1-24-2731/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.12.2024,Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-2731 (24230150053)

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pähkel

rahvakohtunik Madis Kuurmann

rahvakohtunik Rasmus Vaino

Kohtuistungi sekretär

Annely Talve, Sirje Luga

Kriminaalasi

Vitali Tretjak süüdistuses KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Lauri Jõgi

Süüdistatav

Vitali Tretjak, isikukood: 36711140275; kodakondsus:

määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: xxxharidus;

töökoht: xxx; asukoht: XXX (aadress: xxx) elukoht

vabaduses

olles:

xxx;

kehtivad

kriminaal-ja

väärteokaristused puuduvad; kahtlustatavana kinni peetud

13.01.2024, tõkend vahistamine alates 14.01.2024

Kaitsja

vandeadvokaat Natalia Lausmaa (kokkuleppe korras)

vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja (kokkuleppe korras)

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustikule (KrMS) § 3051 , § 306, § 309 lg 3, § 311, § 313, §

126, § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1, 3 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Vitali Tretjak KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 aastat vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistuse kandmise alguseks 13.01.2024.

3. Vitali Tretjaki suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine– jätta muutmata ja

tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.

4. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 ning § 181 lg 1 alusel välja

mõista riigieelarve tuludesse Vitali Tretjakilt menetluskulu sundraha 2050 eurot,

kohtueelses menetluses kaitsjatasu summas 757,62 eurot ja isiku kohtuarstliku

teostamise kulu summas 155 eurot. DNA ekspertiisikulu välja mõista Vitali

Tretjakilt osaliselt, s.o summas 5000 eurot. Ülejäänud ulatuses DNA

ekspertiisikulu, s.o summas 10750 eurot, jätta riigi kanda. Vitali Tretjaki

lepinguliste kaitsjate kulud jätta tema enda kanda.

5. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Vitali Tretjakil menetluskulu kokku summas

7962,62 eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis,

EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV

Pangas, märkides selgitusena „Vitali Tretjak, 1-24-2731, menetluskulud“.

Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona

süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega

kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

6. Asitõendid:

-

Süüdistatav Vitali Tretjakile kuuluvad asitõendid parema jala musta värvi

sokk, vasaku jala musta värvi sokk, verega määrdunud valget värvi polosärk,

tumesinist värvi vasaku jala sandaal „Crocs“, tumesinist värvi parema jala

sandaal „Crocs“, musta värvi dressipüksid, musta värvi veremäärdumistega

jope GDX, veremäärdumistega ja vigastustega hallikas pikkade varrukatega

pluus, taaspakendatud sularaha 6x10 eurot, 2x5 eurot, musta värvi oranži

triibuga kindad Fiskars, Škoda logoga autovõti, Coop logoga pastapliiats,

piparagaasi konteiner, Visine silmatilga anum ja Hilfigeri logoga kootud müts

jope GDX taskust, veremäärdumistega valget värvi Hilfiger T-särk ja

pruunikat värvi puidust käepidemega ja lameda tera otsaga nuga – kohtuotsuse

jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Vitali Tretjakile;

-

Kannatanu T.Xle kuuluvad riided: sokid, aluspüksid, sinised teksapüksid

püksirihmaga ja tume talvejope – kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS §

126 lg 3 p 2 alusel T.Xle;

-

13.01.2024 sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja kaasa võetud pruunikat värvi

puidust käepidemega nuga (tilgakujulise teraga) –konfiskeerida KarS § 83 lg 1

alusel kui kuriteo toimepanemise vahendid ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel peale kohtuotsuse jõustumist;

-

13.01.2024 ja 16.01.202 sündmuskoha vaatluste käigus leitud ja ära võetud

asitõendid kaks sigaretikoni Kent, veresarnase aine määrdumisega puutükk,

viienda korruse trepimademelt, puidust neljakandilise pulga detail korteri

koridori põrandalt, välisuksest vasakul, puidust neljakandiline pulga detail

koridori põrandalt, elutoa uksest paremalt poolt ja puidust tükk koridori

põrandalt, vannitoa ukse eest – kohtuotsuse jõustumisel hävitada kui

väheväärtuslikud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel;

-

13.01.2024 ja 16.01.2024 sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid,

04.02.2024, 30.01.2024, 19.03.2024 asitõendi vaatluste, Vitali Tretjaki nutikella

ja telefoni asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid ja Vitali Tretjaki isiku

läbivaatuse käigus võetud puuteproovid – kohtuotsuse jõustumisel hävitada kui

väheväärtuslikud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel;

-

Vitali Tretjaki telefoni Samsung Galaxy S21 andmete koopia, mis asub

Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas – kohtuotsuse jõustumisel KrMS 126 lg 3 p

4 alusel kustutada;

7. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjatele, kannatanule ja prokurörile.

2 (16)

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas.

Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest

Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju

Maakohtu kantseleis hiljemalt 31.01.2025 e-toimiku kaudu. Otsusele võib esitada Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu

kantseleis hiljemalt 31.01.2025 e-toimiku kaudu. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb

esitada Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus

menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.

SÜÜDISTUS

Vitali Tretjaki süüdistatakse selles, et tema ründas 13.01.2024.a täpselt tuvastamata kellaajal,

kuid enne kella 08:27 Maardu linnas XXX asuvas korteris kannatanut T.Xt. Vitali Tretjak lõi

tahtlikult T.Xt rahvusliku viha ajendil 32 korda noaga pea, kaela, õlavarre, käte, alaselja ja kõhu

piirkonda eesmärgiga kannatanu tappa.

Sellise tegevusega põhjustas Vitali Tretjak kannatanu T.Xle eluohtlikud tervisekahjustused: 3

kõhuõõnde ulatuvat torkehaava, mille tagajärjel väljus kõhuõõnest rasvik, ja rindkereõõnde

ulatuv torkehaav. Nimetatud vigastuste tüsistusena tekkis T.Xle verekaotusest šokk. Samuti

põhjustas Vitali Tretjak kannatanu T.Xle mitte eluohtlikud tervisekahjustused:

- pindmised haavad paremal käelabal ja vasakule käe randme piirkonnas;

- kaks torkehaava kõhu piirkonnas;

- kaks torke/lõikevigastust vasaku õlavarre piirkonnas;

- torke/lõikevigastuse vasakul õlal;

- hematoomi vasaku õlavarre piirkonnas;

- torke/lõikevigastuse vasakul küljel;

- neli torke/lõikevigastust vasaku külje alumisel osal;

- hematoomi ja kriimustused vasaku küünarvarre tagaosal;

- kolm torke/lõikevigastust alaseljal;

- torke/lõikevigastused otsmikul, pealael, paremal põsel, lõua piirkonnas, vasakul põsel,

kaelal ja vasaku kõrva taga;

- rebenemisvigastuse vasakul kõrval;

- kolm torke/lõikevigastust kuklal;

3 (16)

- viis torke/lõikevigastust pea piirkonnas;

- kriimustuse parema kõrva alumise osal.

Vitali Tretjaki tegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata ja kannatanu T.X surm saabumata

vaid seetõttu, et kannatanul õnnestus korterist lahkuda.

