4-24-3982/18 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2025, Kuressaare

Kohtuasja number

4-24-3982 (2740,24,001803)

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Kohtuistungi sekretär

Kristy Trave

Väärteoasi

W. väärteoasi LS § 201 lg 2 ja § 207 lg 1 järgi

C

Menetlusalune isik

W. , isikukood XXX

C

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare

politseijaoskond, esindaja Q.O

Kohtuistungi toimumise aeg

7. jaanuar 2025

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada

.

W C süüdi LS § 201 lg 2 ja § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritud

väärtegude toimepanemises ja mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi

karistuseks arest 15 päeva.

2. Aresti kandmiseks tuleb

. -l ilmuda Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

W C

prefektuuri Kuressaare arestimajja (Transvaali 58, Kuressaare) 10 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest alates.

3. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda

.

arestimajja saabumise või

W C

toimetamise aeg.

4. Kui

. ei ilmu määratud tähtajaks aresti kandmisele, kohaldada tema suhtes

W C

sundtoomist.

5. Kohtuotsus toimetada kätte W C

. -le ning edastada Politsei- ja Piirivalveametile.

Edasikaebe kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse poole soovist kasutada

apellatsiooniõigust või teate esitamise järel apellatsiooniõiguse kasutamisest loobuda teatab

maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Apellatsioonteate esitamise korral on

kohtuotsus tervikuna pooltele kättesaadav 31. jaanuarist 2025 e-toimikus ja Pärnu

Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantselei kaudu.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav.

Väärteokirjeldus ja kvalifikatsioon väärteoprotokolli järgi

1. 3. novembril 2024 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse W. -d selles, et

C

3. novembril 2024 kell 11.51 aadressil V x, L küla, M vald, Saare maakond tema:

-

Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht

oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

-

Juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit.

2. W. rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 järgi

C

kvalifitseeritava väärteo. W. rikkus LS § 73 lg 2 nõuet ja pani sellega toime LS §

C

207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetluskäik

3. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna uurija koostas ja

saatis 3. detsembril 2024 kohtualluvusse saatmise määrusega W. väärteoasja

C

arutamiseks Pärnu Maakohtule taotlusega karistada W. -d väärtegude toimepanemise

C

eest arestiga. Määruse kohaselt on W. -l kehtiv väärteokaristus 7. oktoobril 2024

C

Pärnu Maakonnas V külas toimepandud samalaadse liiklusrikkumise eest – W. jutis

C

tahtlikult sõiduautot A A, omamata juhtimisõigust ning ta kõrvaldati LS § 91 lg 2 p 3 alusel

sõiduki juhtimiselt. Antud väärteoasjas koostatud kiirmenetluse otsusega määrati W. -le

C

karistuseks maksimaalne rahatrahv 400 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 21.

novembril 2024. Kuivõrd määruse koostamise ajaks oli W. -l väärteotrahv tasumata,

C

leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et uue rahatrahvi määramine ei ole mõjus ega

otstarbekas ega hoia W. -d uute rikkumiste toimepanemisest eemal. Kohtuväline

C

menetleja avaldas täiendavalt, et kuivõrd W. alalise elukohana on väärteoprotokollis

C

kui ka rahvastikuregistris märgitud Soome, siis tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 4

lõikest 4 ei ole võimalik antud juhul kohaldada ka täitemenetlust rahatrahvi tähtajaks

tasumata jätmise puhul.

4. Kohus määras väärteoasja kohtulikule arutamisele 7. jaanuariks 2025. Väärteoasi vaadati

läbi ilma W. osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel.

C

Poolte seisukohad kohtuistungil

5. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi oma kohtualluvusse saatmise määruses avaldatud

seisukoha juurde, lisades, et mõistetav karistus peaks olema vähemalt keskmises määras.

Samuti tõi kohtuvälise menetleja esindaja välja, et kohtuväline menetleja otsustas tulla

kohtusse aresti taotlema seetõttu, et menetlusalust isikut korrale kutsuda, et ta oleks teadlik,

et kolmandal korral vahele jäämine tähendaks juba kriminaalasja raames asja arutamist.

