2-23-3439/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-3439

:

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse teatavaks tegemise aeg ja

koht

31. jaanuar 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-23-3439

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ) hagi

L P (P) vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

603,42 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja L P (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ) hagi rahuldamata.

2. Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud tema enda kanda. L P menetluskulud jätta

B2 Impact OÜ kanda.

3. L P hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Mõista B2 Impact OÜ-lt (registrikood 11542046) Eesti Vabariigi kasuks välja L P

(isikukood XXX) antud riigi õigusabi tasu 291,60 eurot (sisaldab käibemaksu).

5. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud summa tuleb B2 Impact OÜ-l tasuda

kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva jooksul otsusele lisatud makseinfo lehel

märgitud konto ja viitenumbrile.

6. Riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumisega viivitamise korral on B2 Impact OÜ

kohustatud tasuma Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku

tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb

esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule.

Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist.

1(10)

2-23-3439

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. OK Incure OÜ (uus ärinimi B OÜ, edaspidi hageja) esitas 02.03.2023 Viru Maakohtule

hagiavalduse L P vastu võlgnevuse nõudes.

2. Kohus 14.03.2023 jättis hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja hagi asjaolude

täiendamiseks ja vastutustundliku laenamise põhimõtete (edaspidi ka VTL) järgimise kohta

tõendite esitamiseks. Hageja esitas täiendava seletuse. Kohus 19.04.2023 võttis hagi

menetlusse. Kostja esitas 03.05.2023 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi

rahuldamata

3. 31.05.2024 kohtunõudega selgitas kohus õiguslikku olukorda, selgitas uuesti hagejale VTL

kontrollimise nõudeid ja kontrollkohustuse rikkumise tagajärgi. Kohus määras pooltele

tähtajad esitada lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad ning teatas otsuse teatavaks

tegemise päeva.

4. Hageja esitas lõpliku seisukoha hageja selgituste ja arvamustega VTL kontrollkohustuse

täitmise kohta. Kostja esitas seisukoha, et hagi ei ole põhjendatud ja palub jätta rahuldamata.

Hageja esitab tasaarvestuse taotluse. Hageja 20.01.2025 esitatud repliigis palub jätta hageja

tasaarvestuse avalduse tähelepanuta.

Hageja nõue ja asjaolud

5. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu nõudega mõista kostjalt välja hageja kasuks

lepingust tulenev põhivõlgnevus 438,90 eurot, intress 64,49 eurot, viivis 70.03 eurot ja võla

sissenõudmiskulu 30 eurot. (dtl 2 – 7)

6. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt 01.10.2019 sõlmisid E AS (registrikood XXX),

edaspidi krediidiandja ja kostja tähtajatu arvelduskrediidilepingu (edaspidi krediidileping) nr

859077310, krediidilimiidiga 2000 eurot, intressimääraga 41,90% aastas, krediidi kulukuse

määraga 54,16% aastas. Krediidilepingu põhitingimustest tulenevalt on krediidi kulukuse määr

arvutatud eeldusel, et intressimäär on 41,90% aastas, väljavõtu tasu on 3,50+3,5% summalt

ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata täies mahus, tagastades selle tagasi 12

kuu jooksul.

Krediidikonto avamiseks pidi klient end registreerima E veebilehel www.esto.ee kliendialas,

identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart-ID abil. Enne lepingu sõlmimist

kinnitab klient, et on põhjalikult tutvunud lepingu tingimustega, sh. lepingu lahutamatuks

osaks olevate Teenustingimuste, Hinnakirja ja Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtetega.

2(10)

2-23-3439

Kostja on perioodil 01.10.2019 – 08.04.2020 saanud kokku krediiti summas 2040 eurot.

Kostjale on üle kantud krediit alljärgnevalt: 01.10.2019 summas 2000 eurot, 02.12.2019

summas 40 eurot.

Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks

vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi

tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st.

igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot.

20.04.2020 allkirjastasid pooled arvelduskrediidilepingu muutmise lepingu, millega

krediidiandja andis kostjale maksepuhkust kolmeks kuuks (05.2020; 06.2020; 07.2020).

Nimetatud kuudel kuulus tasumisele intressimakse ja esimesel maksepuhkuse perioodile

langeval igakuise tagasimakse päeval lisaks tasumisele lepingutasu 15 eurot. Maksepuhkuse

perioodil oli kliendi kasutuses krediit summas 1787,50 eurot (maksepuhkuse summa).