Oma tahtliku tegevusega pani Vitali Tretjak toime teise isiku tahtliku tapmise katse s.o KarS §

113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Prokuröri hinnangul on Vitali Tretjaki süü temale esitatud süüteo episoodis leidnud

tõendamist täies mahus ja ta tuleb võtta vastutusele. Süüdistatava versioon juhtunust on ümber

lükatud sündmuskoha vaatlusprotokollide, kannatanu vigastuste asukohtade ja

DNAekspertiisiaktiga. Prokuröri hinnangul pani Vitali Tretjak talle inkrimineeritud kuriteo

toime madalal motiivil, s.o poliitiliselt ja rahvuslikult pinnalt motiveeritud kuriteoga, mida

saab pidada ühiskondlikult erakordselt taunitavaks ehk teisisõnu vihakuriteoga.

Prokurör taotles Vitali Tretjaki süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 10 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

2. Kaitsjate hinnangul ei võimalda asjas kohtuliku uurimise käigus kogutud tõendid teha

sellist järeldust, et Vitali Tretjaki poolt vägivallategude toimepanemise eesmärk võis olla või

pidi olema kannatanu surma soovimine. Tretjaki eesmärk oli kannatanu korterist välja tõrjuda.

Vitali Tretjaki nutitelefonist leitud Vene sõjablogijate vahendatud uudistest Ukraina sõja

kohta saab välja lugeda vaid seda, et kõik netikasutajad on Google´i algoritmi ohvrid.

Asjaolust, et isik on korduvalt vaadanud just neid uudiseid, mis kajastavad käesolevat

poliitilist olukorda ühekülgselt, ei saa tuletada Vitali Tretjaki süüd. Põhiseaduse kohaselt on

igal inimesel südametunnistuse vabadus. Seega, kui keegi on erineval seisukohal, siis ei saa

see olla keelatud. Kaitsjad taotlesid kvalifitseerida Vitali Tretjaki poolt toimepandu KarS §

118 lg 1 p 1 järgi ja määrata talle karistus selle sätte sanktsiooni alammääras.

3. Vitali Tretjak selgitas, et teod pani toime, sest oli enesekaitses. Vabandas kannatanu ees nii

suuliselt kui kirjalikult.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on

tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende

kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. KrMS § 312 p 1, 2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse

põhiosas tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning

põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea.

5. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning

hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et Vitali

Tretjak on toime pannud T.X tapmiskatse. Küll aga on kogutud tõenditega leidnud kinnitust,

et Vitali Tretjak on süüdistuses näidatud ajal, kohal ja viisil pannud T.X suhtes tahtlikult

toime raskete kehavigastuste tekitamise. Seega tuleb Vitali Tretjak süüdi mõista KarS § 118

lg 1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Sellisele seisukohale asumist

põhjendab kohus allpool.

4 (16)

6. Esmalt annab kohus hinnangu, kas Vitali Tretjak on toime pannud talle ette heidetava teo ja

kvalifitseerib selle (I). Edasi mõistab kohus karistuse (II), lahendab menetluskulude- (III) ja

asitõenditega (IV) seotud küsimused.

(I)

7. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud

tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning

millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise

korda kuriteo toimepanemise asjaolude tõendamiseks rikutud ning kohtule esitatud tõendid

saab lugeda lubatavaks.

8. Antud asjas puudub vaidlus selles, et:

-

Vitali Tretjak ja T.X kohtusid 13.01.2024 öösel Maardus baar Bogema juures. Vitali

Tretjak oli nõus sõidutama T.X Narva Kohviku juurde ning seejärel mindi Vitali Tretjaki

elukohta ühiselt alkoholi tarvitama. Sellekohaseid ütlusi on andnud nii süüdistatav kui ka

kannatanu. Nende ütlustega langeb kokku Narva mnt 10 turvakaamera salvestise protokoll (III

kd, tl 1-12),

-

Vitali Tretjak lõi 13.01.2024 enne kella 08.27 enda korteris kannatanut tilgakujulise

noaga 32 korda, millest osutusid eluohtlikuks 4 vigastust. Seda tõendavad sündmuskoha

vaatlusprotokollid (I kd, tl 22-89), milles on kajastatud sündmuskoha olustik ja ründe

toimepanemise vahend (I kd tl 70, fotod 72, 73). Samuti nähtub politsei vormikaamera

salvestiselt (I kd, tl 8-21) kannatanu tervislik seisund peale rünnet ning kohtuarstlikust

ekspertiisiaktist (II kd, tl 1-10) tekitatud vigastuste raskusaste, paiknemine ja

tekkemehhanismid,

-

konflikti põhjuseks oli maailmavaateline erinevus Ukraina-Vene sõja kohta. Seda on

kinnitanud nii süüdistatav kui kannatanu.

9. Vaidlus seisneb selles, kas Vitali Tretjak soovis kannatanut tappa, tekitada talle

kehavigastusi või ta tegutses hädakaitses.

10. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et kannatanu lõikas köögis kringli lahti suure

kööginoaga. Viina jõid suurtest 300-grammistest klaasidest lonksude kaupa. Alguses rääkisid

niisama, poliitikast ei rääkinud, kuid siis ikkagi puudutasid seda teemat. Kannatanu käes oli

nuga ja ta nägu muutus – silmad olid klaasistunud, nahatoon muutus ja ta muutus

agressiivseks. Süüdistatava sõnul võttis ta kannatanult noa ja lõikas seejuures endale kätte.

Süüdistatava sõnul tekkis tal hirm enda elu pärast, sest ta on saanud elu jooksul palju peksa.

Kannatanu tõukas teda tagant ja ta kukkus vastu külmkappi, kuid jäi püsti. Seejärel jooksis

kannatanu köögist välja. Kui tema väljus köögist, siis jooksis kannatanu talle vastu, tõukas

teda ja ta kukkus WC-sse vastu tualettpotti. Ta tõusis püsti, võttis puutüki ja läks koridori.

Seejärel lükkas kannatanu teda jälle ja ta kukkus vastu riidetoru, millel olid joped. Süüdistatav

selgitas, et vasakus käes oli tal tilgakujuline nuga, mille sai köögist, sest tahtis sellega avada

konjakipudelit. Kannatanu käes oli kandilise teraga nuga. Tilgakujulist nuga kasutas

süüdistatav kannatanu vastu koridoris, kui kannatanu tal kaelast haaras. Kannatanu lõi

enesekaitseks vasaku käega käte piirkonda ning tegi ühe löögi kõhupiirkonda, sest ei

arvestanud vahemaaga. Kannatanu seisis tema poole näoga. Süüdistatav teadis, et ta ei saa

kannatanule tõsiseid kahjustusi tekitada. Noaga torkamise eesmärgiks oli kannatanu korterist

välja ajada. Välisuks avaneb väljapoole ja ta lükkas kannatanu uksest välja. Seejärel pani

välisukse kinni ja pesi noa ära, pani selga firma Gant puhta polosärgi ja helistas

häirekeskusesse.

5 (16)

11. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlustes sisalduv kronoloogiliselt jälgitav ning osa ütlusi

kattub sündmuskoha vaatlusprotokollides kajastatuga. Kohtumenetluses uuritud tõendid aga ei

kinnita süüdistatava versiooni selle kohta, et ta sai vasaku käelaba vigastuse kannatanult siis

kui võttis temalt noa ära, ja et kannatanu tõukas teda esimesena, ning et esimest korda lõi ta

kannatanut noaga korteri esikus, kui oli enesekaitse seisundis. Kohus ei loe süüdistatava ütlusi

nende asjaolude osas usaldusväärseteks ega eluliselt usutavaks.

