2-23-6993/34 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

T A G A S E L J A O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-6993

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised

K. K. hagi V. B. ja I. Õ.-i vastu võla väljamõistmiseks

2060,83 eurot

Hageja K. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Kristiina Pralla

Kostja I. Õ. (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. K. hagi I. Õ.-i vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista I. Õ.-ilt (isikukood XXX) K. K. (isikukood XXX) kasuks välja põhivõlg

summas 1865 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvestatuna tasumata põhivõla (1865 eurot) jäägilt alates 11.05.2023 kuni põhivõla

täieliku täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud I. Õ.-i kanda. Määrata I. Õ.-i poolt hüvitavate menetluskulude

suuruseks 1869,82 eurot ning mõista nimetatud summa I. Õ.-ilt K. K. kasuks välja.

4. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tunnistada käesolev tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.

6. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Tagaseljaotsuse tegemise alus, kaja esitamine ja edasikaebamise kord

Tsiviilasi nr 2-23-6993

Kohus kaasas I. Õ.-i kostjana võttis hagi menetlusse 05.06.2024 määrusega ja kohustas kostjat

hagile vastama 21 päeva jooksul kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamises. Kohus

toimetas 05.06.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 322 lg 1 alusel XXX 10.09.2024. Dokumendid võttis allkirja vastu I. Õ.-i ema J. S. .

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli seega 01.10.2024. Kostja ei ole hagivastust esitanud.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel on kohus vormistanud

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS või a/a EE567700771003819792 LHV

Pank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi kostja vastu, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

Tsiviilasi nr 2-23-6993

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud

menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused

kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.

Hageja on asjas tasunud riigilõivu 350 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise

esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1

arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt

vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja

põhjendatud tunnitasu suurust.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja advokaadist esindaja on osutanud

õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Üldisemalt on Riigikohus pidanud

viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot ilma

käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta

(RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-

17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4).

Eeltoodust tulenevalt mahub 150 eurot/tunnis (ilma käibemaksugaadvokaadist lepingulise

esindaja turuhinna piiresse ja tuleb seetõttu hinnata mõistlikuks. Kostja on menetluskulude

nimekirjades kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi

arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuta (TsMS § 174 lg

10). Kostja on kinnitanud, et kõik kantud kulud on seotud käesoleva kohtuasjaga (TsMS 176

lg 5).

Põhjendatud kulu suurus sõltub eelkõige dokumendi sisust ja selles väljendatud argumentide

kvaliteedist ning asja üldisest mahust ja keerukusest. Samuti tuleb arvestada sellega, et

hagiavalduse ettevalmistamise ajakulu ei sisaldada üksnes menetlusdokumendi faktilist

kirjutamist, vaid asjaolude ja tõendite analüüsi ning komplekteerimist, õigusliku positsiooni

väljatöötamist, samuti kliendiga nõupidamist ja asjaolude läbi arutamist (Tallinna

Ringkonnakohtu 13.12.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-17-19444, p 9.2).

Hageja lepingulisel esindajal on kulunud hageja nõustamisele ja kostja vastu hagiavalduse

koostamisele 6,45 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et käesolev asi on pigem

vähemahukas ja õiguslikult keskmisest madalama keerukusega on põhjendatud kulu 5,5 tundi

(hagiavaldusele kulunud aeg 3,75 tundi ja kliendi õigusnõustamine 2 tundi). Kohus arutas

kostja kaasamist 24.05.2024 toimunud kohtuistungil. Hageja lepingulise esindaja kulu seoses

nimetatud istungiga on olnud 2,33 tundi, mis on lahutamatult seotud ka hageja nõude

Tsiviilasi nr 2-23-6993

menetlemisega V. B. vastu, kelle osas jättis kohus hagi läbi vaatamata 31.01.2025 määrusega.

Kohus on seisukohal, et nimetatud ajakulu on kostja suhtes põhjendaud ½ ulatuses, s.o 1,165

tundi (s.o kohus jagab kulu pooleks V. B. vastu esitatud hagi ja kostja vastu esitatud hagi

menetlemisega). 07.01.2025 kohtunõudega tutvumisele ja sellele vastuse koostamiseks on

kulunud 0,64 tundi. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga kohtu hinnangul. Seega

kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele kulu lepingulisele esindajale 8,305 tunni ulatuses.

8,305*150=1245,75 eurot. Alates 01.01.2024 on üldine käibemaksumäär olnud 22%, seega

kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele lepingulise esindaja kulu 1519,82 eurot, millele tuleb

liita riigilõiv 350 eurot, s.o 1869,82 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)