04.2024-16.04.2024, dtl 294 jj) seotud epikriisidelt.

Kaebaja on viidanud probleemile seoses kõrge vererõhuga, samuti on kaebaja vaevused TIS

andmetel seotud ebameeldiva tundega rinnus ja väsimusega (dtl 369 jj), teadvuse kaoga seotud

probleemikirjeldusi kohtule ei nähtu.

34.3.

Kokkuvõttes leiab kohus, et Töötukassa ei ole selles võtmetegevuses piirangut

tuvastamata jättes eksinud.

35. Võtmetegevus: 4.2 Tualettruumi toimingud (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 0).

35.1.

Kaebaja on (dtl 247) välja toonud, et ei suuda raskusteta põit ja soolt kontrollida.

Kaebaja on täpsustanud, et tema põie- või soolekontroll on muutlik, mõnikord on probleem

soolega. TTO ekspertarst E.S (dtl 632) on märkinud, et „Taotleja kirjeldatud piirangud ei

leidnud TIS andmetel kinnitust.“ Kohtumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 622), et

nõustub TTO arsti hinnanguga, et „4.2. Tualettruumi toimingud“ piirangut ei tuvastatud.

„Kaebajal ei esine TIS-i andmetel tahtele allumatut soole tühjenemist, ta ei vaja soole

tühjendamiseks abivahendi ega kõrvalabi.“

35.2.

TIS andmetest nähtub kohtule dr IB 25.03.2024-26.04.2024 epikriis (dtl 293), milles

nähtuvad kaebaja vaevused (kõhukinnisus/ kõhulahtisus, kõhuvalud, kõrvetised). Selles osas

selgitas Töötukassa kohtumenetluses vastuseks kohtu küsimusele täiendavalt, et kaebaja osas

teostatud on uuringud (ösofagogastroduodenoskoopia) ning uuringul on diagnoositud

krooniline aktiivne gastriit ehk mao limaskesta põletik, mis on põhjustatud bakter infektsiooni

(helicobacter pylori) poolt. Nimetatud põletik põhjustab kõhuvalu ja kõrvetisi. Kaebajale on

nimetatud infektsiooni raviks määratud kolmikravi kuur. Tegemist on ravitava seisundiga, mitte

püsiva töövõime piirangut põhjustava haigusega.

35.3.

Kohtule ei nähtu ja kaebaja ei ole välja toonud epikriise, mis kaebaja vaevusi kinnitaks

töövõimet piiravas ulatuses, mistõttu saab Töötukassa järeldusega selle (4.2) võtmetegevuse

osas nõustuda. Haldusmenetluses tulnuks kaebaja vaevusi ühes viidetega epikriisidele hinnata,

kuid arvestades kohtumenetluses antud põhjalikke selgitusi ei muuda sellekohaste põhjenduste

puudumine vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks (HMS § 58).

36. Söömisega ja joomisega seotud võtmetegevuses (4.3) piiranguid ei ole kirjeldatud ja

TIS-st ei nähtu epikriise, mille vastustaja sellega haakuvalt oleks ilmselgelt tähelepanuta jätnud.

10 (12)

37. Võtmetegevus: 4.4 Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud

(raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 0).

37.1.

Kaebaja on selles võtmetegevuses märkinud (dtl 247), et ta tasapisi ise tegeleb sellega.

TTO ekspertarst I.S (dtl 637 jj) on märkinud, et „Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS

andmetel kinnitust.“ Kohtumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 622) nõustub I.K

TTO arsti hinnanguga ja märgib, et kaebaja ei kirjelda ka ise piiranuid sisuliselt. Kohus nõustub

ekspertarstide järeldustega, kaebaja ei kirjelda taotluses ega kaebuses võtmetegevusele

vastavaid piiranguid, mis oleks TIS andmetega kinnitatud.

Suhtlemise valdkond (valdkond 7)

38. Võtmetegevuses 7.1 Suhtlemisega hakkamasaamine, kaebaja piiranguid ei kirjelda.

39. Võtmetegevus: 7.2. kohane käitumine (raskusastme hinnang kaebajal 1, eksperdil 0).

39.1. Kaebaja märgib taotluses (dtl 248) vastuseks küsimusele „Kui sageli kaotate kontrolli oma

emotsioonide ja käitumise üle?“ järgmist: „Harva“. Kaebaja täpsustab, et see on siis kui tekib

mittemõistmine suheldes inimestega. TTO ekspertarst I.S (dtl 634) on märkinud, et „Taotleja

kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust.“ Kohtumenetluses esitatud 01.10.2024

arvamuses (dtl 622) nõustub I.K TTO arsti arvamusega. TIS andmetest nähtub, et kaebajal ei ole

vaimse tervise häirega seotud kaebuseid, diagnoose ja ravi. Seega on järeldus piirangu

puudumisest põhjendatud.“.

Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed (valdkond 8)

40. Kaebaja vastab taotluses (dtl 249) küsimusele „Kas Teil on tegutsemisraskusi alkoholi või

muude sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise tõttu?“ järgmiselt „Tugevad valuvaigistid

tekitavad hajameelsust.“ TTO ekspertarst I.S (dtl 634) on märkinud, et „TIS andmetes alkoholi

ega muude sõltuvust tekitavate ravimite toimel tekkinud täiendavaid tegutsemisraskusi

kirjeldatud ei ole. Kohtumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 622) nõustub I.K TTO

arsti arvamusega. Ka kohtule ei nähtu TIS andmeid, mis kinnitaks kaebaja tegutsemisraskusi

valuvaigistitest tulenevalt. Seega on järeldus piirangu puudumisest põhjendatud.

Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine, õppimine ja tegevuste sooritamine, muutustega

kohanemine ohu tajumine, muud tervisehäired, erijuhud (valdkonnad 3, 5, 6, 9, 10)

41. Kaebaja ei ole taotluses piiranguid kirjeldanud ning ekspertarstid ei ole sellekohaseid

piiranguid tuvastanud. Ei nähtu TIS andmeid, mille vastustaja oleks ilmselgelt tähelepanuta

jätnud. Kaebaja ei kirjeldanud (dtl 249 jj) ja ekspertarstid (dtl 623, 635) ei tuvastanud piiranguid

muude tervisehäirete osas, erijuhule viitavad asjaolud puuduvad.

Täiendavalt vastuseks kaebuses toodud väidetele

42. Töötukassa ekspertarst (dtl 623) on selgitanud C-hepatiidiga ja onkoloogilise haigusega

seonduvat. Selgitused vastavad TIS andmetes kajastatule (dr LN epikriis (dtl 321); dr LM

epikriis (dtl 292)), mistõttu kaebaja viidatud terviseprobleemid töövõime piirangut ei kinnita.

43. Kaebaja on kaebusele lisanud 05.07.2024 teostatud kompuutertomograafia uuringu

lülisamba piirkonnast (dtl 19). Töötukassa märgib (dtl 623), et see ei olnud Töötukaasa

ekspertarsti poolt teostatud ekspertiisi kuupäeval TIS-i päringus 03.07.2024 nähtav ja

kättesaadav. Seejuures selgitab ekspert, et nimetatud uuringu tulemus ei viita, et tegemist oleks

radikulaarse närvivaluga ning kaebaja piirangud oleksid suuremad, kui need on juba hinnatud.

Ka dr BK epikriis (dtl 127) 14.06.2024-25.07.2024, mis kajastab jalavalu ja lihastoonuse

piitanguid ühes määratud rvaiga, on kooskõlaline varasema järeldusega mõõdukast piirangust

liikumise valdkonnas (vt käesoleva otsuse p 31).

11 (12)

44. Kaebaja on viidanud dermatoveneroloog dr OM epikriisile (30.05.2024-30.05.2024) (dtl

15). Töötukassa on hinnanud (dtl 624), et see ei ole töövõimet mõjutav piirang, olemas on ravi

(määruse nr 39 § 5 lg 3).

45. Kohus on seisukohal, et antud juhul olid töövõime hindamise taotluses toodud piiranguid

ja tervisehäireid puudutavad terviseandmed TIS-s olemas ning nendes ei nähtu kohtule

vastuolusid, mistõttu ei olnud vajalik ka visiidipõhine hindamine (määruse nr 39 § 2 p 10).

Kokkuvõte

46. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on ekspertarvamusele tuginevalt õigesti

tuvastanud, et kaebajal ei esine töövõime piiranguid määral, mis põhjustaks töövõime

vähenemist. Liikumise valdkonnas on piirangut hinnatud mõõdukaks (dtl 628), kuid see ei tingi

töövõime vähenemise tuvastamist (määruse nr 39 § 6 lg-d 3-7 ja § 8 lg 5). Kaebajal võivad

esineda küll terviseseisundist tingitud tegutsemise ja osalemise piiranguid, kui ekspertarsti poolt

kaebajal tuvastatud piirangud ei ole ületanud TVTS-i alusel kehtestatud metoodika põhjal

arvutatud taset, mis on vajalik osalise või puuduva töövõime tuvastamiseks. Kaebaja ei ole

kohtumenetluses selgitanud, milles seisneb eksperdihinnangu ilmselge ebaõigsus või

ebaobjektiivsus. Eelkõige saab ebaõigsus või ebaobjektiivsus olla seotud sellega, et TIS-s

kaebaja väited või kajastatud andmed on ilmselgelt arvesse võtmata jäetud või on konkreetne

hinnang neile tuginevalt ilmselgelt väär. Kohtule seda ei nähtu. Siinjuures arvestab kohus seda,

et kohtumenetluses asja juurde esitatud arvamuses on I.K konkreetsed epikriisid valdkondade

kaupa välja toonud (sh käelise tegevuse valdkonnas, mille osas saab jaatada

põhjendamispuudust algses eksperthinnangus) ja kõrvutanud neid haldusmenetluses esitatud

03.07.2024 ekspertarvamusega. Samuti on Töötukassa ühes viidetega tervisandmetele vastanud

kohtu küsimustele. Haldusakti põhjendamine ei ole praegusel juhul olulises mahus

kohtumenetlusse üle kandunud, vaid Töötukassa on kõrvaldanud põhjendamispuudused, mh

arvesse võttes kaebaja poolt kohtumenetluses rõhutatut. Seega täitis vastustaja kohtumenetluses

kohtupraktikast tuleneva nõude, et kui taotleja hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks

kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu

raskusastmele kahtluse alla, tuleb Töötukassal kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või

töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist.

47. Seega on vaidlustatud otsused õiguspärased ning alus kohustamisnõude rahuldamiseks

puudub. Kuna kaebajal töövõime tuvastamata jätmine on õiguspärane, puudus alus ka taotletud

toetuse määramiseks (TVTS § 11). Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

48. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei

ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu vastustaja võimalikud

menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

49. Kohtulahendi avalikustamisel asendab kohus otsuses kajastatud füüsiliste isikute nimed

tähemärgiga. (HKMS § 175 lg 3). Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi

avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab

määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

12 (12)