12. Kohtuistungil ei suutnud süüdistatav veenvalt selgitada, mitu nuga kannatanu käes oli ja

kuidas need kannatanu kätte sattusid. Kaitsja küsimustele vastates selgitas süüdistatav, et

võttis kannatanu käest noa, millega kringel lahti lõigati, s.o kööginoa. Seejärel selgitas, et

võttis kannatanult ära kandilise teraga noa, samal ajal oli tal käes tilgakujuline nuga, sest

tahtis hakata konjakipudelit avama. Prokuröri taotluse alusel avaldas kohus KrMS § 293 lg 1,

§ 289 lg 1 alusel süüdistatava 13.01.2024 kahtlustatavana ülekuulamise protokollis olevad

ütlused tilgakujulise noa tema kätte saamise kohta, millest nähtub: „Mingi hetk sain ilmselt

löögi T.Xi poolt, sest minu parempoolne külg roiete piirkonnas on praeguse hetkeni valus.

Mina haarasin köögikapi teisest sahtlist, kus asuvad kahvlid ja noad väikese noa, mille tera

osa on nagu tilga kujuline, käepide puidust“. Prokuröri küsimustele, et millest tuleneb tema

ütluste vastuolu, süüdistatav mõistliku, ega üheselt arusaadavat vastust ei andnud, vaid

kordas, et kannatanu lõikas ta kätt. Kui ta võttis kannatanult noa, siis oli tal ka nuga käes.

Kohtule selgitas süüdistatav, et kannatanu ründamise hetkel oli tal tilgakujuline nuga vasakus

käes ja paremas käes ei olnud midagi. Arvestades süüdistatava vastuolulisi selgitusi, milline

nuga kannatanul köögis käes oli, siis on kohtu hinnangul süüdistatava ütlused selles osas, et

kannatanul üldse nuga käes oli, ebausaldusväärsed.

13. Kohtu siseveendumust eelnimetatud noa puudumises süvendab süüdistatava poolt tehtud

kõne häirekeskusesse, milles ta häirekeskuse töötaja küsimusele: „Aga millega te kaklesite,

nugadega või kuidas?“ vastas: „e-e-e…pagan, üldiselt vot, kui te tulete, me saame taastada,

mis toimub, noh, toimus“ (I kd, tl 4). Süüdistatav ei maini, et kannatanul oli nuga. Kohtu

hinnangul, juhul kui sündmus oleks kulgenud nii nagu süüdistatav seda kohtus esitas, siis

puudus tal põhjus selle asjaolu varjamiseks. Kohus ei loe eluliselt usutavaks ka süüdistatava

selgitust vasaku käelaba peal oleva haava saamise kohta. Süüdistatav selgitas, et ta sai selle

kohe konflikti alguses, siis kui hakkas kannatanult nuga ära võtma. Konflikti lõppedes vahetas

ta seljas olnud verise särgi firma Gant puhta valge polosärgi vastu. Prokuröri küsimusele,

kuidas ta valge särgi veritseva käega selga sai, süüdistatav mõistlikku selgitust ei andnud.

Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistatava vasakul käel olev haav on tekitatud süüdistatava

enda poolt eesmärgiga eksitada politseid, näidata end kallaletungi ohvrina, pisendades sel

viisil enda süüd toimunus. Seda tõendab eelkõige politsei vormikaamera salvestis, millelt

nähtub, et kui süüdistatav ilmub koridori, on tal seljas valge, puhas polo särk, vaatamata

sellele, et ta vasak käsi veritseb tugevalt (I kd, tl 8-20, fotod nr 6-9, 11-13). Vormikaamera

salvestiselt nähtub, et hetkest kui süüdistatavale paigaldati käerauad ja ta paigutati

politseibussi, tuli käehaavast märkimisväärselt verd, mille tõttu oli polosärgi seljaosa verine.

Kohtu hinnangul, lüües vigastatud vasaku käega 32 korral kannatanut, olles temaga kehalises

kontaktis, samuti temaga koos kukkudes, oleks pidanud süüdistatava verd olema kogu

sündmuskohal, s.o esiku põrandal, seinal, ukseliistudel, tema enda polosärgil. Käega löömine

eeldab käe liigutamist, vehkimist, vibutamist, mille tulemusena oleks pidanud süüdistatava

käehaavast mingil määral verd lenduma, tilkuma, jooksma. Kuid DNA ekspertiisiakti nr 24E-

GE00229-01 (I kd, tl 161-174) kohaselt polosärgilt, mis oli süüdistatava seljas sündmuse ajal

(I kd, tl 165, pakend 5), samuti esiku seintelt, põrandalt, maha kukkunud asjadelt (I kd, tl 166,

puuteproovide pakendid 1-3, 1-16) tema enda verd ei leitud. Seega ei olnud kohtu hinnangul

süüdistatava vasaku käelaba vigastatud, kui ta kannatanule kallale tungis. On eluliselt usutav,

et süüdistatav tekitas endale vigastuse ise peale polosärgi vahetamist, kuid enne

häirekeskusesse helistamist.

6 (16)

14. Kuigi DNA eksperdiarvamuse p-de 1.28, 1.29, 1.36, 1.75 kohaselt leiti süüdistatava verd

vere tilkumisplekkidest elutoa diivanilaual, vere imbumisjäljest magamistoas oleva voodi

linal, halli värvi lapil köögivalamu parempoolses osas ja mobiiltelefoni tagaküljelt (II kd, tl

161-172), siis kohtu hinnangul ei kinnita ega lükka ümber see asjaolu süüdistatava versiooni

selle kohta, et ta sai vigastada konflikti alguses. Nii elutoas kui magamistoas leitud verejäljed

pidid sinna sattuma peale konflikti, kuivõrd süüdistatava sõnul lõi ta kannatanut noaga

koridoris ja esikus. Mobiililt leitud veri on seostatav häirekeskusesse helistamisega, mida ta

enda sõnul tegi peale puhta särgi selga panemist. Halli värvi lapil olev veri on sinna sattunud

ka peale konflikti, kuna kohtuistungil selgitas süüdistatav, et kui kannatanu köögist välja

jooksis, siis järgnes talle, mitte ei hakanud kraanikausi juures midagi pesema või kuivatama.

15. Kohtus uuritud tõenditega ei ole tõendatud, et esimesena ründas kannatanu süüdistatavat.

Kannatanu selgitas kohtule, et mäletab trepikotta sattumist, mis vahepeal juhtus, ta ei mäleta.

Hämaralt mäletab, et löögid tulid selga ja kaela mingite teravate riistadega, kuid konkreetselt

kirjeldada seda ei oska. Veel selgitas, et tema süüdistatavat ei löönud, kuid ennast kaitstes

võis teda lükata või tõugata. Trepikotta sai süüdistatava abiga, kes ta sinna lükkas. Korteriuks

avanes väljapoole, aga kas süüdistatav tõukas ta korterist välja selg või rind ees, ta ei mäleta.

16. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kannatanu ei mäleta täpselt kuriteo sündmuse käiku.