2 (5)

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, uurinud kohtule esitatud väärteoasja materjali ning kuulanud üle tunnistaja, on

seisukohal, et W. -le etteheidetavad rikkumised on tõendamist leidnud.

C

7. 3. novembri 2024 väärteoprotokolli kohaselt juhtis W. samal päeval kl 11.51 M

C

vallas L külas mootorsõidukit V M S xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega pani W.

C

toime LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 rikkumised, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik,

kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes on kõrvaldatud

sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91. Seda, et sõidukit juhtis W. , kinnitavad

C

tunnistajana üle kuulatud patrullpolitseinik W.X-i ütlused (tl 28 pöördel–29). Nõutava

kategooria juhtimisõiguse puudumine on tõendatud liiklusregistri väljavõttega 5.

novembrist 2024 (tl 10), mille kohaselt W. -l juhtimisõigust ei ole. Varasem sõiduki

C

juhtimiselt kõrvaldamine on tõendatud 7. oktoobri 2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise

otsusega (tl 15), millest nähtuvalt on W. sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2

C

p 3 alusel, st kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Selle

rikkumise eest karistati W. -d PPA kiiremenetluse otsusega väärteoasjas nr

C

2740,24,001651 (tl 12–14) rahatrahviga 400 eurot.

8. Eelnevalt kirjeldatud ja tõendamist leidnud LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 rikkumised on haakuvalt 3.

novembri väärteoprotokolliga kvalifitseeritavad LS § 201 lg 2 järgi, s.o W. on 3.

C

novembril 2024 pannud toime väärteo – mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, olukorras, kus ta on mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud. W. teos on tahtluse liigina tuvastatav vähemalt otsene tahtlus, sest olles

C

vähem kui kuu aega varem 7. oktoobril mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, teadis ta, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad ning W. tuleb LS § 201 lg 2 järgi süüdi mõista.

C

9. 3. novembri väärteoprotokolli kohaselt rikkus W. ka LS § 73 lg 2 nõuet, kuna juhtis

C

tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. LS § 73 lg 2 kohaselt

peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt

tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud

üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega

väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis.

Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega.

Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või

liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga.

10. Asjaolu, et W. juhitud sõiduk V M S, registreerimisnumbriga xxxxxx ei olnud

C

läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, on tõendatud 5. novembri 2024 väljavõttega

liiklusregistrist (tl 11), mille kohaselt ei ole sõidukit liiklusesse lubatud. Haakuvalt

liiklusregistri väljatrükiga on ka tunnistaja W.X andnud kohtus ütlused, mille kohaselt

sõiduki omanik ütles kohapeal, et tagumiste piduritulede tõttu on tehnoülevaatus tegemata.

Samuti märkas sündmuse toimumise ajal patrullis olnud tunnistaja, et sõiduki esiosa on

avariiline, mistõttu sõiduk üldse peatati (tl 28 pöördel–29). LS § 73 lg-s 2 nimetatud erand,

mil liikluses kasutatav sõiduk ei pea olema tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud,

praeguses asjas ei kohaldu. Esmalt nähtub liiklusregistri väljavõttest, et sõiduk ei ole

registreeritud saarel, vaid Tallinnas. Teiseks on Muhu saar, kus W. sõidukiga liikles,

C

püsiasustusega väikesaarte seaduse § 2 p 4 kohaselt suursaar.

3 (5)

11. Eelkirjeldatud ja tõendamist leidnud rikkumine on haakuvalt 3. novembri 2024

väärteoprotokolliga kvalifitseeritav LS § 207 lg 1 järgi, s.o W. on toime pannud

C

väärteo – tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. W.C

on teo toime pannud vähemalt hooletuse vormis, kuivõrd visuaalselt avariilise

väljanägemisega sõiduki puhul oleks W. tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise

C

korral pidanud veenduma, kas sõidukil on üldse tehnonõuetele vastavuse kontroll läbitud.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning W. tuleb LS § 207 lg 1

C

järgi süüdi mõista.