Maksepuhkuse summa on kasutusse võetud krediidiks arvelduskrediidilepingu tähenduses.

24.11.2021 sai kostja lisaks krediiti 500 eurot, millelt on maha arvestatud väljavõttetasu.

Kokku on kostja perioodil 01.10.2019 -24.11.2021 saanud krediiti summas 2540 eurot.

Alates 08.05.2020 – 08.06.2022 tegi kostja tagasimakseid kokku summas 3696,55 eurot,

millest põhiosa katteks arvestati 2101,10 eurot, intressi katteks 1469,44 eurot, kontohaldustasu

katteks 11,61 eurot, meeldetuletustasu katteks 6 eurot, lepingutasu katteks 30 eurot,

väljavõttetasu katteks 78,40 eurot.

Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata minimaalse tagasimakse,

edastas krediidiandja kostjale 29.09.2022 lepingu ülesütlemise teatise, milles andis kostjale

täiendava tähtaja lepingust tulenevate kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse

tasumiseks hiljemalt 13.10.2022. Krediidiandaja teatas, et täiendavalt antud tähtaja kohustuste

täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt ülesöelduks ning kõik lepingust tulenevad

nõuded muutuvad sissenõutavaks. Kuna kostja ei tasunud hoolimata talle antud täiendavast

tähtajast võlgnevust, luges krediidiandja lepingu tingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel

lepingu lõpetatuks 14.10.2022 seisuga. Krediidiandja edastas kostjale 29.11.2022 teatise nõude

loovutamise kohta OK Incure OÜ-le.

Kostja krediidilepingust nr 859077310 tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise

seisuga 438,90 eurot (saadud krediit summas 2540 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks

summas 2101,10 eurot). Tasumata intress lepingu põhitingimustes kokkulepitud määras

(41,90% aastas) kokku summas 64,49 eurot, mis on arvestatud ajavahemiku 09.06.2022 kuni

14.10.2022 võlajäägist 438,90 eurot. Viivise arvestab hageja alates lepingu ülesütlemise

päevast 15.10.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.03.2023 intressimääraga võrdses määras

41,90% võlajäägist 438,90 eurot, kokku viivised summas 70,03 eurot. Hageja palub ka mõista

kostjalt välja võla sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses

mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes

erinevaid toiminguid - võlamenetleja töö (sh helistamised ja SMS´i saatmised nr XXX),

tasulised päringud, millega seoses hageja on kandnud kulusid.

Vastuses kohtu nõudele (dtl 78-80) märgib hageja, et krediidiandja on kostjale laenu andmisel

täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja tuvastas

kostja sissetulekud, võttes arvesse saadud info (900 eurot). Arvesse võeti kostjalt saadud info

tema finantskohustuste (100 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude

3(10)

2-23-3439

määra (200 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS

C krediidiskooring. Eelneva ja vastavalt kehtivatele sise-reeglitele teostatud hindamise

tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja tugineb ka

sellele, et ei lasu krediidi võtmisel kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka laenuvõtja ise peab

käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Hageja

märgitu kohaselt ei ole kostja pangakontot küsitud ega kontrollitud.

Hageja selgitas täiendavalt 14.01.2025 (dtl 104-107), et on esitanud ammendavad selgitused ja

tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise osas hagiavalduses. Hageja selgitab, et

ta ei ole hagiavalduse aluseks oleva lepingu algseks pooleks, vaid on nõude omandanud

loovutamise teel. Hageja on teinud päringu algsele krediidiandjale vastutustundliku laenamise

põhimõtete täitmise selgitamiseks ning hageja on hagiavalduses esitanud vastutustundliku

laenamise põhimõtete täitmise selgitused ja tõendid selliselt nagu algne krediidiandja need

hagejale esitanud. Arvestades, et arvelduskrediidilepingu puhul oli krediidilimiidiks 2000

eurot, mille minimaalne kuumakse oli 10 eurot ning intress vastavalt kasutatud limiidile, st

0,12% päevaintressist (nt. krediit 2000 * 0,12% = 2,4 eurot päevas ehk max 72 eurot, kui

kasutusel oli kogu krediidilimiit), st tagasimakse 82 eurot. Antud limiidi puhul oli

krediidiandaja sise-reeglite kohaselt lubatud anda krediiti ilma pangakonto väljavõtet

küsimata. See aga ei tähenda, et krediidivõimelisust ei kontrollitud. Krediidiandaja tugines

tarbija poolt laenutaotluses esitatud andmetele ning samuti tehti päring kontrollimaks ega

kliendil ei ole avatud maksehäireid, maksuvõlgasid. Metoodika, kuidas krediidiandja toodud

kulusid arvestab või nende kulude suurust kontrollib on krediidiandja õigus oma sise-

eeskirjadega reguleerida ning vastavat metoodikat sisustada.