See on seletatav tema joobeseisundi ja kogetud traumaga. Kuid sellele vaatamata loeb kohus

kannatanu istungil antud ütlused usaldusväärseks eelkõige selles osas, et tema süüdistatavat ei

löönud, s.t tema ei olnud füüsilise konflikti algataja. Kohtus uuritud politsei vormikaamera

salvestiselt (I kd, tl 8-20) nähtub, kuidas kannatanu selgitab politseiametnikele, et: „ma ei tea,

mulle vot tema, ta sellisega torkis….aukudeni. Milleks?“ (III kd, tl 11). Politseiametniku

küsimusele: „aga teie lõite teda kuidagi?“ vastab kannatanu: „ei.“ (III kd, tl 15). Salvestiselt

on üheselt näha, et kannatanu on siiralt üllatunud süüdistatava vägivaldsest käitumisest.

Kohtul ei ole alust arvata, et kannatanu vahetult peale sündmust, tundes piinavat valu ja olles

šokiseisundis, valetaks sündmuse kulgemise kohta. Kohtu siseveendumust selles, et

kannatanu ei rünnanud esimesena, süvendab asjaolu, et süüdistatav asus peale sündmuse

lõppemist sündmuskohta muutma. Antud asjaolu on süüdistatav ise kohtus tunnistanud, kui

selgitas, et pesi puhtaks tilgakujulise noa. Seda kinnitab ka DNA eksperdiarvamuse p-d 1.34

ja 1.35, mille kohaselt leiti kannatanule kuuluvat DNA-d muutunud vereplekkidest köögi

valamu vasakpoolsest eesmisest nurgast ja vere liikumisjälgedest segistitorul (II kd, tl 166).

17. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused, et ta ründas kannatanut noaga alles esikus,

vastuolus sündmuskoha vaatlusprotokollides ja DNA ekspertiisiaktis tuvastatuga. Süüdistatav

selgitas, et peale tema tõukamist vastu külmikut jooksis kannatanu köögist välja. Kui tema

väljus köögist, siis kannatanu jooksis talle vastu, tõukas teda ja ta kukkus WC-sse vastu

tualettpotti. Seega süüdistatava versiooni kohaselt väljus kannatanu köögist vigastusteta. Kuid

DNA-eksperdi arvamuse p nr 1.33 kohaselt (I kd, tl 166) kuuluvad tualettpoti veepaagi kaanel

olevad vere tilkumisplekid kannatanule. Seega pidi kannatanu kehal olema juba köögist välja

joostes selline vigastus, millest tuleb piisavalt verd, s.o torke-lõikevigastus. Vere

tilkumisplekkidest saab kohus järeldada, et ka kannatanu viibis süüdistatavaga samal ajal

tualettruumis. Kohtu veendumust, et süüdistatav tekitas esimese torke-/lõikevigastuse

kannatanule just köögis, süvendab vormikaamera salvestisele talletatu, millest nähtub, kuidas

kannatanu selgitab politseiametnikele: „Jaa. Ta räägib, no sa oled hea mees, mina temale hea

mees, ma ju maksin talle raha. Ta viis mind ju korterisse, kõik normaalne, valas /arusaamatu/,

hakkas mind /arusaamatu/ (I kd, tl 13). DNA-eksperdi arvamuse p-de 1.27 ja 1.28 (II kd, tl

166) kohaselt leiti kannatanu verd ka elutoast, s.o diivani keskmise peatoe imbumisjäljest ja

tilkumisplekist vasakpoolsel seinal diivani vastas. Kohtu hinnangul on ainus eluliselt usutav

selgitus sellele, et joobes kannatanu oli vigastatuna köögist välja joostes ähmis ja võõras

7 (16)

korteris desorienteeritud ning ei leidnud kohe korterist väljapääsu, mistõttu sattus elutuppa.

Elutoast väljudes põrkas ta süüdistatavaga tualeti juures kokku.

18. Kohtu hinnangul jätkas süüdistatav tualettruumist väljudes kannatanu noaga löömist. Seda

kinnitab 16.01.2024 sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fotod 141-142, 145, 147-149, 153, 155-

159 (I kd, tl 78-88), millest nähtub hulga verepritsmed tualeti ja vannitoa vahelisel seinal ja

vastasseinal, samuti veremäärdumine poksikotil. Antud asjas puudub vaidlus, et süüdistatav

tekitas enamiku vigastusi kannatanule esikus. Seda kinnitavad ka sündmuskoha

vaatlusprotokollid koos fotodega, millelt nähtub rohket veremäärdumist, -pritsmeid ja -

voolamisjälgi esikuseintel, põrandal, uksepiitadel (I kd, tl 22-89). Verejälgede kõrgus vastab

kannatanul tuvastatud vigastuste lokalisatsioonile.

19. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 24E-AO100042-01 (II kd, tl 1-10) kohaselt sedastati

kannatanul hulgalised torke-lõikehaavad ja lõikehaavad kesk- ja ülakõhul, peapiirkonnas,

kaelal, õlgadel ja seljal – kokku 32 haava, millest suur osa on pindmised. Tervisekahjustuste

tüsistusena tekkis õhkrind, kõhuõõnest väljunud rasvik ning šokk (II kd, tl 7). Eluohtlikeks

osutusid 3 kõhukelmeõõnde ulatuvat torkehaava, mille tagajärjel väljus ühest haavast rasvik,

rindkereõõnde ulatuv torkehaav ja šokk. Rindkere- ja kõhukelmeõõnde ulatuvad ning šokki

põhjustavad tervisekahjustused on eluohtlikud, ohustades mh kannatanu elu tervisekahjustuse

tekitamise ajal või nende järel, olenemata arstiabi osutamisest.

20. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et esitatud tõendite pinnalt saab jaatada süüdistatava poolt

kannatanu löömist süüdistuses kirjeldatud viisil ning löömisest põhjustatud tagajärgi ehk

tervisekahjustusi, mis olid konkreetseks ohuks tema elule.

21. Käesolevas asjas on keskseks vaidluseks see, kas süüdistatav tahtis kannatanut tappa või

tekitada talle ainult tervisekahjustusi. Süüdistatavale on esitatud süüdistus kannatanu

tapmiskatses, mille ajendiks on rahvuslik viha. Esitatud süüdistuse kohaselt jäi kannatanu

tapmine lõpule viimata, sest kannatanul õnnestus korterist lahkuda. Süüdistatav selgitas

kohtus, et noaga torkamise ja löömise ainsaks eesmärgiks oli kannatanu korterist välja

ajamine. Korterist välja lükkas ta kannatanu käega.

22. Seega peab kohus tuvastama süüdistatava tahtluse rangelt teo toimepanemise hetke

seisuga, s.o kas süüdistatav tegutses eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamisel vähemalt

kaudse tahtlusega surma tekitamisele. Juhul kui kohtu hinnangul ei ole süüdistataval esinenud

vähemalt kaudset tahtlust surma tekitamisele, tuleb tegu kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1

järgi. Süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele ja algab hetkest,

mil isik vastavalt oma ettekujutusele alustab teo toimepanemist, ehk tapmiskatse puhul

tähendab see, et tahtlik tegu peab olema suunatud surma tekitamisele ja selline tegu algab

hetkest, mil isik vastavalt tema ettekujutusele vähemalt võib põhjustada kannatanu surma.