Karistus

12. W. pani LS § 201 lg 2 ja LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod toime ühe

C

teoga ja KarS § 63 lg 1 alusel tuleb talle määrata karistus raskemat karistust ette nägeva

sätte järgi. Selleks on LS § 201 lg 2, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300

trahviühikut või aresti.

13. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Mõistes karistust

KarS § 63 lg 1 alusel tuleb arvestada kõigi kogumisse kuuluvate süütegude asjaolusid. See

tähendab, et ideaalkogumi eest karistust mõistes peab lähtuma eelkõige isiku süü suurusest,

mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat

ebaõigust.

14. Karistusliigina rahatrahvi mõistmist kohus sarnaselt kohtuvälise menetleja esindajaga

võimalikuks ei pea, kuivõrd vähem kui kuu aega enne käesolevas asjas tuvastatud rikkumisi

karistati W. -d samalaadse väärteo eest LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga (tl 12–14) ning

C

nimetatud karistus on tal ka kehtiv (tl 9). See ei hoidnud teda uue samaliigilise väärteo

toimepanemisest. Järelikult ei ole rahatrahv W. -d piisavalt mõjutav karistus. Samuti,

C

nagu viitas kohtuvälise menetleja esindaja, annab arest karistusliigina W. -le signaali,

C

et kolmandat korda juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimiselt tabamise korral

menetletakse tema süütegu väärteomenetluse asemel juba kriminaalmenetluses KarS § 4231

järgi. Küll aga ei võta kohus karistusliigi määramisel arvesse kohtuvälise menetleja poolt

nii kohtualluvusse saatmise määruses kui kohtuvaidluses esitatud argumenti, et rahatrahv

karistusliigina ei ole võimalik W. elukoha tõttu, mis on S. Kuigi Eesti kohtutäitur ei

C

saa täitemenetlust välisriigis toimetada, on rahvusvahelise koostöö raames võimalik

rahatrahvi tunnustamine ja täitmine isiku elukohajärgses riigis ning nimetatud asjaolu ei saa

olla karistusliigi valikul määrav. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud täiendavad tõendid

selle kohta, et W. -l tõenäoliselt kehtivat töösuhet ei ole (tl 31–32), ei tähenda, et

C

süüdlane rahatrahvi tasuda suudaks, seega ei arvesta kohus karistusliigi määramisel ka

viidatud kohtuvälise menetleja esindaja poolt esitatud tõenditega.

15. Mis puutub W. süü suurusesse toimepandud väärtegude puhul, on kohus seisukohal,

C

et LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo (tehnonõuetele mittevastava sõiduki juhtimine)

süü on väike juba seetõttu, et tuvastamist on leidnud süüteo toimepanemine ettevaatamatuse

vormis. Küll aga saab W. süü suurust KarS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo

C

(juhtimine juhtimisõiguseta, olles varem juhtimiselt kõrvaldatud) toimepanemisel hinnata

vähemalt keskmiseks, kuna asjaolu, et W.

juhtis mootorsõidukit ilma

C

4 (5)

juhtimisõiguseta teist korda vähem kui kuu aja jooksul, näitab tema üldist suhtumist

ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ja õiguskorda.

16. Kohus märgib, et ei arvesta karistuse mõistmisel kohtuvälise menetleja poolt kohtule

esitatud 2019. aastal toimetatud väärteoasja materjalidega (tl 16–21), kuna selles asjas

mõistetud väärteokaristus ei ole enam kehtiv. Karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ei ole võimalik tuvastada, kuna kohus arutas väärteoasja W. osavõtuta

C

VTMS § 90 lg 1 alusel ning kohtuvälises menetluses ta selgitusi andnud ei ole.

17. Kogumis eelnevalt väljatoodud asjaoludele tuginedes peab kohus proportsionaalseks

karistada W. -d KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi arestiga keskmises määras,

C

s.o 15 päeva, mis on vastavuses tema süü suurusega. Aresti kandmiseks tuleb W. -l

C

ilmuda Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare arestimajja 10 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda W.C

arestimajja saabumise või toimetamise aeg ning juhul kui W.

ei ilmu

C

määratud tähtajaks aresti kandmisele, tuleb kohaldada tema suhtes sundtoomist.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

5 (5)