Legislator Case Law & Legislation
2-24-17563/17 AI generated

2-24-17563/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-24-17563/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada E.F hagi D.D vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega. Taastada E.F-i varem kantud perekonnanimi „E.F“. Kohtulahendi jõustumise järel

Legislator headnote

AI generated

2-24-17563/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Taastada E.F-i varem kantud perekonnanimi „E.F“. Kohtulahendi jõustumise järel

Keywords

AI generated
alcohol abuse trade in alcoholic beverages unfit notwithstanding health condition deportation despite health issues contrary to medical advice exclusion from public establishments
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-17563

Tsiviilasi

E.F-i hagi D.D vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Monica Meristo-Dmitrijev

Kostja: D.D (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

30. jaanuar 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.F hagi D.D vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada E.F-i ja D.D abielu, mis on sõlmitud 17. juulil 2021 Rakvere

Linnavalitsuses.

3. Taastada E.F-i varem kantud perekonnanimi „E.F“. Kohtulahendi jõustumise järel

jääb E.F-i perekonnanimeks perekonnanimi „E.F“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada E.F-ile pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot

E.F-ile kontole nr xxx.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 630 lg 2).

ASJAOLUD

1. E.F (hageja) esitas 20. novembril 2024 Viru Maakohtule hagi D.D (kostja) vastu abielu

lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada. Poolte abielulised suhted on

pöördumatult lõppenud. Hageja on kannatanud kostja vägivalla all. Poolte suhted on halvad ja

abielulised suhted on ammu lõppenud. Kostja ei nõustunud abielu lahutama

perekonnaseisuametis. Kostjal on alkoholiprobleemid. Hageja ei pea võimalikuks abielu

jätkumist.

2. Kostjal ei ole vastu abielu lahutamisele. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja

pooled elavad lahus. Kostja ei nõustu hagiavalduses toodud paljasõnaliste väidetega.

Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada

õigeksvõtul põhineva otsusega (TsMS § 440 lg 1).

4. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on

poolte abielu sõlmitud 17. juulil 2021 Rakvere Linnavalitsuses.

5. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

6. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Pooled ei vaidle abielu lahutamise nõude üle ning

kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll

õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest

keeldumiseks.

Kohus selgitas pooltele 30. jaanuari 2025 istungil ka abielu lahutamise menetluse peatamise ja

leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid pooled seda ei soovinud. Seetõttu ei pea

kohus põhjendatuks käesolevat menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Eelmärgitut

arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on abielu

lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada.

7. Hageja esitas taotluse varem kantud perekonnanime taastamiseks. Nimeseaduse § 11

lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud

perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kohus rahuldab hageja

taotluse ning määrab, et abielu lahutamise järel jääb hageja perekonnanimeks „E.F“.

8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

9. Pooled on istungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad

TsMS § 630 lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

10. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale pool hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja kontole, mille hageja avaldas kohtuistungil.

(allkirjastatud digitaalselt)