Isiku teo kvalifitseerimiseks tapmise katsena piisav, kui tuvastatakse, et isik tegutses vähemalt

kaudse tahtlusega surma tekitamisele (RKKKo 3-1-1-128-06, p 6).

23. Antud asjas puudub vaidlus, et arutelu köögis Vene-Ukraina sõja üle vihastas

süüdistatavat. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et alguses vestlesid nad niisama, poliitikast

ei rääkinud, sest olid sellest väsinud. Kuid siis: „ikkagi puudutasime seda teemat ja vist ei

saanud teineteisest hästi aru“ (kohtutoimik lk 38). Kannatanu selgitas kohtuistungil, et viina

võtmise alguses ajasid lihtsalt juttu, kuid pärast liikus jutt sõja olukorrale: „Arutasime teise

inimese järeldusi, mis ta teeb. Mina olin tema järeldustele vastu“ (kohtutoimik lk 33). Kui tuli

jutuks, et kannatanu vend ja vennapoeg on osaliselt Ukraina sõjaväes, siis reageeris

süüdistatav sellele tasakaalutult.

8 (16)

24. Kohtule esitatud Eesti Töötukassa otsusest nähtub, et süüdistatav ärritub kergesti, muutub

agressiivseks ja satub konfliktidesse (III kd, tl 84-87). Kannatanu selgitas istungil, et ainuke,

mis talle korteris toimunust meelde jäi, olid süüdistatava sõnad: „teid on vaja tappa“

(kohtutoimik lk 33). Politsei vormikaamera salvestiselt nähtub, kuidas kannatanu selgitab, et:

„Ja karjub, te ukrainlased, te litsid, raisk…“ (I kd, tl 14). Kuigi koheselt peale sündmust ei

ütle kannatanu politseiametnikele, et süüdistatav ähvardas tapmisega, saab kohus järeldada, et

süüdistatav oli äärmiselt ärritunud ja vihane kannatanu peale.

25. Riigikohtu seisukoha kohaselt (otsuses nr 3-1-1-128-06) võib iga tervist kahjustav

käitumine endast kujutada ohtu kõige raskema tagajärje saabumiseks, kuid sellest ei saa teha

automaatselt järeldust toimepanijal esinenud tapmistahtluse kohta. Juhtudel, mil isiku

käitumine on küll põhjustanud konkreetse ohu elule, ei saa välise teopildi alusel teha

tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta, mistõttu tuleb hoolikalt kontrollida nn sisemise

teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, millele toimepanija tahtlus oli suunatud. Kohtu hinnangul

on just sisemise teopildi asjaolud olulised käesoleval juhul ka süüdistatava osas, kuivõrd just

need on tinginud kohtu otsustuse tegu ümber kvalifitseerida.

26. Kohtu hinnangul ei olnud süüdistatava tahtlus suunatud kannatanu tapmisele. Seda

eelkõige arvestades teo toimepanemise vahendi valikut, kannatanule tekitatud vigastuste

iseloomu, lokalisatsiooni ja süüdistatava käitumist peale sündmust.

27. Kohtuistungil ei suutnud süüdistatav selgitada vastuolu eeluurimisel ja kohtus antud

ütluste kohta, mis puudutas tilgakujulise noa enda kätte saamist. Kohtu hinnangul ei ole

oluline see, kas süüdistatav võttis selle sahtlist või oli see tal juba peos. Antud juhul on

oluline, et väikeses ja kitsas köögis olid süüdistatava haarde ulatuses tapmiseks kordades

tõhusamad terariistad. Kohus jõuab sellele järeldusele sündmuskoha vaatlusprotokollist

nähtuvast: köögi aknalaual on käärid (I kd, tl 56, foto 45) ja kraanikausi kõrval lõikelaual on

korralik kööginuga koos juustuga (I kd, tl 57, foto 48). Süüdistatav valis vihastamise hetkel

kannatanu ründamiseks vähimohtlikuma noa, milleks osutus klassikaline juustunuga

terapikkusega ca 5,5-6 cm (I kd, tl 70) (https://www.on24.ee/p/144065/juustunugade-

komplekt). Kohus tutvus istungil tilgakujulise noaga, mis meenutas oma mõõtudelt pigem

mänguasja ja nõustub kaitsjatega, et juustunoa tera pikkus ja eelkõige tera kuju ei kujuta

iseenesest endast sellise ohtlikkusega relva, millega võidakse suure tõenäosusega tekitada

eluohtlikke vigastusi elutähtsatele siseorganitele nagu näiteks süda, kopsud, neerud, sooled.

Kohtu hinnangul oli süüdistataval võimalik veel ka hetkel, kui kannatanu jooksis köögist

välja, valida tapmiseks oluliselt tõhusam ründerelv, kuid süüdistatav seda ei teinud. Selle

valimiseks kohus süüdistataval mingit takistust ei tuvastanud - tal oli aega ja võimalus.

Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et selle noaga lüües teadis ta, et tõsiseid tervisekahjustusi

kannatanule ei tekita. Tema eesmärgiks oli ajada kannatanu korterist välja. Kohtu hinnangul

kinnitab süüdistatava selgitust kohtuarstliku ekspertiisi eksperdiarvamuse p 1, mille kohaselt

on 32 haavast suur osa on pindmised (II kd, tl 8) ja süüdistatava häirekeskusele tehtud kõne,

milles selgitab, et: „….Noh, mul käed valutavad, ma vaevu …sain temast lahti//…Ma

viskasin ta välja.//….Ma ajasin ta välja, panin ukse kinni.“ (I kd, tl 4). Kannatanu ütluste

kohaselt, et ta tõugati korterist välja. Seega saab kohus järeldada, et kannatanu mitte ei

pääsenud põgenema nagu on märgitud süüdistuses, vaid süüdistatav lükkas ise ta korterist

välja ja sulges ukse. Kannatanu oli jalul kui ta korterist välja lükati ja ilmselgelt ei olnud ta nii

verine kui politsei rinnakaamera salvestiselt nähtub. Seega kohtu hinnangul oli süüdistatavale

selge, et kannatanu on elus. Antud asjaolu kinnitab ka politsei vormikaamera salvestiselt

nähtuv, kui saabuvad patrullpolitseinikud ei hinda kannatanu seisundit koheselt eluohtlikuks.

Mingit takistust süüdistataval elusale kannatanule trepikotta järgnemiseks ja tema noaga

löömise jätkamiseks kohtu hinnangul ei olnud.

9 (16)

28. Tõendeid kogumis hinnates ja siseveendumuse kohaselt leiab kohus, et süüdistatav on

toime pannud kannatanu tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu tema elule.

Süüdistatav vigastas teadlikult ja tahtlikult kannatanut. Kuigi antud juhul oli tegemist väikese

ja spetsiifilise kujuga (tilgakujuline) noateraga, siis selle tera ots on terav ja üks külg teritatud.

Seega on noatera piisav naha läbistamiseks, naha all olevate veresoonte, lümfide, rasvkoe jm

kahjustamiseks s.o tervisekahjustuse tekitamiseks. Inimese naha paksus on oluliselt vähem

kui 6 cm ja see on üldteada asjaolu. Seega on igal tavalisel keskmisel mõistlikul täisealisel

inimesel arusaam, et kui sellisega teist inimest hooga lüüa, siis tekib vigastus. Oluline on, et

noalööke ei olnud üks, vaid kannatanut löödi korduvalt ja valimatult pea-, kaela- ja

kehapiirkonda ning sellise intensiivse ründe käigus ei saanud süüdistatav löökide tagajärgi

kuidagi alahinnata. Arvestades kasutatud vahendit, siis teadis süüdistatav, et ta teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja ta ka tahtis seda,

kuivõrd teist inimest noaga lüües ja tabades ei saa eeldada, et tervisekahjustust ei teki.