Ka laenusaaja peab finantsotsust tehes kaaluma, kas võetav kohustus on talle ikka sobiv.

Krediidiandja ei saa anda garantiid, et isegi juhul kui ta arvelduskonto väljavõtet detailselt

analüüsiks või arvestades üksnes laenusaaja poolt deklareeritud, et laenusaaja ise ei otsusta

täiesti ebaratsionaalselt suurendada teatud kulurida järgmisel kuul. Krediidiandaja hindab

järjepidevalt väljastatud krediidi kvaliteeti, valideerib oma riskimudeleid ning metoodikaid

eesmärgiga, et väljastatav krediit võimalikult suure tõenäosusega ka tagastatakse laenusaaja

poolt. Kuna muude kohustuste suuruse hindamiseks on olemas Statistikaameti andmed, mis on

krediidiandja hinnangul usaldusväärsed ja adekvaatsed, siis krediidiandaja hindab muude

kulude suurust nende alusel. Väljavõttelt on äärmiselt raske tuvastada – igapäevased vajalikud

kulud ei ole kõik kulutused, mis tehakse toidupoes, apteegis jne. Konto väljavõtete andmed ei

ole usaldusväärsemad ega adekvaatsemad – isikud võivad tasuda üürimakseid sularahas, kulud

võivad olla jagatud teiste isikutega ning kliendi konto väljavõttel pole nende tasumine

tuvastatav, maksed poodides ja apteekides – ei ole võimalik tuvastada, mis summas on

tegemist vajalike kulutustega ja mis summas mitte, kulud transpordile ja meelelahutusele,

haridusele, meditsiinile.. Neid on väljavõttelt äärmiselt keeruline tuvastada. Seetõttu

kasutatakse ka Statistikaameti andmeid, milleks krediidiandaja sai 200 eurot. Hageja leiab, et

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.

Hageja seisukohas kostja vastusele (dtl 90-98) esitas täiendavad selgitused

ülesütlemisavalduste edastamisest. Laenulepingu teenustingimuste punkti VII alapunkti 1 ja

lisatingimuste punkti VIII alapunkti 1 kohaselt, edastatakse kõik lepingujärgsed või sellega

seonduvad avaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, vastavalt kostja poolt lepingus deklareeritud posti või e-posti aadressile.

Kostja deklareeris lepingu sõlmimisel oma e-posti aadressiks XXX. Kuna kostja pole oma

kontaktandmete muutumisest krediidiandjat teavitanud, võis krediidiandaja mõistlikult eeldada

kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressi õigusust. Lisaks juhib hageja

tähelepanu, et nähtuvalt kostja poolt esitatud vastuses hagiavaldusele, kasutab kostja tänaseni

4(10)

2-23-3439

e-posti aadressi XXX. Tulenevalt eeltoodust saab lepingu ülesütlemise ja lepingu lõpetamise

teate kättetoimetatuks lugeda TsÜS § 69 lg 3 mõttes. Hageja esitas ka põhiosa ja intressi

arvestused. Samuti selgitas, et kostja ja E AS vahel sõlmitud lepingu puhul ei ole tegemist

järelmaksulepinguga, vaid arvelduskrediidilepinguga. Tarbijakrediidilepingu krediidikulukuse

määr jäi seadusega lubatud piiridesse (VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 ls 3). Viivise määrad

ei ületa kokkulepitud intressimäära ja seetõttu ei saa lugeda ebamõistlikuks ega kostjat

kahjustavaks.