Süüdistatav selgitas, et lõi noaga kannatanut käte piirkonda ja kõhtu, et kannatanu korterist

välja ajada. Kohtu hinnangul näitab see, et süüdistatava eesmärgiks oli kannatanule vigastusi

tekitada ja noaga suvaliselt lüües oli tal ükskõik, millised vigastused kannatanul tekivad.

Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus. Seega

tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et

tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Süüdistatav selgitas kohtus, et selle

noaga lüües teadis ta, et tõsiseid tervisekahjustusi ta kannatanule ei tekita. Kohtu hinnangul

saab keskmise elukogemusega isik aru, et korduvalt sellise noaga teist inimest lüües

erinevatesse pea-, kaela- ja kehapiirkondadesse ei ole suuretõenäosusega võimalik vigastada

elutähtsaid siseorganeid, kuid ta võib vigastada kõiki nahakihte ja tabada sh suuri veresooni,

millede vigastamine võib samuti tekitada ohu elule. Kuigi 32 haavast suurem osa olid

kohtuarsti arvamuse kohaselt pindmised, siis kohtu arvates ei saanud süüdistatav kuidagi ka

eeldada, et mõni tema löökidest ei taba kannatanu unearterit või et rohketest haavadest

tulenev verejooks ei või kaasa tuua kannatanule eluohtliku terviseseisundi. Seega tegutses

süüdistatav tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks ja möönis

kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, kuid tal oli sellest tervisekahjustuse

tekitamise ajal ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on otsese tahtlusega

toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega oht elule. Kohus ei tuvastanud

ühtegi konkreetset asjaolu, millele tuginevalt võis süüdistatav loota, et tema poolt tehtud

noalöögid ei põhjusta kannatanule raskeid tagajärgi KarS § 118 lg 1 p 1 kohaselt. Kuna

süüdistatava tegevuse ja kannatanul tuvastatud raske tervisekahjustuse vahel on põhjuslik

seos, siis leiab kohus, et süüdistatav on toime pannud KarS § 118 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo.

29. Kuivõrd süüdistatav kinnitas kohtus korduvalt, et ta oli hädakaitse seisundis, siis peab

kohus kaaluma, kas süüdistatava käitumises võis teo toimepanemise ajal esineda

õigusvastasust välistav asjaolu.

30. KarS § 28 lg 1 sätestatud hädakaitse kaalumiseks tuleb kõigepealt tuvastada

hädakaitseseisundi olemasolu s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või

teise isiku õigushüve vastu. Väljakujunenud kohtupraktika pinnalt on teada, et ründe

olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse

kõrvalvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal. Antud kriminaalasjas kogutud, uuritud ja

tuvastatud asjaolude pinnalt asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei olnud kuriteo

toimepanemise ajal hädakaitseseisundis.

31. Kohus luges tuvastatuks, et kannatanu ei hoidnud nuga käes ning ei rünnanud

süüdistatavat köögis esimesena. Samuti luges kohus tuvastatuks, et lõikehaav süüdistatava

vasakul käelabal on tekitatud tema enda poolt, mitte kannatanu poolt. Süüdistatav selgitas

kohtus, et nuga hakkas kasutama koridoris, siis kui kannatanu haaras teda kaelast ning lõi

10 (16)

kannatanut nagu enesekaitseks. Süüdistataval tuvastati peale sündmust parema küünarvarre

tagumise külje ülemises kolmandikus 4 kriimustust, milledest pikim on 5 cm, vasaku õlavarre

tagumise külje ülemises kolmandikus 1,9 cm pikkune kriimustus, rindkere parema külje

keskosas 2,5 cm ja 4,5 cm pikkune nahapunetus ja parempoolses abaluualuses piirkonnas 9 x

8 cm suurune marrastus. Kaelapiirkonnas süüdistataval vigastusi ei tuvastatud (isiku

läbivaatuse protokoll, II kd, tl 41). Seega asuvad enamik marrastusi ja kriimustusi

süüdistatava keha tagumisel poolel. Kohtus selgitas süüdistatav, et kannatanu lükkas teda

korduvalt, mistõttu kukkus nii WC-s vastu tualettpotti kui esikus vastu riidestanget.

Kannatanu ei eitanud kohtus, et võis süüdistatavat enesekaitseks tõugata või lükata. Seega

nähtub nii süüdistatava kui kannatanu ütlustest, et süüdistatavat lükati, mitte ei rünnatud,

löödud ega pekstud. Kohtu hinnangul võib süüdistataval tuvastatud vigastust siduda tema

kukkumisega.

32. Tuvastatud sündmuse käigust nähtub, et relvitu ja vigastatud kannatanu põgenes köögist,

talle järgnes noaga süüdistatav, kes jätkas tema noaga löömist koridoris ja esikus. Arvestades

kannatanule löödud lõike-, torkehaavade lokalisatsiooni – enamik asuvad kannatanu keha

vasakul poolel, alaseljal ja kuklas – siis oli kannatanu süüdistatava poole kohtu hinnangul kas

külje või seljaga. Seega ei rünnanud kannatanu süüdistatavat, vaid hoopis põgenes tema eest,

mistõttu leiab kohus, et süüdistataval ei saanudki hädakaitseseisundit tekkida. Kohus ei

tuvastanud kannatanupoolset õigusvastast rünnet KarS § 28 lg 1 tähenduses, mis oleks andnud

süüdistatavale õiguse kasutada enda kaitseks nuga. Kuivõrd ei tuvastanud kohus süüdistataval

hädakaitseseisundi olemasolu, siis ei ole kohtul võimalik kaaluda ka hädakaitsepiiride

ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses, mida saaks arvestada karistust kergendava asjaoluna

KarS § 57 lg 1 p 8 alusel.

33. Kaitsjad esitasid kohtule Eesti Töötukassa otsuse, millest nähtub, et süüdistataval on

mõõdukad tegutsemispiirangud muutustega kohanemise, ohu tajumise ja suhtlemise

valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Tal on emotsionaalsuse,

esineda võivate impulsside kontrollimise ja situatsioonile sobiva käitumisviisi leidmise

raskuste tõttu takistatud teiste inimestega suhtlemine, nende suhtluse säilitamine olenevalt

olukorrast ning sotsiaalselt sobival viisil ja võõrastega kontakteerumine. Ärritub kergesti,

muutub agressiivseks ja satub konfliktidesse. Ka meeleolu on periooditi halb (III kd, tl 84-87).

Kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et tal esineks raske psüühikahäire KarS § 34 p 1, 3, 4

mõttes, mis piiraks täielikult või oluliselt tema võimet teo keelatusest aru saada või oma

käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida.

34. Kohtul ei ole kahtlust, et süüdistatav on süüdiv ning teda ei vaeva ka raske psüühikahäire

KarS § 34 p 2 või p 5 mõttes, mis takistanuks tal kuriteo toimepanemise ajal oma tegudest aru

saada ning oma tegevust lähtuvalt oma tahtmistest, soovidest, vajadustest ja tähelepanekutest

sihipäraselt juhtida. Kohtu sellekohast veendumust toetavad süüdistatava kohtus antud

ütlused, mis on ajaliselt jälgitavad, küllatki detailirohked ja kattuvad osaliselt sündmuskoha

vaatlusprotokollides kajastatuga. Kannatanu ütlustest nähtub, et nad suhtlesid rahulikult kuni

jutt läks sõja teemale. Kohtuistungil üle kuulatud naabrite X.U ja R.Z-i sõnul on neil

süüdistatavaga heanaaberlikud suhted. Seega ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et

süüdistataval esineks probleeme teiste inimestega suhtlemisel, v.a joobeseisundis, kui tekivad

erimeelsused (kohus peab siin silmas oportuniteediga lõpetatud kriminaalasja, II kd tl 181-

182). Kohtule esitatud kahest süüdistatava poolt häirekeskusele tehtud kõnest nähtub, et ta

orienteerub peale sündmust ajas, kohas, enda isikus ja situatsioonis. Annab häirekeskusele

teadlikult valitud infot, mis haakuks tema plaaniga korteris juhtunu kohta. Ka politsei

vormikaamera salvestiselt nähtub, et ta saab aru politsei korraldustest, allub neile. Arvestades

seda, et süüdistatav oli hakanud koheselt sündmuskohta muutma – pesi puhtaks noa, vahetas

pluusi, tekitas endale vigastuse – sai ta kohtu hinnangul väga hästi aru, millise teo oli toime

11 (16)

pannud ja millised tagajärjed see talle kaasa toob. Kohtu hinnangul oli süüdistatav teo

toimepanemise ajal tavalises keskmises alkoholijoobes. Joove küll mõjutab inimese

otsustusprotsesse, kuid süüdistatava ärritumine koosmõjus alkoholijoobega ei mõjutanud

oluliselt tema tegude juhtimise võimet, mh võimet loobuda noa kasutamisest.

(II)

35. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohtu poolt karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangut süü

suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid

ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-

1-18-11, p 8.1). Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise

süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise

ajal (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi

tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr (RKKKo 3-1-1-58-13 p 7).

36. Süüdistatav pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimetatud

kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ainsa karistusliigina ette näinud vangistuse 4-12

aastat. Karistuse keskmiseks määraks on seega 8 aastat.

37. Süüdistatava süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegemist oli intensiivse ründega,

millega ta põhjustas kannatanule 32 vigastust, millest 4 olid eluohtlikud. Kuigi ründevahend

oli väike, tilgakujuline nuga ja kannatanu selgitas, et süüdistatav torkis teda, siis kohtu

hinnangul tundis kannatanu suurt hirmu ja oli paanikas, mida tõendab ka tahtmatu soole

tühjenemine enne kiirabi saabumist. Samuti kannatas ta suurte valude all, mis on üheselt

tuvastatav politsei vormikaamera salvestiselt. Kannatanu selgitas kohtus, et kuni tänaseni ei

saa ta raskeid asju tõsta ja tüsistused annavad tunda. Seega hindab kohus süüdistatava süüd

keskmiseks, mis annaks aluse süüdistatavale mõista karistus keskmises määras.

38. Kohus loeb kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt süüdistatava vabandamise

kannatanu ees. Süüdistatav on teinud seda nii suuliselt kui ka kirjalikult (II kd, tl 183-185) ja

puhtsüdamlikult juhtunut kahetsenud. Kohtul ei ole alust kahelda selle siiruses.

39. Prokuröri hinnangul esineb karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 1 mõttes madal

motiiv, sest tegemist on poliitiliselt ja rahvuslikult pinnalt motiveeritud kuriteoga, mida saab

pidada ühiskondlikult erakordselt taunitavaks ehk teisisõnu vihakuriteoga. Antud juhul ei

nõustu kohus prokuröriga ja seda eelkõige seetõttu, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et

süüdistatav oleks vaenulik ukrainlaste kui rahvuse vastu. Asjaolu, et süüdistatav on

ajavahemikul 02-31.12.2023 külastanud 324 korral topwar.ru lehekülge (II kd, tl 140-160) ja

lugenud ülevaateid käimasolevast sõjast, ei tõenda tema ksenofoobiat ukrainlaste vastu.

Asjaolu, et süüdistatav hangib informatsiooni käimasoleva sõja kohta Vene propaganda

allikatest, ei tee temast veel ukrainlaste kui rahvuse vihkajat. Äärmisel juhul saab

süüdistatavat tema maailmavaatest tulenevalt nimetada putinistiks. Kannatanu selgituste

kohaselt võis süüdistatav aimata tema aktsendi järgi, et ta on ukrainlane. Kohtu hinnangul on

see arusaadav ka vene keelt oskavale inimesele kui kuulata kannatanu ütlusi kohtus ja

selgitusi politsei vormikaamera salvestisel. Seega jäi vaevalt süüdistatavale, kui vene keelt

12 (16)

emakeelena rääkivale inimesele, see asjaolu tähelepanuta, kui ta kannatanu enda juurde jooma

kutsus. Ukrainlaste kui rahvuse vihkajana ta seda vaevalt teinud oleks. Kohtu hinnangul ei saa

olla ka inimese maailmavaade, s.o veendumus või arvamus, s.h ükskõik millise poliitilise

sündmuse kohta, muu madal motiiv KarS § 58 p 1 mõistes. Kohus arvestab asjaoluga, et

süüdistatav on varem karistamata isik. Samas on ta toime pannud sarnastel asjaoludel

vägivalla kuriteo, milles prokuratuur on tema suhtes kohaldanud oportuniteeti.

40. Kohus leiab, et arvestades süüteo asjaolusid, vigastuste tekitamise intensiivsust, saabunud

tagajärge, tervisekahjustuse raskusastet, kannatanu paranemise aega, karistust kergendava

asjaolu esinemist, karistust raskendava asjaolu puudumist ning süüdistatavat iseloomustavaid

andmeid, on süüdistatavale võimalik mõista karistus sanktsiooni keskmäära ja alammäära

vahelises suuruses, s.o 6 aastat vangistust. Kohtu hinnangul vastab nimetatud karistus isiku

süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve ning on kooskõlas karistuse üld- ja

eripreventiivsete eesmärkidega. Kohus peab oluliseks, et süüdistatav mõistaks, et alkoholi

tarvitamine minimaliseerib tema kontrolli oma impulsiivse käitumise üle ning erimeelsusi ei

lahendata vägivallaga. Mõistetud karistus annab ühiskonnale selge signaali, et inimese elu ja

tervist tuleb väärtustada ning igale kuriteole järgneb sellele vastav karistus.

41. Kuna süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele reaalne vangistus, siis KarS § 68 lg 1

alusel tuleb karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse

ärakandmist arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13.01.2024.

42. Kohus leiab, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg

1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude

toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust,

karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise

seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada

prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib

kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2

nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka

KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu arvates on uute kuritegude toime panemise oht

süüdistatava puhul keskmisest kõrgem, mis tuleneb süüdistatava poolt alkoholi

kuritarvitamisest ja impulsiivsest vägivaldsest käitumisest.