Hageja palub jätta kostja tasaarvestuse avaldus tähelepanuta (dtl 118-119). Hageja leiab, et

kostja ei ole põhistanud esitatud tasaarveldatavat nõuet, sh tuleb kostjal tõendada, et tal on

olemas nõue senise võlausaldaja vastu ning et täidetud on VÕS §-s 197 sätestatud

tasaarvestamise eeldused. Kostja ei saa uue võlausaldaja vastu esitada tasaarvestuse avaldust

laenuandja väidetavate rikkumiste tõttu. Hageja on omandanud üksnes laenulepingust tuleneva

rahalise nõude laenusaaja vastu, kuid sellega ei lähe talle üle vastutus laenuandja

tegevuse/tegevusetuse eest.

7. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja kirjalikus vastuses hagile (dtl 84-86) oli märkinud, et pole

võimalik tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid ja võlgnevuse arvestamise käiku. Lepingute

ülesütlemise avalduste osas puuduvad kinnitused ja dokumendid, mis kinnitaksid, et

ülesütlemise avaldused olid kostjale kätte toimetatud. Tegemist on väljatrükkiga, mille kohta

puuduvad igasugused andmed selle kostjale kättetoimetamise kohta. Tuleb tunnistada

järelmaksulepingute tingimused, millega reguleeritakse intressimäära ja viivisemäära,

tühiseks.

17.01.2025 esitatud menetlusdokumendis leiab kostja, et ei esitanud hageja tõendeid VTL

täitmise kohta. Seoses sellega on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping tühine. Hageja väidete

järgi: kostja on saanud perioodil 01.10.2019-24.11.2021 kokku krediiti summas 2540 eurot

ning tagasimakseid teinud kokku summas 3696,55 eurot. Kostja poolt tehtud tagasimaksetest

on krediidiandaja poolt põhiosa katteks arvestatud 2101,10 eurot, millest tulenevalt on kostjal

põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamisega kokku 438,90 eurot.

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on menetlusosalisel õigus teha tasaarvestuse avaldus

ilma vastuhagi esitamiseta. Kostja märgib, et peab lepingut tühiseks. Tühise lepingu alusel on

kostjal hagejale tagastamisele kuuluv summa 2540 eurot, mis tasaarvestatakse hageja poolt

kostjale tasumisele kuuluva summaga 3696,55 eurot. Tasaarvestuse tulemusel väheneb hageja

nõue nullini ning hageja on kohustatud maksma kostjale 1156,55 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud

19.04.2023. a määruses (dtl 74-76). TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

5(10)

2-23-3439

9. TsMS § 463 lg 1 esimese lause järgi lahendab kohus määrusega menetlusosaliste

menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. TsMS § 442 lg 5 esimese lause

kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel

lahendamata taotlused. Seega otsustab kohus esmalt kostja tasaarvestuse avalduse

vastuvõtmist.

Kostja 17.01.2025 seisukohas esitab tasaarvestuse avalduse. Viru Maakohus 31.12.2024

määras pooltele tähtajad, mille jooksul oli võimalik esitada lõplikud seisukohad ning

menetluskulude nimekirjad. Kohus määras tähtajaks 17.01.2025. a. Kohus selgitas, et pooled

ei saa esitada uusi asjaolusid ja täiendavaid tõendeid. TsMS § 329 lg 1 sätestab, et

menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited

nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks

lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid,

tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik

varem esitada. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb

esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja

möödumist. Kohus 31.12.2024 kohtunõudega ei määranud tähtaega taotluste või avalduste

esitamiseks, vaid võimaldas pooltele esitada lõplikud seisukohad.

TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse,

taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei

põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Eeltoodud sätetele tuginedes määrab kohus, et ei võta vastu ega menetle kostja 17.01.2025

seisukohas esitatud tasaarvestuse avaldust. Kohus määras pooltele tähtajad lõplike

seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning lõpplahendi kuulutamise aja.

Kostja esitatud avalduse menetlemine venitaks menetlust põhjendamatult.

Asja sisuline lahendamine

10. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohade ja tõenditega, leiab, et hagiavaldus tuleb

jätta rahuldamata.

11. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt E AS ja kostja sõlmisid järgmised lepingud:

- 01.10.2019 internetikeskkonnas tähtajatu arvelduskrediidilepingu nr 859077310,

krediidilimiidiga 2000 eurot, intressimäär 41,90% aastas, krediidikulukuse määr 54,16% aastas

väljavõte tasu on 3,50+3,5% summast. (dtl 9-12, 15-24)

- 20.04.2020 arvelduskrediidilepingu muutmise lepingu, millega krediidiandja andis kostjale

maksepuhkust kolmeks kuuks (05.2020; 06.2020; 07.2020), tasumisele kuulub intressimakse

ja esimesel maksepuhkuse perioodile langeval igakuise tagasimakse päeval lisaks tasumisele

lepingutasu summas 15 eurot (dtl 30-46). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

12. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei

tunnusta

(3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

6(10)

2-23-3439

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Lepingu nr 859077310 sõlmimise ajal (01.10.2019) oli Eesti Panga poolt avaldatud

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37%. Kolmekordne määr oleks seega

59,19% aastas. Kohus tuvastab, et lepingu krediidikulukuse määr 54,16% ei ületa sätestatud

piirmäära. Seega ei ole leping VÕS § 406² lg 1 tühine.

13. Krediidiandja poolt laenusumma väljamaksed on tõendatud väljavõttega. Kostjale on üle

kantud krediit järgnevalt: 01.10.2019 summas 2000 eurot (dtl 26); 02.12.2019 summas 40

eurot (dtl 27); 24.11.2021 summas 481 eurot (dtl 47). Kostjale on lisalaenu 500 euro

väljamaksmisel arvestatud väljamakstavast summast maha väljavõtutasu, mille alus tuleneb

lisatingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (Krediidiga

seotud kulud/kaasnevad kulud), mille kohaselt tasu krediidisumma kandmise eest kliendi

pangakontole on 3.5 EUR + 3.1% summast. Kokku on kostja perioodil 01.10.2019 -

24.11.2021 saanud krediiti summas 2540 eurot. Kostja ei vaidlusta krediidi kättesaamist ja

kasutamist.

14. Lepingu ülesütlemine on tõendatud 29.09.2022 lepingu ülesütlemise teatisega, milles andis

krediidiandja täiendava tähtaja lepingust tulenevate kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja

võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.10.2022 (dtl 54 – 57) ning 14.10.2022 lepingu lõpetamise

teatega (dtl 58). Lepingust tuleneva nõude loovutamine on tõendatud 29.11.2022 teatega (dtl

59 – 61).

15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 14.03.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja

asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 67-68).

16. Vastuses kohtu nõudele (dtl 78-80) märgib hageja, et krediidiandja on kostjale laenu

andmisel täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet (lühend VTL) nõuetekohase

hoolsusega. Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse saadud info (900 eurot).

Arvesse võeti kostjalt saadud info tema finantskohustuste (100 eurot) kohta ja krediidiandja

minimaalset majapidamiskulude määra (200 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja

taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i C krediidiskooring. Eelneva ja vastavalt kehtivatele

sise-reeglitele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline. Hageja tugineb ka sellele, et ei lasu krediidi võtmisel kogu vastutus

krediidiandjal, vaid ka laenuvõtja ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama

krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Hageja märgitu kohaselt ei ole kostja pangakontot

küsitud ega kontrollitud. Hageja selgitab täiendavalt, et arvelduskrediidilepingu puhul oli

krediidilimiidiks 2000 eurot, mille minimaalne kuumakse oli 10 eurot ning intress vastavalt

kasutatud limiidile, st 0,12% päevaintressist (nt krediit 2000 * 0,12% = 2,4 eurot päevas ehk

max 72 eurot, kui kasutusel oli kogu krediidilimiit), st tagasimakse 82 eurot. Antud limiidi

7(10)

2-23-3439

puhul oli krediidiandaja sise-reeglite kohaselt lubatud anda krediiti ilma pangakonto väljavõtet

küsimata. See aga ei tähenda, et krediidivõimelisust ei kontrollitud. Krediidiandaja tugines

tarbija poolt laenutaotluses esitatud andmetele ning samuti tehti päring kontrollimaks ega

kliendil ei ole avatud maksehäireid, maksuvõlgasid.

17. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning toimikust nähtuvad

tõendid kinnitavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

Hageja ei ole esitanud tõendeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud ja saanud kostja

pangakonto

väljavõtte, millest nähtuksid kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud. Hageja on esitanud

süsteemiväljavõtted, millest on tuvastatavad üksnes kostja isiku, elukoha ja kontaktandmed

ning tööandja andmed (dtl 79 – 80). Muid andmeid ega tõendavaid dokumente ei ole hageja

esitanud.

Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama,

et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud

juhul

ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud. Krediidiandja ei saa

lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda

kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.

Hageja ei ole tõendanud, et laenutaotluse rahuldamisel ja selle alusel tarbijakrediidi

väljastamisel kostjale poleks esialgne krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Esitatud tõendist ei nähtu ega ole aru saada, et laenuandja oleks kontrollinud kostja

sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4.

Samuti ei nähtu, et laenuandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja

sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetavat laenu. Tõendatud ei ole, et

laenuandja oleks kontrollinud maksehäirete puudumist kostja osas. Kohtule ei ole hageja poolt

esitatud kostja pangakonto väljavõtet, millisest saaks kohus asuda järeldusele, et kostja oli

krediidivõimeline.

Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet

järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

18. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute ajal 0%, mis on kokkulepitud

intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt nõuda intressi. Kostja ei

võlgne tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

8(10)

2-23-3439

19. Krediidiandja võimaldas kostjale krediiti 2540 eurot. Kostjale võimaldatud laenust arvestas

krediidiandja väljavõttetasu katteks 29 eurot ning kostjale on üle kantud 2521 eurot. Kuna

VÕS § 4034 lg 7 ei võlgne tarbija krediidiandjale muid tasusid, siis puudub kostjal

väljavõttetasu maksmise kohustus. Seega tuleb lugeda krediidiandja poolt laenusaajale

võimaldatud krediidisummaks 2521 eurot.

20. 08.05.2020 – 08.06.2022 tegi kostja tagasimakseid kokku summas 3696,55 eurot, millest

hageja andmetel arvestati põhiosa katteks 2101,10 eurot, intressi katteks 1469,44 eurot,

kontohaldustasu katteks 11,61 eurot, meeldetuletustasu katteks 6 eurot, lepingutasu katteks 30

eurot, väljavõttetasu katteks 78,40 eurot.

21. Arvestades asjaolu, et hagejal ei ole seoses vastutustundliku laenamise põhimõtete

rikkumisega õigus nõuda kostjalt intresse ega muid tasusid, tuleb arvestada kostja poolt juba

hagejale tasutud maksed 3696,55 eurot laenu põhisumma, s.o 2521 euro katteks.

22. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Seoses krediidilepingu intressi osas tühiseks muutumisega ei ole leping

kostjaga lõppenud ülesütlemisega. Kostja oli enne lepingu ülesütlemist 14.10.2022 tasunud

kogu krediidisumma. Seega leping on lõppenud kohustuste täitmisega, mistõttu ei tekkinud

hagejal viiviste väljamõistmise nõuet.

23. Kohus ei hinda muid poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu olulised ega muudaks kohtu

lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas, sh ei hinda kohus poolte väiteid ja tõendeid

seoses võla sissenõudmiskulude nõudega.

Menetluskulud

24. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg

1).

TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse. Kuna kulud jäävad hageja kanda, siis hageja menetluskulude suurust kohus kindlaks

ei määra.

25. Praegusel juhul on kostjale Viru Maakohtu 08.08.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-

10200 määratud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega

esindajale makstakse riigi õigusabi osutamise eest tasu ja hüvitatakse kulud riigieelarve

vahendite arvelt. 28. jaanuari 2025 määrusega kohus määras vandeadvokaadile riigituludest

makstava õigusabi tasu suuruseks 180 eurot, millele lisandub käibemaks 39,60 eurot ehk

kokku 219,60 eurot.

26. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähemtasutud riigilõiv

või riigi kasuks väljamõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud

isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldis määrusega. TsMS § 190 lg 5 teisest lausest

tulenevalt menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi

rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud

osaga.

27. Kohus jättis hageja hagi tervikuna rahuldamata, seega tuleb hagejal riigile hüvitada

kostjale antud riigi õigusabi tasu kogu ulatuses, s.o 219,60 eurot (sisaldab käibemaksu).

9(10)

2-23-3439

28. TsMS § 179 lg 5 järgi tuleb raha riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest alates. Juhul, kui kohustatud isik ei täida lahendit nimetatud tähtaja jooksul, võib

valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata

(TsMS 179 lg 6).

29. TsMS § 179 lg 9 alusel kohus märgib kohtuotsuses, et riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova

kohtunik

10(10)