(III)

43. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt

juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa

neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

44. Kriminaalmenetluse kuludeks on sundraha, eeluurimisel määratud kaitsja tasu ning

ekspertiisitasu.

45. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus I

astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

46. RKKKo otsuses nr 3-1-1-83-10 on väljendatud seisukohta, et sundraha väljamõistmisel

tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda

kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.

13 (16)

47. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga

alammäärast. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära

kehtestamine“ § 1 kohaselt oli 2024 tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu

alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Seega on sundraha I astme kuriteo

toimepanemise korral 2050 eurot.

48. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Vitali Tretjakil oli kriminaalasja eeluurimisel määratud kaitsja riigi poolt; eeluurimisel

määratud kaitsja on esitanud taotlusi 757,62 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja

riigieelarvest hüvitamises. Kaitsja tasutaotlustes märgitud õigusabi on olnud vajalik ning selle

ajakulu põhjendatud.

49. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt loetakse menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul

riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise kulud. KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas

õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

50. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid:

- isiku kohtuarstliku ekspertiis nr 24E-AOI00042-01 (kd II tl 1-10), mille maksumus oli 155

eurot (kd II tl 9);

- DNA ekspertiis nr 24E-GE00229-01, mille maksumus oli 15 750,00 eurot (kd II tl 161-173).

51. Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 24E-AOI00042-01 oli kuriteo avastamise seisukohast

vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati

kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemus toetas

süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulu,

s.o summas 155 eurot, jätta täies mahus süüdistatava kanda.

52. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00229-01 läbiviimine oli tingitud Vitali Tretjaki süülisest

tegevusest ning see oli vajalik kuriteo avastamise seisukohast. Ekspertiisihinnangust ning

selle maksumusest nähtub, et analüüsiobjektide arv oli 75 ning ühe ühiku hind 210 eurot.

Kohus nõustub prokuröriga, et sündmuskoha vaatlusprotokolli pinnalt ei ole tuvastatav kellele

korteris olev veri kuulus. Kuna verd oli korteris väga palju, siis on põhjendatud ka

ekspertiisiaktis märgitud analüüsiobjektide arv. Kõik analüüsist saadud tulemused puudutasid

Vitali Tretjaki süüküsimust. DNA ekspertiisi kogukulu arvestades nõustub kohus prokuröriga,

et DNA ekspertiisikulu tuleb osaliselt jätta riigi kanda. On ilmselge, et nii suures ulatuses

ekspertiisitasu tasumine käib Vitali Tretjakile üle jõu – eriti veel arvestades seda, et Vitali

Tretjakil tuleb tasuda ka lisaks sundraha ning kaitsjatasu. Seetõttu kohustab kohus Vitali

Tretjakil tasuma DNA ekspertiisikulust 5000 eurot. Ülejäänud ulatuses DNA ekspertiisikulu,

s.o summas 10750 eurot, jätta riigi kanda.

53. KarS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kohus võib määrata, et menetluskulud

tasutakse ositi.

14 (16)

54. Arvestades asjaolu, et vanglas tehtava töö eest makstav tasu ei ole suur, siis ei pea kohus

reaalseks, et Vitali Tretjak suudaks menetluskulud koheselt sellises ulatuses tasuda.

55. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud ka menetluskulude ajatamine.

Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi

jooksul on tõenäoline. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa

täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et

menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

56. Eeltoodu alusel tuleb Vitali Tretjakilt välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulu

sundraha 2050 eurot, kohtueelses menetluses kaitsjatasu summas 757,62 eurot ja isiku

kohtuarstlik teostamise kulu summas 155 eurot. DNA ekspertiisikulu välja mõista Vitali

Tretjakilt osaliselt, s.o summas 5000 eurot. Ülejäänud ulatuses DNA ekspertiisikulu, s.o

summas 10750 eurot, jätta riigi kanda. Vitali Tretjaki lepinguliste kaitsjate kulud tuleb jätta

Vitali Tretjaki kanda.

57. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Vitali Tretjakil menetluskulu kokku summas 7962,62

eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud menetluskulu

tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,

EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või

EE957700771001523585 LHV Pangas, märkides selgitusena „Vitali Tretjak, 1-24-2731,

menetluskulud“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona

süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-

toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

(IV)

58. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida

asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate

muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole

kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus

või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.

59. Kriminaalasjas asitõenditeks olevad Vitali Tretjakile kuuluvad esemed: parema jala musta

värvi sokk, vasaku jala musta värvi sokk, verega määrdunud valget värvi polosärk, tumesinist

värvi vasaku jala sandaal „Crocs“, tumesinist värvi parema jala sandaal „Crocs“, musta värvi

dressipüksid, musta värvi veremäärdumistega jope GDX, veremäärdumistega ja vigastustega

hallikas pikkade varrukatega pluus, taaspakendatud sularaha 6x10 eurot, 2x5 eurot, musta

värvi oranži triibuga kindad Fiskars, Škoda logoga autovõti, Coop logoga pastapliiats,

pipragaasi konteiner, Visine silmatilga anum ja Hilfigeri logoga kootud müts jope GDX

taskust, veremäärdumistega valget värvi Hilfiger T-särk ja pruunikat värvi puidust

käepidemega ja lameda tera otsaga nuga – tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2

alusel tagastada Vitali Tretjakile.

60. Kriminaalasjas asitõenditeks olevad kannatanu T.Xle kuuluvad riided: sokid, aluspüksid,

sinised teksapüksid püksirihmaga ja tume talvejope – tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS §

126 lg 3 p 2 alusel tagastada T.Xle.

15 (16)

61. Kriminaalasjas asitõendiks olev 13.01.2024 sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja kaasa

võetud pruunikat värvi puidust käepidemega nuga (tilgakujulise teraga) – konfiskeerida KarS

§ 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

peale kohtuotsuse jõustumist;

62. Kriminaalasjas asitõendiks olev 13.01.2024 ja 16.01.202 sündmuskoha vaatluste käigus

leitud ja ära võetud kaks sigaretikoni Kent, veresarnase aine määrdumisega puutükk, viienda

korruse trepimademelt, puidust neljakandilise pulga detail korteri koridori põrandalt,

välisuksest vasakul, puidust neljakandiline pulga detail koridori põrandalt, elutoa uksest

paremalt poolt ja puidust tükk koridori põrandalt, vannitoa ukse eest – tuleb KrMS § 126 lg 3

p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kui väheväärtuslikud asjad.

63. Kriminaalasjas asitõendiks olev 13.01.2024 ja 16.01.2024 sündmuskoha vaatluse käigus

võetud puuteproovid, 04.02.2024, 30.01.2024, 19.03.2024 asitõendi vaatluste, Vitali Tretjaki

nutikella ja telefoni asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid ja Vitali Tretjaki isiku

läbivaatuse käigus võetud puuteproovid – tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel hävitada kui väheväärtuslikud asjad.

64. Kriminaalasjas asitõenditeks olev Vitali Tretjaki telefoni Samsung Galaxy S21 andmete

koopia, mis asub Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas – tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS

126 lg 3 p 4 alusel kustutada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kuurmann

rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Rasmus Vaino

rahvakohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2025. a otsusega nr 1-24-

2731.

16 (16)